2-23-1599/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Priit Kama, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-1599

Tsiviilasi

Bohman Lookivi OÜ hagi G.R vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.02.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

G.R apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

175 275,36 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Bohman Lookivi OÜ (registrikood 12756814),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Lembit Tedder

Kostja G.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja Vadim

Vilde

Kohtuistungi toimumise aeg

13.05.2024

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde Bohman Lookivi OÜu 05.07.2024 ja 25.09.2024 menetlusdokumendiga

esitatud tõendid.

2. Jätta Harju Maakohtu 12.02.2024 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-23-1599 lõppjärelduses

muutmata, kuid muuta osaliselt selle põhjendusi.

3. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta G.R kanda.

4. Määrata

Bohman Lookivi OÜu hüvitatavate menetluskulude suuruseks

apellatsiooniastmes 7130 eurot ja mõista see välja G.R-ilt Bohman Lookivi OÜu kasuks.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb G.R-il alates otsuse jõustumisest kuni

selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

1(9)

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Bohman Lookivi OÜ (hageja) esitas 30.01.2023 Harju Maakohtule hagi G.R (kostja) vastu,

milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista 175 275,36 eurot. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda.

Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele:

- 14.01.2020 sõlmisid hageja ja We R.Signs OÜ (WRS) mitteeluruumide üürilepingu, millega

hageja andis viieks aastaks WRS-le üürile pinna, WRS aga kohustus tasuma hagejale igakuiselt

üüri ja tasuma kommunaal- ja hooldusteenuste eest;

- lepingu järgi tuli maksetega hilinemisel tasuda viivist 0,07% päevas;

- 18.12.2020 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, millega kostja kohustus vastutama

üürilepingust ning selle täiendustest, muudatustest ja lisadest tulenevate kõikide WRS kohustuste

täitmise eest 175 275,36 euro ulatuses solidaarselt teise käendaja ja WRS-ga (käenduslepingu p

5.2);

- käendus kehtib kuni tagatavate kohustuste täitmiseni või kuni 01.02.2026 (käenduslepingu p

3.1);

- 2021. a lõpust tekkis WRS-il võlgnevus, st ta jättis tasumata üüri, hooldusteenuste,

kommunaalkulude ja viiviste arved nr 21442, 21462, 22015, 21474, 22034, 22054, 22098,

22192, 22267, 22287, 22307, 22327, 22345, 22363 kokku 182 571,73 euro ulatuses;

- 21.11.2022 palus hageja kostjal kui käendajal tasuda WRS-i üürilepignust tulenev võlg hageja

ees;

- kostja ei ole võlga tasunud;

- hageja ja kostja vahelised vaidlused lahendatakse Eesti õiguse alusel Harju Maakohtus

(käenduslepingu p 6.4).

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jätta

hageja kanda.

Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetel:

- WRS ja teine käendaja Y on vaidlustanud võlgnevuse suuruse ja aluse;

- poolte vahel ei ole kohtualluvuse kokkulepet, mille kohaselt alluks vaidlus Eesti kohtule;

- kostja ei ole allkirjastanud käenduslepingu viimast lehte ja hageja on selle võltsinud;

- kostja on Suurbritannia [ametliku nimega Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik,

edaspidi ÜK] kodanik, tema alaline elukoht on XXX, talle on väljastatud sellekohane

hääletamiskaart ja ta ei oma Eestiga mingit seost;

- hageja ei ole esitatud üürilepingut täielikul kujul;

- hageja ei ole pöördunud võlgnevuse nõudes WRS poole;

2(9)

- hageja ei ole arvestanud WRS vara realiseerimisest laekunud 50 000 euroga, mille võrra on

võlgnevuse suurus muutunud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas 12.02.2024 otsusega hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis

kostjalt välja hageja kasuks viimase menetluskulud 8870 eurot.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud:

- 14.01.2020 sõlmisid hageja üürileandjana ja WRS üürnikuna mitteeluruumide üürilepingu,

mille alusel pidi üürnik tasuma hagejale üüri ja maksma kommunaalteenuseid, samuti lepiti

kokku viivise määras 0,07% päevas;

