2-23-108750/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-23-108750

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. november 2024, Tallinn

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus E Gi vastu

rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

6910,63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group

OÜ (registrikood

10746479), lepingulised esindajad S R ja A

J

Kostja: E G (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

istungimenetlus, kohtuistungi toimumise aeg 29.10.2024

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagiavaldus E Gi vastu osaliselt. Jätta

rahuldamata intressi, laenuhaldustasu, lepingu sõlmimise tasu, lepingujärgse viivise

ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.

2. Mõista E Gilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja põhivõlg 5000 eurot ja viivis

põhivõlalt (5000 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

28.09.2022.

3. Jätta maakohtu menetluskuludest 91% kostja kanda ja 9% hageja kanda.

4. Mõista E Gilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja menetluskulud 846,30 eurot.

Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest.

2-23-108750

Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS xxx ja kostja sõlmisid 05.05.2022 väikelaenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 5000

eurot. Kostja kohustus laenu vastavalt kokku lepitud maksegraafikule tagasi maksma.

2. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ega teinud lepingu alusel ühtegi makset.

Krediidiandja ütles lepingu 27.09.2022 avaldusega üles.

3. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (5000 eurot), intressi (317,29 eurot),

laenuhaldustasu

(11,60 eurot), lepingu sõlmimise tasu (100 eurot), sissenõudmisega seotud kulude (50 eurot)

ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (486,74 eurot) tasumist, samuti

viivist alates 04.04.2023 põhivõlalt (5000 eurot) 18,9% aastas.

4. Maakohus selgitas 25.04.2023 kohalduvat õigust ning tegi hagejale ettepaneku esitada

selgitus ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.

5. Hageja esitas 12.05.2023 seisukoha ja tõendid, olles seisukohal, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on järgitud. Laenutaotluse kohaselt oli kostja sissetulek 1450 eurot

kuus ning igakuised kohustused 400 eurot. Krediidiandja kontrollis maksehäirete

puudumist ja tegi päringu Maksu- ja Tolliametisse. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli kostja

keskmine sissetulek laenutaotluse esitamise hetkel 1465 eurot. Krediidiandja arvestuse

kohaselt jäi kostja kasutusse igakuiselt vähemalt 1065 eurot, mille arvelt oli 190,33 euro

suuruste kuumaksete tegemine talle jõukohane.

6. Maakohus selgitas 02.04.2024 menetlusosalistele, et krediidi väljastamisel võidi rikkuda

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus andis hagejale võimaluse esitada

alternatiivne nõudearvestus.

7. Hageja esitas 16.04.2024 alternatiivse nõudearvestuse juhuks, kui kohus asub seisukohale,

et kostjale laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellisel juhul nõuab

hageja põhivõla tasumist summas 5000 eurot ning viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 28.09.2022 (lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast).

8. Kohus toimetas hagi, menetlusse võtmise määruse ja kohtukutse kostjale avalikult kätte.

Kostja hagile ei vastanud.

2/7

2-23-108750

9. Kohtuistungil (29.10.2024) jäi hageja kirjalikult esitatu juurde. Vastutustundliku laenamise

põhimõtet on järgitud. Kui kohus asub vastupidisele seisukohale, on lepingu ülesütlemine

kehtiv ja kogu põhinõue sissenõutavaks muutunud. Hageja nõuab lisaks põhivõlale viivist

seadusjärgses ulatuses alates lepingu maksegraafiku viimasele päevale järgnevast päevast.

Kostja istungile ei ilmunud.

10. Hageja 16.04.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja

menetluskulud riigilõivust (630 eurot), maksekäsu kiirmenetluse kulust (20 eurot) ja

lepingulise esindaja kulust (929,50 eurot, käibemaksuta ning hageja ei taotle kuludelt

arvestatud käibemaksu hüvitamist). Lisaks taotles hageja 29.10.2024 kohtuistungil, et

menetluskulude nimekirjale lisataks 30 minutit ettevalmistuseks ja kohtuistungil

osalemiseks (tunnitasu 169 eurot käibemaksuta). Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma

väljamõistetud menetluskuludelt viivist. Kostja menetluses ei osalenud ning tal

menetluskulusid tekkinud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 5000

eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 28.09.2022. Hageja intressi-, haldustasu,

lepingu sõlmimise tasu, sissenõudmiskulude hüvitamise ja lepingujärgse viivise nõuded

jäävad rahuldamata, kuna kostjale krediidi võimaldamisel rikuti vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

12. AS xxx ja kostja sõlmisid 05.05.2022 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 5000

eurot (dtl 26-38). Kostja kohustus laenu vastavalt kokku lepitud maksegraafikule tagasi

maksma.

13. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest

isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

14. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks esimese lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,95% =

50,85%.

15. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe kohaselt 24% (dtl 30). Sarnase tulemuse (23,78%) annab Finantsinspektsiooni

hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab

eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära.

16. Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla

(5000 eurot), intressi (317,29 eurot), laenuhaldustasu (11,60 eurot), lepingutasu (100 eurot),

sissenõudmisega seotud kulude (50 eurot) ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise (486,74 eurot) tasumist, samuti viivist alates 04.04.2023 põhivõlalt (5000

eurot) 18,9% aastas.

17. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

18. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

3/7

2-23-108750

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama

hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

19. Hagiavaldusest, 12.05.2023 vastusest, 29.10.2024 kohtuistungil antud selgitustest ja

kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi viidud kostja

krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

19.1.

Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlustest ning veendus

maksehäirete puudumises. Kostja sissetulekuks loeti 1465 eurot ning seda

kontrolliti Maksu- ja Tolliameti kaudu. Kostja kohustuste kindlaksmääramisel

arvestati üksnes kostja avaldust selle kohta, et ta kulud piirduvad 400 euroga.

