2-24-8306/17 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-8306

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Kohtuistungisekretär

Pille Kaarepere

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

08.11.2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-8306

Tsiviilasi

Maaelu Edendamise Sihtasutuse avaldus NordSteel

OÜ pankroti välja kuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja:

Maaelu

Edendamise

Sihtasutus

(registrikood: 90000245; asukoht: Oru 21, XXX, 71003

XXX; e-post: XXX), esindaja A. L. ;

Võlgnik: NordSteel OÜ (registrikood: 14943863;

asukoht: Ettevõtluse 6, Karksi-Nuia linn (vallasisene),

Karksi vald, 69103 XXX; e-post: XXX), juhatuse liige

M.H (isikukood: XXX);

Ajutine pankrotihaldur: B.L (Advokaadibüroo B.L &

B.L, Kalevi 9, Tartu, 51010 Tartumaa; XXX; XXX)

Kohtuistung/eelistung

15.10.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maaelu Edendamise Sihtasutuse esitatud avaldus ja kuulutada

välja NordSteel OÜ (registrikood: 14943863) pankrot 08.11.2024 kell 14.00.

2. Nimetada NordSteel OÜ (registrikood: 14943863) pankrotihalduriks B.L

(Advokaadibüroo B.L & B.L, Kalevi 9, Tartu, 51010 Tartumaa; XXX; XXX).

3. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 09.12.2024 algusega kell 14.00

Viljandi kohtumajas. Üldkoosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt.

Osalemise soovist tuleb kohtule teada anda vähemalt 2 päeva enne

üldkoosoleku algust.

Kohtunik osaleb koosolekul virtuaalselt Tartu kohtumajast.

4. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile

(Advokaadibüroo B.L & B.L, Kalevi 9, Tartu, 51010 Tartumaa; XXX; XXX)

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest

teatamiseks tuleb esitada kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud

asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist

võib vastu võtta üksnes haldur.

5. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade pankroti väljakuulutamise

kohta. Teates tuleb märkida järgmised asjaolud: pankroti välja kuulutanud kohtu

nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta,

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht; ettepanek

võlausaldajatele ja ka käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele (pandiõigust või muud tagatisõigust omav isik) oma nõuete esitamiseks;

nõuete esitamise tähtaeg; selgistus, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab

sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse ning, et võlgnikule võlgnevate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

6. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks

tegemisest.

Menetluskulude jaotus

1. Määrata kindlaks Maaelu Edendamise Sihtasutuse menetluskulud summas 420

eurot.

2. Punktis 1 nimetatud menetluskulud tasuda Maaelu Edendamise Sihtasutusele

pankrotivarast vastavalt PankrS §-le 146.

3. Määrata NordSteel OÜ pankrotimenetluses ajutise halduri tasuks 3013,40

eurot (sh km).

4. Ajutise halduri tasu maksta välja pankrotivarast Advokaadibüroo B.L & B.L

OÜ arvelduskontole nr EE772200221074511252 Swedbank.

Edasikaebamise kord

Pankrotimäärusele võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate

avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kindlaksmääramise peale võivad võlgnik,

pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Menetluse käik ja asjaolud

Maaelu Edendamise Sihtasutus esitas kohtule avalduse NordSteel OÜ pankroti

väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt andis avaldaja võlgnikule laenulepingute nr 166FI20,

nr 11COV20, nr 12COV20 ja nr 244COV20 alusel laenu kokku 577 000 eurot. Kuna võlgnik

ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi, ütles avaldaja lepingud üles 20.05.2024.

Võlgnikule kuuluvad kinnistud registriosa nr xxxxxxx ning nr xxxxxxx tagavad avaldaja

nõudeid laenulepingutest. 13.03.2024 avaldati Ametlikes Teadaannetes täitemenetluses

nimetatud kinnisasjade enampakkumise teated, mille kohaselt müüb kohtutäitur Janek Pool

kumbagi kinnistut alghinnaga 20 000 eurot. Esimene enamapakkumine nurjus ning

25.04.2024 avaldati uued enampakkumise teated, kus kinnistute uuteks hindadeks oli kumbki

17 000 eurot. Lepingute ülesütlemiste aja seisuga on lepingustest tulenev võlgnevus kokku

606 339,77 eurot. Kuna võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi pikka aega, siis on avaldaja

seisukohal, et võlgnik ei suuda tasuda oma võlgnevust ja selline suutmatus ei ole ajutine.

