2-21-15958/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

08.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-15958

Kohtuasi

X avaldus puurkaevu ja sellega ühendatud

veetorustiku talumiskohustuse täitmise korra kindlaks

määramiseks,

kinnistu

igakordse

omaniku

kohustamiseks mitte takistada puurkaevu omanikul

puurkaevu hooldustööde tegemist ja selleks lubada

kinnisasjale sisenemist

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.01.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Äili Rodi

Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Allan Viirma

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu tõendina Y määruskaebuse lisa 1 – väljavõte maa-ameti

kaardirakendusest.

2. Tühistada Harju Maakohtu 09.01.2023 määruse resolutsiooni p 3 lause 3 osas,

milles maakohus määras, et puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja/või

remonditööde teostamisest, samuti avariist või rikkest, informeeritakse ette

kirjaliku teate jätmisega kinnistu igakordse omaniku ja/või kinnistu postkasti ja

resolutsiooni p-de 6 ja 7 osas, milles maakohus otsustas jätta maakohtus kantud

menetluskulud Y kanda ja määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Teha selles osas

uus määrus, millega määrata, et puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja/või

remonditööde teostamisest informeerimine loetakse sooritatuks vastavasisulise

telefonisõnumi või e-kirja saatmisega Pärnu mnt 479d kinnistu igakordsele

omanikule. Jätta maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Täiendada maakohtu

määruse resolutsiooni p 2.1 selliselt, et Pärnu mnt 479d kinnistu igakordsel

2-21-15958

omanikul on kohustus lubada rajada Pärnu mnt 479b igakordsel omanikul

juurdepääsuks puurkaevule ja veetorustikule alaline lukustatav värav Pärnu mnt

479d ja Pärnu mnt 479b kinnisasjade vahel asuva aia sisse (aia osana) puurkaevule

Pärnu mnt 479b kinnistu lähimas võimalikus asukohas, vastavalt joonisele lisa 8.

Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

3. Parandada Harju Maakohtu 09.01.2023 määruse resolutsiooni p-is 1 ilmne

ebatäpsus, kus maakohus märkis, et rahuldas X avalduse puurkaevu ja sellega

ühendatud veetorustiku talumiskohustuse täitmise korra kindlaks määramiseks.

Täpsustada Harju Maakohtu 09.01.2023 määruse resolutsiooni p-i 1 selliselt, et

märkida, et maakohus rahuldas osaliselt X avalduse puurkaevu ja sellega

ühendatud veetorustiku talumiskohustuse täitmise korra kindlaks määramiseks.

4. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

5. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Rahuldada osaliselt X avaldus puurkaevu ja sellega ühendatud veetorustiku

talumiskohustuse täitmise korra kindlaks määramiseks ning kinnistu

igakordse omaniku kohustamiseks mitte takistada puurkaevu omanikul

puurkaevu hooldustööde tegemist ja selleks lubada kinnisasjale sisenemist.

5.2. Määrata kindlaks Tallinnas, Pärnu mnt 479b kinnistu (registriosa nr 3298401;

katastritunnus 78404:408:3491) igakordse omaniku kasuks Pärnu mnt 479b

kinnistut teenindava puurkaevu ja veetorustiku, milline asub Pärnu mnt 479d

kinnistul, Pärnu mnt 479d kinnistu (registriosa nr 560601; katastritunnus

78401:101:4971) igakordse omaniku talumiskohustuse täitmise kord ja selleks

tuvastada Pärnu mnt 479d kinnistu igakordse omaniku kohustus:

5.2.1. lubada rajada Pärnu mnt 479b igakordsel omanikul juurdepääsuks

puurkaevule ja veetorustikule alaline lukustatav värav Pärnu mnt 479d ja

Pärnu mnt 479b kinnisasjade vahel asuva aia sisse (aia osana) puurkaevule

Pärnu mnt 479b kinnistu lähimas võimalikus asukohas, vastavalt joonisele lisa

8 (laius kuni 1,2 meetrit) ning kuni värava rajamiseni nõustuda hooldus-ja

remontöödeks ajutiselt piirdeaia eemaldamisega puurkaevule Pärnu mnt 479b

kinnistu lähimas võimalikus asukohas, vastavalt joonisele lisa 8 ja mitte

takistada ühegi muu rajatise, seadeldise, muldkeha vm takistuse

paigaldamisega selle juurdepääsu rajamist ja kasutamist.

5.2.2. võimaldada ja mitte takistada Pärnu mnt 479b kinnistut teenindava

puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde tegemist ning lubada

selleks igakordselt kasutada Pärnu mnt 479d kinnistul asuva puurkaevu 10

meetri suurust hooldusala, sh tavapäraselt 2 meetri raadiuses ümber

puurkaevu, erandjuhtudel kogu hooldusala ulatuses. Puurkaevu ja

veetorustiku hooldus- ja remonttöid saab teha tööpäevadel ning ajavahemikus

09:00 kuni 19:00.

5.2.3. mitte jätta puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde tegemise

ajaks Pärnu mnt 479d kinnistule vabalt jooksma kodulooma (näiteks kuri

koer), kes võib rünnata puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonditööde

teostajaid.

5.2.4. mitte seada Pärnu mnt 479b kinnistu omanikule puurkaevu ja veetorustiku

hooldus- ja remonttööde tegemiseks Pärnu mnt 479d kinnistul tingimusi, mis

eriala spetsialistid võivad puurkaevu juures/sees tegutseda, remontida,

puhastada või seda muul viisil hooldada.

5.3. Pärnu mnt 479b kinnistu igakordne omanik informeerib Pärnu mnt 479d

igakordset omanikku vähemalt 15 päeva ette, kui Pärnu mnt 479d kinnistul

tavapäraseid puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja/või remonditöid tehakse.

2-21-15958

Remonditööde tegemisel puurkaevu avarii või rikke korral tuleb Pärnu mnt

479b kinnistu igakordsel omanikul informeerida Pärnu mnt 479d igakordset

omanikku vähemalt 2 päeva ette. Informeerimine loetakse sooritatuks

vastavasisulise telefonisõnumi või e-kirja saatmisega Pärnu mnt 479d kinnistu

igakordsele omanikule.

5.4. Kohustada Y avaldama Xle e-kirja või muul kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis 15 päeva jooksul arvates käesoleva lahendi jõustumisest

oma pangakonto number, kuhu avaldaja saab tasuda seni, kuni Y on Pärnu

mnt 479d kinnistu omanik, Tallinnas Pärnu mnt 479d kinnistu omanikule

kinnistul asuva puurkaevu ja veetorustiku talumistasu.

5.5. Käesoleva kohtumääruse lahutamatu osa on kohtumäärusele lisatud plaan.

6. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste enda kanda.

Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 12.10.2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palus määrata kindlaks

Tallinnas, Pärnu mnt 479b kinnistu (registriosa nr 3298401) igakordse omaniku kasuks Pärnu

mnt 479b kinnistut teenindava puurkaevu ja veetorustiku, milline asub Pärnu mnt 479d

kinnistul, Pärnu mnt 479d kinnistu (registriosa nr 560601) igakordse omaniku

talumiskohustuse täitmise kord ja selleks tuvastada Pärnu mnt 479d kinnistu igakordse

omaniku kohustus:



lubada rajada Pärnu mnt 479b igakordsel omanikul juurdepääsuks puurkaevule ja

veetorustikule alalise lukustatava värava (laius kuni 1,2 meetrit) ning kuni värava

rajamiseni nõustuda hooldus-ja remontöödeks ajutiselt piirdeaia eemaldamisega

puurkaevule Pärnu mnt 479b kinnistu lähimas võimalikus asukohas, vastavalt

joonisele lisa 8 ja mitte takistada ühegi muu rajatise, seadeldise, muldkeha vm

takistuse paigaldamisega selle juurdepääsu rajamist ja kasutamist;



võimaldada ja mitte takistada Pärnu mnt 479b kinnistut teenindava puurkaevu ja

veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamist ning lubada selleks igakordselt

kasutada Pärnu mnt 479d kinnistul asuva puurkaevu 10 meetri suurust hooldusala, sh

tavapäraselt 2 meetri raadiuses ümber puurkaevu, erandjuhtudel kogu hooldusala

ulatuses;



mitte jätta puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamise ajaks Pärnu

mnt 479d kinnistule vabalt jooksma kodulooma (näiteks kuri koer), kes võib rünnata

puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonditööde teostajaid;

2-21-15958



mitte seada Pärnu mnt 479b kinnistu omanikule puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja

remonttööde teostamiseks Pärnu mnt 479d kinnistul tingimusi, mis eriala spetsialistid

ja kui kaua võivad puurkaevu juures/sees tegutseda, remontida, puhastada või seda

muul viisil hooldada.

Avaldaja palus määrata, et Pärnu mnt 479b kinnistu igakordne omanik informeerib Pärnu mnt

479d igakordset omanikku vähemalt 2 päeva ette, kui Pärnu mnt 479d kinnistul puurkaevu ja

veetorustiku hooldus- ja/või remonditöid teostatakse. Informeerimine loetakse sooritatuks

vastavasisulise telefonisõnumi või e-kirja saatmisega Pärnu mnt 479d kinnistu igakordsele

omanikule või kirjaliku teate jätmisega kinnistu igakordse omaniku ja/või kinnistu postkasti.

