2-20-5767/132 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

08.11.2024, Tallinn, tsiviilkantselei

Tsiviilasja number

2-20-5767

Tsiviilasi

Hind

Puhver OÜ hagi AB “Lietuvos draudimas“ AB “Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu vastu kindlustushüvitise ja

viivise nõudes

140977,49

Menetlusosalised

esindajad

Hageja: Puhver OÜ (registrikood 12411607, aadress Taga-

Pirnaku vkt 1, Vissi küla, Nõo vald, 61621 Tartumaa)

Hageja poolel 3. isik: Hallogren OÜ (registrikood

11606088, aadress Graniidi tn 23b-3, 10413 Tallinn)

Hageja ja kolmanda isiku lepinguline esindaja T V, e-post:

xxx

Kostja: AB “Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi

juriidiliste isikute registri registreerimisnumber 110051834,

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, registrikood

12831829, aadress Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn)

Lepingulised esindajad vandeadvokaadid Olavi-Jüri Luik ja

vandeadvokaat Kadi Saluste, e-post: xxx, xxx

Menetluse liik

Kirjalik menetlus, varasemalt suuline menetlus

RESOLUTSIOON

I Jätta rahuldamata OÜ Puhver hagi AB “Lietuvos draudimas“ AB “Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu vastu kindlustushüvitise ja viivise saamiseks, milles

ta palus välja mõista AB-lt “Lietuvos draudimas“ AB “Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kaudu

a) LHV Panga AS-i kasuks hüvitist 66542,01 eurot;

b) OÜ Puhver kasuks hüvitist 49222,99 eurot;

c) OÜ Puhver kasuks viivist 12124,60 eurot ja viivist 116136 eurolt alates

01.01.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja alates

kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni 0,03% välja

maksmata kindlustushüvitisest iga viivitatud päeva eest.

II Jätta kindlaks määramata kohtuotsuse täitmise kord, milles hageja palus määrata, et

tema kasuks kohtuotsusega välja mõistetud summad tasutakse kolmanda isiku

Hallogren OÜ pangakontole (nr XXX Swedbank).

III Jätta hageja ja kostja menetluskulud hageja kanda, jätta kolmanda isiku

menetluskulud tema enda kanda.

Kohus lahendab menetluskulude rahalise suuruse pärast asjas tehtud lõpplahendi

jõustumist.

IV

Rahuldada hageja taotlus 09.10.2023 istungi protokolli parandamiseks ja parandada

järgmiselt:



ajamärke 00:38:36 juures sõnastada hageja esindaja selgitus järgmiselt:

„Jah, on olemas kokkuleppe saanud. 28.01.2022 esitasime oma seisukohad ja

tõendid, kuidas seisukohad leidsime. Viide 515 dtl, lk 534 dtl:“;



ajamärke 00:49:57 juures sõnastada kohtu selgitus järgmiselt:

„Kohus viitab kostja 26.09.23 tõenditele. Kas võtta asja materjalide juurde

ekspertiisiakt ja tõendid?“;



ajamärke 00:53:35 juures parandada kohtu suulises määruses sõna „toimiku“

sõnaga „toimikust“;



ajamärke 00:51:15 juures sõnastada hageja esindaja selgitus järgmiselt:

„Me vaidleme vastu kostja taotlusele kutsuda tunnistajad istungile. Juhul kui

kohus rahuldab taotluse, siis me soovime ka üle kuulata oma tunnistajaid.

Majandusaasta aruandele me ei vaidle vastu ja tugineme ise ka sellest.

Ekspertiisi akti vastuväiteid ei esita.“;



ajamärke 01:02.23 juures asendada kostja esindaja lauses sõna „sõidu“ sõnaga

„sõiduk“;



ajamärke 01:15:22 juures asendada hageja esindaja selgituses kolmas lause

järgnevaga:

„Kostja ei ole esitanud meie 06.10.2023.a. esitatud dokumendis punktis 8

viidatud P akti lisa 4.

Parandada kohtu omal algatusel 11.12.2023 protokollis läbivalt tunnistaja M Me

eesnimi ning lugeda õigeks eesnimeks M.

Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUED

Puhver OÜ esitas 17.04.2020 Harju Maakohtule hagi AB „Lietuvos draudimas“ (kostja) vastu

kindlustushüvitise ja viivise saamiseks.

08.11.2019 läks Valgamaal V metsavahel (RMK lank XXX, eraldis 40) töötamise ajal põlema

ning hävis tules ehitusmasin – metsatraktor Xxx Xxx xxx.1 (VIN xxx, edaspidi Xxx). Tules

hävis ka Xxxga haakes olnud metsaäkke XXX xxx, VIN kood xxx, juhtimispult-kontroller mis

asus Xxx kabiinis. Mõlemad masinad kuulusid LHV Pangale kellelt hageja neid liisis. Hävinud

masinad olid kindlustatud kostja poolt. Xxx oli kindlustatud kindlustuslepinguga nr xxx

kindlustussummale 126 000 eurot, kindlustusvõtjaks oli hageja ning soodustatud isikuks LHV

Pank. XXX xxx metsaäke oli kostja poolt kindlustatud kindlustuslepinguga nr. xxx

kindlustussummale 33 200 eurot, omavastutus 640 eurot, kindlustusvõtjaks oli hageja ning

soodustatud isikuks LHV Pank. Kindlustustingimusteks olid kostja kindlustuslepingute

üldtingimused U100/2019 ning ehitusmasinate kindlustuse tingimused E100/2018.

27.01.2020 saatis kostja hagejale teate kahju hüvitamisest keeldumise kohta lakoonilise

selgitusega „kindlustusandja tellis asjaolude kindlakstegemiseks ekspertiisi riiklikult

tunnustatud ekspert M Milt. Ekspertiisi kohaselt ei süttinud ehitusmasin tööprotsessi käigus

vaid tegemist on süütamisega”. Kostja keeldus täiendavatest selgitustest kostja keeldus ega

saatnud hagejaale ega pangale vastavat akti. Hageja ei tea, millistele tuvastatud asjaoludele

tugineb kostja väide Xxx süütamisest. 31.03.2020 pöördus hageja kostja poole taotlusega

väljastada talle otsus kindlustusjuhtumi kohta ning koopia M. Me ekspertiisiaktist. Kostja teatas

LHV esindajale, et seoses kindlustuspettuse katsega on nad esitanud materjalid politseile

kriminaalmenetluse algatamiseks. Hageja jagab kostja arusaama, et nii võõra vara tahtlik

süütamine kui kindlustuspettus ülalnimetatud ulatuses oleksid vaieldamatult kuriteoks.

Hagejale pole teada, mis viitaks tahtlikule süütamisele ja kindlustuspettusele. Hageja tegi

14.02.2020 politseile avalduse kriminaalasja algatamiseks, et tuvastada, kas tema poolt

kindlustatud ning LHV Pangale kuuluv 126 000 eurot väärt olev Xxx Xxx hävis 08.11.2019

süütamise tagajärjel ning kes pani(d) süütamise toime. Kriminaalasi on algatatud (nr xxx).

Hageja oli kostjaga sõlminud kindlustuslepingud, millega ta kindlustas liisitud ning tema

kasutuses oleva metsatraktori Xxx Xxx ning metsaäkke XXX xxx. Hageja on

kindlustusvõtjaks. Kindlustatud riskiks oli muu hulgas tuli. Mõlemad kindlustatud esemed

hävisid sama kindlustusjuhtumi käigus. Kriminaalasi nr xxx algatati kostja avalduse alusel

KarS § 212 lg 1 tunnustel - kindlustusjuhtumi esilekutsumise või kindlustusjuhtumi toimumise

kohta ebaõige ettekujutuse loomise eest kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil.

Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et puudub kriminaalmenetluse alus, mistõttu menetlus

lõpetati. Seega on ümber lükatud kostja väide metsatraktor Xxx süütamisest.

Hageja nõuab kostjalt kindlustushüvitist hävinud metsatraktori Xxx eest. Metsatraktor Xxx oli

kindlustatud kostja poolt kindlustuslepinguga nr xxx. Traktor süttis töö käigus ning hävis

08.11.2019 koos metsaäkke kontrolleriga. Kostja keeldumine kindlustushüvitise maksmiseks

hõlmab nii metsatraktorit kui metsaäket. Hageja nõue põhineb mõlema kindlustatud eseme osas

samadel asjaoludel ning õiguslikul põhjendusel (v.a. eraldi kindlustusleping metsatraktoril).

Metsatraktor Xxx oli kindlustatud kindlustussummas 126 000 eurot, traktori jäägi

realiseerimisel sai traktori omanik LHV hagejale teadaolevalt 15 000 eurot. Seega on traktori

hävimisest tekkinud kahju 126 000 – 15 000 = 111 000 eurot. Kindlustuslepingu tingimuste p

8.1 kohaselt jääb iga kindlustusjuhtumi korral kindlustusvõtja kanda omavastutuse summa.

Omavastutuse 640 eurot on hageja metsaäkke kontrolleri nõudes juba enda kanda jätnud.

Hageja nõuab täiendavalt kostjalt kindlustushüvitist ka sama kindlustusjuhtumi käigus hävinud

metsatraktor Xxx eest kindlustuslepingu soodustatud isiku LHV Panga kasuks summas 111 000

eurot. Hageja nõuab kostjalt kindlustushüvitist hävinud traktori sündmuskohalt ära vedamise

eest. Vastavalt kindlustustingimuste punktidele 13.1. ja 13.2. kuuluvad hüvitamisele, lisaks

hävinud kindlustatud eseme kahjule, ka vajalikud ja põhjendatud lisakulud millisteks, muu

hulgas, on avariilise eseme sündmuskohalt ära vedamise kulud ning remonditöökotta vedamise

kulud (p 13.2.5). Põlengus hävinud Xxx jäänused vedas sündmuskohalt enda parklasse XXX

OÜ, kes tegeleb metsatehnika maale toomise, remondi ning lammutusega. Veokulu moodustas,

vastavalt XXX OÜ poolt hagejale 02.01.2020 esitatud arvele nr 2001005, 371 eurot

käibemaksuta. Hageja soovib hävinud metsatraktori ning metsaäkke juhtpuldi eest koos

teisaldamiskuluga kokku 116136 eurot. Vastavalt kostja kindlustuslepingute üldtingimuste

U100-2019 punktile 16.7 on kindlustusandja kindlustushüvitise väljamaksmisega viivitamisel

kohustatud tasuma viivist 0,03% välja maksmata kindlustushüvitisest iga viivitatud päeva eest.

Ekspert H Ri ning J Li arvamusega on tõendatud, et traktor süttis töö käigus, mitte ei süüdatud.

Eksperdid jõudsid seisukohale, et süütamisele viitavad objektiivsed tunnused puuduvad ning

põlengu põhjuseks on kergsüttiva aine süttimine mootoriruumi tagaosas vasakul pool kus

paiknevad kõrgetemperatuurilised väljalaskesüsteemi osad, mille pindade töötemperatuur on

piisav, et süüdata antud piirkonnas paiknevatest toitesüsteemist lekkivat diislikütust.

Hageja sõlmis 12.10.2021 nõuete loovutamise lepingu Hallogren OÜ-ga, asukohaga Graniidi

23B-3, 10413 Tallinn (registrikood 11606088, omandaja), mille alusel on omandajale üle

läinud kindlustuslepingust nr xxx (metsatraktor Xxx) ja kindlustuslepingust nr xxx (XXX xxx

metsaäke) tulenevad kindlustushüvitiste ja kõrvalnõuete nõudeõigus kostja vastu.

Kostja esitas 29.01.2021 kohtule teise (esimesest erineva, versiooni samast dokumendist) M

Me 22.01.2020 koostatud ekspertiisi nr 200101 Palgi väljaveomasina Xxx xxx.1 põlengu kohta.

Hageja ei nõustu M. Me arvamusega ja samuti aktis toodud turuväärtusega, kes leidis Xxxde

maaletooja ja müügiesindaja XXX OÜ arvamusest lähtuvalt, et turuhind oli kindlustusjuhtumi

toimumise ajal 120 000 eurot. T Ai ekspertarvamuse 17.01.2022 kohaselt oli Xxx eeldatav

kohalik turuhind oktoobris 2019 oli 110 200 eurot.

Hageja leiab, et hüvitise arvutamisel tuleks aluseks võtta Xxx kindlustusväärtus 126 000 eurot.

Masina kindlustusväärtus pole kindlustusjuhtumi toimumise ajal olnud kindlustussummast

arvestatavas suuruses väiksem, mis võimaldaks kostjal hüvitamiskohustust vähendada. Hageja

ei ole nõus kostja esitatud R P aktiga.

Lisaks Ehitusmasinate kindlustuse tingimustele E100/2018 kehtivad metsaäkke

kindlustuslepingu tingimustena ka üldtingimused U100/2017 ning Xxx kindlustuslepingute

tingimustena ka üldtingimused U100/2019. Viivist tuleb arvestada nende tingimuste punktile

16.7 vastavalt, st mõlemal juhul 0,03% välja maksmata kindlustushüvitisest iga viivitatud

päeva eest.

Xxx varasema juhtumi tõttu hüvitas kostja kahju ja masin oli töökorras 2019.a. suvel, sügisel

Asja kohalik müügihind oli kostja enda M. Me arvamuse kohaselt 127179 eurot. Politsei -ja

Piirivalveamet lõpetas kriminaalmenetluse.

Hagejal jäi liisinguandja ees üles kohustus 76777,01 eurot. Xxx jäänuk müüdi (LHV müüs)

09.06.2020 15000 euroga (ilma käibemaksuta). Kahjunõue Xxx hüvitamise eest on 61777,01

eurot (Puhver OÜ võlg oli liisinguandja ees 76777,01 miinus müügist saadu 15000 = 61777,01

eurot). Hageja arvestab, et kostjalt maksta LHV Pangale hävinud Xxx ja adra puldi eest

66542,01 eurot (Xxx 61777,01 + adra pult 4765 = 66542,01). Ülejäänud osa 49222,99 eurot

(Xxx koguhüvitisest 111 000 eurot, 111000-61777,01=49222,99) palub hageja kostjalt välja

mõista kolmanda isiku Hallogren OÜ kasuks, kellele ta loovutas kõik endale kuuluvad õigused

saadavast kindlustushüvitisest.

Hageja palub kostjalt välja mõista (I kd tlk 1-3, lk 88-89, dtl 138, II kd 108-109, dtl 558)



metsatraktor Xxx Xxx xxx.1 (VIN xxx) eest hüvitist 61 777,01 eurot ja metsaäkke

XXX xxx, VIN kood xxx, juhtimispult-kontrolleri eest hüvitist 4765 eurot soodustatud

isiku AS LHV Pank (registrikood 10539549) kasuks (kokku 66 542,01 eurot);



metsatraktor Xxx Xxx xxx.1 (VIN xxx) eest hüvitist hageja (kindlustusvõtja) kasuks

49222,99 eurot (111000-61777,01=49222,99);



sissenõutavaks muutunud viivist 12124,60 eurot hageja kasuks;



viivist arvestatuna nõudelt 116 136 eurot alates 01.01.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni

kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni

kindlustuslepingute üldtingimuste U100-2019 punktis 16.7. sätestatud määras 0,03%

välja maksmata kindlustushüvitisest iga viivitatud päeva eest hageja (kindlustusvõtja)

kasuks.

Hageja taotles kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist selliselt, et hageja kasuks

kohtuotsusega välja mõistetud summad tasutakse kolmanda isiku Hallogren OÜ pangakontole

(II kd tl 135, konto nr XXX Swedbank).

KOSTJA VASTUVÄITED

Hageja ja kostja sõlmisid 13.03.2019 ehitusmasinate kindlustuslepingu, mille alusel on

väljastatud kindlustuspoliis nr xxx kehtivusajaga 30.03.2019 – 29.03.2020. Kindlustustatud

esemeks on metsamasin XXX xxx ja soodustatud isikuks AS LHV Pank. Kindlustuslepingu

osaks on tüüptingimused E100/2018. Ühtlasi sõlmisid pooled ehitusmasinate kindlustuse

lepingu, mille alusel on väljastatud kindlustuspoliis nr xxx kehtivusajaga 17.08.2019 –

16.08.2020. Kindlustatud esemeks on Xxx XXX xxx.1 ja soodustatud isikuks on AS LHV

Pank. Kindlustuslepingu osaks on tüüptingimused E100/2018 (hagiavalduse lisa nr 4). 08.

novembril 2019 teatas hageja kostjat kahjujuhtumist.

Kahjuteate kohaselt oli juhtum toimunud 7. novembri 2019. Kahjuteate sisu oli järgnev.

Töömees lõpetas ühe tüki maapinna ettevalmistamise ära ja suundus uue tüki peale. Kui jõudis

kohale ja alustas tööd, oli masin seiskunud. Siis nägi kabiini alt tulevat tossu/tuld. Ühtlasi esitas

hageja samal kuupäeval kahjuteate ka XXX-xxx kohta. Kahjuteate sisu oli järgnev. Tekkis

tulekahju ja hävis traktori kabiin ja seal sees olnud adra juhtpult. Kuivõrd mõlemad

kindlustatud esemed olid kahju tekkimisel omavahel seotud ja kindlustusvõtja ning soodustatud

isik oli mõlemal juhul sama, siis käsitles kindlustusandja neid juhtumeid koos. Põlengu

asjaolude uurimiseks tellis kostja ekspertiisi riiklikult tunnustatud eksperdilt R Plt. Lisaks tellis

kostja täiendava ekspertiisi riiklikult tunnustatud eksperdilt M Milt.