- üürilepingu sõlmimisel esindas üürnikku kostja;

- 18.12.2020 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, millega kostja kohustus vastutama WRS

üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest 175 275,36 euro ulatuses solidaarselt koos teise

käendaja ja WRSga;

- kostja oli WRS juhatuse liige ja osanik;

- käenduslepingu punkti 3.1 järgi pidi leping kehtima kuni tagatavate kohustuste nõuetekohase

täitmiseni, kuid mitte kauem kui 01.02.2026;

- lepingul on kostja allkiri mh käenduslepingu viimasel lehel, mille pöördel on kohtualluvuse

kokkulepet sisaldav lepingu punkt;

- hageja pöördus põhivõlgniku poole nõude ja pankrotihoiatusega 28.10.2022 ja esitas kostjale

kohustuse täitmise nõude 21.11.2022;

- 04.04.2023 müüdi enampakkumisel üürnikust võlgniku vara ja parima pakkumise tegi hageja,

kes teatas, et tasub vara eest tasaarvestuse korras;

- enampakkumise aktis märgiti, millistest arvetest tuleneva nõude hageja tasaarvestas.

3.2. Kohus järeldas tuvastatud asjaoludest, et kostja allkirjastas kogu lepingu ning nõustus sh

kohtualluvuse kokkuleppega. Kostja ei põhistanud sisuliselt tõendi võltsituse väidet. Eluliselt ei

olnud usutav kostja väide, et kuigi ta nõustus käenduslepingu sõlmimisega ning allkirjastas iga

käenduslepingu lehe, ei olnud ta nõus viimase lehe pöördel sisalduvate tingimustega.

Maakohus pidas end pädevaks asja arutama. Kuivõrd kostja oli WRS juhatuse liige ja osanik, on

tal Eestiga seos. Kostja ei tõendanud, et tema tegelik elukoht on Suurbritannias. Üksnes

valijakaardi alusel ei saa järeldada, milline on kostja tegelik elukoht. Dokumendil puuduvad

tunnused, mis võimaldaks tuvastada selle allika või ehtsuse. Kohus ei saa dokumendi alusel

asuda järeldusi tegema selle kohta, milliste andmete alusel on dokumendile kantud kostja elukoht

ning kes on seda teinud. Sõltumata eeltoodust alluks vaidlus Eesti kohtule ka siis, kui

kohtualluvuse kokkulepe puuduks.

TsMS § 70 lg 4 järgi kohaldatakse rahvusvahelise kohtualluvuse kohta muuhulgas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust nr 1215/2012. Määruse artikli 5 lõige 1 näeb üldnormina ette, et

isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse

üksnes antud määruse sama peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Artikli 7 punkti 1 alapunkti a

järgi võib isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, hagi esitada teises liikmesriigis

lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Kostja

tagas käendajana üüri tasumise kohustust ning see kohustus tuli täita Eestis.

Erandliku kohtualluvuse reegli näeb ette määruse artikkel 24, mille lõike 1 järgi allub asi poolte

alalisest elukohast olenemata nende menetluste puhul, mille esemeks on kinnisasjaõigus või

3(9)

kinnisasja üür või rent, selle liikmesriigi kohtusse, kus asjaomane asi asub. Eeltoodust tulenevalt

allub vaidlus Eesti kohtule isegi siis, kui poolte vahel oleks puudunud kohtualluvuse kokkulepe.

Kuna üüritud kinnisasi asub Harju Maakohtu kohtualluvuse piirkonnas, allub vaidlus igal juhul

Eesti kohtule. Seetõttu on Eesti kohus pädev vaidlust lahendama ning kostja taotlus jätta hagi

läbi vaatamata rahuldamisele ei kuulu.

Vaidluse lahendamisel viitas maakohus VÕS § 142 lg-le 1, § 145 lg-le 1 ja § 65 lg-le 1.

Ebaõige on kostja väide, et hageja ei ole esmalt põhivõlgniku poole pöördunud.