Avaldaja taotles kohustada Y (puudutatud isik) käesolevas kohtumenetluses avaldama

avaldajale oma pangakonto number, kuhu avaldaja saab tasuda seni, kuni puudutatud isik on

Pärnu mnt 479d kinnistu omanik, kinnistul asuva puurkaevu ja veetorustiku talumistasu.

Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

2. Avalduse kohaselt tuvastas kohus Harju Maakohtu 14.12.2020 määrusega tsiviilasjas 2-20-

1573, mida muudeti Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusega, Pärnu mnt 479d

kinnisasja igakordse omaniku kohustuse taluda asjaõigusseaduse rakendamise seaduse

(AÕSRS) § 152 lg 1 alusel Pärnu mnt 479b kinnisasja igakordse omaniku kasuks Pärnu mnt

479d kinnisasjal asuvat puurkaevu PRK0004457 ja sellega ühendatud veetorustikku, mille

paiknemine on märgitud määruse lisaks oleval plaanil. Pärnu mnt 479b kinnisasja igakordne

omanik on kohustatud maksma Pärnu mnt 479d kinnisasja igakordsele omanikule puurkaevu

ja sellega ühendatud veetorustiku talumise eest tasu 77,98 eurot aastas. Tasumise tähtpäev on

iga jooksva aasta 30. september. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 21.07.2021.

2.1. 21.07.2021 lakkas veevool puurkaevust. Avaldajal oli vett vaja, st koheselt tekkis vajadus

välja selgitada puurkaevu mittetöötamise põhjus ning selleks pääseda koos spetsialistiga

puurkaevu juurde Pärnu mnt 479d kinnistul. Avaldaja edastas 21.07.2021 puudutatud isikule

sõnumi palvega lubada endale koos tehnikuga puurkaevule juurdepääs. Puudutatud isik vastas

22.07.2021, et on avaldaja kirja kätte saanud ja vastab sellele esimesel võimalusel, kuid mitte

hiljem kui 30 päeva jooksul. 26.07.2021 käis kohal spetsialist, kes helistas ka puudutatud

isikule ja küsis ligipääsu puurkaevule. Puudutatud isik vastas, et tema ei luba oma kinnistule.

Puudutatud isik vastas 22.08.2021 e-kirjaga avaldajale, et pakub puurkaevule ligipääsu

04.09.2021 (laupäeval) kella 18.00-19.00 järgmistel tingimustel: enne kinnistule sisenemist

tuleb töid teostaval spetsialistil esitada kehtiv vaktsineerimistõend (viimasest

vaktsineerimisdoosist peab olema möödas vähemalt 14 päeva) koos isikutunnistusega; enne

kinnistule sisenemist peab esitama töid tegeva isiku isikutunnistuse, elektritöö tegija

kompetentsust tõendava, tegevusele vastava kutsetaseme kutsetunnistus kutseseaduse

tähenduses või sertifitseerimise asutuse antud pädevustunnistuse (vähemalt B-klassi tase);

kuna puurkaev on esitatud rohkem kui 25 a tagasi, siis soovis puudutatud isik saada pädeva

spetsialisti (nt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti spetsialisti) auditit kõnealuse

süvaveepumba ja elektriühenduste (vastavus tänapäeval kehtivatele nõuetele) ohutuse kohta;

ligipääs on tagatud ainult töid teostavale spetsialistile, puudutatud isik kolmandatel isikutel

oma kinnistul viibimist ei võimalda.

2.2. Avaldaja ei ole siiani saanud puudutatud isiku poolt esitatud ebamõistlike tingimuste tõttu

juurdepääsu puurkaevule ja veetrassile, et välja selgitada 21.07.2021 tekkinud rike, see

kõrvaldada ja puurkaevust vett tarbida.

2-21-15958

Puudutatud isikute seisukohad

3. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isikul ei ole seoses puurkaevu

talumiskohustusega selliseid kohustusi, mille tuvastamist avaldaja avaldusega taotleb.

3.1. Avaldus ei ole suunatud talumiskohustuse täitmise korra kindlaksmääramiseks, vaid

avaldaja soovib oluliselt piirata puudutatud isiku Põhiseadusest tulenevat õigust enda

kinnistut vabalt vallata ja kasutada. Harju Maakohtu 14.12.2020 määruse lisaks olevalt

plaanilt nähtub, et puudutatud isikule kuuluva kinnisasja igakordse omaniku talumiskohustuse

ruumiline ulatus piirdub alaga, mis jääb puurkaevu ja selle hooldusala alla. Mingeid muid

talumiskohustusi või piiranguid määrus puudutatud isikule (ega puudutatud isiku kinnistu

igakordsele omanikule) ei sea. Seega puudub avaldajal õiguslik alus taotleda puudutatud

isikul enda kinnistu aiaga piiramise keelamist ja puudutatud isikule, kuhu puudutatud isik

võib või peab enda kinnistule sissepääsu rajama, ettekirjutuste tegemist.

3.2. Puurkaevule on üle puudutatud isiku kinnistu juurdepääs olemas. Puudutatud isik

võimaldab puurkaevu hooldus- ja remonttööde tegemiseks oma kinnistule sissepääsu juba

olemasolevate väravate/läbipääsude kaudu.

3.3. Eksitav on väide, puurkaevu süvaveepumba remont või hooldus eeldab 35–40 m ulatuses

sirgjoonelise ruumi olemasolu puurkaevu vahetus läheduses. Talumiskohustuse määruse

kohaselt ei pea puudutatud isik võimaldama avaldajale 40 m sirgjoonelist ruumi. Lisaks

kasutatakse kaevus asetsevate veepumpade puhul metalltoru, mis saadakse lühemate torude

kokku ühendamisel muhvidega (torujupp kahe detaili ühendamiseks). Pumba ja toru kaevust

väljavõtmisel võetakse toru ühendused lahti ning toru võetakse kaevust välja tükkhaaval.

Samuti puudub vajadus 40-meetriseks sirgjooneliseks hooldusrajaks juhul, kui pumba

veetoruna kasutatakse elastset plasttoru. Kaevu manteltoru üldjuhul pärast kaevu puurimist

enam kunagi kaevust välja ei võeta.

3.4. Kohtumäärusega kehtestatud talumiskohustus ei sea puudutatud isikule mingeid

kohustusi, millisel tema kinnistu osal võivad viibida koduloomad. Kuna iga loomapidaja peab

tagama, et tema koduloomad ei kujutaks ohtu inimestele, siis puudub alus puudutatud isikule

kodulooma pidamiseks tingimuste kehtestamiseks.

3.5. Puudutatud isikul on õigus seada tingimusi isikutele, kes Pärnu mnt 479d kinnistul

puurkaevu hooldus- ja remonttöid teostavad, samuti määrata, kui kaua võivad töid teostavad

isikud Pärnu mnt 479d kinnistul viibida. Kuna avaldaja kaev ja veepump asuvad puudutatud

isiku kinnistul, on puudutatud isikul huvi ja õigus viia miinimumini kaevu ja/või veepumba

ebapädevast hooldusest või remondist lähtuva ohu tekkimise võimalus. Eelnevat arvestades

on põhjendatud puudutatud isiku nõue, et puurkaevu ja/või kaevus oleva veepumba hooldus-

ja remonttöid teostaksid vastava eriala spetsialistid ning sellise erialase pädevuse tõendamise

nõue ei ole talumiskohustuse täitmisest keeldumine.

3.6. Avaldaja soovitud viisil hooldus- ja/või remonttöödest etteteatamine ja tööde läbi viimine

on puudutatud isikule koormav ning puudutatud isiku huvid jääksid sellise taotluse

rahuldamise korral põhjendamatult arvestamata. Avaldaja soovitud viisil saaks puurkaevu

hooldus- ja/või remonttöid viia läbi nii, et üldse ei arvestata puudutatud isiku huvidega ega

tema õigusega vabalt vallata ja kasutada oma kinnistut. Ebamõistlikult lühike

etteteatamistähtaeg 2 päeva ei võimaldaks puudutatud isikul ümber korraldada enda

2-21-15958

nädalavahetuse plaane ega leida võimalust kinnistule sissepääsu korraldamiseks. Veelgi enam,

kui puudutatud isik on juba teate postkasti panemise päeval näiteks välismaal, ei saagi ta

teada, et tal on kohustus lubada avaldaja määratud päeval avaldaja määratud isikud enda

kinnistule.

3.6.1. Isegi kui puurkaevus oleval veepumbal tekib rike, ei ole möödapääsmatult vajalik selle

remont 48 tunni jooksul ja viisil, et kinnistu, kus puurkaev asub, omanikul ei ole mingit

võimalust mõjutada tema kinnistul läbiviidavate remonttööde teostamise aega. Avaldaja

kasutab puurkaevust saadavat vett haljastuse kastmiseks ja laste basseini täitmiseks. Avaldaja

kinnistul on liitumine Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Ühisveevärgist

saadava veega on kaetud avaldaja vajadus oma kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks, mh

katta haljastuse kastmisvee vajadus mõistlikkuse piires. Puurkaevust saadav vesi ei ole

avaldajale eluliselt oluline ning see ei mõjuta avaldaja ning tema pereliikmete igapäevast

toimetulekut.

