2-24-120132/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. november 2024, Paide

Tsiviilasja number

2-24-120132

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi M. A. vastu võlgnevuse ja

kõrvalnõuete väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

962,99 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659)

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (e-post:

XXX)

Kostja: M. A. (isikukood XXX, viibimiskoht XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja M. A. suhtes.

2. Mõista kostjalt M. A.-lt hageja Elisa Eesti AS kasuks välja Tele2 Eesti AS ja

kostja vahel 24.11.2022 sõlmitud seadme Technicolor CGA2121 müügilepingu

ja 05.03.2023 sõlmitud seadme CAT® S62 Pro müügilepingu alusel

põhivõlgnevus 655,63 eurot, viivis (perioodi 19.07.2023-27.06.2024 eest) 111,81

eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 807,44 eurot.

3. Mõista kostjalt M. A.-lt hageja Elisa Eesti AS kasuks välja viivis põhinõudelt

(655,63 eurot) alates 28.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,065%

päevas.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Mõista kostjalt M. A.-lt hageja Elisa Eesti AS kasuks välja menetluskulu

hüvitamiseks 392,50 eurot (s.o riigilõiv 245 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulud 20 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu

127,50 eurot).

4.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (392,50 eurolt) hagejale

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras

alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui:

1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;

2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt;

3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas 30.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 836,33 euro saamiseks. Kohus tegi 06.06.2024 võlgnikule

makseettepaneku. Kostja esitas nõudele vastuväite, mistõttu lõpetas kohus 20.06.2024

määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 27.06.2024 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse

655,63 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 111,81 eurot ja

lisanduva viivise nõudes.

2. Pärnu Maakohus võttis 23.09.2024 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat

hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest.

3. Elisa Eesti AS ja kostja vahel oli sõlmitud 24.11.2022 Elisa Eesti AS liitumisleping.

Nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 24.11.2022 sõlmitud seadme Technicolor CGA2121

osamaksetega vara müügileping ja 05.03.2023 sõlmitud seadme CAT® S62 Pro

osamaksetega vara müügileping. Müügilepingute kohaselt tuli kostjal tasuda seadmete eest

36 kuud, igakuise vastavalt osamaksetega 2,99 eurot ja 15,528 eurot, tasumise tähtaegadega

vastavalt 23.11.2025 ja 04.03.2026. Kostja on jätnud tasumata arved nr 2039057754,

2039436084, 2039733094 ja 2040051306. Elisa Eesti AS ütles lepingud üles 23.09.2023,

kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Vastavat Üldtingimuste

punktile 6.10. nõuab hageja kostjalt viivist määraga 0,065% tasumata summalt

kalendripäevas kuni summa täieliku tasumiseni. Viivis perioodi 19.07.2023 – 27.06.2024

eest on 111,81 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt alates 28.06.2024 kuni

põhinõude täitmiseni 0,065% päevas. Hageja nõuab sissenõudmiskulusid VÕS § 113² lg 2 p

2 alusel 40 eurot. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 520 eurot (sh riigilõiv

245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 255 eurot)

ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

4. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 23.09.2024 kohtumäärus kätte avaliku e-

toimiku (AET) kaudu 25.09.2024. Kostja kohustus vastama hagiavaldusele 14 päeva jooksul,

s.o hiljemalt 16.10.2024.

5. 25.09.2024 esitas kostja kohtule dokumendi pealkirjaga: Maääruskaebus, Hagi

tagamine/Esialgne õiguskaitse. Sisuliselt oli tegemist kostja vastusega hagile, mis aga ei

vastanud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud nõuetele. Kostja soovis, et

kohus määraks talle advokaadi, kes kaitseks tema huvisid ja õigusi.

Kohus 16.10.2024 määrusega jättis kostja esitatud vastuse käiguta ning anda kostjale tähtaja

vastuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kohus

määruses selgitas, et nõuded hagi vastusele on välja toodud 23.09.2024 hagi menetlusse

võtmise määruses, mis on kostjale edastatud. Ühtlasi selgitas kohus, et riigi õigusabi korras

esindaja määramiseks tuleb kostjal esitada kohtule vormikohane riigi õigusabi taotlus ja

taotleja majandusliku seisundi teatis. Koos 16.10.2024 määrusega edastas kohus kostjale

vormikohase riigi õigusabi taotluse ja taotleja majandusliku seisundi teatise. Kohus selgitas

16.10.2024 määruses, et kohtu nõude täitmata jätmisel, s.o nõuetele vastava hagi vastuse

esitamata jätmisel või vormikohase menetlusabi taotluse estamata jätmisel jätab kohus kostja

25.09.2024 vastuse tähtelepanuta ja loeb kõik hagis toodud asjaolud kostja poolt

omaksvõetuks.

Kostjale toimetati 16.10.2024 kohtumäärus kätte avaliku e-toimiku (AET) kaudu

17.10.2024. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (31.10.2024) ega käesoleva ajani

16.10.2024 määruses toodud puudusi kõrvaldanud ega esitanud ka vormikohast menetlusabi

taotlust.

6. TsMS § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile

vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei

esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt

nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.

7. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja

tuleb rahuldada.

8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest

taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg

1).

9. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja

kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja

mõista. Riigilõivu 245 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus

tuleneb riigilõivuseadusest.

10. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 3 töötunni eest, kokku 255 eurot (s.o 85

eurot/h ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne

ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid

korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 1,5 töötunni eest, s.o

127,50 eurot. Hageja on kohtule kinnitanud, et tekkinud kulude käibemaksu suuruseks on

0%, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10

hüvitamisele ilma käibemaksuta, kokku 127,50 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus

maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud

hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.

11. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 392,50 eurot (riigilõiv 245

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu

127,50 eurot).

12. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

13. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja

suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

14. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata

kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui

jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

15. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Mälberg

kohtunik