Hageja esitas kohtule raamatupidamise väljavõtte, millest nähtuvad üürniku tasumata jäetud

arved ning tasumisega viivitatud päevad. Samuti esitas hageja kõik arved, millised üürnik jättis

tasumata ning milliste alusel kujunes hagiavalduses toodud nõue. Kostja ei ole väitnud ega

tõendanud, et üürnik oleks arved tasunud. Hageja nõue on tõendatud.

Hageja ei ole esitanud kostja vastu nõuet tulenevalt nendest arvetest, milliste tasunõude hageja

tasaarvestas. Seetõttu ei saanud enampakkumise tulemusena hageja nõue väheneda.

Kokkuvõttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 175 275,36 eurot, mis vastab

käenduslepingus märgitud kostja vastutuse maksimaalsele suurusele.

TsMS § 162 lg 1 järgi jäid menetluskulud kostja kanda. Maakohus leidis, et hageja esindamiseks

kulunud aeg 31,75 h oli menetlusdokumentide sisu ja mahuga kooskõlas, kuid kohus vähendas

esindaja tunnihinda seoses vaidluse vähese keerukusega 265 eurolt 200 euroni (ilma

käibemaksuta). Kohus määras hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 8870 eurot ja

mõistis selle välja kostjalt hageja kasuks. Kohus märkis vastavalt hageja taotlusele, et

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates lahendi jõustumisest kuni kohustuse täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palus kostja saata

asja uueks arutamiseks samale maakohtule.

4.1. Maakohus hindas valesti asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning jättis kostja vastuväited ja

tõendid arvestamata.

Kostja kordab maakohtus esitatud seisukohti:

- kostja oli põhivõlgniku osanik ajavahemikul 02.09.2019–30.11.2021, aga võlgnevus tekkis

alates 01.12.2021;

- põhivõlgniku äriregistri väljavõttest nähtuval aadressil asub hageja üüritud hoone, mida WRS

üüris;

- kostja on ÜK kodanik, kellel puudub selle aadressiga seos, nagu ka Eestiga;

- kostja on tõendanud oma elukoha hääletamiskaardiga;

- kostja ei ole allkirjastanud lepingut, mille p-s 6.4 on kohtualluvuse kokkulepe;

- üürileping on esitatud ilma lisadeta, seega puudulikult.

4.2. Kohus on toonud otsuse p-s 6 välja asjaolusid, mis kostjat solvavad. Kohus tegi otsuse

käenduslepingu ehtsuse ja originaali kohta vaadates videot hageja telefoni ekraanilt ja hiljem

4(9)

kohtule esitatud videoklipi alusel. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et ta on kogu lepingu

allkirjastanud ning nõustunud sh ka kohtualluvuse kokkuleppega.

Kostja ei nõustu maakohtu tuvastatuga, et hageja on võlgnevust põhivõlgnikult nõudnud ja

hagejal on kostja vastu hagis toodud nõue.

4.3. Maakohus ei ole analüüsinud hageja õigusabi ajakulu vajalikkust. Ajakulu on ülepaisutatud.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ning maakohtu

otsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta

selle õiguslikke põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

7. Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled

apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.

8. Ringkonnakohus võtab asja juurde hageja apellatsioonimenetluses 05.07.2024 ja 25.09.2024

menetlusdokumentidega esitatud tõendid. Hageja esitas tõendid ringkonnakohtu ettepanekul

küsimustes, kas kostjal on Eestis elukoht; millised on ÜK kokkulepped Euroopa Liiduga peale

Brexit´it; kas kostja on ÜK seaduste kohaselt tarbija, kui ta sõlmis käenduslepingu juriidilise

isiku juhtorgani liikmena; kas lepingu p 6.4 sõlmiti juhuks, kui kostja asub pärast lepingu

sõlmimist elama välisriiki; kas lepingu p-s 6.4 sätestatud tüüptingimus on ebamõistlik kostja

suhtes. Samuti esitas hageja üürilepingu koos lisadega.