3.6.2. Lisaks ei vaja puurkaev ja puurkaevus kasutatav veepump nii sagedast

hooldust/remonti, et seda ei oleks võimalik pikemalt kui kaks päeva ette planeerida.

Puurkaevu ja veepumba hooldust/remonti ei ole vaja teha ei iganädalaselt, igakuiselt ega isegi

mitte iga-aastaselt. Juhul, kui avaldaja peab vajalikuks teha puurkaevu hooldust sagedamini,

tuleb arvestada, et avaldaja kasutab puurkaevu vett oma kinnistul oleva haljastuse kastmiseks,

s.o hooajaliselt. Seega ei ole puurkaevu hooldus vajalik rohkem, kui üks kord aastas või

äärmisel juhul kaks korda aastas – kastmishooajale eelnevalt kevadel (märtsis) ja hooajale

järgnevalt sügisel (oktoobris).

3.7. Rahuldamata tuleb jätta avaldaja taotlus kohustada puudutatud isikut avaldama avaldajale

oma pangakonto number. Sellist kohustust ei tule seadusest ega talumiskohustust kehtestavast

kohtumäärusest. Avaldaja saab talumistasu tasuda sularahas.

3.8. Puudutatud isik täidab talumiskohustust ning ei ole takistanud avaldajal puurkaevu ja

veepumba kasutamist. Samuti võimaldab puudutatud isik avaldajal puurkaevu ja veepumba

hooldus- ja remonttööde tegemist, kui puudutatud isikuga lepitakse mõistliku aja jooksul enne

tööde tegemist kokku tööde tegemise aeg ja kestus.

3.9. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 09.01.2023 määrusega avalduse ja:



tuvastas Pärnu mnt 479d kinnistu igakordse omaniku kohustuse lubada rajada Pärnu

mnt 479b igakordsel omanikul juurdepääsuks puurkaevule ja veetorustikule alalise

lukustatava värava (laius kuni 1,2 meetrit) ning kuni värava rajamiseni nõustuda

hooldus-ja remontöödeks ajutiselt piirdeaia eemaldamisega puurkaevule Pärnu mnt

479b kinnistu lähimas võimalikus asukohas, vastavalt joonisele lisa 8 ja mitte

takistada ühegi muu rajatise, seadeldise, muldkeha vm takistuse paigaldamisega selle

juurdepääsu rajamist ja kasutamist;



kohustas võimaldama ja mitte takistama Pärnu mnt 479b kinnistut teenindava

puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamist ning lubada selleks

igakordselt kasutada Pärnu mnt 479d kinnistul asuva puurkaevu 10 meetri suurust

hooldusala, sh tavapäraselt 2 meetri raadiuses ümber puurkaevu, erandjuhtudel kogu

hooldusala ulatuses. Puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamine

peab toimuma tööpäevadel ning ajavahemikus 09:00 kuni 19:00;

2-21-15958



tuvastas kohustuse mitte jätta puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde

teostamise ajaks Pärnu mnt 479d kinnistule vabalt jooksma kodulooma (näiteks kuri

koer), kes võib rünnata puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonditööde teostajaid

ning



mitte seada Pärnu mnt 479b kinnistu omanikule puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja

remonttööde teostamiseks Pärnu mnt 479d kinnistul tingimusi, mis eriala spetsialistid

võivad puurkaevu juures/sees tegutseda, remontida, puhastada või seda muul viisil

hooldada.

Maakohus märkis, et Pärnu mnt 479b kinnistu igakordne omanik informeerib Pärnu mnt 479d

igakordset omanikku vähemalt 15 päeva ette, kui Pärnu mnt 479d kinnistul tavapäraseid

puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja/või remonditöid teostatakse. Puurkaevu avarii või rikke

korral tuleb Pärnu mnt 479b kinnistu igakordsel omanikul informeerida Pärnu mnt 479d

igakordset omanikku vähemalt 2 päeva ette. Informeerimine loetakse sooritatuks

vastavasisulise telefonisõnumi või e-kirja saatmisega Pärnu mnt 479d kinnistu igakordsele

omanikule või kirjaliku teate jätmisega kinnistu igakordse omaniku ja/või kinnistu postkasti.

Kohus kohustas puudutatud isikut avaldama avaldajale e-kirja või muul kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis 15 päeva jooksul arvates käesoleva lahendi jõustumisest

oma pangakonto number, kuhu avaldaja saab tasuda seni, kuni puudutatud isik on Pärnu mnt

479d kinnistu omanik, Tallinnas Pärnu mnt 479d kinnistu omanikule kinnistul asuva

puurkaevu ja veetorustiku talumistasu.

Kohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kohus otsustas määrata menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudus vaidlus, et avaldaja on Pärnu mnt 479b,

Tallinn kinnistu omanik ning puudutatud isik on kinnistu registriosa nr-ga 560601 omanik;

puudutatud isiku kinnistul, Pärnu mnt 479d katastriüksusel, asub 1992. a-l rajatud puurkaev

PRK0004457 ja veetorustik (ca 1 m kaugusel avaldaja kinnistu piirist); puurkaevu ja sellega

ühendatud veetorustikku ainukasutab avaldaja, see ei ole ühendatud ühisveevärgiga; avaldaja

ja puudutatud isiku kinnistutel on liitumine Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

5.1. Vaidlust ei olnud ka selles, et Harju Maakohtu 14.12.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-

1573, mida muudeti Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusega, tuvastati Pärnu mnt

479d kinnisasja igakordse omaniku kohustus taluda AÕSRS § 152 lg 1 alusel Pärnu mnt 479b

kinnisasja igakordse omaniku kasuks Pärnu mnt 479d kinnisasjal asuvat puurkaevu

PRK0004457 ja sellega ühendatud veetorustikku, mille paiknemine on märgitud määruse

lisaks oleval plaanil; Pärnu mnt 479b kinnisasja igakordne omaniku kohustus maksta Pärnu

mnt 479d kinnisasja igakordsele omanikule puurkaevu ja sellega ühendatud veetorustiku

talumise eest tasu 77,98 eurot aastas. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta 30. september.

Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 21.07.2021.

5.2. Puurkaevu ja sellega ühendatud veetorustiku talumiskohustus hõlmab endas lisaks

puurkaevu enda talumise kohutusele ka avaldaja õigust saada juurdepääsu puurkaevule ja

veetorustikule ning avaldaja õigust puurkaevu kasutada ja kohustust puurkaevu ja selle

torustikku hooldada, puudutatud isikul on aga kohustus võimaldada avaldajale juurdepääs

puurkaevule ja veetorustikule, et avaldaja saaks teostada oma õigusi ja kohustusi. Samas ei

võimalda kohtulahendid tsiviilasjas nr 2-20-1573 määratleda, kuidas pääseb avaldaja

2-21-15958

puurkaevu kontrollima ja parandama ega võimalda algatada ka talumiskohustust rikkunud

isiku vastu sundtäitmise menetlust rikkumise tõkestamiseks.

5.3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 6181 lg 1 võimaldab kindlaks määrata korra,

mil viisil, st milliste tegevuste läbi tuleb puudutatud isikul taluda oma kinnistul avaldajale

kuuluvat puurkaevu.

5.4. Avaldaja ja puudutatud isik ei ole saanud puurkaevule juurdepääsu korras kokkuleppele,

seda mitte ka kohtuistungil. Kohus möönis, et kuigi puudutatud isik väljendas väliselt

nõusolekut avaldajale puurkaevule juurdepääsuks, olid tema tingimused sellised, mis ei

võimaldanud avaldajal puurkaevu mõistlikult kasutada ega remontida. Ei ole mõistlik

puudutatud isiku ettepanek, et spetsialist saaks tulla puurkaevu riket tuvastama just laupäeva

õhtul ja seda ühe tunni vältel. Avaldaja ei pea tegema ebamõistlikke pingutusi leidmaks

puurkaevu hooldust tegevat spetsialisti, kes oleks nõus puhkepäeva õhtul tööd tegema. Samuti

ei pruugi piisata vea tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks vaid ühest tunnist. Puudutatud isiku 30

päevase ooteajaga tehtud ettepanek avaldajale ei olnud kooskõlas hea usu põhimõttega ning

sellest nähtus pigem soov avaldajale puurkaevu parandamine ja kasutamine võimalikult

keerukaks muuta. Iseenesest on puudutatud isikul õigus selles, et tal on õigus määrata, millal

ja millise ajavahemiku jooksul töid teostavad isikud tema kinnistul viibida võivad, kuid

selline puudutatud isiku poolne ettepanek erialaspetsialiste kaasavate tööde teostamiseks just

laupäeva õhtul ja ühe tunni vältel ei ole heanaaberlik käitumine, vaid viitab puudutatud isiku

soovile naabrile ebamugavusi tekitada.

5.5. Kohus leidis, et avaldaja taotletud viisil juurdepääs puudutatud isiku kinnistule, ei ole

puudutatud isikule liigselt koormav, sest puurkaevu ja veepumba hooldust/remonti ei ole vaja

teha iganädalaselt, igakuiselt ega iga aastaselt; avaldaja kasutab puurkaevu vett oma kinnistul

hooajaliselt – haljastuse kastmiseks; seega ei ole puurkaevu hooldus vajalik rohkem kui üks

kord aastas, äärmisel juhul kaks korda aastas – kastmishooajale eelnevalt kevadel (märtsis) ja

hooajale järgnevalt sügisel (oktoobris). Puudub alus eeldada, et avaldaja hakkab taotlema

juurdepääsu puurkaevuni rohkem, kui on hädapäraselt puurkaevu hoolduseks ja

remontimiseks vajalik, s.o maksimaalselt 2 korda aastas. Samas ei ole välistatud, et kui

puurkaevu pump lakkab töötamast, võib avaldaja vajada tihedamat juurdepääsu puurkaevule.

