2-24-7739/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

08.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-7739

Tsiviilasi

P.A (P.A) kaebus kohtutäitur Kristina Feinmani

(Feinman) otsuste peale täiteasjas nr 034/2020/852

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.08.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinna kohtutäituri Kristina Feinmani määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) P.A (isikukood XXX)

Puudutatud isikud:

Tallinna kohtutäitur Kristina Feinman (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Sissenõudja X.Q (isikukood: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 01.08.2024 määrus muutmata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta Tallinna kohtutäituri

Kristina Feinmani kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. P.A (avaldaja/võlgnik) esitas kaebuse kohtutäituri Kristina Feinmani (kohtutäitur) otsuste

peale täiteasjas nr 034/2020/852. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 09.04.2024 tasuotsuse,

kohtutäituri 13.05.2024 otsuse kaebuse peale ja kohustada täiturit tagastama õigusvastaselt

sisse nõutud põhitasu 630 eurot.

2. Vaidluse asjaolud olid järgmised:



kohtutäitur menetluses oli täiteasi nr 034/2020/852, mis algatati 25.05.2020 X.Q

(sissenõudja) täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 23.05.2019 otsuse tsiviilasjas 2-18-

17060 alusel;



kohtutäitur koostas 28.05.2020 võlgniku suhtes kohtutäituri seaduse (KTS) § 34 ja §

35 alusel tasu väljamõistmise otsuse, millega mõisteti võlgnikul välja menetluse

alustamise tasu 60 eurot, millele lisandus käibemaks (kokku 72 eurot) ning

kohtutäituri põhitasu 540 eurot, millele lisandus käibemaks (kokku 648 eurot);



kohtutäitur esitas 12.06.2020 menetlusega ühinemise avalduse kohtutäiturile Elin

Vilippus, kes arestis võlgnikule kuuluva kinnisasja. Kohtutäitur Elin Vilippus müüs

14.11.2023 lõppenud enampakkumisel võlgnikule kuuluva kinnisasja ning kandis

24.11.2023 enampakkumise tulemist täiteasja nr 034/2020/852 põhinõude 3 505 eurot

ja täitemenetluse alustamise tasu summas 72 eurot;



võlgnik esitas 04.12.2023 täiteasjas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur

jättis 28.12.2023 otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata. 06.01.2024 esitas avaldaja

Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 28.12.2023 otsuse peale. Harju Maakohus

rahuldas kohtuasjas nr 2-24-238 võlgniku kaebuse ning kohustas kohtutäiturit

võlgniku kaebuse uuesti läbi vaatama kohtutäituri põhitasu osas, arvestades määruses

esitatud kohtu selgitusi ning kohustas tegema uue otsuse;



kohtutäitur vaatas võlgniku kaebuse uuesti läbi 09.04.2024 ning koostas uue põhitasu

väljamõistmise otsuse. Avaldaja kohtutäituri otsusega ei nõustunud ja ta vaidlustas

selle. Kohtutäitur jättis 13.05.2024 võlgniku kaebuse rahuldama.

2. Avaldaja hinnangul tegi kohtutäitur uue põhitasu otsuse eirates maakohtu lahendist

tulenevat kohustust arvestada, et täituril puudus põhitasu saamise õigus. Ühinemisavalduse

vahendanud kohtutäituril polnud põhitasu saamise õigust, kuigi kohtutäitur tegi tööd.

Ühinemisavalduse esitamise hetkeks polnud kohtutäitur suutnud rahuldada sissenõudja nõuet.

Samuti sai täitur täitemenetluse alustamise tasu.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu. Olukorras, kus nõue tasutakse sissenõudjale

kohtutäituri otsese tegevuseta, on kohtutäituril õigus saada tehtud töö eest tasu ja nõuda sisse

täitekulud. Kohtutäitur menetles asja kokku 3,5 aastat, mille jooksul tegi igapäevaseid

päringuid, vastas võlgniku päringutele ja taotlustele ning tegi ka muid toiminguid. Kokku oli

täitetoimiku sisukorras 57 rida. Lähtuvalt täiteasjas teostatud toimingute mahust tegi täitur

uue põhitasu otsuse, millega mõisteti võlgnikult välja osaline kohtutäituri põhitasu. Põhitasu

otsuse tegemisel arvestas kohtutäitur nõude rahuldamiseks tehtud toimingute mahtu.

