3-24-2569/32 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

8. november 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2569

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X-i

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Katri Bergmann

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– X. X (sündinud aa.aa.aaaa), riigi õigusabi korras

määratud esindaja advokaat Kristina Ivanova

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 07.11.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba

X. X-i

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste

ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 08.03.2025 (kaasa arvatud).

2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 05.11.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse X. X-

i kinnipidamiskeskuses (KPK) kinnipidamise tähtaja pikendamiseks välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, kuna

isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 6

sätestatud alus koosmõjus VSS § 68 punktiga 6. Taotluse asjaolud ja põhjendused on

kokkuvõtlikult järgmiselt.

1.1. Varasemad asjaolud on välja toodud PPA 12.09.2024 taotluses. 04.10.2024 viidi isikuga

läbi rahvusvahelise kaitse taotluse intervjuu.

1.2. Isikuga on läbi viidud üks intervjuu, kus ütlustest ei tule välja, et isikul oleks

rahvusvahelise kaitse vajadus. Menetleja peab kontrollima intervjuul antud ütlusi, analüüsima

isiku telefoni sisu ning võrdlema neid päritolumaa infoga. Peale mida on vajalik isikuga läbi

3-24-2569

viia uus vestlus, et tuua välja ebakõla ning anda isikule võimalus veel tõendite esitamiseks ja

enda olukorra selgitamiseks. Isiku enda selgitused on pinnapealsed/väheldased. Peale mida

peab PPA koostama otsuse, selle tõlkima ning isikule kätte toimetama.

1.3. Isiku puhul põgenemisoht on põhjendatud VSS § 68 p 6 kohaselt. Isik on selgitanud, et

kogus üle poole aasta raha, et maksta Soome jõudmise eest smuugeldajatele. See näitab

omakorda, et isik ei lahkunud ootamatult oma elu eest põgenemiseks, vaid tal oli aega koguda

kontakte ja raha ning oma teekonda organiseerida. Isik esitas isikut tõendava dokumendina

passi, mille kehtivusaeg on bb.bb.bbbb-bb.bb.bbbb. Seega taotles isik endale passi vahetult

enne riigist lahkumist ja oli teadlik, et reisidokument on vajalik reisimiseks. Isik küsis Eestilt

rahvusvahelist kaitset sel hetkel, kui ta oli politsei ametnike poolt peatatud Tallinna sadamas.

See näitab, et isik pidi olema teadlik Schengeni alast ja võimalusest küsida rahvusvahelist

kaitset. Ometi ei kasutanud ta seda võimalust läbitud kolmes Schengeni ala riigis ega ka

Tallinna lennujaamas. Samuti viitab isiku käitumine koduriigist lahkudes ja oma liikumisviise

valides sellele, et isik teadis, millisesse riiki on tal võimalik siseneda seaduslikult oma

dokumenti kasutades ning millises riigis peab piire ületama ebaseaduslikult. Schengeni

välispiiri ületas isik ebaseaduslikult Bosnia ja Hertsegovinas läbi metsa, kasutades vahendaja

abi. Milano Bergamo-Tallinn lennu puhul on tegu Schengeni siselennuga ning üldjuhul

sellistel lendudel dokumente ei kontrollita, vaid piisab olemasolevast pardakaardist. Isiku

käitumisest järeldub, et isik oli enda jaoks täpselt selgeks teinud asjaolud, kuidas jõuda

sihtriiki Soome. Isik on väga hästi kursis Schengeni ala ja selle reeglitega. Esialgse plaanina

pidi isik liikuma otse Itaaliast Soome, aga kuna Itaalias tekkis sekeldusi politseiga (põgenes

politsei eest ja varjas ennast), siis muutis isik marsruuti ja lendas Eestisse, et siit laevaga

Soome minna. Isiku telefonis on pardakaart lennuga Itaalia-Soome kuupäevaga 09.09.2024

ning uus pilet Tallinna kuupäevaga 11.09.2024. Isik varjas ennast teadlikult 2 päeva Itaalia

ametivõimude eest. See ilmestab selgesti, et isiku plaan ei olnud Eestis rahvusvahelist kaitset

taotleda ning isik kuritarvitab varjupaiga süsteemi. On alust arvata, et vabaduses viibides võib

isik lahkuda endale sobivasse Schengeni liikmesriiki (Soome).

1.4. Ebaseaduslik piiriületus ja ränne Schengeni alal oli teadlik ja tahtlik tegevus, mille isik ka

ellu viisi. Oma eesmärgi saavutamiseks tegi ta rahalisi kulutusi.