9. Vaidluse lahendamisel analüüsib ringkonnakohus küsimust, mis tähendus on käenduslepingu

p 6.4 sisaldava lehekülje allkirjastamata jätmisel kostja poolt (I), kas hagi saab esitada Eesti

kohtule (II), vastab ülejäänud apellatsioonkaebuse väidetele (III) ja teeb menetluslikud

otsustused (IV).

I

10. Kuigi kostja loobus ringkonnakohtu istungil lepingu võltsituse vastuväitest, vastab

ringkonnakohus kostja väitele, et käenduslepingu kohtualluvuse ja kohalduva õiguse

regulatsioon (lepingu p 6.4) ei kehti, kuna ta ei ole allkirjastanud käenduslepingu vastavat punkti

sisaldavat lehekülge.

10.1. Leping sõlmitakse VÕS § 9 järgi pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 4 esimese lause järgi loetakse kirjalik

leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud

kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seadusest ei tulene, et

lepingu iga või viimane leht tuleks allkirjastada mõlemal leheküljel.

10.2. Isegi kui maakohus analüüsis käenduslepingu originaali hageja telefoni ekraanilt videot

vaadates ja hiljem video vahendusel, said ringkonnakohus ja kostja tutvuda kohtuistungil lepingu

originaaliga.

5(9)

10.3. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja esindaja, et lepingu allkirjastamisel tuginesid

käendajad sellele, et vaidlus ei allu Harju Maakohtule (13.05.2024 kohtuistungi protokoll

ajamärge 00:08:32). Tegemist on uue väitega, mille ringkonnakohus jätab tähelepanuta (TsMS §

652 lg 4). Kostja ei väitnud maakohtus, et jättis teadlikult allkirjastamata lepingu viimase lehe,

sest lepingupooled ei saavutanud kokkulepet lepingu p-s 6.4 kokkulepitud tingimuses või kostja

ei olnud sellistel tingimustel nõus lepingut allkirjastama.

II

11. Pooled vaidlevad, kas hageja saab kostja vastu hagi esitada Eesti kohtule. Füüsilise isiku

vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi (TsMS § 79 lg 1). Hageja on apellatsioonimenetluses

tuginenud asjaolule, et kostja elukoht oli käenduslepingu sõlmimise ajal Eestis. Seetõttu on

menetlusökonoomia seisukohalt mõistlik esmalt tuvastada, kas kostja elukoht (või üks

elukohtadest) oli hagi esitamise ajal Eestis.

11.1. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Sama

normi lõike 2 järgi võib elukoht üheaegselt olla mitmes kohas. Kuigi kostja on väitnud, et tema

elukohaks on ÜK, ei välista see, et tema elukoht võib olla ühel ajal mitmes kohas, sh Eestis. Isik

võib elada vaheldumisi kord ühes, kord teises kohas, sel juhul on mõlemad kohad elukohad ning

ajutisel viibimiskohal ei ole elukoha tuvastamiseks tähtsust (vt RKTKo 19.10.2005, 3-2-1-89-05,

p 24, RKTKm 06.04.2016, 3-2-1-13-16, p 13). Ühel ajal mitmes kohas elukoha omamine tuleb

välja selgitada tõendite abil.

11.2. Käenduslepingust nähtuvalt sõlmiti leping 18.12.2020 ja hagi on esitatud 30.01.2023.

Valijakaardi (tl 37) kohaselt on võlgniku elukohaks 04.05.2023 seisuga XXX ehk ÜK.

11.3. Äriregistri väljavõtte kohaselt oli kostja põhivõlgniku juhatuse liige ajavahemikul

02.09.2019–02.12.2021 ja tal oli otsene osalus ajavahemikul 28.08.2019–30.112021. Samuti

nähtub tõendist, et põhivõlgnik on registreerinud oma aadressiks hoone aadressi, mida ta üüris.

Põhivõlgniku 2020. aasta majandusaasta aruandest (tl 146–152) nähtuvalt on tema osanikuks

kostja, kellel on Eesti isikukood ja kelle elukoht on XXX-i. Aruande on allkirjastanud

digitaalselt kostja juhatuse liikmena 30.06.2021. Inforegistri väljatrükilt (tl 153–155) nähtuvalt

on kostja elukoht samuti Eesti. Asjaolu, et põhivõlgniku aadressiks oli üüritud hoone aadress, ei

tähenda, et kostja elukoht ei olnud Eestis.