R. P märkis, et forvarder on süttinud välistel põhjustel, lahtisest tule allikast ning kustutid

süttinud masina kustutamiseks puudusid. Ekspert M. M leidis, et masina tulekahju põhjustasid

mitmed kõrvalised lahtise tule allikad. Masinal on olnud samaaegselt mitu iseseisvat,

teineteisega mitte seotud tulekahju piirkonda. Kuivõrd ekspertiiside tulemused ja poolte ütlused

on vastuolus, keeldus kindlustusandja kogu kahju hüvitamisest ja esitas Politsei- ja

Piirivalveametile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 212 alusel. Kuigi

nimetatud kriminaalmenetlus lõpetati 11.05.2020, esitas kostja lõpetamise teate peale kaebuse

Riigiprokuratuurile.

Kostjal ei ole kohustust hagejale kindlustushüvitise tasumiseks. Hageja väited ning nõuded on

ebaõiged ja tõendamata. Kostja hinnangul ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga.

Kindlustuslepingu osaks on tüüptingimused E100/2018. Kindlustustingimuste punkti 4.3

kohaselt vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest kui kindlustusvõtja on

kindlustusandjale esitanud teadlikult valeandmeid kahju toimumise asjaolude või kahju suuruse

kohta. Seda kinnitavad M. Me ja R P ekspertiisid.

Kindlustusvõtja ütlustest nähtub, et Xxx süttis sõitmise ajal, mille tagajärjel tekkis kahju ka

xxxi selle haakes olnud metsamasina XXX xxx juhtimispuldile, mille hüvitamist hageja kostjalt

nõuab. Ekspertiiside järeldustest nähtub, et tulekahju põhjustasid lahtise tule allikad, mis on

teineteisest sõltumatud, st tegemist on süütamisega ja see on toimunud mitmest eraldi

paikenvast kohast. Kuivõrd ekspertiiside järeldused on diametraalses vastuolus kindlustusvõtja

ütlustega (tehniline põhjus vs süütamine), siis ei vasta hageja versioon juhtunust tegelikkusele

ja kindlustusvõtja on esitanud ebaõigeid andmeid ja ütluseid, mis ei ole eluliselt usutavad.

Kindlustusvõtja ütlused on ekspertiisidega ümber lükatud ja hageja ei ole esitanud

vastupidiseid tõendeid. Kuna kostja on tõendanud, et kindlustatud ese süttis süütamise

tagajärjel ja hageja teistsugused ütlused on ümber lükatud, siis ei ole tegemist ootamatu ega

ettenägematu juhtumiga. Hageja on hagiavalduses asunud seisukohale, et juhul kui tegemist on

süütamisega, siis on kahju tekkinud vandalismi tagajärjel.

Kuivõrd kindlustusvõtja on varasemalt andnud ütlusi, et jõudes langile, siis masin seiskus,

mootor suri välja ja kohe lõi kabiini ukse juurest üles ligikaudu 1 meetri kõrguse leegi millele

järgnes suits, siis on hageja sellekohane väide vastuolus kindlustusvõtja varasemate ütlustega.

Ei ole eluliselt usutav, et sõitmise ajal süüdati kindlustatud ese kindlustusvõtjale märkamatult

mitmest kohast, kusjuures ekspertiisi kohaselt asus üks tulekolle kabiinis. Soodustatud isik AS

LHV Pank on mõlema ekspertiisiga tutvunud ning ei ole kindlustusandjale esitanud ekspertiisi

osas vastuväiteid.

Kostja möönab, et 08.04.2020 hagejale edastatud kirjas esines trükiviga. Kostja oli märkinud

otsuse saatmise kuupäevaks 17.01.2020, kuigi kostja oli mõlema juhtumi osas saatnud otsuse

(otsusest nähtub, et otsuses käsitletakse kahte kindlustusjuhtumit) 27.01.2020. Nimetatud

trükiviga aga ei oma tähtsust ega oma mõju menetluses. Kostjal ei ole ka metsatraktori Xxx

hüvitamise kohustust.

Hageja on väitnud, et põlengu tekkepõhjus on tehniline. Ka 31.12.2020 esitatud seisukohas

nõustub hageja Xxx OÜ arvamusega ja leiab, et süütamisele viitavad objektiivsed tunnused

puuduvad ning põlengu põhjuseks on kergsüttiva aine süttimine mootoriruumi tagaosas vasakul

pool, kus paiknevad kõrgetemperatuurilised väljalaskesüsteemi osad, mille pindade

töötemperatuur on piisav, et süüdata antud piirkonnas paikenvatest toitesüsteemidest lekkivat

diislikütust. Antud juhul ei ole hageja tõendanud, et kindlustusjuhtum oleks aset leidnud.

Kostja ei nõustu ka nõude suurusega.

Kindlustuslepingu osaks olevate tüüptingimuste punkti 6.3. kohaselt on kindlustatud eseme

kindlustusväärtuseks selle turuväärtus. Turuväärtuse all mõistetakse samaväärse eseme taas

soetamise kulusid. Ka tingimuste punkti 13.1. kohaselt võetakse kindlustusjuhtumi korral

aluseks hävinud eseme kindlustusväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist. M M

leidis, et metsamasina tulekahju eelne turuväärtus oli 77 000 eurot ning jäänuki tulekahjujärgne

väärtus 15 000 eurot. R P on leidnud, et metsamasina tulekahju eelne turuväärtus oli 80 000

eurot ja jäänuki väärtus 25 000 eurot. Kuivõrd hageja põhinõue on alusetu, siis vaidleb kostja

vastu ka transpordikulude hüvitamise nõudele ja viivisenõudele. Hageja viitab hagiavalduse

täienduses, et kindlustuslepingu osaks on kindlustustingimused U100/2019 ja nõuab nimetatud

tingimuste punkti 16.7 kohaselt viivise hüvitamist. Hageja eksib viitega. Lepingu osaks on

ehitusmasinate kindlustuse tingimused E100/2018. Nimetatud tingimustele viidatakse ka

kindlustuspoliisil ja need tingimused on hageja ise lisanud ka haiavaldusele. Tingimused

U100/2019 on kaskokindlustuse tingimused, mis ei ole käesoleva lepingu osaks. Tingimustes

E100/2018 puudub punkt 16.7. Seega isegi juhul kui hagejal on viivisenõue (kostja sellega ei

nõustu), siis ei ole hageja viidanud, millisel alusel viivisenõue tekib ja millistel alustel seda

arvestatakse.

Esiteks ei ole hageja kostjat, kostja esindajale teadaolevalt, nõude loovutamisest teavitanud.

Teiseks võib nõude loovutamine olla tühine. Õiguskirjanduses on viidatud Riigikohtu

seisukohale, et juhul kui soodustatud isik on märgitud kindlustuspoliisile, siis sellisel juhul ei

ole täitmise nõue mitte kindlustusvõtjal, vaid üksnes soodustatud isikul. Antud juhul on

kindlustuslepingus märgitud soodustatud isikuks AS LHV Pank. Kuna hagejal endal täitmise

nõuet ei ole, siis ei ole võimalik hagi rahuldada. Samuti ei ole võimalik nõuet, mida hagejal ei

ole, loovutada kolmandale isikule. Lisaks ei ole täidetud nõude loovutamise eeldused ja hageja

ei ole esitanud ka soodustatud isiku nõusolekut kindlustuslepingust tuleneva nõude

loovutamiseks. Samuti ei ole hageja esitanud nõude loovutamise lepingut. Kuivõrd tegemist on

kindlustuslepingust tuleneva nõudega, tuleb nõude loovutamise leping sõlmida samas vormis,

milles on sõlmitud põhileping. Kuivõrd hageja ei ole seda teinud, on leping tühine. Kostja on

ka seisukohal, et kuna antud kindlustuslepingu puhul on tegemist nn kolmanda isiku kasuks

sõlmitud lepinguga ehk kindlustusleping on eelduslikult sõlmitud hageja ja AS LHV Pank

vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva vastava kohustuse tõttu (kohustus, mille kohaselt peab

liisingu- või laenuvõtja sõlmima vastava lepingu tagatiseks oleva eseme suhtes

kindlustuslepingu, on praktikas tavaline ja üldteada asjaolu) ja kindlustatud ese on liisingu- või

laenulepingu tagatiseks, ei ole nõude loovutamine absoluutselt igal juhul lubatav, vaid vastav

lubatavus tuleneb hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingust. Kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et nõude loovutamine oleks lubatav või AS LHV Pank oleks andnud vastavasisulise

nõusoleku ja samuti ei ole teada poolte vahel sõlmitud vastava lepingu tingimused, siis on

kostja hinnangul nõude loovutamise leping ka selle tõttu tühine.

26.09.2024 vastuses märkis järgmist (III kd tl 28 jj, dtl 802jj).

Kindlustuslepingute tingimused U100/2019 ei ole lepingute osaks, vaid osaks on tingimused

E100/2018, mis on selgelt kirjas. Kui kindlustuslepingu dokumentides on vastuolud, lähtutakse

tõlgendamisel järgmisest järjekorrast, kus eelnev on järgneva ees ülimuslik: eritingimused –

poliis- ehitusmasinate kindlustuse tingimused. 2019.a aastal sõlmitud ehitusmasinate

kindlustuse kindlustuslepingutele ei kohaldu üldtingimused – kohalduvad vaid

kindlustuspoliisil viidatud tingimused ehk ehitusmasinate kindlustuse tingimused E100/2018.

Kostja ei ole nõus hageja 07.11.2019 kahjuteates märgituga. See ei vasta tõele – tegemist on

kindlustuspettusega. Kindlustusandjale on esitatud teadvalt valeinformatsiooni toimunu

tehiolude, põhjuste kohta ja see ei saanud toimuda kindlustusandjale esitatud viisil ja

asjaoludel. Tulekahju kolded ei olnud loogiliselt üksteisega seotud. Masina jäljed

sündmuskohal ei viidanud sellele, et masinaga oleks operaatori selgitusele vastavalt sõidetud

eelmiselt langilt mööda teed 3,5km. Kruusateel jäljed puudusid. Jälgede põhjal oli masin

toodud treileriga sellele langi servale, tööd masin ei olnud teinud, ainult masina ader oli maha

toetatud, masin oli liikunud langil ~20 m ja oli seal süttinud. Ekspert R P käis sündmuskohal

vaid mõni päev pärast põlengut ning masina mahalaadimise koht oli selgelt tuvastatav/näha.

Süttimise tekkimine on ebaloogiline. Mootorikatte piludest ei saa tekkida hetkega 1m kõrgune

leek. Kustutamine on ebaloogiline. Leeki ei saa kustutada kustutiga masina ukse vahelt samal

ajal ise kabiinis olles, sest kustutuspulber ei jõua läbi kattepaneelide pilude koldeni, mis oli

tõenäoliselt mootoriruumis või kabiini all. Kui masina mootor seiskub iseeneslikult, siis pidi

kütuse peale vool olema täielikult katkestatud ja mootorikütust enam tulekoldesse ei

lisandunud. Seega on esitatud kostjal teadvalt valeinfot toimun tehiolude kohta ja see ei

toimund hageja kirjeldatud asjaoludel, viisil. Andmete esitamine ei olnud ekslik: kui väideti, et

masin sõitis sündmuskohale lähedalasuvalt langilt, kuid langile suunduval teel ei olnud jälgi

(3,5 km), sündmuskohal olid masina treilerilt mahalaadimise jäljed. Lisaks ei olnud kustutite

kesti langil, tavaliselt ei taha neid keegi kaasa võtta. Väidetavalt kustutati tulekahju kahe

kustutiga, kokku 8 kg kustutuspulbrit (2 kg + kg), mida pihustati tulekoldesse. Samas kabiini

all ja masina õnarustest puudusid kustutuspulbri ladestused, kuid need olid mootori esimeses

osas, kus põleng puudus. Ebaloogiline on see, et väidetavalt tulid nähtavale leegid, siis suits,

sest põleng algab suitsuga. Samuti ei saanud olla masin (operaator tuli väidetavalt auto juurest

tagasi) lausleekides, kuna kabiini alla oli tühjendatud vahetult enne 2 kustutit kokku 8 kg.

Kabiin ei saanud põleda kui operaator jõudis kustutiga auto juurest tagasi, sest kabiini uks

pandi kinni, klaasid olid terved, aknad suletud. Tule kabiini jõudmine nii kiiresti on välistatud,

arvestades kustutuspulbri kogust. Kabiini klaasid olid seest puhtad, puhas oli klaasi kleebis, mis

leiti masina kõrval maast. Kui tulekahju käigus klaasid purunevad, peavad klaasikillud olema

ühelt poolt tahmased,. Ebaloogiline oli tule kustutamine kabiinist väljudes. Kui leegid tulid

masina paneelide vahedest ja pärinesid mootoriruumist või kabiini alt, siis ei saanud neid

kustutades maha lüüa, sest koldeni ei olnud füüsiliselt võimalik kabiinis olles pääseda.

Silindrite värvkattel puudub jälg rihmast ja kustuti punasest värvist. Kui kustuti seal oli, siis

masina vibratsioonist ja hõõrdumisest tingituna, pidid sinna kindlasti jäljed jääma.

Masina tehniline seisund oli väga halb: mootoris ei olnud õli, pealüliti taga puudusid juhtmed

enne tulekahju, rehvid olid amortiseerunud ja utiilsed, masinat ei olnud pärast viimast uppumist

(juhtum) remonditud, see oli mudane nii tööriistakastis kui akude ruumides, paakide moodul oli

raami külge kinnitamata, kontaktpinnast deformeerunud. Asjatundjate arvamuse kohaselt ei

olnud masinat ka kustutatud pulberkustutiga, kuna kabiinialuses piirkonnas ei olnud

kustutuspulbri ladestusi, kuhu oli väidetavalt lastud kokku~8kg kustutuspulbrit. Puudusid

märgid koormarihmaga kinnitatud kustutist asukohas, kuhu see väidetavalt oli kinnitatud.

Seega ei olnud seal kustutit. Masina tootja poolt lisavarustuses ettenähtud kohtadel puudusid

kustutite konteinerid. Kustutite tühjad kestad olid väidetavalt sündmuskohalt varastatud.

Tavapäraselt vedelevad kestad veel kaua sündmuskohal ja need ei huvita kedagi.

Hageja üritas luua kostjale muljet, et toimus äkiline ja ettenägematu metsaveotraktori süttimine,

mida üritati kustutada, aga mis ei õnnestunud.

Reaalsus oli järgmine. Oli mitu iseseisvat tulekollet: esimese vasakpoolse rehvi peal,

mootoriruumis, kabiini all, kabiinis. Need viitavad tahtlikule süütamisele. Masin viidi langile

treileriga, ader oli jälje jätnud, masin oli sõitnud ca 20 m, kustutuspulbrit ei kasutatud

kirjeldatud viisil – ladestuse jäljed puudusid kabiinialuses piirkonnas, kuhu oli lastud 8 kg

pulbrit.

Tegemist on kindlustuspettusega: (i) eksisteeris neli üksteisega mitteseotud tulekahjukollet

(süütamine), (ii) metsaveotraktor, mis oli tehniliselt halvas seisus, oli enne süütamist toodud

sündmuskohale (mitte ei sõitnud 3,5 km) ja (iii) metsaveotraktori süütamise järgselt seda

reaalsuses ei kustutatud kirjeldatud viisil. Kustutuspulbri ladestuse jälgi leidus mootoriruumi

esimeses osas, kus põleng puudus. Kindlustusvõtja üritas luua muljet kustutustöödest, aga

tundmata elementaarseid füüsikareegleid, tekitati neid valesse kohta.

2019.a. hageja majandusaasta aruande kohaselt tegutseb hageja metsamajandust abistavate

tegevustega. Põhitegevusaladeks on metsauuendusteenuse pakkumine metsaäkkega ja

metsamaterjali väljavedu. Ettevõte jätkab tegevust ka 2020. aastal. Ettevõttel on 2 töötajat.

Hageja vastutab hageja TsÜS § 132 ja § 133 alusel ka teise isiku käitumise eest ja hagejale on

omistatav isiku teadmine, keda hageja on kasutanud enda majandus- või kutsetegevuses.

Kahjuteate kohaselt algas põleng tööprotsessi käigus, kui töömees nägi kabiini alt tulevat tossu

ja tuld. Nimetatud informatsiooni on edastanud kostjale hageja seaduslik esindaja T J-T. Lisaks

omistatakse ka metsatraktori töömehe teadmine ja tegevus TsÜS § 132 ja § 133 alusel hagejale.

Mõlema kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on tüüptingimused: ehitusmasinate kindlustuse

tingimused E100/2018. Kindlustustingimuste p 4.3. sätestab, et PZU vabaneb osaliselt või

täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja on esitanud PZU-le

teadlikult valeandmeid kahju toimumise asjaolude või kahju suuruse kohta. Kindlustusvõtja on

esitanud PZU-le teadlikult valeandmeid kahju toimumise asjaolude suhtes: tegelikkuses toodi

tehniliselt väga halvas korras metsaveotraktor treileriga sündmuskohale (mitte see ei sõitnud

3,5 km ise); metsaveotraktoril eksisteeris vähemalt 4 üksteisega mitteseotud tulekahjukollet

(mitte üks kolle nagu väidab hageja); 8 kg pulberkustutiga ei kustutatud metsaveotraktorit

kindlustusvõtja poolt viidatud viisil. Seega vabaneb kindlustusandja täies ulatuses

täitmiskohustusest.

VÕS § 448 lg 2 I lause sätestab, et kindlustusandja võib pärast kindlustusjuhtumi toimumist

nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. VÕS §

449 lg 2 sätestab, et kui kindlustusvõtja rikub käesoleva seaduse §-s 448 sätestatud kohustust

tahtlikult, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest. Kohtupraktikas (Tallinna

Ringkonnakohtu lahendid tsiviilasjades nr 2-17-4880 ja 2-12-51209) tuuakse välja, et kui

asjaolud võimaldavad väita, et teave ei ole tõene, ei saa seda lugeda kohustuse täitmiseks VÕS

§ 448 lg 2 I lause mõttes. Kui kindlustusvõtja rikub § 448 lg 2 II lauses sätestatud kohustust

tahtlikult, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest (VÕS § 449 lg 2 alusel). Seega

vabaneb käesoleval juhul kostja täitmiskohustusest mh VÕS § 449 lg 2 alusel.

