1-23-7021/23 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. november 2024, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-23-7021

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Ingrid Kullerkann, Mario Truu

Kriminaalasi

Sergei Korikov süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi

üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 11. juuni 2024 otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav Sergei Korikovi kaitsja vandeadvokaat

Sergei Politšev

Prokurör

ringkonnaprokurör Paul Pikma

Süüdistatav

Sergei Korikov, isikukood: 36511192254, elukoht:

XXX; kriminaalkorras karistatud

Kaitsja

vandeadvokaat Sergei Politšev

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 11. juuni 2024 otsus jätta muutmata ja apellatsioon

rahuldamata.

2. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru

Advokaadibüroo kaudu 256 (kakssada viiskümmend kuus) eurot 20 senti,

sealhulgas käibemaks 46 (nelikümmend kuus) eurot 20 senti, vandeadvokaat Sergei

Politševile määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.

3. Punktis 2 nimetatud menetluskulud jäävad süüdistatava Sergei Korikovi kanda.

Süüdistatav Sergei Korikovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo

alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooni esitamise õigus on prokuratuuril, advokaadist kaitsjal või teistel kohtumenetluse

pooltel advokaadi vahendusel. Kassatsiooni võib esitada advokaadi vahendusel ka isik, kes

leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Süüdistus

1. Sergei Korikovile esitati süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi selles, et tema

tahtlikult 9. veebruaril 2023 kella 14.39 paiku juhtis Ida-Virumaal Toila vallas Voka alevikus

XXX maja juures mootorsõidukit Audi A4 (reg nr XXX ), olles joobeseisundis. Vastavalt 15.

veebruari 2023 EKEI uuringuaktile nr 209T tuvastati S. Korikovi veres alkoholisisaldus 4,28

mg/g laiendmääramatusega +/- 0,07 kohta ehk vähemalt 4,21 mg/g.

Maakohtu otsus

2. Viru Maakohtu 11. juuni 2024 otsusega karistati S. Korikovi KarS § 424 lg 1 järgi 1 aasta 8

kuu pikkuse vangistusega, mille hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel S. Korikovi eelvangistuses

viibitud aeg 9. veebruar 2023 – 10. veebruar 2023, s.o. 2 päeva, ja lõplikult kuulub S.

Korikovil kandmisele 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub S. Korikovil kohe

ärakandmisele 6 kuud vangistust, mille algus on karistuse kandmisele asumine.

KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et ülejäänud karistus 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust jäetakse

S. Korikovi suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime

uut kuritegu ja täidab katseajal kooskõlas KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud

kontrollnõudeid. KarS § 74 lg 3 alusel määrati katseajaks 2 aastat 6 kuud. S. Korikovile

määrati katseajaks ka lisakohustused KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldati S. Korikovile lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse

äravõtmine tähtajaga 2 aastat.

3. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et S. Korikovi vere alkoholisisaldus 9. veebruaril

2023 oli 4,21 mg/g kohta ja seega oli ta alkoholijoobes. Nimetatud asjaolu on tuvastatud

EKEI 15. veebruari 2023 uuringuaktiga nr 209T ning ekspertiisiakti autentsuse küsimust ei

ole keegi menetlusosalistest ka tõstatanud.

Vaidlus käesolevas kriminaalasjas seisneb selles, kas süüdistatav juhtis 9. veebruaril 2023 kell

14.39 Ida-Virumaal Toila vallas Voka alevikus XXX juures mootorsõidukit alkoholijoobes.

4. Tunnistaja H.U. e ütluste kohaselt nägi ta 9. veebruaril 2023 kell 14.30, kuidas

süüdistatavale kuuluv sõiduauto liikus, parkis maja ette ja sellest väljus juhi kohalt mõne aja

pärast süüdistatav. Tunnistaja sõnul ta kedagi teist ümbruskonnas ei näinud. Sõiduk oli

pargitud viltu, juhipoolse küljega tunnistaja akende poole.

Süüdistatava ütluste kohaselt ei juhtinud tema sel hetkel autot ning suure tõenäosusega ajas

tunnistaja H.U. kellaajad segamini, kuna ta käis autoga kaupluses samal päeval varasemal

kellaajal.