1.5. Ka VRKS § 361 lg 2 punkti 6 kohaldamine on põhjendatud. Arvestades isikuga seotud

asjaolusid kogumis (ebaseaduslik piiriületus, mitme riigi läbimine, eesmärk jõuda Soome,

toimetaja kasutamine, narkootikumide tarvitamine jmt). Avaliku korra tagamiseks tuleb riigil

välismaalaste ebaseaduslikule riigis viibimisele reageerida. Riigil on kohustus kaitsta riigis

kehtivat avalikku korda, et tagada õigusnormide järgimine ja seeläbi vajalikud õigushüved ka

teiste riigis viibivate isikute õiguste kaitseks. Isik on tunnistanud, et on narkootikumide

tarvitaja ning on tegelenud ka narkootikumide vahendamisega Türgis. Narkosõltuvus võib

sundida isiku kuritegelikule teele või tuua kaasa muid käitumisprobleeme. Seega võib isik

vabaduses viibides olla avalikule korrale ja teistele isikutele ohuks.

1.6. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid pole võimalik isiku suhtes tõhusalt

kohaldada, sest esineb põgenemisoht. Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus

proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.

2. PPA jäi 07.11.2024 istungil taotluse juurde. Seadusest tulenevalt on PPA-l aega

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks kuus kuud. Taotluses kirjeldatud edaspidised

vajalikud toimingud teeb PPA kuue kuu jooksul.

3. Puudutatud isik vaidles taotlusele vastu. Juba kaks kuud on isik KPK-s. Isik mõistab, et

on siia tulnud ebaseaduslikult, kuid selgitab, et koduriigis on tema elu ohus. Kui isik elas

Türgis, siis tal ei olnud kinnipidamisega kogemust. Isik soovib Eestis alustada uut elu, tahab

2(5)

3-24-2569

õppida ja ühiskonda sulanduda. Türgi politsei on isiku suhtes korduvalt kasutanud vägivalda,

isik on maffia eest põgenenud, isik on kurd. Maffia hulka kuuluvad ka ametnikud. Piinamise

tagajärjel on isiku kehal piinamise jäljed. Türgis on isikut ka relvaga ähvardatud. KPK-s

kinnipidamise ajal ei ole ta kasutanud narkootikume. Isik on kasutanud ainult taimseid

narkootikume.

Isik taotles Eestis rahvusvahelist kaitset, kuivõrd teda peeti siin kinni. Isiku õde ja õemees

elavad Soomes ning alguses soovis isik sugulastelt abi saada. Siis aga otsustas, et pole vahet,

kus ta rahvusvahelist kaitset taotleb – kas Soomes või mõnes teises liikmesriigis, kus teda

kinni peetakse. Kui oleks Itaalias kinnipeetud, siis oleks isik seal taotlenud. Küsimusele, et

millal isik lahkus oma koduriigist, vastas isik, et ta ei mäleta täpselt, septembris. Küsimusele,

kuhu isik läheks kui vabaneks KPK-st, vastas, et võib Eestis ka elada või mõnes teises riigis;

ei ole vahet, peaasi, et teda ei ähvardaks keegi.

4. Puudutatud isiku esindaja palub jätta PPA taotluse rahuldamata. Taotlus pole

põhjendatud. Proportsionaalne ei oleks, kui isik peaks orienteeruvalt veel paar aastat viibima

KPK-s kuni PPA võimalik negatiivne varjupaigaotsus on viimase kohtuastmeni lõpuni

vaieldud. VRKS § 362 lg 5 võimaldab kinnipidamise tähtaega pikendada ka vähem kui nelja

kuu võrra. Samas väljakujunenud kohtupraktika kohaselt pikendatakse rahvusvahelise kaitse

taotlejate kinnipidamist automaatselt nelja kuu võrra. Puudutatud isikuga on juba üks põhjalik

intervjuu läbi viidud kuu aega tagasi. Võiks eeldada, et PPA-l on juba päritoluriigi info

olemas. PPA taotluses on vastuolulised põhjendused. Pikemaajalist kinnipidamist peavad

õigustama kaalukamad asjaolud. Kuigi taotluse rahuldamiseks puudub alus, siiski juhul, kui

kohus peab seda põhjendatuks, esineb alus kaaluda pikendamist lühema perioodi võrra.

Eluliselt ei ole usutav, et PPA vajab niipalju aega, et viia isiku rahvusvahelise kaitse menetlus

lõpuni.