Ka antud asjas ei eksisteeri kindlustusjuhtumit, mistõttu puudub kostjal hüvitise tasumise

kohustus (lisaks valeandmete esitamisele).

Kindlustustingimused sätestavad:

- p 2.1 - kindlustusleping on sõlmitud koguriskikindlustuse vormis. Kindlustusjuhtum on

igasugune kindlustatud eseme ootamatu ja ettenägematu kahjustumine või hävimine, välja

arvatud punktis 3. Välistused (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ning mille puhul

kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust);

- p 2.2.1 - ehitusmasinate kindlustuse puhul hüvitatakse kindlustatud esemele tekkinud kahju,

mille põhjuseks võib olla tulekahju (sh suits, tahm, kustutustöödest põhjustatud kahju), otsene

või kaudne välgutabamus, plahvatus (v.a sisepõlemismootorites, kateldes ja surveanumates

gaaside ning vedelike paisumisest tingitud plahvatus);

- p 3.20 - ehitusmasinate kindlustuse puhul ei hüvitata kahju, kui kindlustatud eseme

tehnoseisund ei vasta kindlustuslepingu ega õigusaktide nõuetele.

Selleks, et kindlustustingimuste p 2.2.1 alusel saaks tulekahju kuuluda hüvitamisele, peab

selline tulekahju vastama kindlustustingimuste p-s 2 sätestatud eeldusele, et tulekahju peab

olema ootamatu ja ettenägematu. Olukorras, kus metsaveotraktor süüdati minimaalselt 4

üksteisega mitteseotud tulekahju kolde abil (mitte ei toimunud masina süttimine nagu väidab

hageja), ei ole ka tegemist ootamatu ja ettenägematu juhtumiga, s.o. tegemist pole

kindlustusjuhtumiga. Lisaks ei vastanud masina tehnoseisund kindlustuslepingu tingimustele

ega õigusaktide nõuetele ja kindlustusandja vabaneb kahju hüvitamise kohustusest p 3.20

alusel.

Kindlustustingimuste p 10.11.1 sätestab, et kindlustusjuhtumi toimumisel on kindlustusvõtja

kohustatud võtma viivitamatult tarvitusele abinõud kindlustatud eseme päästmiseks, kahju

suurenemise vältimiseks ja kahju vähendamiseks. Hagejal oli kohustus kahju vähendada.

Hageja oli minimaalselt raskelt hooletu. VÕS § 488 lg 1 sätestab, et kindlustusjuhtumi

toimumisel peab kindlustusvõtja niivõrd, kuivõrd see on võimalik, püüdma kahju ära hoida ja

seda vähendada, järgides seejuures kindlustusandja juhiseid. VÕS § 488 lg 3 näeb

sanktsioonina lg 1 rikkumise eest ette, et kui kindlustusvõtja rikub käesoleva paragrahvi lõikes

1 või 2 nimetatud kohustust ja kindlustusandjal tekib seetõttu kahju, on viimasel õigus

vähendada hüvitist tekitatud kahju võrra.

Ei ole mõistlikku kahtlust, et tulekahju mitte kustutades näidatud viisil käitus hageja

ebamõistlikult. Eeltoodust tulenevalt kuulub kahju vähendamisele 0 euroni.

Hävinud sõiduki väärtus.

Hävinud Xxx juhtumieelne turuväärtus oli 55000 eurot või 59 000 eurot.

Kindlustusvõtja tahtlik rikkumine vabastab kindlustusandja tema täitmiskohustusest ning seda

sõltumata sellest, kas kindlustusvõtja kohustuse rikkumine kindlustusandja täitmiskohustuse

ulatust mõjutas või mitte. Sellise regulatsiooni mõtteks on kaitsta kindlustusandja usaldust

kindlustusvõtja ausa käitumise suhtes: kui kindlustusvõtja seda usaldust kuritarvitab, ei saa ta

ka kindlustusandjalt kindlustuslepingu täitmist nõuda. Samuti on sellel preventiivne toime

kahjukäsitluse tahtliku takistamise suhtes.

Kuna hageja esitas valeandmeid juhtumi kohta (valeandmeid on esitatud tulekahjule eelnenud

asjaolude kohta, tulekahju põhjuste, sh kollete kohta, kustutamistegevuse kohta jne), on kostjal

õigus tingimuste p.4.3 alusel keelduda hüvitise maksmisest. Käesoleval juhul ei ole tegemist

vähetähtsate ja kahju mittetekitavate asjaolude osas valeandmete esitamisega.

Kindlustusjuhtumi korral kindlustushüvitise vähendamise õigus (mitte täitmisest tervikuna

keeldumise õigus) oleks juhul, kui hageja teatamis-, teabe andmise või tõendite esitamise

kohustuse rikkumine ei olnud tahtlik (nt seetõttu, et ta ei olnud kohustusest oma hooletuse tõttu

teadlik või sai sellest valesti aru, ei teadnud oma hooletuse tõttu kindlustusjuhtumi

toimumisest). Käesoleval juhul on asjatundjad selgitanud, et kostjale esitatud sündmuse

tehioludele mittevastavus ei saanud olla eksitus. Tegemist oli tahtlikult ebaõigete asjaolude

esitamisega kostjale. Lisaks, käesoleval juhul on kostja tõendanud, et kindlustusjuhtumit ei

toimunud. Seega puudub kostjal hüvitamise kohustus (sh puudub kostjal täitmise kohustus

VÕS § 452 alusel).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus märgib esmalt kohalduvad õigusnormid (I), siis vaidlustamata asjaolud (II), siis

lahendab vaidluse (III) ja seejärel teeb otsustuse menetluskulude jaotuse ja protokolli kohta

(IV).

I

VÕS § 8 lõikele 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 sätestab,

et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt

loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1.

VÕS § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja)

kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma

kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil

(kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma

kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 425 lg 1 sätestab, et soodustatud isik on isik,

kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud

rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingul.

VÕS § 423 lg 1 järgi on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise

korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse ning lg 2 järgi on

kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustataks. VÕS § 476 lg 1 kohaselt peab kahjukindlustuse

puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud

isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja

muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise

tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi

toimumisel.

VÕS§ 448 lg 1 kohaselt peab kindlustusvõtja viivitamata teatama kindlustusjuhtumi

toimumisest kindlustusandjale, lg 2 kohaselt võib kindlustusandja pärast kindlustusjuhtumi

toimumist nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku

teavet. Tõendite esitamist võib kindlustusandja nõuda niivõrd, kuivõrd kindlustusvõtjalt võib

mõistlikult oodata nende esitamist.

VÕS § 449 lg 2 sätestab, et kui kindlustusvõtja rikub käesoleva seaduse §-s 448 sätestatud

kohustust tahtlikult, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest. Kui tuuakse välja, et kui

asjaolud võimaldavad väita, et teave ei ole tõene, ei saa seda lugeda seda kindlustusvõtja

kohustuse täitmiseks VÕS § 448 lg 2 I lause mõttes. Kui kindlustusvõtja rikub § 448 lg 2 II

lauses sätestatud kohustust tahtlikult, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest VÕS § 449

lg 2 alusel.

VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS §

128 lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS

§ 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus,

ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas

kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

II

Pooled sõlmisid 13.03.2019 ehitusmasinate kindlustuse lepingu, mille alusel on väljastatud

kindlustuspoliis nr xxx kehtivusajaga 30.03.2019 – 29.03.2020. Kindlustustatud esemeks on

metsamasin XXX xxx ja soodustatud isikuks AS LHV Pank. Kindlustuslepingu osaks on

tüüptingimused E100/2018 (I kd tl 5, dtl 738). Lisaks sõlmisid pooled ehitusmasinate

kindlustuse lepingu, mille alusel on väljastatud kindlustuspoliis nr xxx kehtivusajaga

17.08.2019 – 16.08.2020. Kindlustatud esemeks on Xxx XXX xxx.1 (edaspidi ka Xxx) ja

soodustatud isikuks on AS LHV Pank (I kd tl 13, dtl 749). Kindlustuslepingu osaks on

tüüptingimused E100/2018 (tingimused I kd tl 10, dtl 744).

Hageja liisis mõlemaid kindlustatud esemeid LHV Pangalt. Xxx oli kindlustatud

kindlustussummaga 126 000 eurot, lepingujärgne omavastutus oli 640 eurot ning metsamasin

XXX xxx oli kindlustatud kindlustussummaga 33200 eurot, lepingujärgne omavastutus oli 640

eurot (vt polisiid, I kd tl 5, 13).

Viidatud esemed olid kaitstud tulekahju riski vastu.

07.11.2019 läks Valgamaal V metsavahel (RMK lank XXX, eraldis 40) Xxx põlema hävis

tules, samuti hävis Xxxga haakes olnud metsaäkke XXX xxx (VIN kood xxx) juhtimispult-

kontroller, mis asus Xxx kabiinis.

Liisinguandjal õnnestus hävinud Xxx müüa 15 000 euroga.

Hävinud metsaäkke XXX xxx, juhtimispult-kontrolleri juhtumieelne maksumus on 4765 eurot

(ilma käibemaksuta) eurot, mida tõendab ka hageja esitatud M AP OÜ pakkumine (I kd tl 15,

dtl 753). Xxx põlengukohast äravedamise kulud on 371 eurot (ilma käibemaksuta), mida

kinnitab ka XXX OÜ arve 2001005 (I kdt l 91)

Liisinguandja andis 02.06.2020 nõusoleku hagejale kindlustuslepingust tulenevate nõuete

esitamiseks kostja vastu, mida kinnitab lisaks ka hageja ja LHV Panga e-kirjavahetus ( I kd tl

79, 80). Nõue on loovutatud VÕS § 164 lg 1, 2, § 170 järgi 3. isikule hageja kirjaliku

dokumendiga alusel, mida kinnitab hageja esitatud kirjalik nõude loovutamise teade 19.10.2021

(I kd tl 34) ja selle teavitus kostjale 20.10.2020 (e-kiri, I kd tl 36).

III

A

Mõlema kindlustatud eseme poliisidelt nähtub, et kui kindlustuslepingu dokumentides leidub

vastuolusid, lähtutakse tõlgendamisel järgmiste dokumentide tähtsuse järjekorrast, kus eelnev

dokument on järgneva ees ülimuslik: eritingimused - poliis - ehitusmasinate kindlustuse

tingimused. Seda, et poliisile ei ole kantud viidet PZU Kindlustuse kindlustuslepingute

üldtingimustele U100/2019 (I kd tl 16), kinnitasid pooled ka 09.10.2023 istungil (I kd tl 61p.).

Kohus tuleb tingimuste kohaldamise küsimuse juurde siis, kui on vaja lahendada viivisenõuet.

Asjas kohalduvad ehitusmasinate kindlustuse tingimused E100/2018, mis kehtivad alates

12.02.2019 ehk olid kehtivad vaidlusaluse juhtumi ajal (I kd tl 10, dtl 744).

Tingimuste p 2.1 järgi on kindlustusjuhtum igasugune kindlustatud eseme ootamatu ja

ettenägematu kahjustumine või hävimine, välja arvatud punktis 3. Välistused (juhtumid, mis ei

ole kindlustusjuhtumid ning mille puhul kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust).

Tingimuste p 2.2.1 järgi hüvitatakse kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjuseks võib

olla muuhulgas tulekahju (sh suits, tahm, kustutustöödest põhjustatud kahju). Seega on esemed

kindlustatud VÕS § 423 lg 2 järgi tulekahju riski vastu.

B

Kindlustustingimuste p 4.3. sätestab, et PZU vabaneb osaliselt või täielikult kindlustuslepingu

täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja on esitanud PZU-le teadlikult valeandmeid kahju

toimumise asjaolude või kahju suuruse kohta

Kostja esitatud e-kirjast nähtub, et hageja juhatuse liige T. J-T teatas 08.11.2019 kl 11:09

kostjale juhtumist, mis leidis aset 07.11.10 kl 16:30 Xxxga xxx.1: esiosa, kabiin põlenud,

kabiini alune osa samuti. Kirjelduse kohaselt lõpetas töömees ühe tüki maapinna

ettevalmistamise ja suundus uue tüki peale ja kui jõudis kohale ja alustas tööd, oli masin

seiskunud. Siis nägi kabiini alt tulevat tossu/tuld (I kd tl 57, dtl 86). Kell 16:45 teatas hageja e-

kirjaga kostjale, et tulekahju tekkis ja hävis traktori kabiin ja seal sees olnud adra juhtpult, jutt

käib asjast XXX 300 (e-kiri I kd tl 60, dtl 91).

Hageja esitas kostja otsuse 27.01.2020 (dtl 762, I kd tl 20, ka I kd tl 72). Kostja keeldus

vaidlusaluse juhtumi (tulekahju 07.11.2019) eest hagejale kahju hüvitamast nii Xxx kui

juhtpuldi eest ja seda põhjusel, et Xxx ei süttinud tööprotsesside käigus, vaid tegemist on

süütamisetega. Kostja tugines tingimuste E100/2018 p-le 4.3. Kostja jäi menetluses selle

juurde, et tegemist pole kindlustusjuhtumiga ja teiseks on esitatud valeandmeid juhtumi

asjaolude kohta, mis võimaldab keelduda hüvitise maksmisest. Lisaks leidis, et igal juhul ei ole

Xxx kahju nii suur, tegemist oli halvas seisus masinaga, mille puhul on õigus keelduda hüvitise

maksmisest, kahju hüvitist tuleks igal juhul vähendada.

C

Hageja esitas kohtule Politsei -ja Piirivalveameti 11.05.2020 määruse ja Prokuratuuri loal

kriminaalmenetluse lõpetamise 27.06.2023 määruse. 11.05.2020 määruse kohaselt ei selgunud

uurimise käigus, millisest allikast põleng tekkis, et väidetavalt oli Xxxl (määruses nimetatud

Forwardel) 4 tulekahju piirkonda (kollet), millest 1 asus mootoriruumis, teine kabiinis, kolmas

kabiini all ja neljas vasakpoolse rehvi peal, kuid uurimise käigus ei tuvastatud, et Forwardel

oleks põlema süüdatud ja seetõttu lõpetati menetlus (I kd tl 48, dtl 73, II kd tl 54, dtl 854).

Eeltoodud kriminaalmenetluse määrusest järeldub, et kriminaalmenetluses ei selgunud

tulekahju põhjus ega ka see, kas tegemist on süütamisega Kars § 212 järgi. Ometigi selgus

kriminaalmenetluse käigus, et Xxxl oli siiski 4 tulekollet. Viidatud tõendiga pole välistatud, et

masin süüdati põlema ja et masinal oli 4 iseseisvate tulekollet. Kriminaalmenetlus on lõpetatud

prokuratuuri loal 11.05.2020, kuid märgitu ei ole kohtule siduv käesoleva vaidluse

lahendamisel.

Hageja esitas kohtule OÜ Xxx 02.07.2020 arvamuse (I kd tl 93, dtl 144). Uurimuse viisid läbi J

L ja riiklikult tunnustatud ekspert H R. Arvamusest nähtub, et asjatundjad uurisid lähtematerjali

03.06.2020, vaatasid sündmuskoha üle 04.06.2020, seal viibis hageja juhatuse liige. Arvamuse

koostajad küsitlesid masina operaatorit K. K 04.06.2020 ning tegid 23.06.2020 pulberkustutiga

eksperimendi.

Asjatundjad on teinud kindlaks juhtumi koha ja ilmastiku andmed. Arvamuses on kirjeldatud

operaatori selgitusi ja tegevust juhtumi ajal. Operaator selgitas, et masinal ei olnud sündmuse

eelselt tehnilisi häireid või põlenguohule viitavaid tunnuseid. Masin lõpetas töö

sündmuskohast 3,0 km kaugusel paikneval raielangil ja liikus mööda teed sündmuskohal

paiknevale raielangile. Peale teelt mahasõitmist ja kündeketaste mahaasetust sai masin

kündmisrežiimis liikuda ca 15...20 m kui masin ootamatult ilma rikke tunnusteta seiskus.

Ekraanidele ilmusid mitmed veateated. Masina juht asus helistama masina omanikule ja märkas

kabiinis olles masinast väljaspool vasakul ukse taga mootoriruumi pool nähtavat leeki. Seejärel

üritas masina juht, kasutades masina kabiinis olevat 2 kg pulberkustutit, leeki ukse vahelt

summutada ning hüppas seejärel masinast ukse kaudu välja. Edasi üritas masina juht jätkata

kustutamist masina tõstenoole küljes paiknenud 6 kg kustuti abil. Põleng toimus masina

mootoriruumis ja kabiini aluses ruumis. Kustuti abil oli võimalik lahtised leegid summutada.

Seejärel jooksis masina juht ca 120m kaugusel paiknenud sõiduauto juurde, et tuua sealt

täiendav 1,5kg kustuti. Peale masina juurde naasmist oli masin leekides ja esiklaas oli

purunenud. Peale 1,5kg kustuti kasutust, mis ei võimaldanud põlengut likvideerida, helistas

masina juht Häirekeskusesse ning sõitis neile oma sõiduautoga vastu. Päästeametil õnnestus

masin kustutada. Kasutatud tulekustutid jäid sündmuskohale. Järgmise päeva hommikul masina

juurde minnes avastas masina juht, et masina paagist on varastatud kütus, akuruumist akud ja

tõstenoole küljes paiknenud tuled.