Häirekeskuse kõneandmete väljatrükist nähtub, et 9. veebruaril 2023 kell 14.36.40 helistati

Häirekeskusesse. Maakohus kuulas kohtuistungil eelnimetatud kõnet ja sellelt oli kuulda

tunnistaja kirjeldus selle kohta, kuidas ta nägi, et süüdistatav sõitis äsja vastasmaja ette, tuli

autost välja, oli purjus ning püüdis siseneda oma maja trepikotta. Tunnistaja kinnitas

maakohtu istungil, et helistas Häirekeskusesse just seepärast, et oli kindel, et sõidukit juhtis

just süüdistatav.

Maakohus ei pidanud süüdistatava ütlusi usaldusväärseteks osas, et tunnistaja H.U. pidi

nägema teda autoga sõitmas hoopis 2 tundi varem enne süüdistuses märgitud aega. Esmalt

märgib maakohus, et tunnistaja H.U. kinnitas kohtuistungil, et helistas Häirekeskusesse kohe,

kui nägi süüdistatava sõiduki peatumist ja süüdistatava väljumist sõidukist juhi kohalt.

Süüdistatav väitis maakohtu istungil, et käis oma sõidukiga kaupluses samal päeval kella 12

ajal. Kuna kõne Häirekeskusesse on tehtud 9. veebruaril 2023 kell 14.36.40, siis ei ole

eluliselt usutav, et tunnistaja helistas Häirekeskusesse 2,5 tundi peale seda, kui nägi

süüdistatavat autost väljumas. Teiseks märkis maakohus, et süüdistatava väitel käis ta

kaupluses söögikraami järel. H.U. e ütluste kohaselt ei olnud süüdistataval sõidukist

väljumisel mitte midagi käes. Kuna süüdistatava enda väitel oli tegemist sedavõrd külma

ilmaga, et ta pidas vajalikuks sõiduki soojendamist enne selle sõbrale väidetavalt kasutada

andmist, ei ole samuti eluliselt usutav, et peale kaupluses käimist väljus süüdistatav autost ja

hakkas tuppa minema ilma kauplusest ostetud kaupa kaasa võtmata. Kolmandaks märkis

maakohus, et tunnistaja helistas Häirekeskusesse eelkõige seepärast, et sai aru, et sõiduki juhi

kohalt väljunud süüdistatav on joobes – ta tuikus, pani põlve maha, toetus autokapotile,

sissekäigu ukse juures toetus uksele, ajas uksed segamini. Neljandaks märkis maakohus, et

tunnistaja jälgis süüdistatavat kuni politsei saabumiseni ja sel ajal süüdistatav alkoholi ei

tarvitanud.

5. Maakohtu istungil juhtis kaitsja maakohtu tähelepanu asjaolule, et tunnistajate H.U. e ja

R.N. e ütlustes on vastuolu selles, kuidas oli sõiduauto pargitud.

Tunnistaja R.N. e ütlustest maakohtu istungil nähtub, et politseipatrulli kohale jõudes oli

süüdistatava sõiduk pargitud tema maja poole kõrvalistuja poolse küljega ja oli näha, et

sõiduk oli just sinna jõudnud.

H.U. e ütlustest maakohtu istungil nähtub, et sõiduk oli pargitud poolviltu ja tunnistaja poole

jäi sõiduki juhipoolne külg.

Maakohus ei pidanud nende kahe tunnistaja ütluseid sõiduki parkimise osas sedavõrd

erinevateks, et seaksid kahtluse alla nende ütluste usaldusväärsuse. Mõlema tunnistaja ütlused

on kooskõlas selles osas, et sõiduki juhipoolne külg oli tunnistaja H.U. e maja (akna) poole ja

kõrvalistuja külg süüdistatava maja sissekäigu poole. Samuti on mõlema tunnistaja ütlused

kooskõlas selles osas, et sõiduk ei olnud pargitud korrektselt. Ka tunnistaja R.N. e poolt

joonistatud skeemilt nähtub sama. Maakohtu istungil esitles ringkonnaprokurör süüdistatava

ja tunnistaja H.U. e elukohtade (XXX Voka alevik) paiknemise asukohta. Tegemist on

lühikese vahemaaga ja on ilmselge, et enda korteri köögiaknast välja vaadates on H.U. el

selgelt näha vastasmaja sõidukite parkimiskohal toimuv.