Puudutatud isikul Euroopa Liidus sugulaste olemasolu ei saa tõlgendada puudutatud isiku

kahjuks. KPK-st vabastamine ei tähenda automaatselt, et puudutatud isik esimesel võimalusel

Eestist põgeneb, sest selleks puuduvad adekvaatsed põhjused ning võimalused ja vahendid.

Kuigi võib esineda VSS §-st 68 tulenev põhimõte, on põgenemisohu järeldamine

ebaproportsionaalne, kuna puudutatud isik ei ole menetluse jooksul ja KPK-s viibimise vältel

väljendanud vähimalgi määral tahtlust või kavatsust KPK-st vabanedes Eestist lahkuda või

ebaseaduslikult üle piiri minna. PPA ei proportsionaalsus piisavalt analüüsinud.

Asjakohatu on PPA etteheide, et puudutatud isik ületas piiri teadlikult ja tahtlikult

ebaseaduslikult. Rahvusvahelise kaitse taotlejad on menetluses ilmselgelt nõrgemas

positsioonis juba seetõttu, et nad on põgenenud oma kodumaalt varjupaiga taotlemise ja

saamise eesmärgil.

Kinnipidamine avaliku korra ohustamise tõttu on põhjendatud üksnes siis, kui isiku käitumine

kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi

(nt Riigikohtu 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 20-21). PPA ei ole ohtu avalikule korrale

nõuetekohaselt põhjendanud. Isik ei ole KPK-s narkootikume tarvitanud ning ei tunne selle

vastu enam huvi. Samuti on isik enda sõnul käinud KPK-s neli korda psühholoogi juures, kes

kinnitas, et sõltuvust tal ei ole.

Pole usutav, et PPA-l oleks vaja niipalju aega täiendavate toimingute läbiviimiseks. Kuigi

PPA esindaja rõhutas 6-kuulist tähtaega, siis KPK-s viibivate isikute rahvusvahelise kaitse

taotlusi tuleks vaadata mitte üksnes kiiremini, vaid eelisjärjekorras. Samuti ei osanud PPA

anda konkreetset ajaraami, mille jooksul täiendavad toimingud tehakse, vaid mainis kuute

kuud. Arvetsades, et isik on kaks kuud olnud KPK-s, siis lähtume neljast kuust. Põhjendatud

ei ole isiku kinnipidamine lähtuvalt avaliku korra kaitsest. Lisaks kirjalikus seisukohas

märgitule, lisas esindaja, et PPA ei ole varasemalt sellele alusele tuginenud (avaliku korra

3(5)

3-24-2569

kaitse). PPA ei ole oma taotluses põhistanud, et kust ja millal see oht avalikule korrale tekkis.

Kui kohtu hinnangul on vajalik tõendeid esitada seoses avaliku korra kaitseks

kinnipidamisega, siis palub esindaja nõuda PPA-lt välja puudutatud isiku terviseandmed,

määrates selleks tähtaja PPA-le.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et PPA taotlus tuleb rahuldada (HKMS § 264 lg-d 1, 3, 5 ja 6, § 265 lg 1;

VRKS § 362 lg 6, § 361 lg 1, lg 2 p 4, lg 21; väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus

(VSS) § 68 p 6).

6. Vastavalt VRKS § 361 lg-le 1 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 361

lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud

olulisi asjaolusid. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks,

eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (VRKS § 361 lg 2 p 4).

7. Vaidlus puudub, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ning PPA on teinud

esmased menetlustoimingud, sh 04.10.2024 puudutatud isikuga intervjuu (digitaalse

kohtutoimiku leht (dtl) 187 jj). Seega ei ole veel rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus

lõppenud. PPA on selgitanud, et menetleja peab kontrollima intervjuul antud ütlusi,

analüüsima isiku telefoni sisu ning võrdlema neid päritolumaa infoga; ühtlasi on peale seda

vajalik isikuga läbi viia uus vestlus, et tuua välja ebakõla ning anda isikule võimalus veel

tõendite esitamiseks ja enda olukorra selgitamiseks; lisaks peab PPA koostama otsuse, selle

tõlkima ning isikule kätte toimetama (dtl 184). Kohtu hinnangul on PPA esitanud piisavalt

konkreetsed põhjendused, millised isiku osalust nõudvad toimingud on vajalik veel läbi viia.

Puudub alus kahelda PPA väidetes, et menetleja hinnangul esineb vajadus uue vestluse

korraldamiseks isikuga. Ühtlasi ei ole vaidlust ka selles, et rahvusvahelise kaitse taotluse

lahendamiseks seaduses sätestatud 6-kuuline tähtaeg ei ole veel möödunud (vt VRKS § 181 lg

1). Olukorras, kus VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud aluse eeldused on täidetud, puudub

vajadus kontrollida, kas kinnipidamiseks esineb alus ka vastavalt VRKS § 361 lg 2 p-le 6.