11.4. Kohtulahendite registri kaudu tehtud 16.10.2024 rahvastikuregistri päringust nähtub, et

kostjal oli kuni 09.02.2023 Eestis elukoht viimase aadressiga XXX, Tallinnas. Kostjal on olnud

erinevad elukoha aadressid Eestis ajavahemikul 14.10.2010–09.02.2023. Vastuseks kohtu

päringule selgitas Politsei- ja Piirivalveamet 21.10.2024 saadetud kirjas, et kostja omab alates

12.01.2011 Euroopa Liidu kodaniku alalist elamisõigust, kuid ameti andmekogus puuduvad

kehtivad andmed isiku viibimiskoha kohta praegu.

11.5. Eelnimetatud andmed võimaldavad tuvastada, et vähemalt üks kostja elukohtadest oli nii

käenduslepingu sõlmimise kui ka hagi esitamise ajal Eestis. Sellest tulenevalt võis hageja esitada

hagi Eesti kohtule. Kuna kostja üks elukohtadest oli hagi esitamise ajal Eestis, ei kontrolli

ringkonnakohus rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi (TsMS § 70 lg 1), kas asja võib

menetleda Eesti kohus ega võta seisukohta, kas käenduslepingu vaidlusalust sätet kirjeldatud

kujul saab lugeda sõlmitut juhuks, kui kostja oleks peale lepingu sõlmimist Eestist lahkunud.

6(9)

11.6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1215/2012 kohaldamiseks puudub alus ja

vastavad seisukohad tuleb maakohtu otsusest välja jätta. Kui kostjal ei oleks Eestis elukohta, ei

kohalduks määrus, sest ÜK ei ole Brexit`i tulemusel enam Euroopa Liidu liige. Sellisel juhul

tuleks kohaldada 2005. aasta Haagi kohtualluvuse kokkuleppeid käsitlevat konventsiooni.

III

12. Vastuseks ülejäänud apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

12.1. Apellatsioonimenetluses esitas hageja üürilepingu terviklikult. Kostja ei ole esile toonud, et

sellega seoses tuleks muuta maakohtu otsuse järeldusi.

12.2. Kohtuotsuse p-s 6 esitatud väited on esitanud kostja, mitte kohus. Maakohus ei ole otsuses

kostjat solvanud.

12.3. Vaidluse lahendamisel viitas maakohus põhjendatult VÕS § 142 lg-le 1, § 145 lg-le 1 ja §

65 lg-le 1. Maakohus leidis põhjendatult, et asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas põhivõlgnikult

on võlga nõutud, sest käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui

võlausaldaja nõuet põhivõlgniku vastu ei saa rahuldada. Kostja väited, et põhivõlgnikul ei ole

hagis toodud võlga, on nii üldsõnalised, et neid ei ole võimalik kontrollida. Maakohus on otsuse

p-des 11 ja 12 analüüsinud võla olemasolu ja teinud selles põhjendatud järelduse, et

põhivõlgnikul oli hageja ees võlgnevus vähemalt käendaja vastutuse maksimaalses suuruses 175

275,36 eurot.

12.4. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, et põhivõlgniku võlg tekkis siis, kui kostja ei olnud

enam põhivõlgniku osanik. Seda põhjusel, et käenduslepingu p 3.1 kohaselt kehtib leping kuni

tagatavate kohustuste nõuetekohase täitmiseni, kuid mitte kauem kui 01.02.2026. Lepingu

kohaselt ei lõpe kostja käenduskohustus osanikustaatuse lõppemisega.

13. Uue väitena on kostja ringkonnakohtule 05.07.2024 esitatud menetlusdokumendis leidnud, et

tüüptingimustel sõlmitud leping on tühine, kuna see tagab kõiki põhivõlgniku vastu esitatud

nõudeid 175 275,36 euro ulatuses ja see summa on ebamõistlikult suur. Ringkonnakohus jätab

selle väite TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.