6. Maakohtu istungil juhtis kaitsja maakohtu tähelepanu asjaolule, et H.U. kinnitas maakohtu

istungil, et ei näinud, kuidas süüdistatav juhtis oma sõidukit.

Maakohus nõustub selle seisukohaga. H.U. kinnitas maakohtu istungil veendunult, et ei

näinud juhi isikut ajal, mil sõiduk liikus. Samas nägi ta kindlalt, et juhi kohalt väljus just

nimelt süüdistatav, kes oli tunnistaja arvates alkoholijoobes, mis omakorda tingis selle, et

tunnistaja helistas Häirekeskusesse. Kedagi teist ta sõidukist väljumas ei näinud.

7. Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et H.U. on mingil moel negatiivselt oma

seisukoha süüdistatava osas kujundanud, mis mõjutab tema ütluste usaldusväärsust.

Maakohtus istungil väitsid nii H.U. kui ka süüdistatav, et nende kokkupuuted on seni olnud

juhuslikud ja mingit vihavaenu nende vahel ei ole.

H.U. selgitas maakohtus, et peale süüdistatava sõiduki liikumist lahkus ta mõneks hetkeks

oma köögiakna juures, kuid tagasi tulles nägi ta kindlalt, kuidas sõiduki juhi kohalt väljus just

nimelt süüdistatav. Ajaliselt võis olla vahe 5 minutit. Maakohus ei pidanud eluliselt

usutavaks, et sellise ajavahemiku vältel lahkus mõni teine sõiduki juhi kohalt ja sinna istus

süüdistatav, kelle väljumist siis omakorda nägi tunnistaja H.U. .

8. Kokkuvõtlikult leidis kohus, et S. Korikovile esitatud süüdistus on põhjendatud ja KarS §

424 lg 1 objektiivne koosseis on täidetud. Maakohus pidas H.U. e ütlusi keskseteks

tõenditeks, millede usaldusväärsuses pole alust kahelda ja mis on kooskõlas teiste maakohtule

esitatud tõenditega ning neist saab kokkuvõtlikult järeldada, et süüdistatav juhtis 9. veebruaril

2023 kell 14.30 mootorsõidukit alkoholijoobes liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1

tähenduses.

9. Maakohus nõustus prokuröri seisukohaga, et süüdistatav pani teo toime otsese tahtlusega.

10. Kohus leidis, et S. Korikov on süüdiv ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid

käesolevas asjas ei esine.

11. Karistuse osas leidis maakohus järgmist.

Maakohus leidis, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud asjas puuduvad.

Süü suuruse kindlaksmääramisel arvestas maakohus ka seda, et tegemist ei olnud esmakordse

samalaadse süüteoga. Varasemate, sh arhiveeritud karistuste arvestamine otsuse tegemisel on

põhjendatud ja lubatud vastavalt Riigikohtu 15. veebruari 2023 lahendile kohtuasjas nr 1-15-

1446.

Samuti tuvastas maakohus, et süüdistatav on varem kandnud lühiajalist vangistust ja

süüdistataval on olnud korduvalt probleeme alkoholi kuritarvitamisega (Viru Maakohtu 29.

juuli 2021 määrusega pandud täiendav kohustus läbida alkoholivastane ravi, Viru Maakohtu

25. juuli 2016 ja 30. september 2019 otsustega oli määratud keeld tarvitada alkoholi).

Maakohus asus seisukohale, et süüdistatava süü on keskmisest suurem.

Süüdistatava puhul on rahalise karistuse kohaldamine välistatud. Maakohus leidis, et karistus

peab isikule olema mõjus, mis eeldab, et isik seda koheselt täidab. Rahalise karistuse

mõistmine ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistatava puhul kuidagi põhjendatud ega

kooskõlas karistuse eesmärkidega. Karistuse liigi ja suuruse puhul arvestas maakohus ka seda,

et süüdistatav on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja tal on 1 kehtiv

kriminaalkaristus. Ka lühiajaline reaalne vangistuse kandmine ei välista süüdistatava uute

kuritegude toimepanemist.

