3-24-2928/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

08.11.2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-2928

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagada

talle igapäevane tööhõive ning mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 25.10.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 25.10.2024. a määruse

resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.

2. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 25.10.2024. a määruse

resolutsiooni p-de 2-4 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav

(HKMS § 119 lg 1 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 22.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale.

Kaebaja palus tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus, kohustada vanglat täitma Tartu

Vangla 26.03.2024. a käskkirja nr 6-3/24/71 ning mõista vanglalt tema kasuks välja rahaline

kompensatsioon väärikust alandava kohtlemise eest. Kaebaja taotles ka esialgse õiguskaitse

kohaldamist. Kaebaja määrati 26.03.2024. a käskkirjaga nr 6-3/24/71 tööle. Vanglaametnikud

on kohustatud eelnimetatud käskkirja täitma, kuid nad ei tee seda ja ei võimalda kaebajal

töötada juba alates 2023. a. Kaebaja kirjeldab täiendavalt ka muid vangla õigusvastaseid

tegevusi (kaebajale ei võimaldata sportimist, programme, õpet ega arengut; kaebajalt võeti

isiklikud esemed ära; ta on esitanud vanglale mitmeid vaideid, kuid vangla ei võta neid

õigusvastaselt menetlusse; vangla diskrimineerib teda, alandab tema väärikust jne). Kaebaja

taotles riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.

2. Vastusena kohtunõudele teatas Tartu Vangla 25.10,2024, et kaebaja ei ole esitanud vaiet

Tartu Vangla 15.10.2024. a vastuse nr 6-24/24/3853-2 peale. Samuti ei ole kaebaja esitanud

vanglale kahju hüvitamise taotlust, mis seonduks tema tööle mitterakendamise ja Tartu

Vangla 26.03.2024. a käskkirja nr 6-3/24/71 täitmata jätmisega.

3. Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 25.10.2024. a määrusega (resolutsiooni p 1),

jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks, esialgse õiguskaitse taotluse ning jättis riigi õigusabi saamise

taotluse rahuldamata (resolutsiooni p-d 2-3).

Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.

3.1. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja

vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub

selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab kaebusest ja sellele lisatud

dokumentidest aru, et kaebaja pöördus kohtusse, kuna ei ole rahul talle vanglas

võimaldatavate töötamise võimalustega. Kuna kaebaja palub kohustada vanglat täitma Tartu

Vangla 26.03.2024. a käskkirja nr 6-3/24/71, siis mõistab kohus, et kaebaja nõuab HKMS §

37 lg 2 p 2 alusel vangla kohustamist tagada talle igapäevane tööhõive. Kohus saab aru, et

kaebaja soovib sama nõude rahuldamist ka esialgse õiguskaitse korras (HKMS § 251 lg 1 p

3). Samuti nõuab kaebaja HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamist seoses töötamise võimaluste tagamata jätmisega. Kohustamis- ja hüvitamisnõude

raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole eraldiseisvalt HKMS §

37 lg 2 p-s 6 sätestatud tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja

viitab ka vangla muule õigusvastasele tegevusele, kuid kohus saab aru, et kaebaja kirjeldab

üleüldiselt haldusorgani varasemat õigusvastast tegevust ilmestamaks vaidlusaluse vangla

tegevuse raskusastet.

3.2. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille

kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni

nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Kaebaja kohustamis- ja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne

menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-tes 5 ja 8. Kaebaja esitas 04.09.2024

vanglale taotluse, milles palus talle võimaldada igapäevast tööhõives osalemist. Tartu Vangla

jättis 15.10.2024. a vastusega nr 6-24/24/3853-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja ei ole

aga esitanud eelnimetatud vastuse peale vanglale vaiet. Samuti ei ole kaebaja esitanud

vanglale kahju hüvitamise taotlust, mis seonduks Tartu Vangla 26.03.2024. a käskkirja nr 6-

3/24/71 täitmata ja kaebaja tööle rakendamata jätmisega. Seega ei ole kaebaja kohustuslikku

kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X.X.-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Vastavalt

HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

3.3.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust

riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

3.4.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka

vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse

efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema vaide- või kohtumenetluse ajal õigusliku

olustiku säilimine. Kuna esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvalt ei toimu vanglas

vaidemenetlust ning kaebuse tagastamise tõttu ei ole ka kohtumenetluses vastavat kaebust, ei

ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Seega jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui kaebaja

esialgse õiguskaitse taotlus oleks lubatav, siis jääks tema taotlus rahuldamata. Vangla on

kaebajale õigesti selgitanud, et kuigi kaebaja on Tartu Vangla 26.03.2024. a käskkirjaga nr 6-

3/24/71 määratud osalise koormusega vangla majandusabitöölise ametikohale, siis ei tähenda

see seda, et vangla peab tagama kaebajale igapäevase tööhõive. Kinnipeetaval ei ole

subjektiivset õigust nõuda enda tööle määramist või valida, millise sagedusega ja millist tööd

teha, nõuda tööd kindlal tegevusalal, majanduslikult tulutoovat tööd jne. Vanglateenistus

kindlustab isiku tööga üksnes võimaluse korral (VangS § 38 lg 1). Ka eelnimetatud käskkirja

kohaselt rakendatakse kaebaja tööle vastavalt vanglateenistuse äranägemisele ja vangla

vajadusele.

3.5.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab.

RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist.

Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja

taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt

halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr

3-24-2495, 3-24-2037, 3-24-1582, 3-24-1462, 3-24-1448, 3-23-2273 jne). Eeltooduga on

tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja

advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja

asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste

puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X.X.-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. X.X. esitas 04.11.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25.10.2024. a määruse peale.

Kaebaja märkis selles, et haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue - taotlus

haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale

haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik

esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Vastavalt haldusmenetluse seaduse

§ 14 on taotlus esitatud vanglale kirjalikult menetluse algatamiseks kontaktisiku poolt

ametiülesannete ületamise peale. Ja menetlusosaline nõudis HMS § 11 kirjalikult HMS § 108

tegevuste põhjendamist- tegevuste põhjendamist vastavalt HMS § 14 lg7 - avaldajat

informeeritakse taotluse läbivaatamisest jätmisest. Hageja taotlused, kaebused ja avaldused on

esitatud: 2-3/24/425-1 sealhulgas 2-3/841-1 06.04.2021. Järelikult RVastS § 6.3 - taotluse

rahuldamata või tähtajaks läbi vaatamata jätmise korral p 14 - hageja kaebused 22.10.2024.

Isik võib esitada vaide vanglale. Esitatud 21.02.2024 nr 2-3/24/426-1 ja 02.09.2024

nr 6-24/24/3853-1. Oma võimu ülemuslikkust kompenseeritakse juriidiliste teadmiste

puudumisest tingitud ebatäiuslikkuse kompleksiga mis on seaduses HKMS § 27 kuid

kohtunik jätkab eesli jonnakusega „HKMS“ kirjutamist, on olemas selline menetlusosalise

norm, aga Eesti Vabariigi Konstitutsiooni §-s 15 on põhiõigused, EIK § 6 ja § 13.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus halduskohtu 25.10.2024. a määruse

peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse

tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on

ilmselgelt vähene.

Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamis- ja

kohustamiskaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel (kohus tagastab kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 25.10.2024. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse

tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse

asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale.

5.1. Esitatud määruskaebus kuulub tagastamisele ka halduskohtu 25.10.2024. a määruse

resolutsiooni p-de 2-4 osas, millega jäeti läbi vaatamata esitatud esialgse õiguskaitse taotlus;

jäeti rahuldamata riigi õigusabi taotlus ja jäeti läbi vaatamata ka taotlus vabastada kaebaja

riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel seoses esitatud kaebuse tagastamisega.

Ringkonnakohtu hinnangul on, arvestades halduskohtu 25.10.2024. a määruses toodud

põhjendusi, millega ringkonnakohus nõustub, määruskaebuse esitaja võimalus

apellatsiooniastmes oma õiguste kaitseks ka eeltoodud osas ilmselgelt vähene ja seega tuleb

määruskaebus tagastada. HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus teha HKMS §

207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära

määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa

Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 252 lg 7 sätestab, et esialgse õiguskaitse küsimuses

tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule.

Halduskohtu vastava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu

määrus ei ole edasi kaevatav. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses

tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule.

Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu

määrus ei ole edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)