14. Puudub alus muuta ka maakohtu määratud hageja hüvitatavate menetluskulude suurust.

14.1. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus,

mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades.

14.2. Kostja väide hageja lepingulise esindaja kulude põhjendamatuse kohta on liiga üldine, et

anda ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda. Ringkonnakohtu ülesanne ei

ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust,

vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab

ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb

mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Praegusel juhul

nähtub vaidlustatud otsusest, et maakohus on hageja menetluskulude kindlaksmääramisel asja

mahu ja keerukusega arvestanud ning esindaja tunnitasu vähendanud. Sellest lähtuvalt ei ole

7(9)

maakohtu põhjendatuks peetud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 200 eurot ja õigusabi

osutamiseks kulunud aeg 31,75 h selgelt ülemäärased.

IV

15. Kokkuvõttes jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Menetluskulud tuleb sellest tulenevalt jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).

16. Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks hageja hüvitatavate menetluskulude rahalise

suuruse ringkonnakohtus. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ringkonnakohtu

menetluskulud 11 262,50 euro ulatuses.

16.1. Hagejale osutatud õigusteenuse sisu ja maht hinnates peab ringkonnakohus põhjendatuks

järgmist ajakulu:

- apellatsioonkaebuse ja puuduste kõrvaldamise määruse analüüs, suhtlus kliendiga, vastuse

koostamine ja kohtule esitamise ajakulu on põhjendatud 6 h tunni ulatuses (10,25 h asemel),

kuna nii apellatsioonkaebus kui vastus sellele olid sisuliselt 3 lk pikkused ja korrati maakohtus

esitatud väiteid;

- kohtuistungiks ettevalmistus, suhtlus kohtu ja kliendiga, osalemine kohtuistungil, järgnev

suhtlus kliendi ning ÜK advokaatidega on põhjendatud 5 tunni ulatuses (6 h asemel), arvestades

et istungiks ettevalmistamiseks võis kuluda 1h, istung kestis 45 min ja suhtlus kliendi ning ÜK

advokaatidega on põhjendatud 3 h 15 min ulatuses;

- 14.05.2024 kohtukirjaga tutvumine ja analüüs, 05.07.2024 seisukoha koostamine koos selleks

vajalike tõendite hankimisega, komplekteerimisega ja kohtule saatmisega, suhtlus kliendiga,

vastaspoole 05.07.2024 seisukohaga tutvumine on põhjendatud 19 h ulatuses (23,75 h asemel),

kuna kohus kordas suures osas kirjas kohtuistungil räägitut ja kirjaga tutvumisele ja selle

analüüsile võis kuluda 3 h; tõendite hankimiseks toimingute tegemine, arvestades, et selleks tuli

paluda abi ÜK advokaatidelt, võis võtta 3 h; lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine,

suhtlus kliendiga on põhjendatud 2 h ulatuses; 05.07.2024 seisukoha koostamine koos eelneva

analüüsiga võis võtta selle sisu ja mahtu arvestades 10 h; vastaspoole 05.07.2024 seisukohaga

tutvumine võis võtta 1 h, kuna selles korrati suures osas varasemaid seisukohti;

- 08.08.2024 menetlusdokumendi koostamine on põhjendatud 1 h ulatuses (2,5 h asemel), kuna

selles korratakse peamiselt kokkuvõtlikult varem esitatud väiteid ja esitatakse menetluskulude

nimekiri.

Kokku on hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu 31 h.

16.2. Õigusteenust on hagejale osutatud hinnaga 265 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).

Arvestades, et ringkonnakohtus toimunud vaidlus oli keskmisest keerukam kui maakohtus,

kohaldamisele võis tulla rahvusvaheline konventsioon ja välisriigi õigus, tuleb lugeda hageja

esindaja põhjendatud tunnihinnaks 230 eurot.

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hüvitatavate menetluskuludena 31 × 230 =

7130 eurot (11 262,50 euro asemel).

17. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

8(9)

18. TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati, kui vaidlustatavate menetluskulude suurus ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)