Samuti on võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ilmnenud, et võlgnikul ei jätku vara kõigi

kohustuste täitmiseks. Võlgnikul on 20.05.2024 seisuga ka maksuvõlg ning tal võib olla ka

teisi võlausaldajaid, nt Spetselektroodi Aktsiaselts, StroiBat OÜ, RR Steel OÜ. Avaldaja

hinnangul puudub võlgnikul vara enda kohustuste täitmiseks. Avaldaja hinnangul on võlgnik

maksejõuetu ning palus välja kuulutada võlgniku pankrot.

Kohus võttis avalduse 30.05.2024.a määrusega menetlusse.

Võlgniku vastuväide pankrotiavaldusele

30.05.2024 edastas kohus pankrotiavalduse koos lisadega võlgnikule ning andis talle

võimaluse esitada avaldusele enda vastuväited. Võlgnik sai dokumendid kätte 13.06.2024.

Võlgnik ei esitanud avaldusele vastuväiteid.

Kohus nimetas 02.08.2024.a määrusega ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule aruande.

Ajutise halduri aruanne

Ajutise pankrotihalduri aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku

tegevuse ja majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Ajutine

pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud.

Vara

Ajutine pankrotihaldur tegi kindlaks, et võlgnikule kuulub kaks kinnisasja väärtusega kokku 150

000 eurot ja vallasvara (erinevad seadmed, kontoritehnika jm) väärtusega kokku 28 000 eurot.

Varudena ostetud kaupa ajutine haldur ei tuvastanud. Kuna võlgnik ei esitanud andmeid ja

dokumente oma nõuete ja ettemaksude kohta, siis ei võtnud ajutine haldur nõudeid ja

ettemaksusid varadena arvesse. Ajutine haldur märkis, et isegi kui lugeda võlgniku nõuded ja

ettemaksud tinglikult reaalseks varaks (31.12.2023 seisuga väärtuses 213 004,46 eurot), siis see

ei muudaks ajutise halduri järeldusi võlgniku maksevõime kohta. Ajutise halduri hinnangul on

võlgnikul vara väärtuses 178 000 eurot. Vara on koormatud pantidega.

Kohustused

Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku 940 331 eurot. Sissenõutavaks muutunud

kohustusi on vähemalt summas 813 439,46 eurot, millest avaldajale 606 339,77 eurot,

tarnijatele 123 862,56 eurot, töötajatele 3764,56 eurot ning lisaks maksuvõlg 79 472,57 eurot.

Ajutine haldur ei tuvastanud hetkel tagasivõitmise aluseid tulenevalt PankrS §-st 109 jj.

Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja see suutmatus ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad likviidsed varad

kohustustuste täitmiseks. Maksejõuetuse täpset põhjust ei saanud ajutine haldur öelda, kuna

võlgnik ei ole esitanud raamatupidamisandmeid ja -dokumente. Võlgniku juhatuse liikmel

lisaks anda täiendavaid selgitusi temaga seotud äriühingute RR Steel OÜ ja XO Online OÜ

osas. Võlgniku majandustegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik. Võlgniku varast

piisab pankrotimenetluse kulude katteks.

15.10.2024 toimunud istungil selgitas võlgniku juhatuse liige, et äri untsu minekuks oli kolm

põhjust. Peamiseks põhjuseks oli eksport, mis kukkus täielikult kokku. Teine põhjus oli see, et

kuna kõik töölised olid töölubadega välismaalased ja neile pidi iga kuu keskmist palka

maksma lootuses, et turg taastub. Ettevõtte omavahenditest maksti, aga turg ei taastunud.