Maakohus leidis, et süüdistatavale on põhjendatud mõista karistuseks vangistus, kuid koheselt

ärakandmisele sellest 6 kuud. Maakohus arvestas asjaoluga, et õnneks ei ohustanud

süüdistatav sel hetkel liikluses teisi isikuid ja reaalset õnnetust ei toimunud.

12. Ringkonnaprokurör leidis kohtukõnes, et käesolevas kriminaalasjas on põhjendatud ka

lisakaristuse määramine süüdistatavale. Maakohus nõustus selle seisukohaga.

Sotsiaalkindlustusameti 23. aprilli 2024 vastuse nr 5.2-1/12969-2 kohaselt on süüdistataval

tuvastatud keskmisele puude raskusastmele vastav liikumise kõrvalekalle. Nimetatud

vastusest ei nähtu mingil määral, et sõiduki kasutamine on süüdistataval eluliselt vajalik ja

oluline. Samuti kinnitas süüdistatav, et saab liikuda ja teha ka kergemat tööd, tema puue on

seotud põletusejärgse olukorraga. Süüdistatava puhul ei ole KarS § 50 tingimused täidetud,

mistõttu saab kohaldada lisakaristuseks sõiduki juhtimise äravõtmist.

Sõiduki juhtimine alkoholijoobes on alati ja igal juhul üliohtlik tegu. Maakohus leidis, et vaid

põhikaristuse mõistmine ei ole piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist

süüdistatava poolt. Lisakaristus on süüdistatava puhul vajalik, et tagada tema ajutine

mitteosalemine liikluses. Süüdistatava puhul on ilmselgelt tegemist isikuga, kellele ei avalda

mingit karistuslikku mõju vaid põhikaristuse mõistmine. Maakohus arvestas ka asjaoluga, et

süüdistatav ei tööta ja juhtimisõiguse omamine ei ole talle eluliselt vajalik.

Lisakaristuse tähtaja määramisel arvestas maakohus, et süüdistatavat on varem kolmel korral

karistatud KarS § 424 järgi (sh lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga

5 kuud) ja kahel korral LS § 224 järgi (sh lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine

tähtajaga 3 ja 6 kuud). Maakohus pidas põhjendatuks kohaldada süüdistatavale lisakaristuseks

sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist tähtajaga 2 aastat.

Apellatsioon

13. Viru Maakohtu 11. juuni 2024 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava S. Korikovi

kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist, millega mõista S. Korikov KarS § 424 lg 1 järgi õigeks. Menetluskulud jätta riigi

kanda.

13.1. Käesolevas kriminaalasjas seisneb vaidlus üksnes selles, kas süüdistatav juhtis 9.

veebruaril 2023 kell 14.39 paiku Ida-Virumaal, Toila vallas, Voka alevikus, XXX juures

mootorsõidukit Audi 4, olles alkoholijoobes.

13.2. Süüdimõistev kohtuotsus on rajatud üksnes tunnistaja H.U. e ütlustele.

13.3. Maakohtu järeldus H.U. e ütluste osas pole õige. On eluliselt usutav, et 5 minuti kestel

võib reaalselt palju asju juhtuda, sealhulgas ka see, et sõiduautot juhtinud isik võis lahkuda ja

juhi kohale võis istuda S. Korikov. Tuleb arvestada seda, et sel hetkel viibis S. Korikov

tugevas alkoholijoobes (tema veres tuvastati alkoholisisaldus vähemalt 4,21 mg/g) ja sel

põhjusel ei saanud ta objektiivselt mäletada kõiki asjaolusid. Sealhulgas neid asjaolusid, mis

kell ta sel päeval sõitis kauplusse, kellega koos ja kes juhtis sõidukit.

13.4. Maakohus osutas, et ei nõustu kaitsja seisukohaga, et H.U. on kuidagi oma seisukoha

süüdistatava osas kujundanud, mis mõjutab negatiivselt tema ütluste usaldusväärsust.

13.5. Maakohus on jätnud tähelepanuta ja hinnanguta, et H.U. e ütlused on vastuolus

kohtuistungil uuritud audiosalvestisega ja tunnistaja R.N. e ütlustega.