Asjatundjad tuvastasid, et masina termilised kahjustused on masina mootoriruumis, kabiinis ja

hüdraulikaajami ruumis kabiini all (fotod 11-14). Termilisi kahjustusi on masina vasakpoolsete

rataste rehvidel 3 (foto 21). Hävinenud on mootori toitesüsteemi, sisselasketrakti ja

jahutussüsteemi plastist ja kergsulamitest osad, rihmajami osad, elektrijuhtmestik ja

hüdraulikavoolikute kattematerjal (fotod 14-18). Ülejäänud mootoriruumis paiknenud masina

komponentidel on termilised kahjustused. Suurimad termilised kahjustused on masina kabiinis,

kus on hävinenud plastist armatuurlaud, polstri- ja katmikuelemendid, elektrisüsteemi osad,

näidikutepaneelid, klaasid, istme polsterdus ning muud põlevmaterjalist komponendid (fotod

24, 25). Kabiini all paiknevas ruumis on kahjustatud hüdrovoolikute katted jm põlevmaterjalist

komponendid (fotod 21, 22). Masina kabiini taga vasakul paikneva luugi kattel esinevad

muukimistunnused (ülaserv muljutud). Elektrisüsteemi pealüliti oli sisselülitatud asendis ja

pealüliti juhtmestik on purunenud ja eemaldatud (fotod 16). Akud on demonteeritud ja

ülevaatuse ajal puudusid. Mootori paremal pool paiknenud kaitsemeteplokk oli põlengus

hävinenud ning sulavkaitsmete rakendumisele ei ole ühese hinnangu andmine võimalik. Masina

osadel ei tuvastatud kustutuspulbri ladestisi või jääke. Masina põlengukahjustuste ulatuse ja

tunnuste alusel on termiliselt kõige enam kahjustunud mootoriruumi tagaosa vasakul pool

(toitesüsteemi filtrite ja elektrisüsteemi komponentide paiknemisala, fotod 17-20), kabiinis

paikneva istme piirkond ja kabiini katuse alumine pind ( fotod 24-26). Mootori turboseadme

kompressori koda on ulatuslike põlengukahjustustega, võlli radiaallõtk ei viita

märkimisväärsele kulumisele. Sündmuskoht on seostatav masina põlenguga maapinnal

ülevaatuse käigus tuvastatud iseloomulike rehvijälgede, kabiini purunenud ja sulanud klaaside

fragmentide ning tehnovedelike ladestiste jms alusel. Uuringu teostamise hetkel ei olnud ca

pooleaastase ajalise viivituse ja sündmuskoha läheduses olevate pinnatud teede seisukorra

muutumise tõttu võimalik masina rataste jälgede alusel hinnata sündmuskohale liikumist ning

sellega kaasnevaid asjaolusid.

Asjatundjad on märkinud, et mootori järsk avariiline seiskumine, millele ei eelnenud avariiliste

veateadete ilmumist ekraanile ega mehaanilisele rikkele viitavat müra ning millega kaasnevad

veateadete ilmumine ekraanile, on seostatav vaid mootori toitesüsteemi rikkega. Põlengu

algfaasis masina mootoriruumist väljapoole leviva lahtise leegi korral, millele ei eelne juhtmete

isolatsiooni sulamisele viitav kõrbelõhn, suits, elektrisüsteemi häired jms, viitab üheselt

mootorikütuse lekkele kas kõrgrõhu või madalrõhu traktist. Samas märkisid nad, et ei ole

võimalik tuvastada tehnilisi, objektiivseid viiteid mootorikütuse põlengueelsele lekkele,

arvestades põlengu kestvuse ja kahjustuste ulatust. Masina esitelgede rataste rehvide ülaossa

jäävad põlengukahjustused on seostatavad mootoriruumi ja kabiini põlenguga kaasneva kõrge

temperatuuriga ning kabiini ülaservast põlengu käigus langenud põlevate osadega. Põlengu

levik mootoriruumist kabiini alusesse ruumi on tehniliselt võimalik kütusevoolikute tarbeks

loodud tehnoloogilise ava kaudu. Põlengu kiire levik mootoriruumist kabiini on takistatud, ning

kabiini põranda tsoonis ei ole intensiivset põlengut tehnoloogiliste avade juures toimunud.

Nende arvetes on põlengu levik kabiini võimalik vaid masina esiklaasi purunemisel, kuna

parempoolse külgakna hingede asend viitab suletud aknale ning kabiiniukse

põlengukahjustused (säilinud uksetihendi fragment allosas) viitavad, et kabiini uks oli

intensiivse põlengu faasis suletud. Kabiini esiklaasi purunemine välise leegilise põlengu korral

eeldab vähemalt ca 2 -minutilist intensiivset lahtise leegiga põlengut klaasi tsoonis. Masina

kabiinis istme esisel alal esineb põranda kummeeritud matti läbiv põlengukahjustus. Muudes

alades on kummist põrandamatt läbivate põlengukahjustusteta. Põrandamati kahjustused on

seostatavad kabiini lae ja istme põleva materjali langemisega põranda pinnale. Sündmuskohal

leitud masina klaasi fragmentidel esinevad ühepoolse tahmumise tunnused, mis ei viita

samaaegsele põlengule kabiinis ja kabiinist väljaspool enne klaaside purunemist (fotod 6-9).

Masina põlengukahjustuste eripära ja ulatuse põhjal on tehniliselt võimalik põlengu teke ühe

mootoriruumis vasakul tagaosas paikneva põlengu kolde olemasolul. Põlengukolde tsoonis

(fotod 17-18) mootoriruumi vasakul pool tagaosas paiknevad mootori toitesüsteemi filtrid ja

torustikud ning ka kuumad väljalaskesüsteemi komponendid (fotod 19-20). Põlengukahjustuse

ulatuse tõttu ei ole toitesüsteemi hermeetilisuse kontroll võimalik. Seega kütuse

väljapritsimisega kaasneva lekke korral on tehniliselt võimalik selle süttimine kokkupuutel

kuumade väljalaskesüsteemi osadega. Sellest piirkonnast alguse saanud põleng saab levida

kabiinialusesse ruumi ning esiklaasi purunemise järgselt kabiini. Süütamisele viitavaid

tunnuseid masina ja sündmuskoha ülevaatusel ei tuvastatud.

Kustutuseksperimentide tulemusel selgus, et pulberkustuti kasutamisel kui pulbrijuga on

suunatud leegitseva ala tsentrisse ning kustutuse toimel leeki ei suudeta täielikult summutada,

kandub kustutuspulber põlengutsoonist põlemisgaaside voo toimel eemale ning ei ladestu

hilisemalt eristatavalt põlengukahjustustega esemete pindadel. Kustutuspulbri ladestused on

selgelt eristatavad kui põlengutsoonis suudetakse leegid summutada kustutuse toimel.

Kustutuspulbri ladestised kanduvad detailidelt ära ka kustutusvee ulatuslikul kasutamisel.

Asjatundjad jõudsid järeldusele, et masina põlengu algpõhjuseks on kergsüttiva aine süttimine

mootoriruumi tagaosas vasakul pool. Kirjeldatud kolde asukohas paiknevad

kõrgetemperatuurilised väljalaskesüsteemi osad, mille pindade töötemperatuur on piisav, et

süüdata antud piirkonnas paiknevatest toitesüsteemist lekkivat diislikütust. Süütamisele

viitavad objektiivsed tunnused puuduvad.

Kohus kuulas üle J Li (11.12.2023 istung, I kd tl 89, dtl 910), kes on transporditehnika teaduste

magister, tegelenud erinevate tehniliste ekspertiisidega ja uuringutega, on registreeritud

eraekspert masinaehituse ja transporditehnika alal. Ta selgitas istungil, et rasketehnika

diiselmootor võib kasutamise ajal süttida kui esinevad toitesüsteemi või elektrisüsteemi rikked,

millega kaasnevad kütuse lekked, elektrilised lühised, erinevad elektri tarbijate üle

kuumenemine, samuti on põlengute põhjusena käsitletavad ka pidurisüsteemi ja jõuülekande

rikked, mille puhul masina liikumisega kaasneb erinevate komponentidega intensiivne

hõõrdumine ja kuumenemine. Antud juhtumi puhul olid masina põlengu kahjustused väga

intensiivsed, mille käigus on hävinenud mitmed olulised toitesüsteemi ja elektrisüsteemi

komponendid. Tehniliselt on võimalik kütuse ja hüdraulikavedeliku paiskumine mootoriruumis

laiali. Uuringut tehes ei tuvastanud nad põlengu algpõhjusena elektrisüsteemi komponentide

intensiivsete lühiste olemasolu, kuna põlengu kahjustused paiknesid mootori toitesüsteemi

komponentide piirkonnas. Põlengu põhjusena on käsitletav kütuse leke, aga tehniliselt on

võimalik, et masin on süüdatud kasutades kergsüttivaid aineid, sealhulgas ka kütusest, süüdates

masina sarnaselt mootori toitesüsteemi komponentide paiknemise piirkonnast. Põlengute

kahjustuste puhul ei saa ühest vahet teha kas kütuse leke on olnud tehnilise rikke tagajärjel või

on põleng alguse saanud kergsüttiva aine süütamisest toitesüsteemi tsoonist, sest põlengu

käigus hävisid toitesüsteemi kummeeritud või plastikust voolikud ning algse lekke põhjust on

võimatu tuvastada kui põleng on toimunud pika aja jooksul.

Vastuseks hageja küsimusele, ütles ta, et masina mootoriruumis on kütuse lekke korral

tehniliselt võimalik kütuse süttimine - kui see kütus paiskub vahetult mootori väljalaske

kollektori või turbolaaduri turbiini pinnale, mille temperatuur peab ületama 200 kraadi.

Mootori väljalaske kollektori ja tubrokompressori pinna temperatuur sõltub mootori

koormusest, varieerub 100-600kraadi vahel. Ta selgitas, et põlengu kahjustused ja levik sõltub

põleva aine materjali omadustest, kogustest ja hapniku juurdepääsu tingimustest ning masina

üldise põlengu puhul saavad enim kahjustada need piirkonnad, kus on kas rohkem kergsüttivat

materjal ja hapniku intensiivne hapniku. Seetõttu võivad põlengu kahjustused olla ebaühtlased.

Põlengu kahjustuste tekkimine masinal on tehniliselt võimalik ka ühe põlengu algkolde puhul,

kui see paikneb masinamootori ruumis toitesüsteemi komponentide piirkonnas ja tehniliselt on

võimalik põlengu levik masina mootoriruumist masina kabiini. Kabiini põlengu käigus on

tehniliselt võimalik, et selle katmiku plastikkomponendid süütavad põlengu käigus selle

lähedusel paikevad komponendid. Kabiini on võimalik tulel levida läbi juhtmestiku, millega

kogu kabiin on ühendatud. Lisaks saab kabiini välispinna süttivad materjalid süttida ka

mootoriruumi üldpõlengu tõttu. Kabiin on kaetud suurema ulatuse löögikindla klaasiga

(karastatud klaas või löögikindel karastatud klaas). Karastatud klaasi ja pleksiklaasi puhul võib

lugeda kriitiliseks temperatuuriks paarsada kraadi. Kui väline põleng on nii intensiivne, et

puutub kokku välispinnaga, siis pleksiklaas sulab ja süttib ning karastatud klaas praguneb ja

puruneb. Klaasi tahmumine ühelt poolt viitab sellele, et klaasi purunemise ajal oli intensiivne

põleng ainult ühelt poolt.

Pulberkustuti kohta tehti eksperiment. Kui kustuti abil põlengu leegiline osa ei kustu, siis

kannavad põlengugaasid kustutuspulbri põlengu alast eemale ning hilisemal põlengu tsooni ei

olnud võimalik tuvastada kustutuspulbri jääke põlemiskoldes. Intensiivsema põlengu puhul on

ka gaaside liikuvus suurem, suurema põlengu puhul on põlemisgaaside leviku ulatus kümneid

kordi suurem. Põlemisgaasid kannavad sarnaselt pulbri põlemistsoonist eemale ning see ei

ladestu masina pinnale põlemistsoonis. Nad ei tuvastanud uuringu käigus selgeid vastuolulisi

asjaolusid küsitletud isikute ütluste ja masina tehnoseisundi osas.

Vastuseks kostja küsimusele ütles, et kütusepaak ei paiknenud leegilise põlengu tsoonis, et

siis põlengu järgselt säilis kütus paagis ja ütles, et uuringu käigus ei tuvastanud nad lekke

piirkondi, kuid põlengu käigus hävines ka toitesüsteemi osa torustikust ning osa võimalike

lekke jälgi võisid olla põlengu käigus hävinenud. J. L jäi arvamuse juurde, et põlengu

algpõhjusena saab käsitleda masina toitesüsteemi leket või muu kergsüttiva aine süttimist

mootoriruumi toitesüsteemi komponentide piirkonnast. Ta selgitas, et tema ja H. Ri uuring ei

ole kategooriline ega välista ühetigi kirjeldatud tehnilist algpõhjust. Ta selgitas, et omaniku

/valdaja/ arvates varastati kütus (langi peal) pärast tulekahju.

Kostja esitas kohtule kahju käsitlemise käigus kogutud R P arvamuse nr 1160/2019 (I kd tl

61, dtl 92, III kd tl 35, dtl 817). R. P vaatas üle sündmuskoha 17.11.19 ehk 10 päeva pärast

tulekahju, ülevaatusel seisis põlenud Xxx. R. P järeldas maapinnal olevate jälgedest ja Xxx

asukohast, et viimane toodi kohale puksiiri abil, masin ise oli siiski liikunud 20 meetrit sinna

kohta, kus ta oli väidetavalt põlema läinud. Liikumist kinnitasid maas olevad adra jäljed (ader

oli masina küljes). R. P leidis, et masina tehniline seisund oli ebarahuldav – raamil, kabiinil

praod, deformatsioonid, mis on tekkinud tööde käigus, trepp deformeerinud, selle ajam

polnud korra, liigendites polnud määret, mootoril võis olla suur õlikulu, mida kinnitas

turboseadme lõtk, rehvides esinevad koorti läbivad rebendid, rehvid on purunemas, masina

taga paiknev ader on lohakalt kinnitatud, masina kabiini taga paiknev mootorikütuse ja

hüdrovedeliku moodul oli kinnitatud osaliselt ning oli kabiini suhtes viltu. R. P arvas, et

masinat oli aktiivselt eelnevalt kasutatud. Samas ei leidnud ta akusid. R. P tuvastas, et

tulekahju käigus kahjustusi saanud kabiini uks oli suletud, mida kinnitas kiilunud lukusti.

Avausi, mille käigus oleks kandnud tuli kabiini, ei olnud. Mootoriruumis, kus põleng süttis, ei

olnud süttimiseks vajalikke eeldusi – kõrgtemperatuurilisi detaile ja elektrijuhtmestikku,

masina õnarustes ei olnud pulberkustuti ladestusi, masina ümber ei olnud ka tühjaks lastud

tulekustuteid. R. P järeldas sündmuskohta ja masinat uurides, et masin oli süttinud välistel

põhjustel, lahtise tule allikast, süttinud masina kustutamiseks ei olnud kustuteid. Masina

turuväärtus enne õnnetusjuhtumist oli 80 000 eurot, jäänuki väärtus 25000 eurot.

Kohus kuulas R. P üle tunnistajana, kes on transpordimasinate magister, töötanud eksperdina

1998. aastast, on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) maanteetranspordi tehnika ekspert,

sõidukite hindaja (26.02.2024 istungi protokoll, III kd tl 304jj, dtl 936). Istungil ütles ta lisaks

kirjalikule arvamusele, et vaidlusalune masin oli toodud treileri peal ja metsasihi juures maha

laaditud. Seal olid parkimise jäljed, sealt suundusid jäljed kohta, kus ta seisis põlenuna. Lisaks

ütles ta, et masin oli seest olnud paksu muda täis, akukastid olid servani muda täis, akud olid

eemaldatud, tagaosas oli paakide plokk kinnitamata, viltu, kütusepaagil ei olnud korki, kuid

need polnud saanud tulekahjus kannatada. Ta selgitas enda tehtud foto kohta (akti lk 4), et

talle oli öeldud, et masin sõitis kõrvalt langilt 3,5 km, aga tegelikult toodi masin langile

treileriga, sest tee peal ei olnud masina enda jälgi (I kd tl 62p, dtl 95).

Masina jäljed läkisid parkimiskohast piki teed umbes 100 meetrit. Vastuseks hageja küsimuse

ütles ta, et muu masinaga lohistamise jälgi ei olnud, kraanaga toomise jälgi ei olnud, sest adra

jälg oli maas, ca 20- meetrine vagu. Ta selgitas hagejale, et fotolt on näha treileri allasõidu

toetuse kohta. Vastuseks kohtu küsimusele, mis järelduse tegi tunnistaja masina ülevaatusest,

ütles ta, et kahtlus tekkis sellest, et väideti, et masin sõitis langile ise, kuid tegelikult toodi

treileriga, masina tehniline olukord oli niisugune, et töötamisel oli väga kõrge rikke tekke oht.

Vastuseks kohtu küsimusele, ei välistanud ta, et tulekahju võis tekkida rikkest, mootoriruumi

tagaosas, kus filtrid; seal oli kõige suurem temperatuur ja põlengu tekke üks koht, aga lisaks

oli põlenud üks rehv. Tunnistaja jäi selle juurde, et põleng sai alguse välisest tuleallikast –

mingi asi on masina väljast põlema pannud, kuid talle jäi arusaamatuks, kuidas tuli pääses

mootoriruumi, mistõttu oli palunud kindlustusseltsilt eriala eksperti. Ta seletas, et rehvi

süttimise koht oli põlengust teatud maa eemal nagu oleks mingi vedelik selle süütanud, rehv

oli pealt, mitte masinapoolsest küljest põlenud. Rehvid olid nii kulunud, et selliste rehvidega

metsas töötades võib jääda kinni. Vastuseks hageja küsimusele ja talle näidatud M. Me tehtud

fotode kohta (M. Me 22.01.2020 arvamus nr 200101, dtl 166 jj) ütles ta, et põlengu arenemise

ajal ei saanud olla avausi, kust tuli oleks altpoolt saanud kabiini tulla. Vastuseks hageja

küsimusele, ütles ta, et ei teadnud, kuidas said kahjustada kabiini suubuvad voolikud, juhtme

köidised (M. Me akti foto, dtl 256). Tunnistaja ütlustest M. Me tehtud fotode nr 235, 236

kohta, ütles ta, et masina vasakpoolsel küljel olev kinnituse värvkate on kahjustuseta, aga

rehvil on selge põlemisjälg (dtl 304).

