3-24-2037/46 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

8. november 2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-2037

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagastada 26.

juunil 2024 äravõetud asjad ja tekitatud kahju hüvitamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 15. augusti 2024. a

ja 11. septembri 2024. a määruste peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 15. augusti 2024. a määruse peale

HKMS § 203 lõike 2 ning 205 lõike 1 punktide 3 ja 4 ja § 187 lõike 3 punkti 7 alusel.

2. Tagastada X.X.-ini määruskaebus Tartu Halduskohtu 11. septembri 2024. a määruse

resolutsiooni punkti 3 peale HKMS § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 2 alusel.

3. Tagastada X.X.-ini määruskaebus Tartu Halduskohtu 11. septembri 2024. a määruse

resolutsiooni punktide 4, 6 ja 7 peale HKMS § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 1

alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X.X. (kaebaja) esitas 10. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse,

mille lõplikeks nõueteks jäid kohustada vastustaja tagastama kaebajale 26. juunil 2024. a

äravõetud asjad, hüvitada asjade äravõtmisega tekitatud kahju ja hüvitada varaline ja

mittevaraline kahju vastavalt kaebaja 15. mai 2024 kahju hüvitamise taotlusele nr 1-13/24/339-1.

Ühtlasi taotles kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist seoses kohustamisnõudega.

2. Tartu Halduskohus jättis 15. augusti 2024. a määrusega rahuldamata kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse. Halduskohus leidis, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna ta

sai ise valida, millised dokumendid ta ära andis ja millised enda valdusse jättis ning kaebaja ei ole

näidanud, milles seisneb pöördumatu tagajärg esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel. Lisaks

tooks esialgse õiguskaitse kohaldamine kaasa põhivaidluse äraotsustamise, mida tuleks üldjuhul

vältida.

3. Tartu Halduskohus 11. septembri 2024. a määrusega eraldas kaebaja 15. mai 2024. a kahju

hüvitamise taotluses nr 1-13/24/339-1 esitatud kahju hüvitamise nõude eraldi menetlusse

(resolutsiooni p 1), tagastas asjade äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse

(resolutsiooni p 3), jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks (resolutsiooni p 4) ja riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 6) ning jättis läbi

vaatamata kaebaja uue taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (resolutsiooni p 7).

4. Kaebaja vaidlustas määruskaebusega nii halduskohtu 15. augusti 2024. a kui ka 11.

septembri määrused.

RINGKONNAKOHTU SELGITUSED

5. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus 15. augusti 2024. a määrusega

põhjendatult rahuldamata kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse korras vastustaja kohustamiseks

tagastada kaebajalt 26. juunil 2024 äravõetud asjad. Kaebaja on esitanud halduskohtule mitu

menetlusdokumenti, millest ilmneb tema rahulolematus asjade äravõtmisega. Kaebaja põhjendab

asjade, eelkõige erinevates menetlustes koostatud dokumentide, tagasisaamise soovi vajadusega

kaitsta oma põhiõigusi. Samas ei nähtu kaebaja laialivalguvatest, paljusõnalistest ja olulises osas

asjakohatutest seisukohtadest, et esineks tegelik oht, et mõne konkreetse dokumendi puudumisel

ei saa kaebaja oma õigusi teostada. Halduskohus osutas asjakohaselt sellele, et asjade äravõtmisel

ning hiljem (30. juulil 2024) oli kaebajal võimalik dokumente sorteerida ja ise otsustada, millised

dokumendid ta ära annab.

6. Kaebaja määruskaebus on samuti paljusõnaline ja mahukas. Sellest on keeruline mõista,

millises osas ja miks kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohtade ja põhjendustega.

Ringkonnakohus jättis määruskaebuse 9. septembri 2024. a määrusega käiguta ja kohustas

kaebaja esitama lühidalt ja selgelt sõnastatud määruskaebuse maksimaalselt kolmel A4

leheküljel. Kaebaja esitas seejärel ringkonnakohtule kaks menetlusdokumenti, mille

masinkirjalised tõlked kokku moodustavad ligikaudu kolm A4 lehekülge. Seejärel esitas kaebaja

veel ühe menetlusdokumendi, mille tõlge hõlmab kuus A4 lehekülge. Kõik need

menetlusdokumendid on endiselt segaselt sõnastatud ning kaebaja ei ole selgitanud, miks ta ei

nõustu halduskohtu määruse põhjendustega. Nendel asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et

määruskaebus ei ole kooskõlas HKMS § 205 lg 1 p-dega 3 ja 4, s.t kaebaja ei ole kõrvaldanud

määruskaebuse puudusi. Need puudused takistavad määruskaebuse sisulist lahendamist ja

määruskaebus tuleb tagastada.