Kohtuistungil ütles H.U. , et ta ei näinud seda, et S. Korikov juhiks sõiduautot 9. veebruaril

2023 kella 14.39 paiku. Samas kohtuistungil uuritud audiosalvestist nähtub, et Häirekeskusele

tehtud kõnes teatas tunnistaja, et S. Korikov juhtis sõidukit, viibides alkoholijoobes.

Peale selle, R.N. e ütlustest nähtub, et kui politseinikud tulid sündmuskohale ja vestlesid

telefoni teel H.U. ega, siis tunnistaja teatas, et nägi seda, et just S. Korikov juhtis sõidukit ja

parkis sõiduki XXX maja ette.

Eeltoodu näitab, et juba algusest peale lähtus H.U. üksnes oletusest, et S. Korikov juhtis

sõidukit alkoholijoobes. Tegelikkuses ta ei näinud seda. Tunnistaja tegi kõigest järelduse

tulenevalt sellest, et ta nägi, kuidas S. Korikov väljus oma pargitud sõidukist ja läks tuikudes

maja trepikoja juurde. Oletuse kasuks räägib ka asjaolu, et Häirekeskusse helistades märkis

H.U. , et S. Korikov juhib pidevalt sõidukit alkoholijoobes. See näitab, et tunnistaja oli

kujundanud algusest peale oma arvamuse S. Korikovi kohta.

13.6. Tunnistaja negatiivset suhtumist kinnitab asjaolu, 9. veebruaril 2023 tunnistaja

tegelikkuses ei näinud seda, et just S. Korikov juhtis sõidukit, kuid vaatamata sellele teatas

Häirekeskusse ja sündmuskohale saabunud politseinikele, et nägi seda. Selles osas tunnistaja

ei rääkinud tõtt. H.U. e ütlusi tuleb hinnata väga kriitiliselt. Kohtuotsust ei saa rajada üksnes

selle tunnistaja oletustele.

13.7. Maakohus osutas, et süüdistatava ütluste kohaselt ei juhtinud tema 9. veebruaril 2023

kell 14.30 autot ning suure tõenäosusega ajas H.U. kellaajad segamini, kuna S. Korikov käis

autoga kaupluses samal päeval varasemal kellajal kella 12 ajal. Edasi teeb kohus tõendite

analüüsi, miks süüdistatava eeltoodud ütlused ei ole usaldusväärsed.

13.8. Kohtuotsuses tuvastatud asjaolud on vastuolus esitatud süüdistusega.

Kohus, viidates H.U. e ütlustele, tuvastas, et 9. veebruaril 2023 kell 14.30 S. Korikov juhtis

mootorsõidukit alkoholijoobes LS § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 tähenduses. Kohus tuvastas ka, et

Häirekeskuse kõneandmete väljatrükist nähtub, et tunnistaja helistas Häirekeskusse ja teatas,

et S. Korikov juhtis sõidukit alkoholijoobes.

Samas S. Korikovile ei esitatud süüdistust, et 9. veebruaril 2023 kell 14.30 juhtis ta

mootorsõidukit Audi A4, olles alkoholijoobes. Süüdistusakti kohaselt toimus see 9. veebruaril

2023 kell 14.39 paiku. Sellega kohus rikkus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 268 lg

1 sätteid, mille kohaselt kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult

süüdistusakti järgi, kui selles paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 268 lg 2 alusel

prokurör ei muutnud esitatud süüdistust.

13.9. Kokkuvõtvalt hindas maakohus ebaõigesti H.U. e ütlusi. Selle tunnistaja ja teistest

uuritud tõenditest ei saa teha järeldust, et 9. veebruaril 2023 kell 14.30 juhtis S. Korikov juhtis

sõiduautot Audi 4 Ida-Virumaal Toila vallas Voka alevikus XXX juures, olles

alkoholijoobes. Peale selle, S. Korikovile ei ole esitatud süüdistust, et 9. veebruar 2023 kell

14.30 juhtis ta sõidukit alkoholijoobes.

Menetlus ringkonnakohtus

14. Tartu Ringkonnakohtu 5. augusti 2024 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti

menetlusosalistele apellatsiooni kohta seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks

tähtajaks hilisemalt 15. august 2024.

15. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

16. Ringkonnakohus, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, tutvunud kohtuistungi protokolli,

maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon jääb rahuldamata ja

maakohtu otsus muutmata. Kolleegium ei korda KrMS § 342 lg 3 p 1 aluseks võttes kõiki

maakohtu asjakohaseid põhjendusi ja piirdub apellatsiooni olulisematele väidetele

vastamisega.

17. Esmalt uurib kolleegium, kas S. Korikovi süü kuriteos KarS § 424 lg 1 järgi on maakohtu

otsusega küllaldaselt tõendamist leidnud (I), seejärel võtab kokku apellatsioonimenetluse

tulemuse (II) ja lahendab menetluskuludega seonduva (III).

I

18. Kolleegium leiab et maakohtu otsus on seaduslik. Kaitsja põhiline etteheide on selles, et

süüdistatava süü pole küllaldaselt tõendatud ja rajaneb üksnes tunnistaja H.U. e ütlustel.

19. Vastupidiselt kaitsjale leiab kolleegium, et maakohtu otsuse tõendite analüüsimisele ei saa

etteheiteid teha, sest kohus on uurinud kõiki asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavaid

tõendeid ja kaitseversioonina esitatud väited kummutanud. Maakohtu siseveendumuse

kujunemine ja järeldusteni jõudmine on kolleegiumile jälgitav ja selle kordamine samaväärses

mahus pole edasikaebemenetluses vajalik. (RKKKo nr 1-20-2143/156, p 16.)

20. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt keskseks küsimuseks, kas S. Korikovi süü on

küllaldaselt tõendatud selles, et tema tahtlikult 9. veebruaril 2023 juhtis Ida-Virumaal Toila

vallas Voka alevikus XXX maja juures mootorsõidukit Audi A4, olles joobeseisundis.

21. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav oli samal päeval pärastlõunal alkoholijoobes.

Vastavalt 15. veebruari 2023 EKEI uuringuaktile nr 209T tuvastati S. Korikovi veres

alkoholisisaldus 4,28 mg/g laiendmääramatusega +/- 0,07 mg/g kohta ehk vähemalt 4,21

mg/g. Põhiküsimuseks on, kas S. Korikov juhtis sõidukit alkoholijoobes.

22. Maakohus on tõendite hindamisel tõepoolest omistanud tähtsuse H.U. e ütlustele, kes nägi

9.veebruaril 2023 kella 14.30 paiku sõitmas XXX maja juures S. Korikovile kuuluvat

sõidukit Audi A4 (reg nr XXX ). Kohus on kindlaks teinud ka selle, et tunnistaja lahkus

köögiakna juurest tema hinnangul kuni 5 minutiks ja kui ta tagasi akna juurde tuli ning õue

vaatas, siis nägi Audi A4 sõidukijuhi kohalt väljumas S. Korikovi, kes oli ilmselgete

alkoholijoobe tunnustega.

23. Apellatsioon toetub põhiliselt H.U. e ütluste usaldusväärsuse ümberlükkamisele. Kaitsja

püüab apellatsioonis jätkuvalt väita, et tunnistaja võis S. Korikovile kuuluvat autot maja ette

sõitmas näha, aga sõitja ei olnud S. Korikov ise. Tunnistaja tajumisvõimekust ajas ja ruumis

püütakse veel lammutada sellega, et tunnistaja võis ise eksida ajaliselt, sest süüdistatav olevat

eelnevalt teinud samal päeval sõidu maja ette, käinud poes ja nüüd ajab tunnistaja lihtsalt need

sõidukorrad oma peas sassi ehk süüdistatava ütluste kohaselt „võib olla ta nägi mind mingil

muul ajal.“ (KoTo tl 28p).

24. Veel soovib kaitsja seada H.U. e ütlusi kahtluse alla põhjusel, et Häirekeskusele helistades

sõnas tunnistaja, et nägi S. Korikovi sõitmas, maakohtus aga, et juhiroolis ta süüdistatavat ei

näinud. Seda vastuolu on tunnistaja maakohtus selgitanud sellega, et maja ette sõitvas autos

juhiroolis olijat ta ei näinud. Samas ei seostanudki ta oma teadmises S. Korikovile kuuluva

auto juhina kedagi teist ja mõni minut hiljem nägigi ta juba peatunud autost juhikohalt S.

Korikovi väljumas.