Avaldaja ja kohtu poolt viidatud Riigikohtu 29.01.2014 lahendi 3-2-1-164-13 p-s 19 leidis

kohus mh, et asjakohane regulatsioon oli puudulik. Lisaks märgiti lahendis, et polnud

ammendavalt analüüsitud kohtutäituri tasu ja täitekulude sissenõudmist ja jaotamist mh

sissenõudmisega ühinemise korral. Peale nimetatud lahendi tegemist muudeti kohtutäituri

seaduses tasu võtmise sätteid korduvalt, millest tulenevalt polnud viidatud lahendis toodud

seisukohad enam üle toodavad ning seadusandja on õiguskorda selles valguses täiendanud.

Kohtutäituri seaduse muutmise eelnõu seletuskirjas lähtuti asjaolust, et kohtutäitur peab

saama oma tasust kaetud kõik täitemenetlusega seonduvad kulud ja saama ka mõistlikku kasu.

Ei saanud tekkida olukorda, kus võlgnik täitemenetlusega seonduvaid kulusid ei peagi tasuma.

Kohtutäitur tõi välja, et võlgnik maksab kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt kohtutäituri

tasu või täitekulude otsusele, kui võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast vabatahtliku

täitmise tähtaja möödumist sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta.

4. Sissenõudja avalduse osas seisukohta ei esitanud.

Maakohtu määrus

5. Maakohus rahuldas avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15, §

477 lg-te 1,2, 5 ja 7, § 457, § 463 lg 2 ning TMS § 218 lg 1, 149 ja § 37 lg 1 alusel. Kohus

kohustas kohtutäiturit tegema uue otsuse kaebuse kohta osas, mis puudutas kohtutäituri

põhitasu. Avaldaja menetluskulud jäid kohtutäituri kanda ja ülejäänud menetlusosaliste kulud

nende endi kanda. Kohus mõistis täiturilt avaldaja kasuks välja riigilõivu 15 eurot.

Kohus tuvastas, et kaebus esitati õigele maakohtule tähtaegselt. Kohus ei nõustunud

kohtutäituri seisukohaga, et käesoleval juhul ei saanud tugineda Riigikohtu seisukohale asjas

nr 3-2-1-164-13. Asjaolu, et pärast nimetatud lahendit muudeti kohtutäituri tasu võtmise

sätteid korduvalt, ei andnud alust asuda seisukohale, et nimetatud seisukohad polnud enam

asjakohased. Nimetatud lahendis käsitletud põhimõtteid oli võimalik rakendada ka praegu.

Harju Maakohus tõi kohtuasjas nr 2-24-238 sõnaselgelt esile, et põhitasu saamise õigust

ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril polnud. Jõustunud kohtulahend oli täitmiseks

kohustuslik. Kohtutäitur tegi aga uue otsuse, millega ignoreeris kohtupoolseid suuniseid ja

mõistis võlgnikult välja osalise menetluse põhitasu summas 516,39 eurot, millele lisandus

käibemaks 113,61 eurot (kokku 630 eurot). Kehtiva põhimõtte kohaselt tuli vältida

kohtutäituri tasu mitmekordset maksmist. Põhitasu sai nõuda vaid arestimist ja

enampakkumist korraldav kohtutäitur. Ühinemisavalduse esitanud kohtutäituril ei olnud

põhitasu saamise õigust isegi kui kohtutäitur tegi oma tööd. Täitemenetlusega ühinemise tõttu

kohtutäituri töömahu väidetav suurenemine sai omada tähendust vaid lisatasu määramisel,

mitte aga põhitasu kontekstis.

Kohtutäituri määruskaebus

6. Kohtutäitur palus tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus rahuldas võlgniku

avalduse ja palus teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palus

kaebaja jätta avaldaja kanda.

Kaebaja hinnangul kohtuasja nr 2-24-238 lahendis kohus ei avaldanud, et täituril puudub alus

tasu saamiseks Kohus andis juhise, et kohtutäituril tuleb kaebus uuesti läbi vaadata põhitasu

osas ja vajadusel tuleb teha uus kohtutäituri tasu otsus. Tasu suurus selgub täitemenetluse

lõpus ja kohtutäituri tasu suurus võib täitemenetluse kestel muutuda.