7. Halduskohus tagastas 11. septembri 2024. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja taotleb

Tartu Vanglalt kahju hüvitamist seoses 26. juunil 2024 temalt asjade äravõtmisega. Halduskohus

tuvastas, et kaebaja esitas Tartu Vanglale venekeelse taotluse kahju hüvitamiseks 27. juunil 2024.

Taotluse eestikeelne tõlge saabus vastustajale 22. juulil 2024. Vastustaja registreeris taotluse

numbriga 1-13/24/450-4 ning selles taotluses soovib kaebaja kahju hüvitamist muu hulgas ka

seoses asjade äravõtmisega 26. juunil 2024. Kahju hüvitamise lahendamise tähtaeg hakkas

kulgema 22. juulil 2024, mil saabus taotluse eestikeelne tõlge. RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud

kahekuuline tähtaeg ei olnud kaebuse esitamise ajaks möödunud ja vastustaja ei olnud taotlust

lahendanud.

VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus pöörduda vangla

tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või

vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise.

Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse ennatlikult ja kaebus kuulus selles osas tagastamisele

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

8. Määruskaebuses ei ole kaebaja seadnud kahtluse alla halduskohtu tuvastatud asjaolusid,

eelkõige, et kahju hüvitamise taotluse eestikeelse tõlke sai vastustaja 22. juulil 2024 ning seega ei

olnud vastustaja poolt kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtaeg kaebuse esitamise ajaks

veel saabunud. Ringkonnakohus nõustub, et RVastS § 18 lg 1 järgi hakkab hüvitamise taotluse

lahendamise tähtaeg kulgema nõuetekohase taotluse esitamisest. See nõue hõlmab muu hulgas

seda, et haldusorganil on olemas taotluse tekst eesti keeles (vt KeeleS § 10 lg 1 ja § 11). Seega

kaebuse esitamise ajaks ei olnud kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ning tegemist

ei olnud ka olukorraga, kus vastustaja oleks kaebaja kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud (VsngS § 11 lg 8, HKMS § 47 lg 1). Kohustuslik kohtueelne menetlus piirab

kaebeõigust. Kaebeõigus on isikul juhul, kui ta täidab piirangu tingimused. Riigikohtu praktika

kohaselt tuleb kaebeõigus kindlaks teha kaebuse esitamise aja seisuga1. Seega pidanuks kaebaja

läbima kohustusliku kohtueelse menetluse halduskohtule kaebuse esitamise ajaks. Asjaolu, et

vastustaja lahendas hiljem kaebaja kahju hüvitamise taotluse kaebajale ebasoodsalt või jättis

taotluse tähtaegselt läbi vaatamata ei muuda HKMS § 47 lg 1 järgi kahju hüvitamise kaebust

lubatavaks.

9. Kokkuvõttes tagastas halduskohus 11. septembri 2024. a määrusega X.X.-i kaebuse kahju

hüvitamise nõudes õiguspäraselt, põhjendades ja selgitades piisavalt kaebuse tagastamise

asjaolusid. Määruskaebuses esitatud väited ilmselgelt ei anna alust halduskohtu määruse

tühistamiseks. Seega on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

10. Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus 11. septembri 2024. a määrusega õiguspäraselt

rahuldamata kaebaja taotlused riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja riigi õigusabi

saamiseks ning jättis läbi vaatamata kaebaja korduvad taotlused esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks, põhjendades ja selgitades piisavalt nende otsustuste asjaolusid.. Eeltoodu alusel

peab ringkonnakohus võimalikuks lahendada Tartu Halduskohtu 20. juuni 2024. a määruse

vaidlustamiseks esitatud määruskaebus käesoleva määruse resolutsioonis toodud õiguslikel

alustel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Vt RKHK 13. veebruari 2023. a määrus asjas nr 3-21-1360 (p 12.1 ja seal viidatud praktika).