5.6. Avaldaja soov saada ligipääsu tema taotletud viisil puudutatud isiku kinnistule puurkaevu

korrashoiuks ei riku puudutatud isiku õigust oma kinnisasja vabalt vallata. Puudutatud isiku

õiguste riive on äärmiselt väike. Puudutatud isiku elukoht on kinnistul Pärnu mnt 479e.

Puurkaev asub kinnistu Pärnu mnt 479d kaugemas servas. Puurkaev asub puudutatud isiku

kinnistul sellises asukohas, kus selle olemasolu ei saa puudutatud isikut ja tema perekonda

igapäevaselt häirida. Pärnu mnt 479d kinnistu ei ole hoonestatud, puudutatud isik ei ela Pärnu

mnt 479d kinnistul, seega puurkaevu korrastustöödeks Pärnu mnt 479d kinnistule

sisenemisega Pärnu mnt 479b kinnistult ei ole avaldajal võimalik rikkuda puudutatud isiku

kodu puutumatust. Puurkaevu parandamiseks või hooldamiseks võib olla vajalik tehnika

(suruõhupumba) juurdepääs puurkaevuni ja ei ole mõistlik, kui tehnikat peab suure ringiga üle

mitme kinnistu puurkaevuni transportima, kui juurdepääs puurkaevuni on avaldaja kinnistu

piirist 1 m kaugusel. Avaldaja taotletud viisil juurdepääs puurkaevuni kahjustaks vähem

puudutatud isiku kinnistut, kuivõrd tehnika jääks avaldaja kinnistule või asuks puudutatud

isiku kinnistul minimaalselt.

5.6.1. Lisaks, kui puurkaevule korraldatakse suruõhuga läbipesu on igati mõistlik, kui selleks

kasutatakse avaldaja kinnistut, st on vajalik läbipääsuava tegemine avaldaja kinnistu ja Pärnu

2-21-15958

mnt 479d kinnistu vahele, sest kaevu läbipesuvesi vajab ärajuhtimist ning avaldaja ei peaks

sellega koormama puudutatud isiku kinnistut. Võimalikud värava rajamisega või aiavõrgu

avamise ja sulgemisega kaasnevad kulud kannab avaldaja. Puudutatud isik ei toonud esile

ühtegi mõistlikku argumenti, miks oleks vajalik tagada juurdepääs puurkaevuni üle kahe

kinnistu. Kui piirdeaia ääres asuvale puurkaevule ligipääsuks on tehtud jalgvärav või

sisenetakse läbi traataia selle eemaldamise teel, siis pole puudutatud isikul vajadust enda elu

ümber korraldada. Avaldaja valis puudutatud isikut kõige vähem koormavama viisi saamaks

juurdepääsu puurkaevu remondiks ja hoolduseks.

5.7. Puudutatud isiku talumiskohustusega on ka kooskõlas avaldaja taotlus võimaldada ja

mitte takistada Pärnu mnt 479b kinnistut teenindava puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja

remonttööde teostamist ning lubada selleks igakordselt kasutada Pärnu mnt 479d kinnistul

asuva puurkaevu 10 meetri suurust hooldusala, sh tavapäraselt 2 meetri raadiuses ümber

puurkaevu, erandjuhtudel kogu hooldusala ulatuses. Kohus ei nõustunud puudutatud isiku

seisukohaga et plastiktoru on kokku keritav ega vaja nii suurt pinda. Konkreetne plastikust

veetoru on kaevus olnud vähemalt 2007. a-st. Nii kaua kaevus olnud plastiktoru võib olla

muutunud rabedaks ja kokkukerimise käigus murduda. Ka avaldaja esitatud puurkaevu

kontrolli juhendis on märgitud, et tõusutoru tuleb maapinnale paigutada sirgelt või suure

painderaadiusega.

5.8. Puudutatud isikul ei ole õigust nõuda pärast puurkaevu ülevaatust süvaveepumba ja

elektriühenduste auditit, mille on teinud pädev spetsialist, näiteks Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve spetsialist. Avaldaja juhtis õigesti tähelepanu, et Majandus-ja taristuministri

03.07.2015 määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded

elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ § 2 p 2 kohaselt on elektripaigaldis

statsionaarselt paigaldatud elektriseadmete täiuslik kogum, mida kasutatakse elektrienergia

tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, müügiks või tarbimiseks. Määruse § 2 p 7 kohaselt

on elektriseade elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või

kasutamiseks mõeldud ja elektrilisi või elektroonilisi komponente sisaldav seade. Määruse §

11 p 1 kohaselt eluruumi, sealhulgas suvila, ja elamu teenindamiseks vajaliku ehitise

elektriseadme puhul ei ole elektripaigaldise korraline audit kohustuslik. Järelikult ei ole

elektripaigaldise ja -seadme auditi nõude esitamine ei saa olla aluseks talumiskohustuste

täitmisest keeldumisele.

5.9. Ka ei olnud põhjendatud puudutatud isiku nõue enne Pärnu mnt 479d kinnistule

sisenemist esitada elektritöö tegija kompetentsust tõendav, tegevusele vastava kutsetaseme

kutsetunnistus kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimise asutuse antud pädevustunnistus

(vähemalt B-klassi tase). Elektripaigaldis ja elektriseade kuuluvad Pärnu mnt 479b kinnistu

igakordse omaniku omandisse, kes töö tellijana vastutab puurkaevu hooldus-ja remonditööde

teostamiseks tehtava töövõtja valiku eest.

5.10. Majandus-ja taristuministri 01.07.2015.a. 26.06.2015.a. määrusega nr 74

„Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“ § 1 lg 2 kohaselt määruses

elektripaigaldise käidule esitatavate nõuete järgimine ei ole kohustuslik elektripaigaldise

puhul, mis on projekteeritud, paigaldatud või ehitatud sellisena, et seda võib kasutada

tavaisik. Määruse § 2 p 2 kohaselt käit on tegevus elektripaigaldise talitluses ja nõutavas

seisukorras hoidmiseks, mis hõlmab eelkõige lülitamist, juhtimist, kontrollimist, hooldamist ja

nii elektritöid kui ka mitteelektritöid. Määruse § 2 p 3 kohaselt elektritöö on elektripaigaldises

tehtav seadmetöö, mida tavaisikul ei ole üldjuhul lubatud teha. Määruse § 3 lg 3 kohaselt

käidu-ja elektritööd teeb isik, kellel on selleks tööks vajalikus mahus tehnilisi ja ohutusalaseid

2-21-15958

teadmisi ning kogemusi. Käidu- ja elektritööd tegeva isiku elektriohuteadlikkust ja kogemusi

pingevabade, pingelähedaste või pingealuste käidu- ja elektritööde teostamiseks madalpinge-

või kõrgepingepaigaldistes kontrollib elektritöid juhtiv isik või elektripaigaldise kasutamise

nõuete täitmist korraldav isik (kasutamise järelevaataja) või nimetatud isikute poolt selleks

volitatud pädev asutus või isik.

5.11. Vaktsineerimistõendi ebavajalikkust möönis puudutatud isik ka kohtuistungil. Seega oli

põhjendatud avaldaja seisukoht, et puudutatud isikul ei ole õigust seada Pärnu mnt 479b

kinnistu omanikule puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamiseks

tingimusi, mis eriala spetsialistid võivad puurkaevu juures/sees tegutseda, remontida,

puhastada või seda muul viisil hooldada. Küll märkis kohus, et puurkaevu hooldustöid võib

teha tööpäevadel ning ajavahemikus 09:00 kuni 19:00.

5.12. Avaldaja soov, et puudutatud isik ei laseks lemmikloomal Pärnu mnt 479d kinnistul

puurkaevu ja veetorustiku hooldus-ja remontööde teostamise ajal vabalt joosta ei ole

puudutatud isiku õiguste rikkumine. Kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-1573 puudutatud

isikule pandud talumiskohustus tähendab mh seda, et puudutatud isikul ei ole õigust

raskendada remonttööde tegemist näiteks kinnistul vabalt jooksva ja töid takistava või töö

tegijaid ründava lemmikloomaga.

5.13. Kohus möönis, et planeeritud hooldustööde korraldamiseks on avaldaja taotletud

etteteatamistähtaeg liiga lühike. Puurkaevu plaanilised hooldustööd on avaldajale

etteplaneeritavad ja nendega ei kaasne kiirust või hädavajadust. Puudutatud isikul peab olema

võimalus oma plaane ümber korraldada ja leida usaldusisik, kes puurkaevu hooldustöödel

silma peal hoiab. Kohus pidas mõistlikuks etteteatamistähtajaks 15 päeva, kui Pärnu mnt 479d

kinnistul tavapärast puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja/või remonditöid teostatakse.