Maakohus tõlgendas vääralt Riigikohtu lahendist tulenevaid seisukohti ega andnud sisulist

hinnangut asjaolu kohta, kas vastav seisukoht oli kehtiv ka käesoleval ajal. Seda eelkõige

KTS § 41 lg 3 koostoimes. Kohus jättis tähelepanuta, et kohtutäitur tegi kohtutäituri tasu

otsuse KTS § 41 lg 3 alusel. Vaidlustatud määrusega tugines kohus tasu õiguspärasuse

hindamisel üksnes KTS § 32 lg 5 koostoimes TMS § 33 lg-ga 4. Alates 19.04.2021 jõustunud

KTS § 41 lg 3 annab kohtutäiturile aluse nõuda võlgnikult sätestatud alustel kohtutäituri tasu

tasumist olukorras, kus sissenõudja nõue on täidetud kohtutäituri otsese vahenduseta. Kohus

jättis põhjendamatult selles osas õigusliku hinnangu andmata. Kaebaja hinnangul polnud

võlgnike kohtlemine lähtudes neile kuuluva vara liigist põhjendatud. Lisaks peab seadusandja

võimalikuks kohtutäituri õigust põhitasule sõltumata sellest, kas täitemenetluses on üldse

toiminguid tehtud.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.

8. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg

1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel neid täies ulatuses ei korda.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas ühinemisavalduse esitanud kohtutäituril on põhitasu

saamise õigus.

Riigikohus on selgitanud, et kui võlgnik on võlgu mitmele sissenõudjale, võivad võlgniku

kohta tehtud täitedokumente hakata täitma erinevad kohtutäiturid. Samuti on võimalik see, et

sissenõudjal on ühe võlgniku vastu mitu täitedokumenti või ühest täitedokumendist tulenevalt

mitu nõuet ning kõiki neid täitedokumente või nõudeid täidab sissenõudja avalduse alusel üks

kohtutäitur. Sellistel juhtudel, kui kohtutäitur avab (mitu erinevat kohtutäiturit avavad) iga

nõude kohta täitetoimiku ja seega ka eraldi täitemenetluse, tekib küsimus, kas võlgnik peab

igas täitemenetluses tasuma mh kohtutäituri põhitasu või tuleb need kulud kanda vaid üks

kord (RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 17). TMS § 149 lg 1 esimese lause järgi, kui

kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise

sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses.

Riigikohus on selgitanud, et TMS § 149 üks eesmärk on vältida ühe kinnisasja müümist

korraga mitmes täitemenetluses (RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 12). Praegusel juhul

oli täitemenetlus nr 034/2020/852 ühinenud kohtutäitur Elin Vilippuse menetlusega TMS §

149 alusel. Kohtutäitur Elin Vilippus müüs enampakkumisel avaldajale kuuluva kinnisasja

ning nimetatud täiteasjades rahuldati sissenõudjate nõuded enampakkumise tulemi arvelt.

KTS § 29 lg 1 järgi võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse

põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Põhitasu peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril

saada endale ja maksta kohtutäituri büroos töötavatele isikutele tasu tehtud (ameti)toimingute

eest ning majandada kohtutäituri bürood tervikuna (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 22;

RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-20-17, p 13.2).

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et ühinemisavalduse esitanud

kohtutäituril ei ole õigust nõuda kohtutäituri põhitasu, st praegusel juhul puudub kohtutäitur

põhitasu saamise õigus (vt ka RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 18; RKTKm 16.12.2015,

3-2-1-108-15, p 15). Põhitasu saab nõuda vaid arestimist ja enampakkumist korraldav

kohtutäitur, st praegusel juhul kohtutäitur Elin Vilippus, selle menetluse eest, milles ta

korraldas kinnisasja arestimise ja müügi (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 15; RKTKm

29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 18).

Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri tõlgendusega, et praegusel juhul on kohtutäituril õigus

saada põhitasu KTS § 41 lg 3 alusel. KTS § 41 lg 3 järgi, kui võlgnik täidab nõuetekohaselt

nõude pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta,

maksab võlgnik KTS § 29 lg-s 1 nimetatud kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt

kohtutäituri tasu või täitekulude otsusele. Praegusel juhul ei ole sissenõudja nõuet rahuldatud

vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ega täitemenetluse väliselt (mis võimaldaks kohaldada

KTS § 41 lg-t 3). Kohtutäitur Elin Vilippus müüs enampakkumisel avaldajale kuuluva

kinnisasja ning kandis enampakkumise tulemist vaidlusaluse täiteasja sissenõudja nõude

kohtutäituri ametikontole.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-164-13 (p 19) märkinud, et ta ei ole selles lahendis

ammendavalt analüüsinud kohtutäituri tasu ja täitekulude sissenõudmist ja jaotamist mh TMS