Kostja esitas kohtule M. Me arvamuse nr 200101 22.01.2020 ja täiendava avamuse (I kd tl 65,

osaline, täielik I kd tl 108, dtl 166jj, lisaks arvamus III kd tl 35, dtl 817). Arvamusest nähtub,

et ta on transpordi, materjalikäsitluse, ehitus- põllumajandus- ja metsatehnikaga seotud

avariide, purunemiste, tulekahjude spetsialist. Tema erialane staaž on 19 aastat, riiklikult

tunnustatud eksperdina on 3 aastat, transpordi tulekahju eksperdina 5 aastat. Ta on kantud

riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja masinaehituse (rasketehnika, sisepõlemismootorid,

jõuülekanded ja tehaste sisseseaded) valdkonnas käskkirjaga nr 84. Asjaolu, et ta esitas

avalduse kanda teda vastase nimekirja 15.04.2020 (III kd tl 59, hageja esitatud tõend), ei

tähenda, et tal ei ole vastava eriala teadmisi. Ta tegi masina vaatluse 21.11.2019 T külas ja

10.12.2019, 02.01.2019, 16.01.2020 XXX OÜ platsil. Ta kasutas kindlustusseltsilt saadud

materjali, masina kasutusjuhendit, varuosade kataloogi, samuti on viidatud kasutatud

kirjandusele, mis puudutavad keemilisi aineid, ohtlikke aineid, põlevainete omadusi,

tuleohutust, tulekahju dünaamikat, hüdraulikat, tehnoloogiliste protsesside tuleohutust,

mehaanikainseneri käsiraamatut (akti lõpuosa, lk 164, I kd tl 164).

Aktist nähtub, et ta on juhtumi uurimiseks ja arvamuse andmiseks tutvunud tulekahju aja

ilmastiku tingimustega, tulekahju koha ja maakaardi andmetega ning arvamuses on järgitav

sündmuste kulg ja ajatelg. Asjatundjana on ta kasutanud juhtunu uurimisel ning arvamuse

andmisel operaatori (tulekahju tekkimise ajal masinat kasutanud töötaja) telefoni teel antud

selgitusi ja seda 4 leheküljel, samuti on kasutanud masina omaniku selgitusi. Lisaks on

kasutanud Päästemetilt saadud informatsiooni, kõnesalvestust Häirekeskusega. M. M on teinud

kogu masina, sh kabiini ülevaatuse, võrrelnud seda sarnase masinaga, mis nähtuvad kirjaliku

arvamuse fotodelt (vt näiteks fotod 37-50, 57-63, 82 ,63, 84-89, 94, 108, 112-116,120-123,126-

129, 132-135, 140-141,150-152). Ta on üle vaadanud ka masina rehvid, mootoriruumi,

elektrisüsteemi. Arvamuses on skeemid /joonised/ generaatorite, starterite ühenduste,

paneelide, elektrisüsteemide, arvutimooduli kohta (akti lk 64-71, I kd tl 141-143, 154, dtl 232-

236, 258) ning hoolduse kontrollnimekirja andmed (arvamuse lk 115, I kd t 165, dtl 280).

Lisaks on andmed sarnaste masinate müügipakkumistele.

Arvamusest (I kd tl 172p, arvamuse lk 130) nähtuvalt oli kustutuspulbri jälgi masina

radiaatorivõre alaosas. Vasakul esimesel rehvil olid selgepiirilised temperatuurikahjud, kuid

kõrge temperatuuriga piirkonnale oluliselt lähemal olnud käiguteel ja selle kinnituse värvkattel

ei olnud kahjustusi. Masina kabiini taga asuv paakide moodul oli kinnitustest lahti ja raami

suhtes paremale poole nihkes ligikaudu 50 mm. Paak paremalt poolt toetus otse raamile ja

vasakult poolt raamist mööda. Mooduli alumistele pindadele on tekkinud deformatsioonid ja

värvikihi vigastused. Mootori karteris ei olnud õli, karter on terasest, sellel ei olnud

ebahermeetilisust. Mootori plastikust õlikork oli puudu. Õlikorgi keermestatud avas ei olnud

plastiku ladestusi. Vahetus läheduses olnud kummist voolikud ja lõdvikud olid kahjustatud,

kuid olid säilitanud oma terviklikkuse Moodulile olid ladestunud põlemisjäägid, mis olid

kontaktis kabiiniga. Operaatori väidetel kasutas ta lisaks kabiinist võetud kustutile ka välist

tulekustutit, mis olla olnud kinnitatud koormarihmaga kraana parempoolsete pöördsilindrite

alla, kuid pöördsilindritel ei olnud koormarihma ega tulekustuti jälgi. Paremal pool masina

kõrval maas oli kabiini avariiväljapääsu kleebis, mis asub kabiini esimese parempoolse

küljeakna siseküljel. Kleebis oli ilma tahma- ja temperatuurikahjustusteta. Samuti olid puhtad

selle küljes olevad klaasikillud. Masina operaator selgitas M. Mele, et lülitas masina pealülitist

välja, kuigi masina vaatlusel oli pealüliti sisselülitatud asendis. Masina mootoriruumis puudus

pealüliti paneeli suubuv juhtmeköidis põhijuhtme köidise ja pealüliti paneeli vahel, pealüliti

külge suubuvad juhtmesooned olid mehaaniliselt katkenud, klemmid olid ühes suunas

deformeerunud, katkenud juhtmesooned ei olnud rabedad olid säilitanud plastsuse. Masina

mootoriruumis puudusid igasugused märgid pulberkustuti kasutamisele, kuigi operaatori väitel

lasti sinna kustutuspulbrit. Masina operaatori iste oli pöördunud avarii väljapääsu suunas, kuigi

iste jäi operaatori sõnul ukse suunas. Istme seljatugi oli armatuurlaua ja ekraani kinnituse vahel,

mis nähtub arvamuse fotodelt 44, 49, 53 (I kd tl 123p, 124p, 125p). M. M asus asjaolusid,

operaatori selgitusi ja omaniku selgitusi järeldusele, et Xxxl on olnud samaaegselt mitu

iseseisvat, teineteisega mitte seotud põhilist tulekahju kolde piirkonda. Ta arvestas

põlemisprotsessi intensiivsust, termiliste kahjustuste ulatust ning seega oli võimalik kindlaks

teha tulekahju kollete asukohad, millest üks mootoriruumis, teine kabiini all, kolmas kabiinis ja

neljas vasakpoolse esimese rehvi peal. Kollete asukohta sai hinnata ja kindlaks teha

temperatuurikahjustuste põhjal. Nimelt oli mootoriruumis kõrgeima temperatuuriga piirkond

ruumi keskosas ja ruumi tagumises vasakpoolses osas. Kabiini all oli olnud kõrgeima

temperatuuriga piirkond selle vasakpoolsel küljel, kabiini esiosast 600 mm kaugusel. Samuti oli

kõrge temperatuur esiosas vasakul ja paremal, mida sai mõjutada mootoriruumis toimunud

põlemisprotsess. Kabiinis oli olnud suurima termilise mõju piirkond esiosas, istme piirkonnas

ja vasakul pool. Esiosa kahjustusi mõjutas mootoriruumi põlemisprotsess. M. M järeldas, et kui

lähtuda termilistest kahjustustest, siis puudus selle levimisel loogiline liikumine eest taha ja

vasakule küljele. Vasakpoolse esimese rehvi peal toimunud põlemiseks ei olnud piisavat

temperatuur soojuskiirguse näol.

Operaator on andis M. Mele selgitusi telefoni teel, kus ta selgitas, et kui masin jäi seisma,

mootor suri välja ja koheselt tulid nähtavale ligikaudu 1 meetri kõrgused leegid kabiini alt,

paneelide vahelistest vahedest ning alles seejärel tekkis suits. M. M hindas operaatori selgitusi

ja tulekahjus uuritud masina kahjustusi ning leidis, et operaatori eeltoodud selgitus on vastuolus

tule tekkimise ja leviku seaduspärasustega. Kirjeldatud olukord ei ole kooskõlas põlemise

seaduspärasusega (kolmnurgaga), sest puudus süüteallikas ja põlevmaterjal 1 m kõrguste

leekide tekkimiseks vertikaalsuunas. Selles piirkonnas asetsesid katkenud voolikud

horisontaalselt ja suunaga eest taha. Paremal pool paiknesid katkenud voolikud vertikaalselt.

Kabiini aluste paneelide vahed on ligikaudu 10 mm laiused, mille vahelt 1 meetri kõrguse leegi

tekkimine on võimatu. Arvamuses on selgitatud, et mida kõrgem on leek, seda suurema

ristlõikega ava see vajab. Leegi olemasolul peaks olema suurimate kahjustustega ukse ava

alaserv, aga selles piirkonnas on ainult tahmakahjustused ja isegi värvkate on säilinud, värvkate

oli säilinud kabiini alusel kattepaneelil. Operaator selgitas M. Mele, et leek tuli nähtavale enne

ja siis suits. M. M on selgitanud arvamuses, et niisugune olukord on võimalik kergestisüttivate

vedelike süütamisel kõrvalise lahtise tule allikatega olukorras, kus kõigepealt süttivad

süütamise käigus vedeliku aurud ja aurude põlemisest tekkinud leek hakkab tõstma

temperatuuri kõrval olevate materjalidel ning eritama suitsu. Tavapäraselt tekib masina

tulekahjude alguses kõigepealt suits ja alles siis tuleb nähtavale leek, sest põlevmaterjali

temperatuuri tõstetakse kuni see jõuab materjali isesüttimistemperatuurini ja peale seda

materjal süttib; pealegi on masina tulekahjude kolded katete all, mis ei lase leegil väljuda ja ka

sellepärast ilmub nähtavale kõigepealt suits. Temperatuuri tõstmise käigus eritub suits, mille

käigus lenduvad madalamate temperatuuridel õhuhapnikuga oksüdeeruvad materjali osakesed.

Operaatori sõnutsi jäi masin seisma ja masina mootor jäi hetkega seisma. Arvamuse kohaselt

viitab eeltoodu eelõige elektrilisele probleemile, kuid ainuke elektrivoolu soojuslikul toimel

tekkinud põlemise piirkond asus mootoriruumi esimeses parempoolses osas, mis oli

mootoriruumi kõige väiksemate temperatuurikahjustustega piirkond. Masina vaatluse käigus ei

olnud näha elektrivoolu soojusliku toime tagajärjel tekkinud juhtmesoonte sulamist, mistõttu ei

saanud olla masina süttimise põhjus elektriline. Arvamuse kohaselt saab mootor saab seiskuda

ka kütuse juurdevoolu katkemisel, kuid sellest ei saa tekkida tulekahju. On võimalik, et

kütusevoolikul või selle liitekohas tekkis leke, kuid siis jääb mootor kütuse nälga ja hakkab

tööle ebaühtlaselt, mitte ei sure hetkega välja, kuid seejärel on vajalik diislikütuse süütamine.

Kõige tõenäolisem süütamine toimub kütuse sattumisel mootori kõrge temperatuuriga

detailidele, aga need asuvad mootoriruumis paremal poolel ülaosas ja mootori kohal, kuid

kütuse torustik ja filtrid asuvad vasakul poolel all. Nii oli M. Me arvates kütuse sattumine

kõrge temperatuuriga pindadele ebatõenäoline. Lisaks, nagu nähtub arvamusest, eritub

diislikütuse sattumisel kõrgetemperatuuriga pinnale ohtralt valget suitsu enne kui see süttib ja

tekkivad leegid, sj on diislikütte isesüttimistemperatuur +320°C ja mootori kõrge

temperatuuriga osad peale pikalt väikese koormusega töötamist ja liikudes kiirusega 15-20 km

tunnis tõenäoliselt suurusjärgus +400…+500°C.

M. M arvamuse kohaselt sai operaator küljeaknast näha leeke, mis olid masina vasakpoolsel

esirehvil või tulid kabiini alt ukseava piirkonnast, kuid masina temperatuurikahjustused on

kabiini aluste külgpaneelide kahjustuste osas kõige väiksemad ja tulekahju ei saanud sealt alata

ning mootoriruumist tulevad leegid pidanuks olema näha esiaknast. Ka on arvamuses märgitud,

et kabiini alt 1 meetri kõrguse leegi nähtavale ilmumine on ebatõenäoline, sest seal on paneelid

ees, paneelide vahed on väikesed ja asuvad leegi leviku suhtes küljel. Kabiini alt tulevad leegid

said olla väikesed, mida ei pruukinud ukse aknast näha. Samuti oli säilinud värvkate

vasakpoolse külje alaosas, mis on vahetult kabiini aluste paneelide vahede juures. Värvkate ei

oleks saanud selles piirkonnas säilida. Ukse ja vasakpoolse külje temperatuurikahjustused

pärinevad kabiinist seestpoolt. Nii ei saanud kabiinialused leegid kabiini aknaid purustada.

Järelikult oli ainuke temperatuuriallikas kabiini ees asuvas mootoriruumis katte all.

Mootoriruumi poolses osas on temperatuurikindlamad klaasid, mis koheselt ei purune.

Operaatori poolt kirjeldatud piirkond vasakul pool kabiini all on kõrge temperatuuriga piirkond,

kuid sealt ei ole tulekahju algust saanud. Nimetatud piirkonnas on põlevmaterjaliks kütus ja

tehnovedelikud (diisliküte voolikutes, jahutusvedelik voolikutes, hüdrovedelik voolikutes) ja

piirkonnas paiknevad tahked materjalid nagu plastik ja kumm. Vedelike süütamiseks peab

tekkima kõigepealt leke süsteemis ja seejärel peab olema süüteallikas, kuid selles piirkonna ei

ole potentsiaalset süüteallikat ja selleta ei ole põlevmaterjalide süttimine võimalik.

Operaator selgitas M. Mele, et tema auto/masin oli 300-400 m kaugusel, kust ta võttis viimase

kustuti, kuid tegelikult asus see 113 m kaugusel. Operaator seletas talle, et masin seiskus, nägi

leeke, haaras kustuti, lõi leegid maha, tühjendas kustuti kabiini alla, võttis raami küljest teise

(6kg) kustuti, tühjendas selle kabiini alla, lülitas pealülitist elektri välja ja jooksis autosse

viimast /1kg/ tulekustutit tooma ja kui tagasi jõudis, oli masina kabiin ja mootoriruum

lausleekides; mootoriruum oli nii kuum, et ligidale ei saanud minna ja operaator tühjendas

viimase kustuti 1,5…2m kauguselt mootoriruumi suunas. M. Me arvamuse kohaselt oli

kustutuspulbri jääke vaid mootoriruumi katte ees, radiaatorite kaitsevõre alumises osas, kus

temperatuuri kahjustusi ei olnud. Arvamusest nähtub, et kui 8 kg kustutuspulbrit on lastud

kabiini alla, siis võtab tule uus tekkimine aega, levik on pulbri olemasolul raskendatud.

Arvestades operaatori edasi-tagasi liikumist (masin- auto-masin) võis selleks kuluda ligikaudu

2 minutit, millise aja jooksul kustutuspulbrit täis olevast ruumist ei saa levida tuli üle kogu

masina. Lisaks ei leidnud ta mujalt (kabiini alt) pulbri jääke, arvestades seda, et kustutusvee

pääsemine sinna oli raske, pidanuks seal jääke olema. Operaator ütles, et teine tulekustuti, mille

ta võttis, oli olnud kraana pöördsilindrite küljes kinnitatud koormarihmaga, kuid selle

paiknemisest ei olnud jälgi pöördsilindritel ja sinna suubuvatel hüdrovoolikutel ning kabiini

alla ei olnud lastud kustutuspulbrit ja tõenäoliselt ei olnud ka kustutit, mida selleks kasutada.

Operaatori selgituste kohaselt nägi ta kabiini alt tulemas leeke, pärast tekkis suits. Selle kohta

selgitas M. M, niisugune olukord leiab aset põlevvedeliku süttimisel: kõigepealt tulevad

nähtavale leegid ja seejärel eritub suitsu, sest leekide soojuskiirgusest tulenevalt algab

ümbritsevate põlevmaterjalide temperatuuri tõus ja selle käigus suitsu eraldumine. Arvamuse

kohaselt algab tulekahju tavapäraselt suitsuga juhul, kui tegemist on masina rikkest tekkiva

tulekahjuga. Kabiini alt ei saanud leeke tõusta, kuna avad on kaetud luukidega ja väikestest

avadest väljuv leek ei saanud olla kabiini ukse aknast nähtav.

Operaatori sõnul jättis ta kabiinist väljudes ukse lahti, kuid M. M tuvastas, et tegelikult oli

kabiini uks kinni, sest ukse polster oli sulanud kabiini põrandale ja ukseavas oli ukse kummist

tihendid ja põrandamatt kahjustusteta ning lävepakul oli värvkate ning alumiiniumist liist

säilinud.

Seda, et uks oli kinni (lukustunud), kinnitas ütlustega istungil ka R. P ning samuti nähtub too R.

P kirjalikust arvamusest nr 1160/2019 ning Xxx OÜ kirjalikust arvamusest.