Seetõttu puudub ka vajadus puudutatud isiku esindaja viidatud tõendite kogumiseks.

8. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku suhtes esineb põgenemise oht VSS § 68 punkti 6

tähenduses (vt VRKS § 361 lg 21). Viidatud normi kohaselt esineb välismaalase põgenemise

oht, kui välismaalane on PPA või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab

tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA on vastavad

põhjendused taotluses esitanud.

9. Olukorras, kus isik on teadlikult ületanud riigipiiri ebaseaduslikult ning ei ole esimeses

turvalises riigis rahvusvahelist kaitset taotlenud, on põhjendatud PPA seisukoht

põgenemisohu osas. Ainuüksi asjaolust, et isik ületas riigipiiri ebaseaduslikult, ei ole PPA

siiski järeldanud põgenemisohtu. Nii näiteks on PPA välja toonud, et ebaseaduslik piiriületus

ja ränne Schengeni alal oli teadlik ja tahtlik tegevus, mille isik ka ellu viis; esialgse plaanina

pidi isik liikuma otse Itaaliast Soome, aga kuna Itaalias tekkis sekeldusi politseiga, siis muutis

isik marsruuti ja lendas Eestisse (dtl 184). Põgenemisohu hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki

isikuga seotud asjaolusid.

10. Arvestada tuleb ka asjaolu, et kohtuistungil on puudutatud isik tunnistanud, et esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse, sest ta peeti kinni. Sellest järeldub, et kui isikut ei oleks piiril

4(5)

3-24-2569

kinni peetud, siis ei oleks ta tõenäoliselt ka rahvusvahelise kaitse taotlust esitanud. See kõik

omakorda viitab põgenemisohule. Ka ainuüksi asjaolu, et isikul on Euroopa Liidus sugulasi,

ei olnud põgenemisohu hinnangu aluseks, vaid see asjaolu kogumis isiku varasema

käitumisega pigem kinnitab põgenemisohu olemasolu. Tallinna Halduskohus on oma

12.09.2024 määruse nr 3-24-2569 põhjenduste punktis 7 selgitanud, et esimeses turvalises

riigis varjupaiga taotlemata jätmine näitab pigem, et isikul ei ole vajadust varjupaiga järele,

vaid ta soovib jõuda oma sugulaste juurde Soomes, et sinna elama ja töötama jääda. Toodud

seisukoht on jätkuvalt asjakohane. Ühtlasi puudub isikul igasugune majanduslik või sotsiaalne

seos Eestiga, st tal ei ole siin elukohta ega tuttavaid, mida on isik kohtuistungil kinnitanud.

See omakorda suurendab põgenemisohtu. Põgenemisohu jaatamiseks ei pea isik olema

selgesõnaliselt PPA-d teavitanud, et ma kavatsen KPK-st vabanemisel Eestist põgeneda.

Põgenemisohu hindamine on prognoosotsus.

11. PPA on asjakohaselt leidnud, et leebemad järelevalvemeetmed ei maanda isikust lähtuvat

põgenemisohtu. VRKS §-s 29 loetletud järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi tagada

isiku kättesaadavust rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemises oluliste asjaolude

väljaselgitamiseks. Vaidlust ei ole selles, et isikul puudub kindel elukoht Eestis. Ka

reisidokumendi hoiule võtmine ei ole piisav meede, kuivõrd Schengeni alal puudub

riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud.

12. Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Kuigi KPK-s kinnipidamine

on vabadusõiguse riive, siiski esineb selleks seaduslik alus ning taotletava eesmärgi

saavutamiseks muud tõhusad meetmed puuduvad, mis riivaks puudutatud isiku õigusi vähem.

KPK-s kinnipidamise eesmärk ei ole isiku karistamine, vaid eesmärk on tagada isiku

kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluses.

13. Kohus ei nõustu puudutatud isiku esindajaga, et üldjuhul antakse automaatselt luba

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuuks. Lähtuda tuleb konkreetse taotluse asjaoludest.

Veelgi enam, kohus annab PPA-le loa kuni kinnipidamise aluste ära langemiseni ning juhul,

kui alused langevad ära enne nelja kuu möödumist, siis on PPA kohustatud isiku koheselt

KPK-st vabastama (VRKS § 364 lg 1).

14. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste ära

langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 08.03.2025 (kaasa arvatud).

15. Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga (HKMS § 175

lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)