Lisaks kontrollis krediidiandja võlgniku varasemat maksekäitumist taust.ee

andmete põhjal. Maakohus märgib, et hageja ei ole tõendanud, et ta

laenutaotluses esitatud teavet üldse kuidagi kontrollis. Väljavõte taust.ee

süsteemist ei ole tehtud enne lepingu sõlmimist (05.05.2022), kuna väljavõttes

kajastuvad 15.05.2022-01.09.2022 avaldatud maksehäired (dtl 83). Seega ei

saanud see dokument olla osa kostja krediidivõime kontrollist. Samuti ei ole

kohtule esitatud Maksu- ja Tolliameti vastust krediidiandja päringule. Hageja

lepinguline esindaja möönis 29.10.2024 kohtuistungil, et seda ei ole neil

võimalik esitada (ajamärk 00:03:20).

19.2.

Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

19.3.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu

andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest

nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja

väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Lisaks on

tõendamata, et kostja sissetuleku suurust Maksu- ja Tolliameti kaudu

kontrolliti.

19.4.

Üksnes maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja

nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma

mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetuleku, kulude ja

finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda

need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta.

19.5.

Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui

muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda

4/7

2-23-108750

laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei

anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“

KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid

järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.

19.6.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega

hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane

hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi

ja ulatuse määramises kui selle

teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu

taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-

te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

20. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

21. Hageja on 15.04.2024 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks

asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kostja sai 5000

eurot laenu ega ole tagasimakseid teinud. Kostja poolt tagastamata põhiosa on 5000 eurot.

22. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja tasumata

põhivõla 5000 eurot. Lepingu ülesütlemine 27.09.2022 avaldusega oli kehtiv, kuna kostja

oli selleks ajaks viivituses enam kui kolme lepingujärgse osamakse tegemisega (lepingu p

9.5).

23. Lisaks põhivõlale mõistab maakohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 28.09.2022 (ülesütlemisele järgnevast päevast) vastavalt hageja

taotlusele. Ülejäänud hageja nõuded jäävad VÕS § 4034 lg 7 ning hageja 16.04.2024 ja

29.10.2024 kinnituste alusel rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

24. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks

on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

25. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

5000 + 317,29 + 11,6 + 100 + 50 = 5478,89 euro tasumist. Maakohus mõistab kostjalt välja

5000 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 91% (arvestuse aluseks olev tehe: 5000 /

5478,89 * 100% = 91,26%). Seega jäävad menetluskulud 91% ulatuses kostja kanda ning 9%

ulatuses hageja kanda.

26. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 1664 eurot.

Hageja menetluskulud koosnevad järgmistest osadest: hagi esitamisel tasutud riigilõiv

(630 eurot), maksekäsu kiirmenetluse kulu (20 eurot) ja lepingulise esindaja kulu (6 tundi,

tunnitasu 169 eurot, kokku 1014 eurot).

5/7

2-23-108750

27. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus) ning on põhjendatud. Lisaks nõuab hageja 20 euro hüvitamist maksekäsu

kiirmenetluse kuluna, mis on TsMS § 4842 alusel samuti põhjendatud.

28. Hageja lepingulise esindaja kulu on 1014 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 94, 155):

28.1. nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs,

hagiavalduse ettevalmistamine, koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine,

esitamine kohtule ajalise arvestusega 3 tundi;

28.2. hageja 12.05.2023 menetlusdokumendi koostamine ajalise arvestusega 2 tundi;

28.3. hageja 16.04.2024 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule

esitamine ajalise arvestusega 0,5 tundi;

28.4. kohtuistungiks (29.10.2024) ettevalmistumine ja kohtuistungil osalemine 0,5 tundi.

29. Esmalt ning kuigi menetluskulude nimekirjas on viidatud 15.12.2023 ja 29.02.2024

menetlusdokumentidele, on tegemist ilmse veaga. Hageja esitas käesolevas asjas puuduste

kõrvaldamise avalduse 12.05.2023 ning seisukoha koos menetluskulude nimekirjaga

16.04.2024.

30. Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingud on olnud vajalikud, kuid hagiavalduse

koostamisele kulunud aeg on ülemäärane, arvestades, et hageja lepingulise esindaja töö

piirdus blanketse hagiavalduse koostamisega. Asi ei olnud õiguslikult ega faktiliste

asjaolude poolest mahukas. Hagi alus ei ole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule

on inkassoteenust osutava hageja tavaline tegevus. Maakohus vähendab hüvitamisele

kuuluvat ajakulu 1,5 tunnini (TsMS § 175 lg 1). Samuti vähendab maakohus 12.05.2023

menetlusdokumendile kulunud põhjendatud ja vajalikku aega 1 tunnini. Dokument

sisaldab tarbetult pikki tsitaate seadusest ja finantsinspektsiooni juhendist. Hageja

16.04.2024 menetlusdokumendi koostamisele kulunud aeg vastab dokumendi sisule,

samuti on põhjendatud poole tunni pikkune ajakulu kohtuistungiks ettevalmistumiseks ja

sellel osalemiseks.

31. Kohus loeb hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks käesolevas

menetluses 1,5 + 1 + 0,5 + 0,5 = 3,5 tundi.

32. Samuti vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist

esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel

lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et

käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest)

mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus,

on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Maakohtu hinnangul on

hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 3,5 * 80 = 280 euro ulatuses (TsMS

§ 175 lg 1).

33. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 630 + 20 + 280 = 930 eurot.

34. Kohus jättis menetluskuludest 91% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 0,91 * 930 = 846,30 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal

saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja

kasuks midagi välja ei mõista.

35. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

6/7

2-23-108750

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik

7/7