25. Kolleegium leiab, et eelnimetatud kaitseteese on maakohus juba põhjalikult käsitlenud ja

need kummutanud. Vähe sellest, maakohtus on H.U. üle kuulatud ja kohus on isiku ütluste

usaldusväärsuses saanud vahetult seisukoha kujundada. Käesoleval juhul ei ole alust kahelda

tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Nõustuda tuleb maakohtu seisukohaga ka selles, et

tuvastamist pole leidnud, et tunnistaja andnuks mingil põhjusel meelega ütlusi S. Korikovi

kahjuks. Tunnistaja H.U. ja S. Korikov kinnitasid maakohtus, et mingit vihavaenu nende

vahel pole.

26. Maakohtus selgitas H.U. , et oli 9. veebruaril 2023 kella 14.30 paiku oma korteri köögis

Voka külas Tiigi tn 9-23 ja tegi suitsu. Vastasmaja XXX ette sõitis S. Korikovile kuuluv auto

ja parkis poolviltu, kust hiljem juhikohalt väljus S. Korikov ise. Autosse ta sisse ei näinud,

kuid nägi juhikohalt väljumist. S. Korikov polnud kaine, sest ta ei seisnud korralikult jalgel:

„[p]ani põlve maha, toetus kapoti peale. Kui ta ukse juurde jõudis, siis ajas ukse segamini.“

(KoTo tl 23-24). Tunnistaja arvas, et võis vahepeal ka toas käia ja see oli ajaliselt ligi 5

minutit. Ühtegi teist isikut õues ja ümbruskonnas ta samal ajal liikumas ei näinud. Kui

tunnistaja nägi purjus S. Korikovi autost väljuvat, helistas ta kohe Häirekeskusele. Midagi

käes S. Korikovil sel hetkel polnud. Ta jälgis sündmust aknal kuni politsei saabumiseni.

Politsei saabudes oli S. Korikov maja välisukse juures ja üritas ust avada.

27. Patrullpolitseiniku R.N. e ütluste kohaselt saabus ta väljakutse peale Voka alevikku ja S.

Korikovile kuuluva sõiduki kontrollimisel selgus, et sõiduki võtmed olid süütelukus:

„[s]along oli soe ja selle järgi oli võimalik eeldada, et see sõiduk oli sinna alles jõudnud.“ S.

Korikov ise oli koordinatsioonihäiretega ja toetus vastu maja välisust (KoTo tl 26).

28. Maakohtuga tuleb nõustuda selles, et tuvastatud asjaolude juures ei saa pidada eluliselt

usutavaks kaitseväidet, kus süüdistatavale kuuluv auto sõidab maja ette ja roolis pole

süüdistatav ise ning 5 minuti jooksul, mil tunnistaja akna juurest eemaldub, võtab sõidukis

koha sisse raskes joobes S. Korikov.

29. Kaitsja rõhutab veel asjaolu, et H.U. e süüdistatavat süüstavad ütlused on mõjutatud

asjaolust, et S. Korikov on ka varem joobeseisundis sõidukit juhtinud ja nüüd omistab

tunnistaja joobes sõidukijuhi käitumismustri alusetult süüdistatavale. Maakohus on seda

versiooni juba uurinud ja selle ümber lükanud.

30. Kaitsja püüab süüdistust kummutada veel väheolulise vastuoluga selles, et süüdistuses on

märgitud sõidukijuhtimise kellaajana 9. veebruar 2023 kella 14.39 paiku, aga H.U. helistas

Häirekeskusele kell 14.36.40. Kaitsja arvates rikkus kohus KrMS § 268 lg 1 sätteid, mille

kohaselt kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti

raames. Kolleegium siin kellaaegade minutilistes erinevustes midagi kummastavat ei näe,

seda enam, et süüdistust ei konkretiseeritud minuti täpsusega, vaid sõnaga „paiku.“ Maakohus

on selles osas sisse viinud tõendite uurimise ja analüüsi tulemusena omapoolse korrektuuri,

märkides, et süüdistatav juhtis 9. veebruaril 2023 kell 14.30 mootorsõidukit alkoholijoobes

LS § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 tähenduses.

