2-24-115197/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.11.2024.a, Tallinn,

Tsiviilasja number

2-24-115197

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi M. E. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

4967,25 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ),

registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee

16, 10617 Tallinn; lepinguline esindaja: A. V.

Kostja: M. E., isikukood xxx, elukoht xxx, e-

post: xxx

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt M. E. hageja B2 Impact OÜ kasuks võlgnevus summas 4967,25

eurot, millest moodustub põhivõlgnevus 3803,31 eurot, intress 586,10 eurot, viivis

542,84 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt M. E. hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena riigilõiv

560 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb M. E.il tasuda B2 Impact OÜ-le

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Kostja ja ESTO AS sõlmisid 06.07.2023 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 8029162358,

krediidilimiidiga 4000 eurot. Nimetatud lepingu II peatükis „Põhitingimused“ all lepiti

kokku esialgses intressimääras 40.7% aastas ehk 0.11% päevas. Krediidi kulukuse

esialgne (ja maksimaalne) määr oli Krediidikonto lepingu II peatüki „Põhitingimused“

kohaselt 49.22% aastas. Kostja on perioodil 06.07.2023 - 13.02.2024 saanud krediiti

kokku summas 4000.00 eurot. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud

tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt

kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes Krediidi tagasimaksest,

Intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt Kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60

eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10

eurot, intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele

võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. Kostja poolt on lepingu katteks

tagasimakseid tehtud kokku 585.25 eurot, millest on arvestatud põhiosa 196.69 eurot,

intressi katteks 388.56 eurot. Kostjat hoiatati 30.01.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt

lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile saadetud teatega lepingu

ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 13.02.2024,

jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud

ning kuivõrd viimane makse nõude katteks teostati oktoobris 2023, siis oli Kostja alates

novembrist 2023 viivituses täielikult vähemalt kolme, 15.11.2023, 15.12.2023,

15.01.2024, osamaksete tasumisega. Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate

kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste

täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja ütles 13.02.2024

ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2

alusel üles, edastades sellekohase teatise Kostja e-postile.

Hageja palub välja mõista kostjalt M. E. hageja OK Incure OÜ kasuks lepingust tulenev

võlgnevus summas 4967.25 eurot, millest moodustub põhivõlgnevus 3803,31 eurot,

intress 586,10 eurot, viivis 542.84 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35,00 eurot;

menetluskulud ning välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (hagiavalduses

esitatud) on kostjale kätte toimetatud 12.09.24.a kostja enda poolt käesolevas menetluses

kasutatud e-posti aadressile xxx TsMS § 314.1 lg 2 alusel. Kostjal oli kohustus hagile

vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust

esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt

ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (49,22%) ei ole vastuolus

seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija

poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates

31.05.2023.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli

16,72%. Kostja sõlmis 06.07.23 krediidilimiidi lepingu nr 8029162358, mille krediidi

kulukuse määraks on 49,22%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga

poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

kolmekordsele määrale (16,72*3=50,16%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse

määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 406² lg 1 ega ole tühised.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 560 eurot. Kuna hageja

tasus riigilõivu 560 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule

summas 560 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest

ei nähtu.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (560

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik