3-24-1880/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedX. X (kaebaja) esitas 20.05.2024 Põhja-Tallinna Valitsusele sotsiaaltoetuste taotluse (dtl Põhja-Tallinna Valitsus jättis 23.05.2024 otsusega (menetlus nr 24271291926)
Legislator headnote
AI generated3-24-1880/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: X. X (kaebaja) esitas 20.05.2024 Põhja-Tallinna Valitsusele sotsiaaltoetuste taotluse (dtl Põhja-Tallinna Valitsus jättis 23.05.2024 otsusega (menetlus nr 24271291926)
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Reelika Lind
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. november 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1880
Haldusasi
X. Xe kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse 23.05.2024 otsuse nr
24271291926 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X
Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Ahti Olesk
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta asjale juurde dokument „Y. Y“.
2. Jätta X. Xe kaebus rahuldamata.
3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.12.2024 (halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja
lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise
menetlusosalise suhtes lugupidamatult (HKMS § 52 lg 1).
Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellat-
sioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest
arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §
184).
Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse füüsiliste isikute, v.a esindaja, nimed tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X. X (kaebaja) esitas 20.05.2024 Põhja-Tallinna Valitsusele sotsiaaltoetuste taotluse (dtl
35-37) sissetulekust sõltuva toetuse ja toimetulekutoetuse saamiseks.
2. Põhja-Tallinna Valitsus jättis 23.05.2024 otsusega (menetlus nr 24271291926)
sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 2 alusel (dtl 38-40) kaebajale 2024. a maikuu eest
toimetulekutoetuse määramata, sest perekonna sissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätes-
tatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist ületab toimetulekupiiri 193,38
3-24-1880
euro võrra. Kaebaja ja temaga koos elava Y. Yi elukohaks on korter aadressil Xxxxx xx x-xx,
Tallinn. Kaebaja sissetulekuks on sotsiaalabi 100 eurot ja Y. Yi sissetulekuks töövõimetoetus
576,6 eurot, kokku 676,6 eurot. Perekonna arvestuslik toimetulekupiir on 360 eurot ja
eluaseme üldkulud 123,33 eurot.
3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 21.08.2024
määrusega menetlusse nõuetes tühistada Põhja-Tallinna Valitsuse 23.05.2024 otsus ja
kohustada Tallinna linna (vastustaja) rahuldama kaebaja 2024. a maikuu toimetulekutoetuse
taotluse. Y. Yi sissetulekuga ei saanud toimetulekutoetuse määramise üle otsustamisel
arvestada, sest ta ei olnud kaebaja leibkonna liige, vaid elas oma ema F. F juures. Samuti on
Y. Y surnud.
4. Vastustaja palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:
4.1. Kaebaja taotluses toodud elukoha ja leibkonna andmed on ekslikud. Neid on enne otsuse
tegemist korduvalt kontrollitud ja välja selgitatud, et kaebaja elas koos Y. Yiga aadressil
Xxxxx xx x-xx, Tallinn. Kodukülastused tehti ja selgitusi küsiti nii Y. Yilt, tema emalt F. Flt
kui ka kaebaja emalt D. D.
4.2. Kaebajal ei ole eluasemega seotud võlgu. Võlausaldajad on suuliselt kinnitanud, et
kaebaja tasub oma arved alati tähtaegselt. Arveid on tasutud nii kaebaja vanemate poolt kui ka
kaebajaga seotud ettevõtete kaudu. Kaebaja hoiab teadlikult oma Swedbank AS-i konto
tühjana, et näidata toimetulekutoetuse taotlemisel sissetulekute puudumist. Kuna kaebaja elas
toimetulekutoetuse taotlemisel koos Y. Yiga, siis on taotluse lahendamisel lähtutud tegelikest
andmetest.
KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kaebaja vaidlustab talle 2024. a maikuu eest toimetulekutoetuse määramata jätmist.
Kaebaja vaidlustab Y. Yi arvamist tema pereliikmete hulka ja tema sissetulekuga arvestamist
kaebaja pere sissetulekute hulgas.
6. Kohtu arvates on kaebus selgelt põhjendamatu ja jääb rahuldamata. Tallinna Halduskohus
on oma jõustunud otsustega (nt 11.04.2024 otsus asjas nr 3-24-556, 16.08.2024 otsus asjas nr
3-24-929, 25.09.2024 otsus asjas nr 3-24-1583) korduvalt tuvastanud, et kaebaja elas koos Y.
Yiga korteris aadressiga Xxxxx xx x-xx, Tallinn. Vaatamata kaebaja heitlikele väidetele
elamise kohta garaažis Xxxxx xx xx ja oma ema juures Xxxxx xx x-xx, on kohtud tuvastanud,
et tegemist oli ajutiste viibimiskohtadega. Tegelik elukoht oli kaebajal Xxxxx xx x-xx, mille
kohta on esitanud vastustajale koos toimetulekutoetuse taotlusega kuludokumendid.
7. Ka Y. Yi elukoht oli samal aadressil, mitte tema ema F. F juures. Kaebaja sellekohased
väited ei vasta tõele. Vaatamata asjaolule, et Y. Yi eestkostjaks oli tema ema F. F, oli Y. Yi
hooldajaks kaebaja, kellele vastustaja maksis selle eest ka hooldajatasu 100 eurot kuus. Ka Y.
Yile tasutud töövõimetoetus jõudis kaebajani – Y. Yi ema andis selle sularahas igakuiselt
kaebajale üle. Seega arvas vastustaja põhjendatult kaebaja pere sissetulekute hulka nii
kaebajale makstud sotsiaaltoetuse (hooldajatasu) 100 eurot kui ka Y. Yile makstud
töövõimetoetuse 576,6 eurot.
8. SHS § 133 lg 1 järgi on toimetulekutoetuse arvestamise aluseks perekonna kõigi liikmete
eelmisel kuul saadud netosissetulekud. Rahvastikuregistri andmetel1 suri Y. Y xx.xx.xxxx.
See tähendab, et tal oli 2024. a aprillikuus olemas sissetulek (töövõimetoetus) ja sellega sai
1 Vt kohtu poolt kohtute infosüsteemist juurde võetud dokument „Kristel Laast“.
2(3)
3-24-1880
2024. a maikuu toimetulekutoetuse määramisel arvestada. Seega ei muuda Y. Yi surm
xx.xx.xxxx vastustaja otsuse õiguspärasust.
9. SHS § 131 lg 2 järgi on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal,
kelle kuu netosissetulek pärast sama seaduse § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel
arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.
2024. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2 järgi on perekonna esimese liikme toimetulekupiir
200 eurot kalendrikuus ning SHS § 131 lg 4 järgi on perekonna teise ja iga järgmise täisealise
liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist (160 eurot).
10. Kaebaja perekonna toimetulekupiiriks on 360 eurot (200 + 160). Kaebaja pere sisse-
tulekutest (kokku 676,6 eurot, dtl 39) eluasemekulude (kokku 123,22 eurot, dtl 39, 94-96)
maha arvamisel jääb perekonna sissetulekuks 553,38 eurot, mis ületab kaebaja pere
toimetulekupiiri. Seega puudus kaebajal 2024. a mais õigus toimetulekutoetusele. Vastustaja
vaidlusalune otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Samal põhjusel puudub
alus kohustada vastustajat kaebajale toimetulekutoetust maksma või selle üle uuesti
otsustama.
11. Eeltoodud põhjendustel jääb kaebus rahuldamata.
12. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seepärast jäävad menetluskulud kaebaja kanda
(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt
ega ole esitanud kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seepärast jäävad
vastustaja võimaliku menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
3(3)