Kolmas põhjus oli see, et MTA ei olnud nõus maksuvõlga ajatama, arestisid konto ning

äritegevust polnud võimalik jätkata. Lisaraha ei õnnestunud kaasata. Välismaalased olid tööl,

sest Eesti inimesed ei tee lihttööd. Tipphetkel oli neil 30 töötajat. XO Online OÜ on jah

võlgniku juhatuse liikme firma ja seal on teine valdkond. Sellel firmal ka ei lähe nii hästi nagu

peab, aga nad üritavad. RR Steel OÜ-ga on ta nii palju seotud, et nemad rendivad võlgnikult

ruume ja teostavad XO Online poolt leitud töid, nagu alltöövõtjad. Rendileping on olemas,

rendihind on 800 eurot kuus. Hetkel on tasaarvestus, aga nad on nõus maksma ka tagantjärgi.

Taimasto Prefab OÜ-le tegid faktooringut ja RR Steel vahendas null kasumiga.

Pankrotimenetluses jäi aga Tamaisto võlgu nii RR Steelile kui neile. RR Steel kunagi laenas

võlgnikult metalli ja sai hüpoteek seatud. Seda hüpoteegi võlga tasaarvestavad. Seoses

sularaha kasutamisega, siis raamatupidamisdokumendid on kõik olemas tänaseks hetkeks ja

juhatuse liige küll ei tea, et midagi kuritegelikku seal oleks toimunud. J. M. peab enda tegude

eest ise andma vastust. Kui ettevõtte üle võttis, siis endiste omanike raamatupidamises oli

palju küsitavusi, aga juhatuse liige sai selle korda ja see läks maksma ca 10 000 eurot. Enda

sularaha väljavõtmise osas selgitas juhatuse liige, et sularaha oli vaja erinevateks kuludeks,

täpsemalt ei mäleta, sest tegemist pika perioodiga. Lätlased näiteks nõudsid sularahas

maksmist, et võlgnik saaks soodsamalt kauba kätte. Materjali osteti, kütust, erinevaid

materjale ehituse jaoks. Dokumendid peaks kõik selle kohta olemas olema. Terve

majandusüksus on RR Steelile antud kasutada. Kogu üksus on loodud teatud kindla

tootmisprotsessi jaoks ja eraldi neid ei ole võimalik kasutada. Neil on õigus kasutada hooneid

kas järgmise aasta suveni või lõpuni. Rendileping sai kolmeks aastaks tehtud. Nad pidid lisaks

rendile tasuma ka kommunaale. RR Steeliga sai leping tehtud eelmise aasta lõpus, see leping

pidi katma 50 000 eurost võlgnevust ja leping oli mõeldud selle hetkeni, kui 50 000 eurot saab

tasutud. 100 000 eurot investeeris juhatuse liige kaarhalli. XO Online ainult vahendab. RR

Steel tegutseb. Juhatuse liige ei esitanud ise pankrotiavaldust, sest lootis äri veel käima saada

ja otsis ka üle piiri lisarahastust. Võlgniku nõue on seotud Taimasto pankrotinõudega. See

summa, mida nad tasaarvestavad RR Steeliga on see, et ta laenas materjali võlgnikule ja ta

pidi selle tagasi andma. Võlgnik ei suuda isegi elektriarveid tänasel päeval maksta, seda teeb

XO Online.

Kohtu põhjendused

Kohus, hinnates avaldaja, võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises

pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning seda

kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid.

PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik

maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid,

mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul

on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt

940 331 eurot, millest sissenõutavaks on muutunud vähemalt 813 439,46 eurot. Vara on

võlgnikul väärtusega 178 000 eurot. Kui arvestada vara hulka võimalikud nõuded kolmandate

isikute vastu ja ettemaksud, siis oleks võlgnikul varasid ligikaudu 391 000 eurot. Ka sellises

väärtuses vara ei kata pooltki võlgnikul lasuvatest kohustustest. Võlgnikul ei toimu

äritegevust ning võlgnikku pole võimalik tervendada. Asja materjalidest ei nähtu hetkel, et

võlgnikul oleks tagasivõidetavaid tehinguid. Eeldatavalt ei oleks aga võlgnikul ka

tagasivõidetavate tehingutega piisavalt vara enda nõuete täitmiseks. Eeltoodut arvestades

tuleb asuda seisukohale, et võlgnik on ilmselgelt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku

majanduslikult olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb välja kuulutada tema pankrot.

PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg 1

sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva

seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus kohaldada

võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kõik võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused

lõppevad.

Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 09.12.2024 algusega kell 14.00

Viljandi kohtumajas. Üldkoosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt. Osalemise soovist tuleb

kohtule teada anda vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku algust.

Võlgniku seaduslik esindaja on kohustatud osalema üldkoosolekul.

Kohus määrab pankrotihalduriks B.L-i, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja

on andnud selleks oma nõusoleku.

PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse

täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda.

PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes

Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti

välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja

halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud

teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida

nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi:

-

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle

võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses

menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata

pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks,

kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise

tähtaja lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja

viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1).

-

Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga

nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2).

-

Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle

pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1).

-

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1).

-

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise

tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42).

-

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid

võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1).

-

Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku

poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui

võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse

oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur menetlusse ei astu, võib võlgnik

jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 43 lg 1).

-

Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad

seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete

täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel

võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti.

-

Võlausaldajad

samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud

nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt

kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Nõudeavaldus peab vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt

esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui

kohus nõude esitamise tähtaja ennistab – PankrS § 102).

Menetluskulud

Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 3172 eurot (sh km).

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele

kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule

tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega

taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise

taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 820

eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 164 eurot.

Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele

kokku 20 tundi. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 130 eurot/tund (sh km).

Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja

mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud, v.a istungiks ettevalmistuse ja istungil osalemise

ajakulu 2h. Kohus märgib, et istung kestis ainult pool tundi. Istungiks ettevalmistus koos

istungil osalemisega on kohtu hinnangul põhjendatud 1 h ulatuses, kuna asja materjal oli

ajutisel halduril eelnevalt läbi töötatud. Ajutine haldur koostas põhjaliku aruande, mille

ajakulu peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohus arvestab tasu määramisel ajakuluks

19h.

Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on

põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga

ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu määr ei ületa PankrS § 23 lg-s 3 märgitud

ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 2470 eurot, millele lisandub käibemaks,

kokku 3013,40 eurot.

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri ja halduri tehtud

vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud.

PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse

kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määratud tasu ajutisele haldurile

tasuda pankrotivara arvel.

PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta

büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri taotlusel tuleb nimetatud summad

maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb.

TsMS § 172 lg 1 esimene lause sätestab: hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse. Kohus leiab põhimõtteliselt, et pankroti välja kuulutamine on vaid

avaldaja huvides, kes saab niimoodi uue täitedokumendi, millele hakkab kehtima uus nõude

aegumise kulgemine. Menetlus ei ole kuidagi võlgniku huvides, mida näitas ka võlgniku

vähene huvi menetluses. Seetõttu tuleks menetluskulud jätta täies ulatuses avaldaja enda

kanda. Riigikohus on aga 10.04.2013 teinud lahendi 3-2-1-23-13, mille p-s 12 on selgitanud

TsMS sätete mittekohaldumist pankrotimenetluses. Riigikohus selgitas järgmist: Kolleegium

leiab, et sellest üldreeglist on PankrS §-s 150 reguleeritud menetluskulude kandmist erinevalt,

millele viitavad PankrS § 150 lg-d 2 ja 3. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse

pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui

pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga. Kuna võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldati,

kantakse pankrotimenetluse kulud – sealhulgas ka menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1

mõttes (riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu) ning PankrS § 150 lg 1 p-s 6 sätestatud PankrS §

11 või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa – pankrotivarast. Seega tuleb avaldaja

kantud menetluskulud tasuda pankrotivarast vastavalt PankrS §-le 146. Kohus leiab, et

nimetatud kulusid ei saa välja mõista otse võlgnikult, vaid lähtudes PankrS § 146 tuleb need

kulud kanda pankrotivarast.

Avaldaja ei esitanud menetluskulude nimekirja, kuid kohtul on vaatamata sellele kohustus

kohtuasja materjalide pinnalt menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata (TsMS § 174

lg 1). Kohtuasja materjalide alusel on tuvastatav, et avaldaja menetluskuludeks on riigilõiv

420 eurot. Nimetatud kulud on põhjendatud kulud ja tuleb kanda pankrotivarast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eveli Vavrenjuk

Kohtunik