M. Me arvamusest nähtub veel see, et mootoriruumis puudus pealülitisse ja teistesse lülititesse

suunduv juhtmeköidis ja see pidi olema puudu veel enne tulekahjut, sest juhtmeköidise pistiku

teine osa oli alles ja omas kõrge temperatuuri kahjustusi. Pealüliti küljest olid juhtmesoonte

fragmentidel mehaanilise purunemise (tõmmatud) jäljed. Sama nähtub ka Xxx OÜ arvamusest.

M. Me arvamusest nähtub, et juhtmesoonte traadid ei olnud muutunud rabedaks põhjustatuna

kõrgest keskkonna temperatuurist, vaid olid säilitanud vasele omase plastsuse. Poltide alla

kinnituvad klemmid olid deformeerunud ühes suunas. Juhtmesoonte vasest traadid olid

katkenud tõmbele. Ühelgi juhtmesoonel ei tuvastanud ta elektrilisest soojuslikust toimest

tekkinud sulamisi ning elektriline soojuslik mõju ei olnud tulekahju tekke põhjus ja tulekahju

keskkonna temperatuur ei ületanud +1068 kraadi C. Mõningatel juhtmesoontel oli keskkonna

temperatuurist põhjustatud traatide rabestumist, mis viitab pikaajalisele kõrgema

temperatuuriga keskkonnale. Mootoriruumis on esinenud kõrgeim temperatuur selle ülemises ja

vasakpoolses keskosas ning taga vasakul. Nendes piirkondades oli alumiiniumist detailide

sulamisi ja kuju muutusi ja keskkonna temperatuur oli üle +660°C.

Masinal olid kabiini uksed, aknad, nagu operaator M. Mele seletas, suletud (oli jahe aeg), Kui

kõik kabiini avad olid suletud, siis pidi tuli kabiini liikuma suunaga väljastpoolt sissepoole.

Kuna kõrgeima temperatuuriga piirkond oli mootoriruum, siis sellest tulenevalt pidi liikuma

tuli suunaga eest taha. Suunda soosib tuulesuund ja suurimad temperatuurikahjustused on

samuti kabiini esiseinas. Kabiini katuse temperatuurikahjustused olid sekundaarsed, need on

tekkinud kabiinis toimunud põlemise tulemusena, sest põlemiskoormus oli kabiinis suur.

Kabiini temperatuurikahjustused viitavad tule levikule kabiinist väljapoole, mitte vastupidi.

Soojusülekanne kabiini sai toimuda kiirguse ja juhtivuse mõjul läbi esiklaasi ja soojusjuhtivuse

kaudu läbi kabiini esiseina. Esiseina kaudu oleks kabiinis põlevmaterjalid jäänud hapniku nälga

ja leegilist põlemist tõenäoliselt ei oleks tekkinud. Kabiini esiklaas ja külgmised on kõrgema

temperatuuri taluvusega ja sealt kaudu tule pääsemine kabiini oleks olnud aeganõudev.

Parempoolse esimese küljeklaasi alumises servas oli säilinud tihendi fragmendid esimeses,

mootoriruumipoolses osas. Tihendi kahjustused on ulatuslikumad seespool kui väljaspool.

Seega ei ole tuli levinud eest, mootoriruumi poolt ja tuli on liikunud suunaga seest välja.

Kabiini esiosa kahjustuste ulatust mõjutas ka mootoriruumis toimunud põlemisest tekkinud

temperatuur. Kabiinis, operaatori istme ees olid põrandamatil ülevalt alla suunas tekkinud

kahjustused, sest põrandamatt oli sulanud, kuid värvkate kabiini põrandal oli säilinud. olukorras

kui kabiini uks oli suletud ja masina pealüliti lülitati välja lülitatud ning kabiini sisemus süttis

mootoriruumi poolt pärineva soojuse mõjul, siis pidi jääma kabiinis süttinud tuli hapniku nälga

mis eritab suures koguses tahma. Kabiinis olevad tulekahjustused peavad olema selle eesosas

(mootoriruumi poolses osas) ulatuslikumad kui tagaosas, aga kabiini esiosas ei olnud põrandale

ladestunud materjal hävinenud, vaid oli hävinenud hoopis operaatori istme eest. Kabiini aknad

pidid olema purunenud tulekahju alguses, vastasel korral oleksid pidanud olema kõik kabiini

klaaside killud ühelt poolt kaetud tugeva musta tahma korraga, aga killud olid kaetud vähese

tahma korraga või olid puhtad. Kabiini all olnud kõrgeima temperatuuriga ala asus vasakul,

ligikaudu 600 mm kabiini esimesest servast tagapool. Arvamusest nähtub, et tuulekahju ei ole

levinud ainult mootoriruumist kabiini alla.

Vasakpoolsel esimesel rehvil on termiline kahjustus, mida iseloomustab põlevvedeliku

põlemisjälg. Samas on M. M märkinud, et soojuskiirguse osas vastab esimene vasakpoolne

rehv esimese parempoolse rehvi situatsioonile, sest mootoriruumis oli lähim kõrge temperatuuri

allikas, mis asub mõlemast rehvist ühesugusel kaugusel, kuid parempoolsel rehvil

temperatuurikahjustus puudub. Rehvil olnud temperatuurikahjustus ei ole loogiline, kuna

kabiini uks oli suletud ja tulele lähemal olnud trepi platvorm ei omanud temperatuurikahjustusi

vaid kõigest marginaalseid tahmakahjustusi. Säilinud oli ka ukse alaosas olnud värvkat. Seda,

et rehvi kahjustust iseloomustab põlevvedeliku põlemisjälg, arvas ka R. P.

M. M on leidnud, et potentsiaalsetest põlevvedelikest (diislikütus, hüdraulikaõli,

jahutusvedelik, klaasipesuvedelik, mootoriõli) ei piisa tulekahju tekkeks, vaja on süüteallikat,

mida masina vaatlusel ei olnud näha. Arvamusest nähtub, et kui vedelikud hakkavad lekkima,

siis valguvad need masina alumisse ossa raami sisse. Mööda vedeliku pinda levib tuli kiiresti,

kuid see eeldab raami vanni puhtust, kus vedelik saaks levida masina aluses ruumis. Vaadeldud

masina raami vannis oli olulises koguses muda, mida mööda vedelik nii kiiresti vannis ei liigu

ja lekkest tekib loik vastava koha alla.

Arvamusest nähtuvalt oli masin töötanud laitmatult enne süttimiseni. Elektrivoolu soojuslikust

toimest tulekahju ei tekkinud. Ainuke kaarleek oli masina peakilbis, mis asus mootoriruumi

esimeses parempoolses osas, kuid antud piirkonnas olid temperatuuri kahjustused kõige

väiksema ulatusega. Lisaks pidanuks algul tekkima suits, seejärel pidanuks tekkima leek.

Masina vaatlusel tuvastatud kõrgete temperatuuridega piirkonnad ei toeta tulekahju tekkimist

mootoriruumis ees paremal asunud elektri harukarbist. Masina operaatori sõnul nägi ta

kõigepealt leeke masina vasakul küljel läbi kabiini ukse aknast ja alles seejärel nägi suitsu.

Masina vaatlusel tuvastatud elektripaigaldise seisukord, tulekahju kollete asukohad ja

operaatori ütlused ei toeta võimalikku tulekahju tekke põhjust elektrivoolu soojusliku toime

tagajärjel. Seega ei saanud tulekahju alguse elektrivoolu soojuslikust toimest.

Mootori kõrgetemperatuuriga detailid asuvad mootori paremal ülemises osas ja mootori kohal

aga põhilised võimalikud põlevvedelikud asuvad peamiselt mootori vasakul poolel ja mootori

taga ning ka paremal tagumises ülaosas. Võimaliku situatsiooni korral oleks asunud tulekahju

kolle paremal pool mootorit ja selle ülemises osas, sest kõige kõrgema temperatuuriga detailid

nagu väljalaskekollektor ja turbokompressori kuum koda asuvad seal. Masina parema poolel on

säilinud osaliselt juhtmetel isolatsioon ja voolikute kummist kihid on kahjustatud, kuid mitte

hävinenud. Samuti on säilinud turbokompressori külm koda, mis on valmistatud alumiiniumist,

mille sulamistemperatuur on ligikaudu +660°C. Säilinud on ka muud põlevmaterjalid ja

sulavad materjalid ümber mootori kõrgetemperatuuriga detailide. Põlevamaterjalide süttimine

kõrgetemperatuuriga detailidele toimub nende isesüttimistemperatuuri ületamisel. Selle

protsessi käigus eritub pindadelt enne leegilist põlemist suitsu ja tunda on iseloomulikke lõhnu.

Masin süttis ajal kui oli alustanud kündmist uuel langil, küntud oli ligikaudu 20 m. Väidetavalt

oli operaatori selgituste järgi masin tulnud 3,5 km kauguselt eelmiselt langilt sõites. Sellel ajal

töötas madalal koormusel, sest mootor tootis energiat ainult ilma koormata sõiduks ja muid

tööfunktsioone ei kasutatud. Seega saab järeldada, et väljaheitetorustiku temperatuur ei olnud

maksimaalne. Operaatori sõnul nägi ta kõigepealt leeke masina vasakul küljel läbi kabiini ukse

akna taga ja alles seejärel nägi suitsu. Nii välistas M. M selle, et tulekahju oleks saanud alguse

põlevmaterjali sattumisest kõrgtemperatuuriga detailidele.

M. M järeldas, et masinal on olnud samaaegselt mitu iseseisvat, teineteisega mitte seotud

põhilist tulekahju kolde piirkonda. Masinal on tuvastatud seitse piirkonda, mis erinevad

ümbrusest kõrgema temperatuuri tunnuste poolest. Masinal pidi olema vähemalt neli tulekahju

kollet, millest üks asus mootoriruumis, teine kabiinis, kolmas kabiini all ja neljas vasakpoolse

esimese rehvi peal. Kaks kõrge temperatuuriga piirkonda asuvad mootoriruumis, üks keskosas

vasakul ja peal ning teine taga vasakul. Mootori paremal küljel olnud temperatuur on olnud

oluliselt madalam kui mootori vasakul poolel, sest seal on hävinenud kõikide juhtmesoonte

isolatsioon. Mootori vasakpoolses tagumises osas on sulades deformeerunud eesmine kütuse

peenfiltri korpus, kuid tagumine eelfiltri korpus on vähem deformeerunud. Samas tagumisel

filtrile lähemal olnud kütuse vee eraldaja korpus on praktiliselt hävinenud. Mootori tagaosas

olnud juhtmetel esineb ka kõrge temperatuuriga keskkonnast tulenevat vasest juhtmesoonte

traatide rabedust. Kirjeldatud lokaalse kõrge temperatuuriga piirkonnad, kus temperatuur

tõuseb üle +660°C, ei ole tavapärane, et alumiinium sulaks. Need kahjustused ei ole kooskõlas

tule leviku seaduspärasusega. Kabiini alumises osas tekkinud kahjustused ei ole tekkinud

mootoriruumis olnud kõrgest temperatuurist, mis on levinud kabiini, sest kabiini esiosas on

säilinud osaliselt ka värvkate ja parempoolses aknaavas on soojuse levik toimunud kabiini seest

suunaga välja. Kabiini vasakul pool, ukse alumises servas on säilinud kummist tihend ja

ukseavas on säilinud põrandakattematerjal ning värvkate. Ka siin on toimunud temperatuuri

levik suunaga seest välja. Kabiini keskel oleval istmel olid samuti kõrge temperatuuri

kahjustused, sest kõik alumiiniumist detailid olid sulanud. Samas kabiini paremal pool asunud

plastikust elektriseadmestiku detailid ei olnud hävinenud vaid temperatuurikahjustustega.

Samuti ei ole kabiini pääsenud tuli kabiini alt, sest istme ees olnud põrandamatt oli kahjustatud

suunaga ülevalt alla ja kahjustatud mati all oli säilinud põranda punane värvkate. M. Me

arvamuse kohaselt on tulekolle asunud ka kabiinis, sest vastasel korral oleks pidanud tuli

liikuma mootoriruumist kabiini, suunaga väljast sisse. Kuna kabiini uks oli kinni ja aknad

suletud, siis mootoriruumis olnud tuli oleks tõstnud kabiini esiseina temperatuuri, kuid süttimist

ei oleks suure tõenäosusega tekkinud, sest põlemiseks ei oleks jätkunud kabiinis hapnikku ja

leegilist põlemist ei oleks saanud järgneda. Tuli otse kabiini ei saa, sest ainuke ava kabiinis oli

ventilatsiooniseadme õhuvõtuava tagumises parempooses osas. Kuna masin oli seiskunud, siis

ei töötanud ka ventilatsiooniseade. Tulekolle pidi olema kabiinis, ainult nii sai liikuda tuli seest

väljapoole. Arvamusest nähtub, et üks kõrge temperatuuriga piirkond asub kabiini all vasaku

külje ligidal. Kolm kõrge temperatuuriga piirkonda asuvad kabiinis, üks kabiini esiosas, teine

istme piirkonnas ja kolmas vasakul küljel. Kabiini alumises osas on saanud esimene sein kõige

ulatuslikemaid temperatuuri kahjustusi, mis tulenes mootoriruumis olnud põlemisest. Kõrge

temperatuuriga piirkond oli ka istme piirkonnas ja kabiini vasakus osas. Kabiini ülemises osas

on konvektsioonist ja leekidest põhjustatud eriti kõrged temperatuurikahjustused esimeses

vasakpoolses ja tagumises osas.

Kohus kuulas M. Me üle tunnistajana üle 11.12.2023 (II kd tl 89, dtl 910 jj), 01.04.2024 ( dtl

948 jj), 06.05.2024 (dtl 958), 16.09.2024 (dtl 989jj).

Istungitel antud ütluste kohaselt teeb ta aastas 20-30 tulekahju ekspertiisi, tal ei ole tulekahju

alast kõrgemat haridust, kuid see pole ainuke tingimus eksperdiks saamiseks. Kirjaliku

arvamuse koostamine ajaks polnud ta veel katnud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja.

Ta selgitas, et tulekahju põhjuste uurimisel on oluline materjaliteadusel. Ta omandas Sisekaitse

Akadeemias teadmised soojusfüüsikast ja põlemiskeemiast.

Ta selgitas istungil, et vaidlusalust masinat üle vaadates tekkis küsimus, kuidas oli võimalik

mootorit käivitada ja kuidas oli võimalik, et mootor töötas, sest mootoris puudus õli ja pealüliti

taga puudusid juhtmed ja see mis masina ülevaatusel selgus, ei langenud kokku ei operaatori

ega omaniku selgitustega. Seda, et masina elektrisüsteemis oleks tehtud muudatusi, ei väidetud.

Kui juhtmeid pealüliti taga ei ole, siis ei ole võimalik masinat sisse ega välja lülitada. Omanik

ega operaator ei olnud teadlik, et masina kütuse ja hüdraulika paak olid masina küljest lahti.

Masina vaatlusel nähtu põhjal ei saanud selle masinaga töötada. Tekkis küsimus, kuidas oli

võimalik, et masinat kasutati nii, et pealüliti taga puudusid juhtmed ja mootoris puudus õli. Ta

selgitas istungil, et kui ei ole õli, aga lüliti taga on juhtmed olemas, siis mootor käivitub, aga

mootor jookseb kokku. Ta selgitas ka pealülitiga seonduvat. Operaator oli talle selgitanud, et

lülitas pealüliti välja, aga pealüliti on sisselülitatud asendis. M. M selgitas, et kui lüliti on välja

lülitatud, siis on ta suunaga paremale, kui lüliti on sisse lülitatud, siis ta on all. Selgituseks

arvamuse foto 128 kohta (dtl 245) märkis, et kui juhtmed oleksid olnud põlenud masinal nii

nagu peab olema, siis oleksid hävinenud juhtme isolatsiooni materjal, kummist kaitsekatted,

aga vasest juhtmekiud peaksid olema samas asendis. Vastuseks kohtu küsimusele, miks need ei

võinud olla ära põlenud, märkis ta, et kõrge keskkonna temperatuuri korral peaksid vasest

juhtme peale tekkima vasetilgad, temperatuur peaks olema vähemalt pluss 1085 kraadi C, kõrge

temperatuuriga muutuvad juhtmed rabedaks, mida nad polnud. Lisaks selgitas ta arvamuse

fotode (dtl 247, foto 132 ja 133, dtl 248 foto 134) kohta, et klemmidel oli deformatsioon ja

juhtmete asend olid katkemise järgselt ühes suunas. Kui pistiku pooled on koos ja on tulekahju

situatsioon, siis need ei lähe omavahel lahku, kuna on lisaks klambriga lukus, ja siis sulavad

need omavahel kokku. Vastuseks hageja küsimusele (istung 01.04.2024), selgitas ta, et juhtme

otste klemmide deformatsioon viitab ühes suunas juhtmete puruksrebimisele; need juhtmed ei

olnud ühendatud üldisesse vooluvõrku. Kui pistiku mõlemad pooled oleksid olnud ühendatud

tulekahju ajal, siis oleks tulekahjustusi omanud ka pistiku teine pool ja pistiku klemmid ei oleks

saanud olla nähtavad, sest pistiku korpused sulavad omavahel kokku. Juhul kui juhtmeköidis

oleks olnud enne tulekahju paigaldatud nii nagu see on analoogsel masinal, siis see peaks

lebama aknapesu paagi krontseini peal (06.05.2024 istungi protokoll). Ta selgitas arvamuse

fotol nr 129 nähtut, millel asetsevad mõlemad juhtmed lüliti mutrite all allasuunas, juhtme

otsad koos klemmidega on vales asendis mutrite all, mis viitab ebaprofesionaalsele remondile

või paigaldusele. Selline juhtmete paigaldus võib masina kasutamise ajal kaasa tuua

elektrisüsteemi rikke või halvimal juhul tulekahju. Pealüliti taga juhtmed ei olnud katkenud

mitte selle pärast, et need oleksid olnud rabedad. Vaatluse käigus pidi M. M pildistamiseks neid

liigutama. Ta selgitas, et vasest juhtme osad olid elastsed, selles piirkonnas ei olnud

temperatuur tõusnud piisavalt kõrgele. Täiendavalt selgitas ta, et pealüliti taga olnud juhtmed ei

olnud mitte ainult katkenud, vaid need puudusid koos juhtmepundiga, ligikaudu 50 cm

pikkused, mis pidanuks olema ühendatud masina üldise elektrisüsteemiga.