Puurkaevu avariist või rikkest teatamiseks ja selle kõrvaldamise ajast etteteatamiseks on 2

päeva piisav. Puurkaevu avariid või pumba riket ei ole võimalik ette näha ega planeerida.

Puudutatud isiku talumiskohustuse hulka käib ka see, et võimaliku avarii või rikke korral

võimaldatakse avaldajal avarii või rike kõrvaldada. Kuna puudutad isik ei ela Pärnu mnt 479d

kinnistul, ei saa puurkaevu rikke või avarii kõrvaldamine teda ka häirida. Kohus luges

mõistlikuks avaldaja välja pakutud viisi, et informeerimine loetakse sooritatuks

vastavasisulise telefonisõnumi või e-kirja saatmisega Pärnu mnt 479d kinnistu igakordsele

omanikule või kirjaliku teate jätmisega kinnistu igakordse omaniku ja/või kinnistu postkasti.

Kui puudutatud isikule ei sobi avaldaja poolt välja pakutud ajad, on tal võimalik omapoolne

aeg välja pakkuda.

5.14. Maakohus kohustas puudutatud isikut avaldama avaldajale oma pangakonto number,

kuhu avaldaja saab tasuda seni, kuni puudutatud isik on Pärnu mnt 479d kinnistu omanik,

kinnistul asuva puurkaevu ja veetorustiku talumistasu. Mõistlik on talumistasu tasumine

pangaülekandega. Puudus mõistlik põhjendus, miks peaksid halbades suhetes

menetlusosalised suhtlema rohkem, kui hädapäraselt tarvilik. Selleks, et avaldaja saaks täita

puudutatud isiku soovi saada talumistasu sularahas, peaksid menetlusosalised kokku leppima

kohtumise aja, avaldaja peaks üle andma kohtumäärusega määratud summa, puudutatud isik

omakorda peaks summa üle lugema ja andma avaldajale allkirja, et on raha kätte saanud ja

kohustuse täitmise vastu võtnud, avaldaja aga peaks võimalike vaidluste vältimiseks säilitama

ja arhiveerima puudutatud isiku kinnituse raha kättesaamise kohta. Kuna pangaülekande

puhul liigub raha ühelt kontolt teisele kontole Eesti piires sekundite jooksul ning tasumise

kontrollimine on hõlpsalt võimalik ka aastate pärast, ei ole mõistlik puudutatud isiku

nõudmine, et avaldaja peaks talumistasu maksma sularahas. Ei olnud eluliselt usutav, et

2-21-15958

puudutatud isikul puudub pangakonto ning seda ei ole puudutatud isik ka väitnud. Kui

puudutatud isikul on soov saada sularaha, on tal võimalik see oma kontolt pangaautomaadist

või pangakontorist välja võtta.

5.15. TsMS § 6181 lg-s 1 nimetatud avalduse lahendamine toimub hagita menetluses. Sellele

vaatamata iseloomustab sellist kohtuasja naaberkinnisasjade omanike vaheline vaidlus, milles

üks kinnisasja omanik kasutab teise kinnisasja omaniku suhtes õiguskaitsevahendina kohtusse

pöördumise õigust. Kuivõrd puudutatud isik andis avaldajale põhjust kohtuliku

õiguskaitsevahendi kasutamiseks ning sai sellele ka kohtulikku kaitset, ei olnud

menetluskulude avaldaja kanda jätmine õiglane, vaid menetluskulud tuli jätta puudutatud

isiku kanda.

Määruskaebus

6. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada määrus ja teha uus määrus,

millega jätta avaldus rahuldamata ja kõik menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda.

6.1. Puudutatud isiku väitel ei ole tal seoses puurkaevu talumiskohustusega selliseid kohustusi

nagu maakohus tuvastas. Määrusega kohustuste panemiseks Pärnu mnt 479d kinnistu

igakordsele omanikule ei anna alust seadus ega tsiviilasjas nr 2-20-1573 tehtud Tallinna

Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrus. Määrus on põhjendamata.

6.2. Määrusega tuvastas maakohus puudutatud isiku kohustuse nõustuda hooldus- ja

remonttöödeks ajutiselt piirdeaia eemaldamisega. Puudutatud isik ei ole enda kinnistule ega

enda ja avaldaja kinnistu piirile ühtegi piirdeaeda rajanud. Ka määrusest nähtub, et

puudutatud isiku kinnistul asuvale avaldaja puurkaevule avaldaja kinnistult ligipääsu piirab

avaldaja rajatud piirdeaed. Avaldaja ei ole piirdeaia rajamiseks puudutatud isikult nõusolekut

küsinud ega saanud. Seega ei ole puudutatud isikul võimalust täita aia ajutise eemaldamisega

nõustumise kohustust. Veelgi enam, puudutatud isikul ei olegi sellist kohustust.

6.3. Puudutatud isikul ei ole kohustust anda avaldajale nõusolek rajada puudutatud isiku

kinnistule värav. Avaldajal ei ole seadusest tulenevat alust ehitada puudutatud isiku kinnistule

ühtegi rajatist ilma kinnistu omaniku nõusolekuta. Ühegi avaldaja rajatava värava talumise

kohustust oma kinnistul puudutatud isikul ei ole.

6.4. Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määruse täitmise ettekäändel ei saa kohustada

Pärnu mnt 479d igakordset omanikku andma enda kinnistust ca 165 m² suurune ala

naaberkinnistu (Pärnu mnt 479b) omaniku kasutusse viimase poolt suvaliselt valitud ajal.

Maakohus jättis tähelepanuta, et puurkaevu hooldusala ei ole maa-ala, mis on ette nähtud

puurkaevu ja sellega ühendatud torustiku hooldus- ja remonditööde tegemiseks. Veeseaduse

(VeeS) § 154 lg 2 kohaselt on hooldusala salvkaevu, puurkaevu või puurauku ümbritsev maa-

või veeala, kus põhjavee saastumise vältimiseks on tegevus veeseadusega sätestatud korras

piiratud. Hooldusala ulatus on 10 meetrit. Seega, hooldusala ei ole puurkaevu hooldus- ja

remonttööde läbiviimiseks mõeldud maa-ala, vaid ala, mille kasutamisele on põhjavee

kaitseks kehtestatud piirangud.

Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusega kohustati puudutatud isikut taluma Pärnu

mnt 479d kinnisasjal asuvat puurkaevu ja sellega ühendatud veetorustikku, mitte ei seatud

servituuti vmt kitsendust avaldaja kasuks.

2-21-15958

Avaldajale kuuluva puurkaevu 10-meetrise ulatusega hooldusala pindala on 314 m², millest

natuke rohkem kui 50%, s.o ca 165 m² jääb puudutatud isiku kinnistule Pärnu mnt 479d.

Sellises ulatuses piirangut oma kinnistu kasutamisele Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021

määrusega tuvastatud talumiskohustus ette ei näe ja seega ei ole võimalik sellist kitsendust

talumiskohustuse täitmise ettekäändel kehtestada ka kaevatava määrusega. Nii suur

omandiõiguse riive takistab puudutatud isikul oma kinnistu eesmärgipärast kasutamist ning ei

ole mitte millegagi põhjendatud. Lisaks, avaldajal ei ole vaja puurkaevu hooldamiseks

ega remontimiseks nii suurt maa-ala.

Määrus on vastuoluline. Avaldaja soovitud talumiskohustuse täitmise korra osana tuvastati

mh puudutatud isiku kohustus nõustuda puurkaevu vahetusse lähedusse kinnistu piirile värava

rajamisega. Värava rajamise vajadust põhjendasid avaldaja ja maakohus sellega, et avaldajal

oleks võimalik teostada puurkaevu hooldus- ja remonttöid avaldaja kinnistul (sh paigutada

avaldaja kinnistule puurkaevust välja võetav veetoru). Samas kohustatakse puudutatud isikut

tagama enda kinnistul ca 165 m² ala hooldus- ja remonttööde tegemiseks.

Puudutatud isik leiab, et selline lahend on vastuoluline – kui puurkaevuga seotud tööde

tegemiseks saab avaldaja kasutada enda kinnistut, ei ole põhjendatud isegi ajutine (hooldus- ja

remonttööde ajaks) suures ulatuses piirangute seadmine puudutatud isikule oma kinnistu

kasutamisel.

6.5. Puudutatud isik leiab erinevalt maakohtust, et Pärnu mnt 479d kinnistu omanikul on

õigus otsustada, kes on isikud, kes tema kinnistul võivad viibida. Puurkaevu hooldus- ja

remontöid võivad teostada vastava eriala spetsialistid. Puudutatud isikul peab olema võimalus

takistada hooldus- ja remontööde teostamise ettekäändel puudutatud isiku kinnistul viibida

näiteks kinnisvaramaakleril.

6.6. Maakohus jättis arvestamata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti elektriohutuse

eksperdi seisukoha, et elektriline süvaveepump on elektriseade, mille paigaldamiseks peab

omama vastavaid teadmisi ja oskusi; ning valesti paigaldatud, hooldatud või remonditud

süvaveepump võib põhjustada nii elektrilöögi kui ka tulekahju tekke ohtu. Ka avaldaja ise on

möönnud, et elektritöid ei ole tavaisikul üldjuhul lubatud teha ning, et kaev on keeruline

ehituslik rajatis. Juhul, kui puurkaev vajab remontimist, on vajalik kohale kutsuda selleks

spetsialiseerunud firmad, kes omavad selleks vastavat luba (litsentsi). Seega ei ole

põhjendatud puudutatud isikule määrusega rakendatud keeld nõuda puurkaevu ja/või kaevus

oleva veepumba hooldus- ja remontööde teostamist vastava eriala spetsialistide poolt.