§ 149 järgi sissenõudmisega ühinemise korral. Siiski peab ringkonnakohus põhjendatuks

käesoleva tsiviilasja lahendamisel lähtuda Riigikohtu tõlgendusest, mille järgi on KTS § 32

lg-t 5 koostoimes TMS § 33 lg-ga 4 (analoogia alusel) TMS §-s 149 sätestatud juhtumil

võimalik tõlgendada nii, et ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril on õigus saada

kinnisasja müügist saadud tulemist raha menetluse alustamise tasu ning täitekulude katteks.

Kohtutäituri põhitasu saamise õigust ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril ei ole (p 18).

Riigikohus on oma seisukohta põhjendanud sellega, et ühinemisavalduse esitamise hetkeks ei

ole kohtutäitur suutnud rahuldada selle sissenõudja nõuet, kes talle täitmisavalduse esitas (p

18). Riigikohus on ka oma varasemas praktikas selgitanud, et põhitasu lõplik suurus sõltub

sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub

täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümine) või n-ö

väljaspool täitemenetlust (võlgnik maksab võla otse sissenõudjale vms). Kui sundtäitmisele

esitatud rahaline nõue õnnestub kohtutäituri tegevuse tulemusel täita osaliselt, tuleb arvestada

KTS § 32 lg-s 5 sätestatuga, mille kohaselt on kohtutäituril sel juhul õigus saada põhitasu

üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1- 108-15,

p 11). Praegusel juhul rahuldati sissenõudja nõue kohtutäitur Elin Vilippuse läbi viidud

enampakkumise tulemi arvelt, seega ühinemisavalduse esitamise hetkeks ei olnud kohtutäitur

suutnud rahuldada sissenõudja nõudeid, kes talle täitmisavaldused esitasid.

Lisaks ei või Riigikohtu hinnangul mitme sissenõudja ja mitme täitemenetluse korral

võlgnikule täitemenetluste tagajärjel tekkivad kulutused (eelkõige kohtutäituri põhitasu) olla

vähemalt olemuslikult suuremad kui juhul, mil need menetlused oleksid koondatud ühe

kohtutäituri juures toimuvasse ühte täitemenetlusse (p 17). Kui samal perioodil ühe võlgniku

vastu esitatud nõuded võivad olla jaotatud erinevate kohtutäiturite vahel ning sellise jaotuse

tõttu peab võlgnik maksma kohtutäituri tasusid mitu korda ning võlgniku vara müügist saadud

tulemist eelisjärjekorras täitemenetluse kulude mahaarvutamise tõttu väheneb ka

sissenõudjale väljamakstav summa, ei ole selline lahendus võlgniku ja sissenõudja, vaid

üksnes kohtutäituri huvides (p 19). Seega on Riigikohus vastava lahendi tegemisel arvestanud

võlgniku (ja sissenõudjate) põhjendatud huvidega. Võlgnik peab tasuma põhitasu, kuid seda

kohtutäitur Elin Vilippusele ning selle menetluse eest, milles kohtutäitur korraldas kinnisasja

arestimise ja müügi. Selliselt on välditud võlgniku kohustust tasuda kohtutäituri põhitasu mitu

korda ja erinevatele täituritele. Lisaks on sellisel juhul suurem ka sissenõudjatele

väljamakstav summa.

Seega tuleb kohtutäituril teha avaldaja kaebuse kohta uus otsus osas, mis puudutab

kohtutäituri põhitasu. Kohtul on avaldaja kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii

kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui ka põhitasu otsus. Küll ei saa kohus põhitasu

otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha (RKTKm 01.06.2016, 3-2-1-

36-16, p 23.). Seega tuleb kohtutäituril avaldaja kaebus uuesti läbi vaadata.

Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata.

Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kohtutäituri kanda (TsMS §

171 lg 1). Toimiku materjalidest nähtuvalt avaldajal kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Käesolev määrus ei ole TMS § 218 lg 3 alusel Riigikohtule edasikaevatav, kuivõrd

täitemenetluses täidetav nõue (kohtutäituri põhitasu kokku 630 eurot) on alla 2000 euro.

TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Seega ei saa käesolevat

lahendi peale edasi kaevata mitte üheski osas.

(allkirjastatud digitaalselt)