Tema selgituste ja arvamuse järgi on ebaloogiline, et käiguteel ei olnud temperatuuri

kahjustusi, aga rehvil oli. Käigutee värvakatte süttimistemperatuuri kohta tegi ta katse

sõiduauto detailiga, värvkatte isesüttimistemperatuur on +220 kuni 250 kraadi C ja tõenäoliselt

on metsaveo masina värvkatte isesüttimistemperatuur samas suurusjärgus. Selgitas, et praktikas

pole olnud, et metsaveo masina värvkate oleks kõrgema temperatuuri taluvusega. Ta tegi katse

ka analoogse rehvi kohta ja selle isesüttimistemperatuur on +350 kuni 400 kraadi C. Ta

selgitas, et juhul kui värvkate oleks hävinenud soojuskiirguse mõjul mootoriruumi poolsest

osast, siis arvestades käigutee materjali soojusjuhtivust, peaks olema see hävinenud olulises

osas kogu detailil.

Lisaks kinnitas ta, et kabiini all on paneelil spetsiaalne kustutusava, kuhu operaator lasi

väidetavalt kustuti, kuid kabiinialust ruumi ei kustutatud pulberkustutiga, kuna ladestusi polnud

kabiini all ega kabiini aluses ruumis. Sinna on päästjatel keeruline kustutusvett lasta, kuna ei

pääse ligi ja vesi ei saa neid pulbrijääke eemaldada. Ta selgitas istungil, et operaatori istme ees

puudus suurem põlemiskoormus, mis oleks saanud sinna ulatuslikud kahjustused tekitada,

kabiini keskel on aga eraldi kolle.

Vastuseks hageja küsimusele võimalikest puiduosakestest masina mootoriruumis, selgitas ta, et

teatud juhtudel ei põle see täilikult, ja kui need on olnud, siis on ladestused näha, kuid üldine

vaade mootoriruumist oli puhas, põhjas oli muda, antud masina puhul oli tegemist materjali

väljaveo masinaga. Kohtu küsimisele vastas ta, et ta välistab, et mootor töötas kui tulekahju

tekkis ja operaatori jutt ei lähe tehioludega kokku ning tulekahju tekkimine masina töötamisest

on välistatud.

Vastuseks hageja küsimusele, ütles ta, et mootori kummitihendid ei oma mootori õli lekke osas

tähtsust kui need said kahjustada tulekahju käigus, sest õlitase karteris on allpool igasuguseid

kummitihendeid. Ta selgitas, et karter on õlivann, kuhu koguneb mootoriõli. Karterist võtab

õlivõtja õli ja see pumbatakse läbi õlipumba punktidesse, mis vajavad õliga määrimist.

Üleliigne õli valgub uuesti alla karterisse.

Mis puudutab kustutusvahendeid, siis selgitas tunnistaja, et kustutamiseks on vajalik lasta

kustutuspulber sisse kustutusavadest. Tulekahju algstaadiumis ei ole temperatuur nii kõrge ja

leegid veel nii suured, et need takistaks kustutuspulbri avadesse sisselaskmist ja seda

väidetavalt ka operaator tegi. Ta selgitas, et kui sõidukit on pulberkustutiga kustutatud, siis on

see asjaolu juba eemalt nähtav. Kustutuspulber on jahvatatud sool ja see tekitab agressiivse

keskkonna eriti metallidele, mis hakkavad intensiivselt korrodeeruma ja eriti on nähtav vasest

juhtmete sinakas-roheliste värvused. Tema arvamuse ja ütluste kohaselt pidanuks pulbri jäägid

olema igal pool, aga neid ei olnud seal. Tuletõrjujad ei ole kabiinialust kustutanud, viidates

arvamuse fotole 139, tuletõrjujad kustutasid kabiini alust selle all olevate avade kaudu.

D

Operaator, käesoleval juhul vaidlusaluse Xxx juht, kes töötas masinaga, on isik, kelle eest

kindlustusvõtja vastutab tingimuste E100/2018 p 20.1 järgi (kindlustusvõtjaga on võrdsustud

isik, kes töötab kindlustusvõtja juures, kindlustusvõtja poolt majandustegevuses kasutatav isik).

Hageja esitatud Xxx OÜ arvamuses on kirjeldatutud operaatori selgitusi uuringu teostajatele J.

Lile ja H. Rile, et operaator tuli masinaga mööda teed langile, kus sõitis ca 15-10 meetrit kui

masin ootamatult ilma rikke tunnusteta seiskus. Masina juht asus helistama masina omanikule

ja märkas kabiinis olles masinast väljaspool vasakul ukse taga mootoriruumi pool nähtavat

leeki. Seejärel üritas masina juht, kasutades masina kabiinis olevat 2 kg pulberkustutit, leeki

ukse vahelt summutada ning hüppas seejärel masinast ukse kaudu välja.

Operaator kirjeldas kindlustusandjale kahju käsitlemise uuringut teostanud M. Mele, et ta sõitis

mööda kruusateed viimaselt langilt 4-5 km ja kui teise langi peale jõudis, oli masina kiirus 7-8

km, masin jäi järsku seisma, mootor suri välja, seejärel tuli kabiini alt vasakult 1 m kõrgune

leek (enne suitsu).

Seega on operaator andnud selgitusi kindlustusandjale, et ta sõitis masinaga mööda kruusateed

langile, kus vaidlusalune juhtum aset leidis.

Kohtule esitatud R. P arvamuse ja tema ütluste kohaselt ei ole masin sõitnud vaidlusalusele

langile mööda kruusateed ning see toodi langi juurde (langile) treileriga, kuna maas asuvad

mahalaadimise jäljed. Masin oli tema arvamuse kohaselt langil sõitnud 20 m. R. P vaatas

sündmuskoha ja Xxx üle ca 10 päeva pärast juhtumit ehk ajal kui sündmust kajastavad jäljed

on veel kõige värskemad. R. Pl on magistrikraad transpordimasinate alal, ta on eksperdina

töötanud alates 1998. aastast, on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) maanteetranspordi

tehnika ekspert ja sõidukite hindaja. Seega on tal eriteadmiseks ja oskused eeltoodud alal.

Kohtul puudub igasugune alus kahelda R. P oskusteks ja teadmistes, et ta märkas uuringu

käigus maapinnal treileri ja Xxx külge ühendatud adra jälgi. Viidatud R. P arvamust ning

ütlusi istungil hinnates leiab kohus, et kindlustusandjale uuringu käigus antud selgitused Xxx

sõitmisest mööda kruusateed langile, ei ole õiged.

R. P kirjalikust, M. Me kirjalikust arvamustest ning Xxx OÜ arvamusest nähtub, et operaatori

sõnutsi kasutas ta kolme pulberkustutit tulekahju kustutamiseks. Sellest üks oli kabiinis, mida

ta kasutas masina vasakult kabiini altpoolt tuleva leegi kustumiseks (olles ise kabiinis), teine

masina küljes väljas, mille ta tõi ära ja üritas kabiini alust leeki kustutada ja kolmanda tõi ära

oma autost. Operaator ütles M. Mele, et kõik kustutikestad jäid sündmuskohale ning kui ta koos

paarimehega läks järgmisel hommikul sündmuskohale, oli ära varastatud akud, mille päästjad

olid klemmidest lahti ühendanud, samuti olid ära võetud kustutite tühjad kestad. Asja arutamise

käigus istungil tõusis küsimus sellest, et kahe esimese pulberkustuti (mis mõlemad lasti kabiini

alla tühjaks nagu operaator seletas) jäägid võisid kuumuse tõttu aurustuda, mistõttu polnud neis

kohtades, kuhu pulber lasti, pulbriladestusi, ja kuna neid kestasi võib uueks kasutamiseks täita,

siis võidi kestad sealt ära viia. Need väited ei ole eluliselt usutavad. Nimelt. Operaator

kirjeldas M. Mele (arvamuse lk 6, I kd 110p), et lasi kaks esimest kustutit tühjaks masina

kabiini alla. M. Me kirjalikust arvamusest nähtub, et pulberkustuti jäägid olid vaid masina

(mootoriruumi) esiosas radiaatori võrede juures, mujal jälgi ei olnud. Ehkki masina esiosas

(radiaatori võrede vahel) olid pulberkustuti jäljed, jõudis M. M uuringut tehes arvamusele, et

tegelikult ei kasutatud tulekustuteid tulekahju kustutamiseks, kuna mujal ei olnud pulberkustuti

ladestusi. Xxx OÜ arvamuse kohaselt ei jää teatud juhtudel alles pulberkustuti ladestusi. Xxx

OÜ asjatundjad tegid vastava teadmise saamiseks eksperimendi, mis nähtub arvamusest. Samas

ei ole katse fotodelt nähtuvad katse asjaolud samased, mis olid Xxx tulekahju juhtumi puhul.

OÜ Xxx asjatundjad kasutasid rehvi, mille nad süütasid ja mille lahtisele leegile lasid nad

pulberkustutist tulekustutusvahendit, aga need asjaolud ei ole samased Xxx põlenguga,

arvestades operaatori kirjeldusi, M. Me toodud masina ehitust ja operaatori kirjeldatud leekide

kohti. Nimelt kirjeldas operaator M. Mele (I kd tl 110p), et tühjendas kaks esimest kustutit

mõlemal korral kabiini alla, sellest teise lasi sinna kabiini alla paneelide vahele. Viimase, mille

ta tühjaks lasi, oli autost toodud 1-1,5 kilogrammine kustuti, mille lasi mootoriruumi 1,5-2 m

kauguselt võre vahelt sisse, kuid see tulekustuti tema sõnutsi midagi ei teinud, sest leegid olid

suured. Seega ei nähtu mitte kuskilt, et operaator oleks viimast tulekustutit kasutanud masina

mootoriruumi esiosas (radiaatori juures), mille puhul saanuks sinna jääda 1-1,5 kg

pulberkustuti jäägid ja seda olukorras, kus operaatori kinnitusel lasi ta seda hoopis masina külje

pealt võrede vahele 1,5-2 m kauguselt, kuna oli väga kuum.

Eeltoodud M. Me arvamust, ütlusi istungil, operaatori selgitusi, Xxx OÜ arvamust hinnates, ei

ole eluliselt usutav, et pärast õhtust põlengut ja päästjate lahkumist, kui sündmuskohale jäid

veel M. Me arvamuses operaatori sõnutsi operaator ja tema ülemus, varastati tühjad tulekustuti

kestad tulekahju järgselt lihtsalt ära. Sama moodi ei ole usutav asjaolu, et langile jäänud ja

väidetavalt päästjate poolt klemmidest lahti ühendatud akud varastati tulekahju järgselt ära.

Nimetatud kaalutlustel eeltoodud operaatori kirjeldusi ning M. Me kirjalikku arvamust, ütlusi

hinnates, asub kohus järeldusele, et ebausutavad on hageja väited sellest, et Xxx tulekahju

kustutamiseks kasutati tegelikult tulekustuteid, kuna usutav ei ole nende kadumine pärast

põlengut sündmuskohalt, sest pulberkustuti ladestused olid seal, kuhu kustutit polnud üldse

suunatud (suunatud oli 2 tükki kabiini alla ja viimane väike kustuti masina külje pealt 1-2,5 m

kauguselt masina võrede suunas ja mis ka midagi ei aidanud). Isegi, kui Xxx OÜ katse järgi ei

jää teatud juhtudel kustutuspulbri jääke, ja kui kahe esimese kustuti pulbrijääke just põlengu

tõttu ei jäänudki, on M. Mi arvamust ja ütlusi hinnates kohtul võimalik järeldada, et ka selle 3-

nda ja 1,5-2 meetri kauguselt mootori võrede vahel oleva leegi kustutamiseks (millest polnud

operaatori sõnul ka abi), ei saanud sellisel juhul jääda ladestusjääke, veel vähem neid sattuda

masina mootori esiotsa radiaatori võrede vahele. Kohtul on alust M. Me arvamust, suulisi ütlusi

hinnates, aga arvestades ka kustutite kestade puudumist, asuda järeldusele, et tegelikult ei ole

Xxx tulekahju kustutamiseks üldse tulekustuteid kasutatud. Kohtu arvates viitavad pulbrijäljed

radiaatori võrede juures hilisemale, näiteks tulekahju järgsele kasutamisele eesmärgiga luua

näilik pilt sellest, nagu oleks üritatud tulekahju kustutada. Seega on ebaõiged hageja väited, et

masina tulekahjut üritati kustutada, sj kolme tulekustuvahendiga.

M. Me kirjalikust arvamusest nähtub, et operaator seletas talle, et lülitas masina pealülitist

välja. Nii Xxx OÜ asjatundjad kui M. M tuvastasid masina ülevaatusel, et tegelikult oli lüliti

sisselülitatud asendis, sealjuures kirjeldasid kõik asjatundjad üheselt, et lüliti tagant puudus

juhtmeköidis, see oli puruksrebitud tunnustega. M. Me arvamuse ja ütluste kohaselt olid

allesjäänud osad mutri all ebaloogilises asendis. Eeltoodu alusel on M. Me arvamuse ja

ütlustega tõendatud, et väited, et operaator lülitas lüliti välja, ei ole õiged ning seda ei kinnita

ka hageja esitatud Xxx OÜ arvamus. Viidatud Xxx OÜ arvamuses, J. Li ütlustest ega M. Me

arvamusest ja ütlustest ei nähtu, et masina tulekahju oleks saanud alguse elektrisüsteemi

rikkest. Isegi kui masin oli langil endal (mitte kruusateel) liikunud (sõitnud), mis nähtub R. P

arvamusest, ei tähenda märgitu seda, et masin oli tegelikult sõiduvõimeline vahetult enne

tulekahjut. Nagu Xxx OÜ ja M. Me arvamusest ja ütlustest nähtub, puudus pealüliti tagant

elektrijuhtmestik, kuid viimane on vajalik masina mootori töötamiseks, kuid M. Mele ei olnud

esitatud andmeid, et elektrisüsteem oleks olnud masinal ümber ehitatud. Seda, et lüliti tagusel

juhtmeköidisel olid rebenemise tunnused, nähtub hageja enda esitatud Xxx OÜ aktist ja nagu

kohus viitas, nähtub see M. Me arvamusest ja ütlustest ning et tegemist ei olnud tulekahju tõttu

juhtmete ärasulamisega. Kohtul puudub igasugune alus eeldada M. Me teadmistes materjalide

sulamise kohta, kuivõrd kirjalikust arvamusest nähtuvalt on ta uuringut tehes kasutanud vastava

ala kirjandust ning tal on ka tema ütluste kohaselt vastava ala teadmised ja kogemused. Lisaks

on M. M kirjeldanud ja selgitanud, miks ei saanud operaator näha ühemeetrist vertikaalset

tuleleeki masina kabiini alt väljumas, kuna masin on ehituslikult selline, kus 1 meetri kõrgune

väljunud leek ei saanud masina ehituslike väikeste avade tõttu üles tõusta. Eeltoodu alusel asub

kohus järeldusele, et ebaõiged on andmed, et masin sõitis langil, masin jäi järsku seisma,

mootor seiskus ja siis lahvates kõrge 1 meetrine leek masina kabiini vasakpoolsest küljest

kabiini alt. Lisaks nähtub Xxx OÜ arvamusest, J. Li ütlustest, M. Me arvamusest ja ütlustest, et

elektrisüsteemi rikke tõttu ei tekkinud tulekahju.

R. P arvamusest ja ütlustest istungil nähtub, masina kabiini uks oli tulekahju ajal suletud, mida

kinnitas kiilunud lukusti. M. Me arvamusest nähtuvalt selgitas operaator talle, et ta jättis

kabiinist väljudes ukse lahti, kuid M. M tuvastas uuringut tehes, et tegelikult oli kabiini uks

kinni, sest ukse polster oli sulanud kabiini põrandale ja ukseavas oli ukse kummist tihendid ja

põrandamatt kahjustusteta ning lävepakul oli värvkate ning alumiiniumist liist säilinud.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et ka need väited, et operaator väljus kabiinist (pärast seda kui ta

oli 1. tulekustutiga väidetavalt esimesed leegid kustutanud) ja jättis ukse lahti, pole õiged.

Kohus leiab eeltoodu alusel, et operaator on esitanud ebaõigeid andmeid selle kohta, et ta

viibis tegelikult kabiinis, kui tulekahju tekkis.

Nii R. P arvamus ja ütlused kui ka M. Me arvamus ja tema ütlused kinnitavad, et tulekahju

põhjuseks on põlevvedelikku süttimine masina erinevates osades ehk et tulekahju ei tekkinud

masina enda tööprotsessi käigus. OÜ Xxx asjatundjad ja J. L oma ütlustega ei välistanud

eeltoodut. OÜ Xxx asjatundjad ja M. M ei tuvastanud masina mootoriruumis selle

tehnosüsteemidest põlvmaterjali lekkeid, mis võinuks tulekahju põhjustada. Xxx OÜ arvamuse

kohaselt on kahjustused ulatuslikud ja täpselt pole seda võimalik kindlaks teha, kas tulekahju

tekkis tehnosüsteemist tekkinud põlvmaterjali lekke tõttu ja sattumisel kõrgtemperatuuri

pinnale. Xxx OÜ asjatundjad on vaid arvanud, et tehniliselt on võimalik, et tuli leviski

mootoriruumist edasi kabiini, kabiinialusesse ossa, kuid J. L ütles istungil, et Xxx OÜ

arvamuses ei ole antud kategoorilist seisukohta tulekahju põhjuste kohta.