6.7. Määrusega määratud Pärnu mnt 479b kinnistu igakordse omaniku hooldus- või

remonttöödest etteteatamine ja tööde läbiviimine on puudutatud isikule koormav ning

puudutatud isiku huvid on jäänud põhjendamatult arvestamata. Avaldajal puudub vajadus

puurkaevu hooldus- või remonttööde kiirkorras läbiviimiseks. Avaldaja väidete kohaselt

kasutab ta puurkaevust saadavat vett enda kinnistul haljastuse kastmiseks ja laste basseini

täitmiseks. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja kinnistul on liitumine Tallinna linna ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooniga. Ühisveevärgist saadava veega on kaetud avaldaja vajadus oma

kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks. Seega ei ole puurkaevust saadav vesi avaldajale

eluliselt oluline ning see ei mõjuta avaldaja ning tema pereliikmete igapäevast toimetulekut

vmt. Seega ei ole vajalik puurkaevu hooldus- või remontööde tegemine 48 tunni jooksul ja

viisil, et kinnistu, kus puurkaev asub, omanikul ei ole mingit võimalust mõjutada tema

kinnistul läbiviidavate remontööde teostamise aega. Puurkaev ja puurkaevus kasutatav

2-21-15958

veepump ei vaja nii sagedast hooldust/remonti, et seda ei oleks võimalik pikemalt kui kaks

päeva ette planeerida.

6.8. Tööde teostamise ajast etteteatamine selliselt, et informeerimine loetakse sooritatuks

kirjaliku teate jätmisega kinnistu igakordse omaniku ja/või kinnistu postkasti, ei taga tööde

teostamise ajas kokkuleppimise võimalust ega informatsiooni jõudmist puudutatud isikuni.

Näiteks juhul, kui puudutatud isik on juba teate postkasti panemise päeval välismaal, ei saagi

ta teada, et tal on kohustus lubada avaldaja määratud päeval avaldaja määratud isikud enda

kinnistule. Sel juhul ei ole võimalust avaldajaga tööde teostamise aja osas ka läbi rääkida.

6.9. Kehtiv seadus ega Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrus ei anna alust kohustada

puudutatud isikut avaldama avaldajale puudutatud isiku pangakonto number. Puudutatud isik

ei ole kohustatud avaldajalt talumistasu vastuvõtmiseks pangakontot avama või olemasolevat

pangakontot kasutusel hoidma. Samas, pangakonto info puudumine, ei takista avaldajal

talumistasu maksmise kohustuse täitmist. Talumistasu saab avaldaja tasuda näiteks sularaha

üleandmisega puudutatud isikule, raha deponeerimisega notari juures, postiasutuse

vahendusel rahakaardiga (siinkohal märgib puudutatud isik, et avaldaja poolt väidetud

rahakaardiga tasumist avaldaja maakohtu menetluses ei tõendanud) vmt.

6.10. Avaldaja saatis 21.07.2021 puudutatud isikule tekstsõnumi, kus avaldas soovi millalgi

lähiajal puurkaevus olevat pumpa vaatama tulla. Puudutatud isik teatas avaldajale järgmisel

päeval, et on avaldaja kirja kätte saanud ja vastab sellele mitte hiljem kui 30 päeva jooksul.

22.08.2021 (mitte 2022 nagu märkis maakohus) pakkus puudutatud isik avaldajale puurkaevu

juurde ligipääsu ajaks 04.09.2021 ajavahemikul kl 18:00 – 19:00. Puudutatud isik saab aru, et

avaldajale ei sobinud puudutatud isiku poolt puurkaevu tehnilise seisundi hindamiseks

pakutud aeg. Seda muuhulgas põhjusel, et pingutused, mis tuleb teha laupäeva õhtupoolikul

töötava spetsialisti leidmiseks, on ebamõistlikud. Puudutatud isik enda 22.08.2021 e-kirjale

vastust ei saanud. Avaldaja ei teatanud, et see aeg talle ei sobi ega pakkunud omalt poolt

mingit muud sobivamat aega. Puudutatud isik eeldas, et kui tema pakutud aeg ei sobi, teeb

avaldaja enda poolt pakkumise puurkaevu hindamiseks sobiva ajaga. Selline käitumine oleks

olnud mõistlik, kui avaldajal tõesti oli soov puurkaevu remondiga tegeleda, mitte luua

kunstlikult „põhjendusi“ puudutatud isiku vastu kohtusse pöördumiseks. Veelgi enam, pärast

puudutatud isikult 22.08.2021 e-kirja saamist, ei ole avaldaja mitte ühtegi korda pöördunud

puudutatud isiku poole sooviga siseneda puudutatud isiku kinnistule puurkaevu seisundi

hindamiseks või hooldus- ja remontööde tegemiseks. Puudutatud isik möönab, et 26.07.2021

talle helistati ja sooviti luba sisenemiseks puudutatud isiku kinnistule, põhjendades seda

vajadusega pääseda ligi puurkaevule. Helistaja oli varjanud enda telefoninumbri ning ei

avaldanud puudutatud isikule oma nime. Puudutatud isikul ei ole kohustust lubada enda

kinnistule isikut, kes jääb anonüümseks. Eelnevat arvestades ei nõustu puudutatud isik

maakohtu järeldusega, et kuigi puudutatud isik on väliselt väljendanud nõusolekut avaldajale

juurdepääsuks, on tegelikult tema tingimused puurkaevule juurdepääsuks sellised, mis ei

võimalda avaldajal puurkaevu mõistlikult kasutada ega remontida. Asjaolu, et pooled ei

leidnud kohe mõlemale sobivat kuupäeva, ei tähenda, et puudutatud isik takistas avaldajale

ligipääsu puurkaevule.

6.11. Puudutatud isik ei nõustu maakohtu järeldusega, et puurkaev asub puudutatud isiku

kinnistul sellises asukohas, kus selle olemasolu ei saa puudutatud isikut ja tema perekonda

igapäevaselt häirida. Asjaolu, et Pärnu mnt 479d kinnistu ei ole hoonestatud, ei tähenda seda,

et puudutatud isik ei kasuta kinnistut oma koduna. Puudutatud isiku elumaja asub tõesti Pärnu

mnt 479d naaberkinnistul, kuid puudutatud isikule kuuluv Pärnu mnt 479d kinnistu on

2-21-15958

puudutatud isiku kodu õueala. Kõnealusel kinnistul on ka puudutatud isiku kasvuhoone.

Põhiseaduse § 33 sätestab, et kodu on puutumatu. Samuti on ekslik maakohtu eeldus, et

puurkaev asub puudutatud isiku kinnistul sellises asukohas, kus selle olemasolu ei saa

puudutatud isikut ja tema perekonda igapäevaselt häirida.

6.12. Talumiskohustus tähendab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal

teise isiku omandisse kuuluvat asja ning sellise asja korrashoiuks vajalikke tegevusi.

Talumiskohustust täitev puudutatud isik peab võimaldama avaldajale viimase puurkaevule

juurdepääsu korrashoiuks vajalike tegevuste tegemiseks, mitte lühimat juurdepääsu. Teiseks,

selliselt kaevatavat määrust põhjendades on maakohtu määrus ka vastuoluline, kuna

puudutatud isiku suhtes jätab maakohus asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaldamata.

Puudutatud isikul on õigus ise otsustada, mil viisil ta talumiskohustuse täitmiseks avaldaja

puurkaevule juurdepääsu üle oma kinnistu võimaldab.

6.13. Maakohtu menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmiseks ei ole alust. Kõik

menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Maakohus ei põhjendanud, miks

peab puudutatud isik menetluskulud kandma. Määrus tehti avaldaja huvides. Määrusest

tulenevad õigused ainult avaldajale. Asjaolu, et puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, ei

saa olla aluseks menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmiseks. Kuna maakohus nõustus

mõnede puudutatud isiku vastuväidetega ning muutis avaldaja soovitud täitmise korra

tingimusi, saab järeldada, et puudutatud isiku vastuväited olid põhjendatud. Puudutatud isik ei

ole esitanud põhjendamatut väidet ega tõendit. Puudutatud isik ei ole avaldajale andnud

põhjust kohtuliku õiguskaitsevahendi kasutamiseks. Avaldaja ise ei ole olnud valmis kokku

leppima oma puurkaevule juurdepääsu võimaldamise aega ning ei ole rohkem kui ühe korra

puudutatud isiku poole selles küsimuses pöördunudki. Puudutatud isik oli valmis juurdepääsu

võimaldama eeldusel, et selleks lepitakse kokku mõistliku etteteatamise aeg ning avaldatakse

puudutatud isikule hooldus- ja remonditöid teostavad isikud. Puudutatud isik ei nõustu

maakohtu käsitusega, mille kohaselt karistatakse avaldusele põhjendatult vastuväited esitanud

menetlusosalist sellega, et kaldutakse kõrvale TsMS § 172 lg 1 esimese lausega sätestatud

üldreeglist, mille kohaselt kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Hagita

menetluse korral peaks menetluskulude jagamisel üheks oluliseks lähtekohaks olema ka

õigluse põhimõte.

