2-24-10087/28 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-24-10087

Määruse tegemise aeg ja koht

07.11.2024, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

S. H. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: S. H. (isikukood: XXX; aadress: XXX; e-

post: XXX);

Usaldusisik: Ly Müürsoo (OÜ Sentire MK; Tel:

509 7383 või 648 1156; e-post: lyy.myyrsoo@mail.ee).

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, pankrotihalduri nimetamine

ja võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja määramine

Kohtuistung

30.10.2024

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja füüsilisest isikust võlgniku S. H. (isikukood XXX) pankrot

7.novembril 2024 kell 16.00 ja algatada S. H. kohustustest vabastamise menetlus.

2. Määrata S. H. (isikukood XXX) pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly

Müürsoo, kelle kontaktandmed on: OÜ Sentire MK; Tel: 509 7383 või 648 1156; e-

post: lyy.myyrsoo@mail.ee.

3. Kohustada S. H.t andma võlgniku vande 29.novembril 2024 kell 10.00 (asukohas

Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Kooli tn 2, Jõhvi, virtuaalsaalis). Kui S. H. vannet

andma ei ilmu, siis on kohtul õigus teda trahvida, kohaldada sundtoomist või

määrata arest kuni 3 kuud.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 29.novembril 2024

algusega kell 10.00 pankrotihalduri büroos. Osalemine on võimalik virtuaalsete

kanalite kaudu. Kohus osaleb virtuaalselt.

5. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada

pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks

lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 07.11.2025.

6. Võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

kestel

ei

saa

pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole

pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

7. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi,

määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta,

ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg,

nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste

täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

8. S. H. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist,

ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa

esitada pärast seda, kui võlausaldajate nimekiri on esitatud kohtule

kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga

tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse

nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt

esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

9. Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud

tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

10. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Jätta menetluskulud S. H. kanda.

12. Määrata usaldusisiku Ly Müürsoo tasuks 1260 eurot, millele lisandub käibemaks

277,20 eurot, s.o kokku 1537,20 eurot.

13. Anda S. H.le menetlusabi usaldusisiku tasu 820 euro ja sellele lisanduva

käibemaksu 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot hüvitamiseks ning hüvitada see

menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel ilma hüvitamiskohustuseta.

14. Ülejäänud usaldusisiku tasu, s.o 440 eurot ja sellele lisanduv käibemaks 96,80

eurot, kokku 536,80 eurot mõista välja S. H. pankrotivarast.

15. Määruse resolutsiooni punktides 12 ja 13 märgitud usaldusisiku tasu kanda

OÜ-le Santire MK (registrikood 10539935, arvelduskonto nr EEXXX, Swedbank

AS-is), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg-st 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist

peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise

viisi ja korda.

Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile usaldusisiku ülesannetes Ly

Müürsoole ning määruse resolutsiooni punkt 13 täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele. Avaldada määrus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates

määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Viru Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik

S. H. esitas 02.07.2024 kohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb enda pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik kannab karistust

Viru Vanglas, seega sissetulek puudub. Võlgnik on vallaline ning tal on üks ülalpeetav.

Varana on välja toodud väärtusetu sõiduk Nissan Primera (2002). Sõiduk jäi Soome. Täitmata

kohustusi on ligikaudu 20 000 eurot. Suur osa nõuetest koosneb menetluskuludest ning

trahvidest. Algatatud on täitemenetlused. Võlgnikul on igakuine kohustus tasuda lapse

ülalpidamiseks elatist 250 eurot. Võlgnik soovib saada B-kategooria juhtimisõiguse, et olla

tööturul atraktiivsem. Haridus X klassi. Võlgnik esitas menetlusabitaotluse ning taotluse riigi

õigusabi saamiseks.

Kohus jättis 06.09.2024 määrusega rahuldamata S. H. taotlused menetlusabi- ning riigi

õigusabi saamiseks.

Riigilõiv 10 eurot tasutud 09.09.2024.

Kohus võttis 10.09.2024 määrusega S. H. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas

usaldusisikuks Ly Müürsoo. Kohus peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised.

Usaldusisik Ly Müürsoo esitas 10.10.2024 kohtule usaldusisiku aruande. Esitatud andmetest

nähtub, et S. H. omab pensionikontot, millel on pensioniregistri II samba 1218.849 SEB

pensionifond 18+ osakut osaku puhasväärtusega 0.97333 eurot koguväärtusega 1186,34 eurot.

Pensionifondi osakud ei ole vara, mida pankrotihaldur saaks iseseisvalt arvata pankrotivara

hulka. S. H. nimele on registreeritud sõiduauto Nissan Primera (registreerimismärgiga XXX,

2003). Sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus, viimane ülevaatus kehtis kuni 2019 august.

Enne usaldusisiku nimetamist on sõidukile seatud kümme erinevat aresti, esimene neist

07.08.2019. Võlgniku väidete kohaselt jäi sõiduk Soome. Rahandusministeerium kandis

25.09.2024 usaldusisiku kutsealasele kontole S. H. raha summas 1,20 eurot. Seega on

võlgnikul vara kokku väärtuses 1,20 eurot. S. H. kohustused on kokku 30 354,51 eurot. S. H.

vara suhtes oli enne usaldusisiku nimetamist aktiivseid täitemenetlusi 20. S. H. on 2024

saanud maksustatavat tulu Justiitsministeeriumist, kuid kõik laekumised on olnud väiksemad

kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalk. 2024 augustis on olnud väljamakse summas

19,74 eurot. Usaldusisik on seisukohal, et S. H. on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda

rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule

teadaolevalt ei ole. Kuulutada välja S. H. pankrot ning algatada kohustustest vabastamise

menetlus. Pankrotihalduriks nimetada Ly Müürsoo. Kohustada S. H.t kohtus vandega

kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta.

Kohus pidas tsiviilasjas nr 2-24-10087 kohtuistungi võlgniku ja usaldusisiku osavõtul.

KOHTU SEISUKOHT

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud

pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku

nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja

kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada

ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s

45 sätestatule.

FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses

pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette

nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid

eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku

pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku

pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja

käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2).

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS

§ 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus

pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib

siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist

täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse

täitmiseks.

Kohus arutas 30.10.2024 toimunud kohtuistungil võlgnikuga usaldusisiku antud arvamust. S.

H. on nõus pankrotimenetlusega.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, usaldusisiku

hinnangust ning kogutud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal

olemasolevat vara. Võlgnik on vabanenud karistuse kandmiselt ning on arvel töötuna.

Võlgnikul on alaealine ülalpeetav, kellele ta peab igakuiselt elatist maksma. Vara võlgnikul

puudub. Kohustusi võlausaldajate ees on kokku vähemalt 30 354,51 eurot.

Kohus loeb tuvastatuks, et S. H. on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga.

Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti.

Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks

ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Ly

Müürsoo on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik

vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

Kohus kuulutab võlgniku S. H. pankroti välja 7.novmebril 2024 kell 16.00, nimetab võlgniku

pankrotihalduriks Ly Müürsooi. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub resolutsioonis

märgitud ajal ja kohas, s.o 29.novembril 2024 kell 10.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas

(virtuaalsaalis).

PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus S. H.t enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut

kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandustegevuse

kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui S. H. vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus teda

trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3

sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS

§ 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse

lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui

pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka

kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 07.11.2025, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

Kohus selgitab:



Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-

d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6

rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega

järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus

avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse

tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed.

Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ning usalduslikule Ly Müürsoole, samuti

võlgnikule.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1260 eurot, millele lisandub

käibemaks 277,20 eurot.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2

nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse

määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise

halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 9 tundi. Arvestades

avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu

(vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning hinnangu andmisega

saadud informatsioonile, samuti suhtlemine võlgniku ja võlausaldajatega) ja keerukust ning

tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh

juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole OÜ

Sentire MK (registrikood 10539935), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on

käibemaksukohustuslane (EE101022741). Seega lisandub tasule käibemaks

käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1).

Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi

vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi

vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

Võlgnikul puudub koheselt vara usaldusisiku tasu maksmiseks, seega annab kohus võlgnikule

usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra

(820 eurot, lisandub käibemaks). Ülejäänud tasu mõistab kohus välja võlgniku pankrotivara

arvel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

Kohtunik