R. P kui M. Me arvamuse kohaselt ei ole tekkinud tulekahju masina tööprotsessi tulemusel. M.

Me arvamusest ning ütlustest nähtuvalt ei ole operaatori selgitused tulekahju asjaolude kohta,

arvestades seejuures masina ehitusliku külge, töötamise põhimõtteid, kooskõlas tulekahju

tekkimise, leviku seaduspärasustega. M. M on mitu korda masinat uurinud, arvamuses on

kirjeldatud tules kahjustada saanud masina osi, materjale, sh aknaklaaside kahjustusi,

tahmaosade asetust või puudumist nendel, arvamuses kajastuvad võrdlused samalaadse masina

osadega, tal on tulekahju ja materjalide teadusalased eriteadmised. Oma seisukohti ja järeldusi

selgitas ka istungil. Seetõttu ei kahtle kohus tema järeldustes, et masinal on olnud, arvestades

tulekahju teket, levikut, masina ehitust, põlenud materjale, põlemise ulatust, samaaegselt mitu

iseseisvat tulekahju kollet. Kohtu arvates on kostja M. Me arvamuse ja ütlustega tõendanud, et

masinal oli vähemalt neli sõltumatut tulekahju kollet, millest üks asus mootoriruumis, teine

kabiinis, kolmas kabiini all ja neljas vasakpoolse esimese rehvi peal ning nendest kaks kõrge

temperatuuriga piirkonda asusid mootoriruumis, üks keskosas vasakul ja peal ning teine taga

vasakul. Lisaks on tema ütluste ja arvamusega tõendatud, et operaatori kirjeldused sündmustest

ei ole kooskõlas tulekahju seaduspärasustega, masina vaatlusel tuvastatud masina olukorraga.

Nagu eelpool kohus tuvastas, lükkab R. P arvamus ümber väited ja selgitused sellest, et

operaator sõitis masinaga langile, sest R. P ütluste ja arvamusega on tõendatud, et masin toodi

langile puksiiriga, kus masin võis liikuda mõned meetrid sinna kus ta hiljem põles. See aga ei

tähenda, nagu kohus eespool tuvastas, et masin oleks olnud vahetult enne tulekahju tekkimist

liikumisvõime (vt ettepoole juhtmeköidise kohta). M. Me arvamus, ütlused ei ole vastuolus OÜ

Xxx arvamusega, mille kohaselt oli masina pealüliti sisselülitatud asendis, mis on otseses

vastuolus operaatori jutuga, et see oli väljalülitatud. Lisaks on operaatori selgitused, et ta lahkus

kabiinist ja jättis selle ukse lahti, otseses vastuolus R. P, M. Me ja OÜ Xxx arvamusega, kus on

märgitud, et kabiini uks oli tegelikult tulekahju ajal suletud.

Istungil tõstsid hageja ja 3. isik üles küsimuse sellest, et masina vasakpoolne esimene rehv võis

minna põlema ikkagi seetõttu, et tuli levis masinalt (kas kabiini alt, mootoriruumist, kabiinist)

rehvi peale, kuigi masina ja käigutee värvkate polnud termiliselt kahjustatud. Kohus märgib, et

selline väide ei ole siiski õige. Nimelt nähtub R. P ütlustest, et rehvi süttimise koht oli

põlengust teatud maa eemal nagu oleks mingi vedelik selle süüdanud, rehv oli pealt ja mitte

masinapoolsest küljest põlenud. Viidatud põlengukoht on näha M. Me arvamuse fotodelt 64,

65 (I kd tl 128p). Seega ei ole tema arvamus rehvi põlemise asjaoludest vastuolus M. Me poolt

tuvastatuga, et üks tulekahju sõltumatu kolle asus vasakpoolse rehvi esiküljel. Nii ei oma

siinkohal tähtsust hageja ja 3. isiku kahtlus sellest, et masina käigutee värvkate ja masina

värvkate ei ole tulekahjustustega vaid seetõttu, et värvkatte isesüttimistemperatuur on kõrgem

võrreldes rehvi isesüttimistemperatuuriga, ja mille tõttu võis tuli kanduda/levida masina pealt

rehvile, ilma masina värvkatete ja käigutee värvkatet kahjustamata.

R. P arvamusest (I kd tl 61) nähtub, et masina rehvid olid rebenenud, purunemas, masina

raamil, kabiinil oli töö käigus tekkinud deformatsioonid, akukastid olid täitunud mudaga, mis

pärinesid 2019.a. kevadel asetleidnud kahjujuhtumist ja olid seni puhastamata. Lisaks oli

masina esiosa trepp deformeerinud, selle ajam polnud töökorras, kõrvaldamata olid eelmisest

2019.a. juhtumist tekkinud vigastused jne. Nii on R. P arvamusega on tõendatud, et masin oli

tulekahju eelselt halvas tehnilises seisundis. M. Me arvamuse kohaselt oli masina juhtumieelne

müügihind, arvestades masina seisundit ja võrreldes seda sarnaste masinate turusituatsiooniga,

77000 eurot ja põlenud jäänuk 15000 eurot. Hageja on esile toonud, et liisinguandjal õnnestus

võõrandada masin 15000 euroga (eeltoodud hinnad kõik käibemaksuta). Nimetatud kaalutlustel

leiab kohus, et asjas on tõendatud M. Me arvamusega, et juhtumi eelne Xxx turuväärtus oli

77000 eurot. Kohtul puudub alus kahelda arvamuses, kuivõrd juba jäänuki müügihind 15000

eurot viitab M. Me põhjendatud arvamusele, lisaks on ta arvamuse andmisel võrrelnud sarnaste

masinate müügihindu (arvamuse enda lk 165 jj, I kd tlk 190-205). Viidatud M. Me ja R. P

arvamustega on ümber lükatud hageja esitatud T Ai arvamuses 17.01.2022 toodud Xxx

müügihind 110 200 eurot (2019. oktoober), Xxx ostu-müügilepingus märgitud ostuhind,

Seesami kindlustuspakkumises märgitu, XXX 2018.a pakkumises märgitu, Kaarlaid OÜ

02.09.21 pakkumises märgitu. Seega ei võimalda hageja poolt väidetud ning nõude arvestuse

aluseks olnud 110 000 eurot (hageja võttis arvestuses maha omavastutuse) järeldada suuremat

juhtumieelset Xxx turuhinda. Kohus märgib siinkohal, et T. A on andnud hinnangu M. Me

arvamusele masina turuväärtuse kohta, kuid tõendeid hindab kohus ning ühe tõendi hinnang

teisele tõendile ei ole kohtule siduv. Lisaks ei võimalda ostu-müügilepingus toodud ostuhind,

kindlustuspakkumuses märgitu tõendada masina juhtumieelset väärtust, sest arvesse pole

võetud konkreetseid masina omadusi, puudusi, tehnoseisundit, mis tollel oli juhtumi ajal

novembris 2019.a. Samuti ei kinnita seda xxx OÜ pakkumine Xxx veoks, xxx remondihinna

pakkumine 2019.a., mis tõstaks Xxx juhtumieelset turuväärtust (II kd tl 50-77, dtl 446 jj).

Kohus märgib siinkohal, et asjas esitatud Seesami kindlustustingimused (II kd tl 55) on esitatud

hageja poolt koos kindlustuspakkumisega, kuid need ei ole mingilgi viisil kohaldavad hageja ja

kostja vahelisele vaidlusele (sellele pole ka tuginetud). Lisaks pole samal põhjusel

kohaldatavad LHV, Salva, BTA masina ja seadmekindlustuse tingimused ega ka nendes

tingimistes toodud kindlustusandja kahju hüvitamise kohustuse välistused (II kd 81-100).

Kohus ei hinda seetõttu ka hageja taotletud ja kostjalt nõutud R. P poolt Xxx turuväärtuse

määramise aluseks olnud akti lisades olevaid masinate turuväärtuste päringuid (III kd tl 80-82,

dtl 899) ega kostja tehtud kindlustuse hinnapakkumist (III kd tl 82, dtl 901). Nimetatud

põhjendustel on Xxx varakahju ulatus tingimuste p 6.3, 13.1 ja VÕS § 128 lg 2, 3, § 476 lg 1

järgi 62 000 eurot /77 000 – 15000/, mitte nagu väitis hageja 110 000 eurot või 55000 eurot või

59 000 eurot nagu väitis kostja.

Kohus asub kõiki kostja esitatud tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et kindlustusvõtja on

avaldanud kindlustusandjale Xxx teekonna, temaga sõitmise, tööprotsessi järsu väidetava

seisma jäämise, tulekahju enda asjaolude, pärast tulekahju tekkimist koha peal tegutsemise

kohta (uks jäeti lahti, tegelikult kinni; kolme tulekustutiga kustutamine, mis ei ole tõendatud;

pealüliti väljalülitamine, tegelikult oli lüliti sees, kuid juhtmeköidis puudus selle tagant ja oli

rebimisjälgedega; juhi iste oli pööratud tegelikult avariiväljapääsu poole mitte ukse poole; sealt,

kus operaator võttis teise kustuti, ei olnud kustuti paiknemisele iseloomulikke kinnitusjälgi, sest

masin töötades vibreerib ja kustuti hõõrdudes jätaks jäljed) ebaõigeid andmeid, rääkimata

ebatõenäolisest akude ja tulekustutite varastamisest pärast tulekahju. Kohus märgib siinkohal,

et ka hageja esitatud Xxx OÜ arvamus ja J. Li ütlused ei ole tegelikult vastuolus kostja

tõenditega.

Kostja on tõendanud, et Xxx ei olnud piisavalt hooldatud pärast samal aastal varem toimunud

juhtumit, masina tehnoseisund, rehvide seisund oli asjatundjate M. Me, R. P arvamusi

arvestades halb. Kostja on tõendanud hageja 2019. aasta majandusaasta aruandega, et hageja

tegeleb metsamajandust abistavate tegevustega ja tema põhitegevusaladeks on

metsauuendusteenuse pakkumine metsaäkkega ja metsamaterjali väljavedu, millega pidi

jätkama 2020. aastal (II kd tl 43, dtl 833). See võimaldab järeldada, et halvas tehnilises

olukorras Xxx eest hüvitise saamine läbi väidetava justkui ootamatult tööprotsessi käigus

tekkinud tulekahjujuhtumi, on hageja huvides, et teenida hüvitise kaudu kas uue või parandatud

masinat kasutades oma majanduslikke huve. Siinkohal ei oma tähtsust hageja esitatud tõendid,

et halvas tehnilises seisundis oleva masinaga töötati, mida kinnitavad hageja esitatud 2019.a.

novembris tehtud tööde aktid ja lepingud (II kd t l 56, dtl 856-860), sest märgitu ei väära

masina ja selle rehvide halba tehnoseisundit.

Nii on kostja tõendanud, et kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale tulekahju asjaolude

kohta ebaõigeid andmeid selleks, et luua kindlustusandjale teadlikult vale ettekujutus

ootamatult ettenägematust Xxxga tööprotsessi käigus tekkinud tulekahjust, mida kohtu

hinnangul ei saanud toime panna keegi võõras hagejaga mitteseotud isik. Eelviidatud tõendid

kinnitavad seda, et tegelikult pole juhtum aset leidnud nii nagu seda on kindlustusvõtja

kindlustusandjale kahju käsitlemise käigus deklareerinud. See juhtum on tekitatud ja aset

leidnud kindlustusvõtja huvides, et juhtumi kaudu saada kostjalt rahalist hüvitist halvas

tehnilises olukorras oleva töömasina eest. Ükski tõend ei kinnita ega tõstata isegi kahtlust, et

teo võis toime panna halvas seisundis oleva masina osas hoopis kolmas isik (kes teadis, millal

masin tuuakse langile, rebis ära juhtmeköidise pealüliti tagant, lülitas sisse pealüliti, muutis

kabiinis istme asendit, pani kabiini ukse kinni, pani masina põlema, tuli kohale pärast tulekahju

ja võttis ära tulekustutite tühjad kestad, akud), mis võimaldaks pidada juhtunut tingimuste p

2.2.3 mõttes vandalismiks. Kostja on tõendanud, et vaidlusalune juhtum ei ole VÕS § 423 lg 1

ja tingimuste E100/2018 p 2.2.1 ja p 2.2.3 tähenduse kindlustusjuhtum. Nii on ebaõige hageja

väide, et tegemist on kindlustusjuhtumiga. Nimetatud põhjendustel ei ole kostjal ka VÕS § 8 lg

2, § 76 lg 1, 2, § 422 lg 1, § 476 lg 1, § 101 lg 1 p 6, § 108 lg 1 alusel ja tingimuste p 12 ja 13

järgi kohustust maksta hüvitist kahjustatud Xxx eest 62 000 eurot, sinna kabiini põlenud

metsaäkke XXX xxx juhtimispult-kontrolleri eest 4765 eurot ega Xxx langilt (pärast põlengut)

äravedamise kulude hüvitist 371 eurot,

Kohus jääb eeltoodu juurde, kuid märgib täiendavalt järgmist. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus

õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Isegi kui

lugeda juhtum kindlustusjuhtumiks, leiab kohus, et kindlustusvõtja poolt käesolevas asjas

ebaõigete andmete esitamine juhtunu asjaolude kohta (sündmusest ebaõige ettekujutuse

loomine kindlustusandjale) on tingimuste p 4.3 tähenduses teadlik ning VÕS § 448 lg 2 mõttes

tahtlik tegu, et panna kindlustusandja olukorda, kus kindlustusandja maksas talle vale

ettekujutuse alusel loodud kindlustusjuhtumi eest kindlustusvõtjale hüvitist. Selline

kindlustusvõtja tegevus on VÕS § 104 lg 5 järgi oma lepingupartnerile ehk kindlustusandjale

kahju tekitamine varalise kohustuse näol, mida kindlustusandjal tegelikke asjaolusid arvestades

pole. Kohtu hinnangul on selline kindlustusvõtja tegevus, kus ta soovib alusetult

kindlustusandjalt saada hüvitust, tahtlik õigusvastase tagajärje soovimine. Seetõttu on kostjal

õigus keelduda ka VÕS § 449 l g 2 alusel täielikult kahju hüvitamist. Siinkohal ei ole kohtul

vaja analüüsida, kas kindlustusandjal oli õigus keelduda kahju hüvitamisest tingimuste p 3.20

(välistus kui ese ei vastanud tehnoseisundile) või tingimuste p 10.11.1 ja VÕS § 139 järgi kahju

hüvist vähenda (põhjusel, et tulekustuteid ei kasutatud).

Eeltoodu alusel jääb hagi rahuldamata kahju hüvitamiseks kui ka nõudelt VÕS § 101 lg 1 p 6, §

113 lg 1, TsMS § 367 järig viivise saamiseks. Seetõttu ei oma asjas tähendust, kas asjas

kohalduvad kindlustuslepingule kindlustuslepingute üldtingimused U100/2019 (p 16.7 viivise

määr 0,03% väljamaksmata hüvitisest iga päeva eest, I kd tl 16 jj, dtl 23jj).

Hageja palus määrata kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et tema kasuks kohtuotsusega

väljamõistetud summad tasutakse kolmanda isiku Hallogren OÜ pangakontole (nr XXX

Swedbank). Kuna hagi jääb rahuldamata, siis ei määra kohus TsMS § 445 lg 1 järgi kindlaks

otsuse täitmise korda.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda, kostja menetluskulud

jäävad hageja kanda ning § 167 lg 2 alusel jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda

kanda.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist

(TsMs § 177 lg 1 p 2, lg 2).

Protokolli parandused

Kohus koostas 09.10.2023 istungi kohta protokolli. Hageja esitas protokolli parandamise

taotluse, mida kostja ei toetanud.

TsMS § 53 lg 4 järgi leiab kohus, et taotlus tuleb rahuldada ja 09.10.2023 istungi protokolli

tuleb parandada järgmiselt:

ajamärke 00:38:36 juures sõnastada hageja esindaja selgitus järgmiselt:

„Jah, on olemas kokkuleppe saanud. 28.01.2022 esitasime oma seisukohad ja tõendid, kuidas

seisukohad leidsime. Viide 515 dtl, lk 534 dtl:“;

ajamärke 00:49:57 juures sõnastada kohtu selgitus järgmiselt:

„Kohus viitab kostja 26.09.23 tõenditele. Kas võtta asja materjalide juurde ekspertiisiakt ja

tõendid?“;

ajamärke 00:53:35 juures parandada kohtu suulises määruses sõna „toimiku“ sõnaga

„toimikust“;

ajamärke 00:51:15 juures sõnastada hageja esindaja selgitus järgmiselt:

„Me vaidleme vastu kostja taotlusele kutsuda tunnistajad istungile. Juhul kui kohus rahuldab

taotluse, siis me soovime ka üle kuulata oma tunnistajaid. Majandusaasta aruandele me ei

vaidle vastu ja tugineme ise ka sellest. Ekspertiisi akti vastuväiteid ei esita.“;

ajamärke 01:02.23 juures asendada kostja esindaja lauses sõna „sõidu“ sõnaga „sõiduk“;

ajamärke 01:15:22 juures asendada hageja esindaja selgituses kolmas lause järgnevaga:

„Kostja ei ole esitanud meie 06.10.2023.a. esitatud dokumendis punktis 8 viidatud P akti lisa 4.

Lisaks parandab kohus omal algatusel 11.12.2023 protokollis läbivalt tunnistaja M Me eesnime

ning õigeks eesnimeks tuleb M asemel lugeda M.

/digitaalne allkiri/

Kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2025 lahendiga.