Menetlusosaliste seisukohad

7. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Avaldaja palus

jätta määruskaebemenetluse kulud puudutatud isiku kanda.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel

tühistada määruse resolutsiooni p 3 lause 3 osas, milles maakohus määras, et puurkaevu ja

veetorustiku hooldus- ja/või remonditööde teostamisest, samuti avariist või rikkest,

informeeritakse ette kirjaliku teate jätmisega kinnistu igakordse omaniku ja/või kinnistu

2-21-15958

postkasti ja resolutsiooni p de 6 ja 7 osas, milles maakohus otsustas jätta maakohtus kantud

menetluskulud puudutatud isiku kanda ja määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks

TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega

jätab maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus

täiendab maakohtu määruse resolutsiooni p 2.1 selliselt, et Pärnu mnt 479d kinnistu

igakordsel omanikul on kohustus lubada rajada Pärnu mnt 479b igakordsel omanikul

juurdepääsuks puurkaevule ja veetorustikule alaline lukustatav värav Pärnu mnt 479d ja Pärnu

mnt 479b kinnisasjade vahel asuva aia sisse (aia osana) puurkaevule Pärnu mnt 479b kinnistu

lähimas võimalikus asukohas, vastavalt joonisele lisa 8. Muus osas jätta maakohtu määrus

muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

10. Esmalt märgib ringkonnakohus, et võtab TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 I lause tõendina

vastu määruskaebemenetluses esitatud uued tõendi, s.o puudutatud isiku määruskaebusele

lisatud väljavõtte maa-ameti kaardirakendusest. Viidatud tõend on asja lahendamisel

asjassepuutuv.

11. Maakohus tuvastas, et Harju Maakohtu 14.12.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-1573,

mida muudeti Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusega, tuvastati Pärnu mnt 479d

kinnisasja igakordse omaniku kohustus taluda AÕSRS § 152 lg 1 alusel Pärnu mnt 479b

kinnisasja igakordse omaniku kasuks Pärnu mnt 479d kinnisasjal asuvat puurkaevu

PRK0004457 ja sellega ühendatud veetorustikku, mille paiknemine on märgitud määruse

lisaks oleval plaanil; samuti Pärnu mnt 479b kinnisasja igakordne omaniku kohustus maksta

Pärnu mnt 479d kinnisasja igakordsele omanikule puurkaevu ja sellega ühendatud

veetorustiku talumise eest tasu.

12. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et maakohtul puudus seaduslik alus

talumiskohustusega seotud tingimuste kindlaksmääramiseks. Maakohus selgitas põhjendatult,

et tehnorajatiste talumisega seotud asju lahendatakse TsMS § 475 lg 1 p 131 ja 611. peatüki

järgi hagita menetluses. TsMS § 6181 lg 1 järgi lahendatakse hagita menetluses mh

tehnorajatise talumise kohustuse kohta esitatud avaldusi (AÕS § 158 lg 1 ja AÕSRS § 152),

mis hõlmab ka talumiskohustusega seotud tingimuste, mh tasu määramise asju (vt nt RKTKo

11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 27).

13. Puudutatud isik ei vaidlusta Pärnu mnt 479d kinnistu igakordse omaniku kohustust

võimaldada ja mitte takistada Pärnu mnt 479b kinnistut teenindava puurkaevu ja veetorustiku

hooldus- ja remonttööde teostamist. Ka puudutatud isik ise nendib, et kinnistut koormav

talumiskohustus tähendab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal teise

isiku omandisse kuuluvat asja ning sellise asja korrashoiuks vajalikke tegevusi.

Kohtupraktikas on selgitatud, et kinnistu omanik peab muuhulgas võimaldama teha

tehnorajatise teenindamiseks, remontimiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikke töid (RKTKo

26.10.2006, 3-2-1-14-06, p 17). Talumiskohustus hõlmab AÕSRS § 152 lg 1 järgi kohustust

taluda, et tehnorajatis kohustatud isiku kinnisajal asub ja seda kasutatakse sihtotstarbeliselt,

mh teenindatakse, remonditakse või rekonstrueeritakse (RKTKo 15.05.2006, 3-2-1-43-06).

14. Maakohus tuvastas määruse resolutsiooni p-s 2.1 Pärnu mnt 479d kinnistu igakordse

omaniku kohustuse lubada rajada Pärnu mnt 479b igakordsel omanikul juurdepääsuks

puurkaevule ja veetorustikule alaline lukustatav värav; kuni värava rajamiseni nõustuda

hooldus-ja remontöödeks ajutiselt piirdeaia eemaldamisega puurkaevule Pärnu mnt 479b

kinnistu lähimas võimalikus asukohas, vastavalt joonisele lisa 8 ja mitte takistada ühegi muu

rajatise, seadeldise, muldkeha vm takistuse paigaldamisega selle juurdepääsu rajamist ja

2-21-15958

kasutamist. Seega määras maakohus sisuliselt kindlaks, et avaldajal on õigus Pärnu mnt 479d

kinnistul asuva vaidlusaluse puurkaevuni ja sellega ühendatud veetorustikuni pääseda rajatava

värava kaudu.

14.1. Puudutatud isik väidab määruskaebuses, et avaldajal ei ole seadusest tulenevat alust

ehitada puudutatud isiku kinnistule ühtegi rajatist ilma kinnistu omaniku nõusolekuta.

Ringkonnakohus on seisukohal, et määruse resolutsiooni p-st 2.1 ei ole võimalik välja lugeda

avaldaja õigust Pärnu mnt 479d kinnistule uusi rajatisi ehitada, mh väravat ehitada. Samas on

ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määruse resolutsiooni p 2.1 on ebatäpne osas, kuhu

on avaldajal õigus värav rajada, millest tulenevalt tuleb määruse resolutsiooni täpsustada.

Ringkonnakohus täpsustab määruse resolutsiooni p 2.1 selliselt, et Pärnu mnt 479d kinnistu

igakordsel omanikul on kohustus lubada rajada Pärnu mnt 479b igakordsel omanikul

juurdepääsuks puurkaevule ja veetorustikule alaline lukustatav värav Pärnu mnt 479d ja Pärnu

mnt 479b kinnisasjade vahel asuva aia sisse (aia osana) puurkaevule Pärnu mnt 479b kinnistu

lähimas võimalikus asukohas, vastavalt joonisele lisa 8.

14.2. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isiku väitega, et talumiskohustus ei kohusta

tagama avaldajale oma puurkaevule (ja veetorustikule) kõige lühemat juurdepääsu. Siiski võib

nõustuda avaldaja ja maakohtuga, et puudutatud isiku kodu puutumatuse rikkumine

intensiivsem riive oleks, kui puurkaevuni ligipääsemine toimuks läbi kinnistu aadressiga

Pärnu mnt 479e, kus asub elamu, milles puudutatud isik elab koos oma perekonnaga.

15. Puudutatud isik vaidlustab määruse järgmisena osas, millega maakohus kohustas teda

lubama puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde tegemiseks kasutada Pärnu mnt

479d kinnistul asuva puurkaevu 10 meetri suurust hooldusala.

15.1. Maakohus tuvastas määruse resolutsiooni p-s 2.2 Pärnu mnt 479d kinnistu igakordse

omaniku kohustuse võimaldada ja mitte takistada Pärnu mnt 479b kinnistut teenindava

puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamist ning lubada selleks igakordselt

kasutada Pärnu mnt 479d kinnistul asuva puurkaevu 10 meetri suurust hooldusala, sh

tavapäraselt 2 meetri raadiuses ümber puurkaevu, erandjuhtudel kogu hooldusala ulatuses.

15.2. Esmalt on õige puudutatud isiku arusaam, et veeseaduse tähenduses ei ole puurkaevu

hooldusala maa-ala, mis on ette nähtud puurkaevu ja sellega ühendatud torustiku hooldus- ja

remonditööde tegemiseks. VeeS § 154 lg 2 sätestab, et hooldusala veeseaduse tähenduses on

puurkaevu ümbritsev maa- või veeala, kus põhjavee saastumise vältimiseks on sama

paragrahvi lõike 5 kohaselt tegevus piiratud. VeeS § 154 lg 3 sätestab, et hooldusala ulatus on

kümme meetrit. Seejuures ei nähtu maakohtu määrusest, et maakohus oleks talumiskohustuse

kindlaksmääramisel lähtunud veeseaduses sätestatud puurkaevu hooldusala maa-ala

regulatsioonist. Maakohus on kasutanud sama tähistust „hooldusala“, kuid seda mitte VeeS §

154 tähenduses.