31. Võttes arvesse seda, mida H.U. rääkinud on, soovivad kaitsja ja süüdistatav esitada

omapoolse versiooni, kus keegi teine isik kella 14.30 paiku sõidab süüdistatavale kuuluva

autoga tema maja ette, kuhu umbes 5 minutit hiljem istub juhirooli kohale purupurjus S.

Korikov ise. Kes see isik oli, kust ta tuli ja kuhu kadus enne seda, kui S. Korikov väidetavalt

juhikohale tuleb ja istub ning asub autot soojendama, kaitsja ja süüdistatav ei nimeta ega

kellegi sellise isiku ülekuulamist taotlenud pole.

32. Kohtupraktikas on juurdunud seisukoht, et kaitseväidet peab kaitsepool ka aktiivselt

tõendama, esitades tõendid niisuguse väite õigsuse kinnitamiseks või vähemalt luues

menetlejale reaalse võimaluse selle väite kontrollimiseks. Riigikohus on selgitanud, et selle

tegemata jätmisel pole põhjust kõneleda süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mis

tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (RKKKo-d nr 1-18-2232/179, p 67 ja 3-1-1-21-09, p

11.2). Lisaks ei tähenda kõrvaldamata kahtlus KrMS § 7 lg 3 mõistes seda, et olukorras, kus

teised tõendid kaitseversiooni üldse ei toeta, tuleb kohtul võtta aluseks süüdistatava jaoks

soodsaim versioon. Kaitseversioon peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust

leidnud tõendikogumiga. Kui see nii pole, ei saa rääkida kõrvaldamata kahtlusest KrMS § 7 lg

3 järgi (RKKKo nr 3-1-1-49-16, p 21).

33. Käesolevas asjas pole süüdistatav ja kaitsja esitanud tõendeid, mis nende kaitseversiooni

usaldusväärselt kinnitaks. Süüdistatava versiooni võimalikkust hinnates on oluline ka tema

ütluste usaldusväärsuse küsimus. Ütluste kui isikulise tõendi hindamisel peab kohus võtma

arvesse kõiki ütluste usaldusväärsust potentsiaalselt mõjutavaid asjaolusid. Süüdistatav on

andnud segase ja ebausutava selgituse tema sõiduki sõidust maja ette ja tema enda sattumisest

9.veebruaril 2023 kella 14.30 paiku sõidukijuhi kohale.

34. Tähelepanu tuleb pöörata ka süüdistatava versiooni elulisele usutavusele. Teisiti öeldes

sellele, milline on kõnealuse versiooni paikapidavuse üldine tõenäosus (RKKKo nr 3-1-1-

109-15, p-d 109–113). Nagu eespool märgitud ja pidades usaldusväärseks H.U. e ütlusi tema

poolt tajutus, et S. Korikovile kuuluv sõiduk sõitis maja ette ja ligi 5 minuti pärast väljus sealt

S. Korikov, siis kolleegium ei pea kogutud tõendusteabe puhul usutavaks, et keegi teine isik

peale S. Korikovi oli sõiduki roolis XXX maja ette sõites. Raskes joobeseisundis juhtidele

omaselt ei parkinud ta sõidukit tavapäraselt korrektselt, vaid ebaharilikult risti majaga.

35. Eeltoodud mitteusutavate kaitseväidete väljapakkumine on ilmselgelt seotud asjaoluga, et

süüdistatavat ähvardab uuritavas teos südimõistmise korral reaalne vangistus. S. Korikovi on

korduvalt sarnaste tegude eest karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras. Kõik leebemad

karistusmeetmed on süüdistatava peal ära proovitud.

II

36. Tulenevalt eeltoodust ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 11.

juuni 2024 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

III

37. Kaitsja Sergei Politšev on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi tasu

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks, kliendi nõustamisele ja

apellatsiooni koostamisele 175 minutit, mille eest taotleb ta tasu 256,20 eurot, sh käibemaks

46,20 eurot. Kolleegium, hinnates kaitsja toiminguid ja apellatsiooni mahtu leiab, et

tasutaotlus tuleb lugeda põhjendatuks.

38. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu

otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle

huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud summas 256,20 eurot

süüdistatava S. Korikovi kanda.

Tiit Lõhmus

Ingrid Kullerkann

Mario Truu

(allkirjastatud digitaalselt)