15.3. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku vastuväitega, et avaldajal ei ole vaja

puurkaevu hooldamiseks ega remontimiseks nii suurt maa-ala, ning et maakohtu määrus on

vastuoluline. Erinevalt puudutatud isikust, on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus ei

tuvastanud, et puurkaevuga seotud tööde tegemiseks saab avaldaja kasutada üksnes Pärnu mnt

479b kinnistut. Maakohus tõi esile, et avaldaja selgitas, et puurkaevu süvaveepumba

remondiks või vahetuseks on möödapääsmatu selle eemaldamine kaevust koos toruga, mille

pikkus on 35-40 meetrit, toru ei ole kokku murtav ega volditav, st täiesti tavapärane hooldus

ja remont eeldavad nimetatud ulatuses sirgjoonelise ruumi olemasolu puurkaevu vahetus

2-21-15958

läheduses. See-eest on avaldaja esile toonud, et soovib puurkaevu pumba remondi käigus

välja võetava plastist veetoru suunata avaldaja kinnistule läbi piirdeaia ava (tl 70). Selleks on

avaldajal (ja spetsialistidel) vaja pääseda esmalt Pärnu mnt 479d kinnistul asuva puurkaevuni,

et seejärel kaevust väljavõetav toru hoolduseks ja remondiks Pärnu mnt 479b kinnistule

suunata. Täiendavalt on tegemist maksimaalse raadiusulatusega, mis ei tähenda, et avaldajal

seda maksimaalses ulatuses iga puurkaevu hoolduse ja remondi käigus, ilmtingimata täies

ulatuses vaja kasutada on.

16. Puudutatud isik vaidlustab määruse ka osas, mille maakohus kohustas Pärnu mnt 479d

kinnistu igakordset omanikku mitte seadma Pärnu mnt 479b kinnistu omanikule puurkaevu ja

veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamiseks Pärnu mnt 479d kinnistul tingimusi, mis

eriala spetsialistid võivad puurkaevu juures/sees tegutseda, remontida, puhastada või seda

muul viisil hooldada. Puudutatud isiku väidab, et Pärnu mnt 479d kinnistu igakordsel

omanikul on õigus ise otsustada, kes tema kinnistul viibivad. Ringkonnakohus puudutatud

isiku vastuväidetega ei nõustu.

16.1. Õigusliku käsitluse kohaselt on tehnorajatis eraldiseisev vallasasi, mis ei kuulu

kinnisasja omanikule (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 2). Kuna remondi ja

hoolduskohustus lasub tehnorajatise omanikul, siis leidis maakohus põhjendatult, et

puurkaevu ohutuse eest lasub vastutus seadme omanikul, s.o avaldajal ja mitte puudutatud

isikul. Seega puurkaev kui tehnorajatis (võimalik elektripaigaldis ja elektriseade) kuulub

Pärnu mnt 479b kinnistu igakordse omaniku omandisse, kes töö tellijana vastutab puurkaevu

hooldus-ja remonditööde teostamiseks tehtava töövõtja valiku eest. Seega järeldas maakohus

õigesti, et puudutatud isikul ei ole õigust seada Pärnu mnt 479b kinnistu omanikule puurkaevu

ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamiseks Pärnu mnt 479d kinnistul tingimusi, mis

eriala spetsialistid võivad puurkaevu juures/sees tegutseda, remontida, puhastada või seda

muul viisil hooldada.

17. Puudutatud isik vaidlustab määruse ka osas, milles kohus märkis, et Pärnu mnt 479b

kinnistu igakordne omanik informeerib Pärnu mnt 479d igakordset omanikku vähemalt 2

päeva ette puurkaevu avariist või rikkest; puudutatud isik ei vaidlusta määrust osas, mille

kohus määras, et tavapärastest puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja/või remonditööde

teostamisest etteteatamise tähtaeg on 15 päeva.

17.1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud diskretsiooni piire, määrates kindlaks,

et puurkaevu avariist või rikkest informeeritakse vähemalt 2 päeva ette. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega, et puudutatud isikul ei ole õigust otsustada ega hinnata, kas

ja mil viisil on avaldajale tema puurkaev oluline ja mil viisil ta seda kasutab. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu määruse põhjendava osa p-s 35 avaldatud kaalutlustega ning neid ei korda.

18. Puudutatud isik vaidlustab määruse ka osas, milles kohus määras, et puurkaevu ja

veetorustiku hooldus- ja/või remonditöid teostamisest informeeritakse ette mh kirjaliku teate

jätmisega kinnistu igakordse omaniku ja/või kinnistu postkasti. Ringkonnakohus nõustub, et

määruskaebus on selles osas põhjendatud ning on alust maakohtu diskretsiooniotsustusse

sekkuda.

18.1. Nimelt võib maakohtu määruse resolutsiooni p 3 sõnastusest välja lugeda, et

informeerimiseks on piisav ka üksnes ja ainult teate jätmine postkasti. Ringkonnakohus

nõustub puudutatud isikuga, et see on talle liialt koormav. Avaldaja ei ole selles osas

määruskaebuse vastuses ka vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et piisavaks

2-21-15958

informeerimiseks võib lugeda vastavasisulise telefonisõnumi või e-kirja saatmise Pärnu mnt

479d kinnistu igakordsele omanikule, arvestades puudutatud isiku esile toodud väiteid, et

puudutatud isikul puudub võimalus teada saada hooldus- ja/või remonditöödest olukorras, kus

nt teate postkasti panemise päeval puudutatud isik viibib juba välismaal või

rehabilitatsiooniteenuse saamiseks vastavat teenust osutavas asutuses (tl 56) ning arvestades,

et maakohus määras, et avaldaja teavitab puudutatud isikut ette puurkaevu avariist või rikkest

vähemalt 2 päeva. Eeltoodud kaalutlustest tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul

mõistlik, et informeerimiseks on piisav ka üksnes ja ainult teate jätmine postkasti.

19. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määruse ka osas, milles kohus kohustas puudutatud

isikut avaldama avaldajale oma pangakonto number, kuhu avaldaja saab tasuda seni, kuni

puudutatud isik on Pärnu mnt 479d kinnistu omanik, kinnistul asuva puurkaevu ja

veetorustiku talumistasu. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et maakohtu määrus

on selles osas ebaseaduslik. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu määruse

põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus märgib täiendavalt

vastuseks määruskaebuse väidetele, et puudutatud isik ei ole kohtu ette toonud ühtegi

objektiivset põhjust, miks ta ei soovi avaldajale enda pangakonto numbrit talumistasu

tasumiseks avaldada. Puudutatud isiku alternatiivsed välja pakutud talumistasu üleandmise

viisid (sularahas arveldamine, postiasutuse rahakaardi vahendusel, raha deponeerimisega

notari juures) tuleks kõne alla eelkõige juhul, raha saatjal või saajal ei ole võimalik

pangakontot kasutada. Siinses asjas kohtu ette selliseid asjaolusid toodud ei ole.

20. Puudutatud isik vaidlustab ka maakohtu määratud menetluskulude jaotuse. Maakohus

jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda, märkides seejuures, et vaidlesid

naaberkinnisasjade omanikud, milles üks kinnisasja omanik kasutas teise kinnisasja omaniku

suhtes õiguskaitsevahendina kohtusse pöördumise õigust; kuivõrd puudutatud isik andis

avaldajale põhjust kohtuliku õiguskaitsevahendi kasutamiseks ning sai sellele ka kohtulikku

kaitset, ei olnud menetluskulude avaldaja kanda jätmine õiglane, vaid menetluskulud tuli jätta

puudutatud isiku kanda.

20.1. TsMS § 172 lg 1 esimese lause üldpõhimõtte järgi kannab hagita menetluses

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule

menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta

menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, eeldusel et hagita

menetluses osaleb mitu isikut.

20.2. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades, et lahendi tegemine on mõlema

menetlusosalise huvides ning maakohus ei rahuldanud avaldust mh täies ulatuses, vaid

kohendas osaliselt talumiskohustusega seotud tingimusi selliselt, et need vastaksid mõlema

menetlusosalise parimatele huvidele, ei pea ringkonnakohus õiglaseks jätta menetluskulud

puudutatud isiku kanda. Puudutatud isikul oli õigus avaldada arvamust õigusliku olukorra

esinemise kohta, samuti esitada omapoolseid seisukohti ja vastuväiteid talumiskohustuste

tingimuste kindlaksmääramise kohta. Arvestades vaidluse asjaolusid ja selle tähtsust

kummalegi menetlusosalisele, peab ringkonnakohus õiglaseks jätta menetluskulud

menetlusosaliste enda kanda.

21. Puudutatud isik on määruskaebuse esitamiselt tasunud esitatud maksekorralduse kohaselt

lõivu 70 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtub, et maakohus on põhjendatult sidunud riigilõivu

üksnes 50 euro ulatuses (RLS § 59 lg-d 5 ja 15), kuid ei selgitanud puudutatud isikule tema

õigust taotleda enammakstud riigilõivu tagastamist. Ringkonnakohus selgitab, et puudutatud

2-21-15958

isikul on õigus taotleda määruskaebuselt enam tasutud riigilõivu, s.o 20 euro tagastamist

TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel.

22. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on määruse resolutsiooni p 1 sõnastamisel ekslikult

märkinud, et rahuldas avaldaja avalduse sisuliselt täies ulatuses, kuigi määruse põhjendustest

nähtuvalt rahuldas kohus avalduse osaliselt. Ringkonnakohus saab selle maakohtu ilmse

ebatäpsuse, mis ei mõjuta maakohtu määruse sisu, TsMS § 447 lg 2 järgi parandada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

23. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka määruskaebemenetluse kulud tuleb TsMS § 172 lg 1

teise lause alusel jätta menetlusosaliste enda kanda. Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse

osaliselt ning lahendi tegemine on mõlema menetlusosalise huvides. Menetluskulude jaotusest

tulenevalt puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt