4-24-1298/32 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2024, Viljandi kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-1298 (2840,24,000146)

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Aivar Hint

Kätlin Lumi

Väärteoasi

Toomas Linnu kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 27.03.2024.a. otsusele väärteoasjas nr

2840,24,000146 Toomas Linnu karistamises RelvS § 891 lg

1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot

Menetlusalune isik

Kaitsja

Toomas Linnu (isikukood: 38907196022; elukoht: XXX ;

e-post: XXX )

vandeadvokaat Silver Reinsaar (valitud kaitsja)

Kohtuväline menetleja

Kohtuvälise menetleja esindaja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur (asukoht:

Pargi tn 1, Viljandi; e-post: XXX)

PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna

menetlusgrupi eriasjade uurija Piret Vaher

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 3, kohus otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 27.03.2024.a. otsus

väärteoasjas nr 2840,24,000146 Toomas Linnu karistamises RelvS § 891 lg 1 järgi.

2. Lõpetada väärteomenetlus Toomas Linnu suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel

otstarbekuse kaalutlusel.

3. Jätta valitud kaitsjale vandeadvokaat Silver Reinsaarele makstud tasu menetlusaluse

isiku Toomas Linnu kanda.

4. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, tema kaitsjale ning kohtuvälisele

menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse

pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Otsuse

peale võivad kassatsiooni esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Menetluse käik

1.1. PPA Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik A.K kohtuvälise menetlejana on 01. märtsil 2024

väärteoasjas nr 2840,24,000146 koostanud väärteoprotokolli Toomas Linnu õigusrikkumises

relvaseaduse (RelvS) § 46 lg 5 p 1 järgi, väärteo kvalifitseerimisega RelvS § 891 lg 1 järgi (VT, tl

1-1p). Õigusrikkumise kirjeldusest nähtuvalt Toomas Linnu relvaloa omajana hoidis laskemoona

hoiukohas tulirelva padruneid kaliibriga 9x19 kokku 206 tükki, vastavalt RelvS § 46 lg 5 p 1

võib füüsiline isik hoida kuni 200 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse

tagamise otstarbega tulirelva kohta. Seega Toomas Linnu hoidis 6 tulirelva padrunit rohkem,

millega rikkus laskemoona käitlemise nõudeid. Rikkus RelvS § 46 lg 5 p 1 nõudeid. Väärteo

kvalifikatsioon RelvS § 891 lg 1.

1.2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupi

uurija Eveliin Allik on kohtuvälise menetlejana koostanud 27.03.2024.a. otsuse väärteoasjas nr

2840,24,000146, mille kohaselt karistati Toomas Linnut RelvS § 46 lg 5 p 1 rikkumise eest

RelvS § 891 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot (VT, tl 11-12).

1.3. Menetlusaluse isiku Toomas Linnu kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar esitas

14.04.2024.a. ülalviidatud väärteootsusele kaebuse, milles taotleb väärteootsuse tühistamist

leides, et Toomas Linnul ei ole olnud seaduses lubatust suuremas koguses laskemoona. Toomas

Linnu leiab, et talle ei oleks esitatud etteheidet väärteos juhul, kui oleks järgitud relvaseadusest

tulenevaid nõudeid. Puudus põhjus ja alus Toomas Linnult ära võtta laskemoona. Seejuures

kujunes laskemoona äravõtmise meetodiks PPA tegevus, kus selleks kasutati tema lähedaste

( xxx U.Y ja xxx K.L) abi ilma, et neile oleks PPA eelnevalt selgitanud, et nad ei ole kohustatud

kaasa aitama Toomas Linnu vastu tõendite kogumisele. Selliselt kasutas menetleja ära Toomas

Linnu xxxxx K.L abi ning just seeläbi koguti teave, mille alusel Toomas Linnut nüüd

süüdistatakse relvaseaduse rikkumises. Antud juhul on mastaapselt rikutud toimingust

puudutatud isikute K.L ja U.Y põhiõiguseid. See on alus kogutud tõendite lubamatuks

tunnistamiseks. Väärteoasjas ei ole leidnud ka kinnitust, et relvakapi sees oleva eraldiseisva

laskemoonakapi sisu oleks olnud Toomas Linnu kasutuses. Ka tunnistajana üle kuulatud

politseiametnik A.I on kinnitanud, et Toomas Linnul puudus ligipääs laskemoona sisaldavale

kapile. Asjaõigusseaduse § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Riigikohus on leidnud, et

karistusõiguses ei tohi rakendada valduse mõistet viisil, mis on vastuolus asjaõigusseaduses

kehtestatud valduse mõistega. Kaitsja arvates ei saa isikul olla valdust eseme üle, millele tal

puudub ligipääs. Kuivõrd Toomas Linnul ei olnud väärteoetteheite esemeks olevate padrunite üle

väärteoprotokollis märgitud ajal tegelikku võimu, ei saa ta olla ka nende valdaja

karistusõiguslikus mõttes.

Seega taotleb kaebuse esitaja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel.

1.4. Kohtuväline menetleja esitas 30.05.2024.a. kohtule käsilolevas väärteoasjas seisukoha

kirjalikult (tl 11-12), milles märgib, et kohtuvälise menetleja hinnangul on väärteomenetluse

käigus kogutud tõenditega tuvastatud, et menetlusalune isik on toime pannud temale

väärteoprotokollis inkrimineeritud rikkumise ning esitatud kaebusest ei nähtu taolisi asjaolusid,

millised oleksid aluseks menetlusaluse isiku suhtes kõnealuse väärteomenetluse lõpetamiseks.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku Toomas Linnu kaitsja Silver

Reinsaare poolt esitatud kaebus väärteoasjas 284024000146 RelvS § 891 lg 1 tunnustel tehtud

otsuse peale tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja ametniku otsus jätta muutmata.

1.5. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik Toomas Linnu ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde.

Kaitsja esitas kohtule suulise taotluse, millega täiendas kaebust alternatiivse taotlusega, milles

palus kohtul, juhul kui kohus leiab, et väärtegu on aset leidnud ja tõendatud, siis kaaluda

menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel, kuna padrunite kogus üle lubatu oli väike.

Kohtuväline menetleja leidis kohtuistungil, et menetlusaluse isiku Toomas Linnu süüline

käitumine RelvS § 46 lg 5 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud. Väärtegu on õigesti

kvalifitseeritud RelvS § 891 lg 1 järgi. Toomas Linnu on toime pannud koosseisupärase,

õigusvastase süülise teo. Määratud karistus rahatrahvina vastab toimepandud süüteo sisule ja

menetlusaluse isiku süüle ning on piisavalt range. Kohtuväline menetleja palus kohtul jätta

Toomas Linnu kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja poolt 27.03.2024 tehtud

väärteootsus muutmata.

2. Kohtuotsuse põhjendused

2.1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku kaitsja ja kohtuvälise menetleja ametniku seisukohad

ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning hinnanud neid kogumis oma siseveendumuse

kohaselt leiab, et kuigi menetlusaluse isikule etteheidetav väärtegu on aset leidnud ja tõendatud,

on põhjendatud menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel.

2.2. Esmalt võtab kohus seisukoha kaebuses esitatud väites menetlusnormide rikkumise kohta.

2.2.1. Kaebuse kohaselt on mastaapselt rikutud toimingust puudutatud isikute s.o Toomas Linnu

lähedaste isikute - xxx U.Y ja xxx K.L põhiõiguseid, kuna laskemoona äravõtmise meetodiks oli

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegevus, kus kasutati Toomas Linnu lähedaste isikute – xxx

U.Y ja xxxx K.L abi, ilma et neile oleks PPA eelnevalt selgitanud, et nad ei ole kohustatud

kaasa aitama Toomas Linnu vastu tõendite kogumisele.

2.2.2. Menetlusalune isik Toomas Linnu keeldus kohtulikul uurimisel ütlusi andmast.

Väärteoprotokollist nähtuvalt ei soovinud menetlusalune isik ütlusi anda ka kohtueelses

menetluses.

2.2.3. Politseiametnik T.R-i tunnistajana antud ütlustest nähtub, et 06.01.2024.a. alates kella

kaheksast oli ta patrullpolitseinikuna patrullteenistuses koos välijuhi ülesandeid täitva

patrullpolitseiniku A.Iga. Vana vahetus andis neile teada, et oli toimetanud kainenema Toomas

Linnu nimelise meesterahva, kes oli olnud öösel ebastabiilne ja kiirtest näitas kokaiini

tarvitamist. Kuna Toomas Linnul oli relvaluba ja arvestades tema seisundit tuli otsus temalt relv

ära võtta, et vältida ohtu isikule endale ja teistele. Politseiametnikel oli tekkinud kahtlus tema

psüühilises seisundis. Politseiametnikud T.R ja A.I läksid koos Toomas Linnuga tema elukohta

XXX. Eelnevalt politseiametnikud selgitasid Toomas Linnule, mida nad plaanivad teha ja

Toomas Linnu oli nõus nendepoolse ettepanekuga. Tulirelv Walther ja laskemoon 206 padrunit

sai hoiule võetud kell 12.45. Toomas Linnu relv oli garaažis lukustatud seifis ja selles seifis oli

laskemoon eraldi olevas kapis, mis oli samuti lukustatud. Toomas Linnu ise avas seifi

politseiametnikele. Laskemoona kapi võti oli Toomas Linnu elukaaslase käes, kuna neil oli

elukaaslesega vastav kokkulepe. Toomas Linnu elukohas oli tema xxx, kes tahtis Toomas

Linnule abi pakkuda, kas kuskile meditsiiniasutusse viia vms. Toomas Linnu võttis oma õe

kaudu elukaaslasega ühendust ja õde tõi laskemoona kapi võtme ära. Padrunid olid kapis

pakendatud karpidesse, kus on neid 50 tk hoidikutes. Seal oli neli tervet karpi, kus oli 50 tk ja

siis oli üks, kus oli 6 padrunit. Toomas Linnu allkirjastas relva ja laskemoona hoiule võtmise

akti. Laskemoona kogus 256 tk läks valesti kirja, selle tunnistaja hiljem parandas. Tegelikult oli

206 padrunit. Toomas Linnu oli hetkel, kui tulirelv ja laskemoon ära võeti, oma seisundi poolest

jätkuvalt ärev. Ta rääkis, et tema pangakontodele häkiti sisse ja teda jälitatakse.

Politseiametnik A.Ie tunnistajana antud ütlused riimuvad T.R-i ütlustega puutuvalt Toomas

Linnu kainemisele sattumise ja temalt relva ja laskemoona hoiule võtmise asjaoludes. Ka

tunnistaja A.Ie ütlustest nähtub, et Toomas Linnu oli ööl vastu 06.01.2024 kainenema toimetatud

ebaadekvaatse käitumise ja narkojoobele viitavate tunnuste tõttu (test kokaiinile positiivne).

Relva ja laskemoona andis Toomas Linnu samal päeval politseiametnikele üle vabatahtlikult ja

politseiametnikud survet selleks Toomas Linnule ei avaldanud. Politseiametnikud selgitasid

Toomas Linnule, miks on vaja relv ja laskemoon hoiule võtta. See oli vajalik Toomas Linnu öise

käitumise tõttu, võimaliku ohu vältimiseks temale endale ja teistele. Toomas Linnu sai

selgitusest aru ja nõustus sellega. Relv asus Toomas Linnu elukohas XXX tänaval garaažis

asuvas seifis, mille Toomas Linnu avas. Seal oli püstol Walther. Seifis oli laskemoona kapp,

mille võtit Toomas Linnul ei olnud. Selle võtme toimetas politseiametnikele Toomas Linnu õde.

Padruneid oli natuke üle 200.

Tunnistaja U.Y kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta käis 06.01.2024 Viljandis, sest tema

xxx Toomas Linnu sai kainestusmajast välja. Sellele sündmusele eelnevalt oli tunnistaja Toomas

Linnu xxx K.L kaudu saanud teada, et Toomas Linnu oli olnud öösel kuskil kellegi aias

ebaadekvaatses olekus, pooleldi läbimärg ja kindlasti mitte kaine. Olukord ei olnud kõige parem,

öösel oli väljas 25 kraadi külma või rohkem. Politsei oli Toomas Linnu ära viinud. K.L oli

tunnistajale rääkinud, et Toomas Linnul on relv, aga neil oli omavaheline kokkulepe, et relva

juurde saamiseks on vaja kahte võtit: üks on Toomas Linnul ja teine K.L . Olles alkoholi

tarvitamisest ebaadekvaatne, on Toomas Linnu küsinud sellises seisundis K.Llt teist võtit.

Tunnistaja andis politseiametnikele teada, et Toomas Linnul on relv ja olles ebaadekvaatses

olukorras on küsinud ligipääsu relvale oma naiselt. Politseiametnikud leidsid, et ei ole hea, kui

relv jääb Toomas Linnu valdusesse. Politseiametnik, kellega tunnistaja vestles, arvas, et on

parem, kui tunnistaja viibib relva üleandmise juures. Tunnistaja oli kohal, kui relv kapist ära

võeti. Kuna teist võtit oli vaja ja Toomas Linnu abikaasa ei soovinud sellel hetkel Toomas

Linnuga ühes majas viibida, siis tõi tunnistaja teise võtme Toomas Linnu abikaasa käest ära.

Politseiametnikele tunnistajal midagi ette heita ei ole. Sündmuskohal 06.01.2024 Toomas Linnu

vastuväiteid ei esitanud, et ta ei taha relva ja laskemoona politseile üle anda. Toomas Linnu oli

sellega nõus.

Relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1VI24 06.01.2024 (VT, tl 7) tõendab, et

Toomas Linnu, kellele on välja antud Politsei- ja Piirivalveameti poolt relvaluba nr C,

DL10021387 andis asukohaga XXX politseiametnik T.R-ile üle relva Walther-PDP-FS-4,5-OR

ja kaks salve ning laskemoona 206 padrunit 9x19 FDW 9499/9mm.

Fototabel (lisa T.R ülekuulamise protokollile) 23.02.2024 fotodega 1-3 (VT, tl 4-6) tõendab, et

on vaadeldud Toomas Linnult äravõetud tulirelva Walther-PDP-FS-4,5-OR kaliibriga 9x19 ja

laskemoona kaliibriga 9x19 padruneid koguses 206 tk.

Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna lubadegrupi menetleja J.L 27.03.2024.a. koostatud

õiendist (VT, tl 10) nähtub, et 06.01.2024.a. omas Toomas Linnu digitaalset relvaluba nr

DL10021387 kehtivusega kuni 28.03.2028.a. õigusega hoida ja kanda püstolit Walther-PDP-FS-

4.5-OR kaliiber 9x19 nr FDW9499 enese ja vara kaitse eesmärgil.

Kiirabikaardilt 06.01.2024 (KoTo, tl 33-37) nähtub, et Toomas Linnu on Politsei arestimajas

06.01.2024 kell 03:16 aktiivne, orienteeritud ajas, kohas ja oma nimes. Teab oma nime, vanust,

sünnikuupäeva, elukoha aadressi. Võttis Somnolsit 2 tabletti, siis magas, siis võttis veel kaks

tabletti. Käitub adekvaatselt, täidab korraldusi. Politsei sõnul näitab uuring positiivset kokaiini

testi.

2.2.4. Kohus märgib, et vastavalt VTMS § 58 lg-le 1 alustatakse väärteomenetlust esimese

menetlustoiminguga. Tunnistajate T.R-i, A.L ja U.Y ütlustest nähtub, et Toomas Linnu lähedaste

xxx U.Y ja xxx K.L abi tulirelva padrunite hoiustamise kapi avamiseks Toomas Linnu elukohas

kasutasid politseiametnikud T.R ja A.I enne seda, kui väärteomenetlus oli Toomas Linnu suhtes

alustatud. Enne padrunite hoiustamise kapi avamist ei olnud Toomas Linnu suhtes mitte ühtki

menetlustoimingut väärteomenetluses veel läbi viidud, kuna mitte ühtki relvaseaduse rikkumise

asjaolu ei saanud olla ja ka ei olnud kuni padrunite hoiustamise kapi avamiseni ja selles olevate

padrunite ülelugemiseni politseiametnikele teada. Seega, kuna väärteomenetlust ei olnud Toomas

Linnu suhtes alustatud, siis ei olnud politseiametnikel alust ega ka põhjust Toomas Linnu

lähedastele selgitada, et neil on tunnistajana õigus keelduda ütluste andmisest isiklikel põhjustel

oma lähedase isiku Toomas Linnu vastu (KrMS § 73 lg 1 p 2, 5) või keelduda tema suhtes

tõendite kogumisest. Eeltoodud asjaoludel kohtu hinnangul relvakapi võtme saamiseks Toomas

Linnu lähedaste abi kasutamisega 06.01.2024 Toomas Linnu lähedaste isikute - U.Y ja K.L

õigusi ei rikutud. Tunnistaja T.R-i ütlustest nähtuvalt oli Toomas Linnu nõus vabatahtlikult

politseiametnikele temale kuuluvat tulirelva ja laskemoona üle andma ning selleks, et padrunite

kappi avada võttis Toomas Linnu ühendust xxx K.L ga oma õe kaudu. Tunnistaja T.R-i ütlused

riimuvad tunnistajate A.I ja U.Y ütlustega. Toomas Linnu õde U.Y rääkis kohtuistungil, et ta

käis 06.01.2024.a. Toomas Linnu abikaasa juures ja tõi ära võtme, mis oli vajalik Toomas

Linnult relva laskemoona äravõtmiseks. Kuna teist võtit oli vaja ja Toomas Linnu abikaasa ei

olnud nõus sellel hetkel Toomas Linnuga ühes majas viibima, siis tõi U.Y ise selle võtme T.

Linnu abikaasa juurest ära. Tunnistaja A.I ütluste kohaselt tegi Toomas Linnu koostööd

politseiametnikega ja loovutas oma relva vabatahtlikult, avades seifi, kus tema relv asus. Seifis

asuva laskemoona kapi võtme toimetas politseiametnikele Toomas Linnu õde.

2.2.5. Kaitsja leidis kohtuvaidluses, et Toomas Linnult relva äravõtmine oli õigustatud ja

arusaadav, aga padrunite äravõtmiseks tegelikult alust ja vajadust ei olnud.

Kohus kaitsjaga ei nõustu. Lähtudes tunnistajate T.R-i, A. Ie ja U.Y ütlustest on tõendatud, et

Toomas Linnu oli nõus 06.01.2024.a. vabatahtlikult loovutama oma relva ja laskemoona

politseile tulenevalt temal eelnevalt tuvastatud narkootilise aine tarvitamise tunnustest ja

ebaadekvaatsest käitumisest, mis tingis tema kainemisele toimetamise ning relva ja laskemoona

andis ta politseiametnikele üle vabatahtlikult ning selleks politseiametnikud T. Linnule

mittemingisugust survet ei avaldanud. Kohtu hinnangul oli vastav tegevus seaduslik ning kohtule

ei ole üheselt arusaadav kaitsja väide, et rikutud on Toomas Linnu õigusi temalt laskemoona

hoiulevõtmisega. Seda, millist normi on rikutud, kaitsja seisukohast ei nähtu. Kõik kohtuistungil

ülekuulatud tunnistajad kinnitasid, et relva ja laskemoona andis Toomas Linnu

politseiametnikele üle vabatahtlikult ja sündmuskohal ta vastuväiteid selleks ei esitanud. Otsuse

ajendiks, et relv ja laskemoon Toomas Linnult ära võtta, oli asjaolu, et oli tekkinud oht isikule

endale ja teistele tulenevalt tema seisundist. Tol hetkel oli politseiametnikel tekkinud kahtlus T.

Linnu normaalses psüühilises seisundis, lähtudes tema eelnevast käitumisest ja joobest, mis

tingis kainemisele paigutamise. Tunnistajate T.R-i ja A.Ie ütluste kohaselt oli Toomas Linnu veel

ka relva üleandmise hetkel ärev ja rääkis, et teda jälitatakse. Korrakaitse seaduse (KorS) § 52 lg

1 p 1 kohaselt on politseil õigus võtta vallasasi hoiule vahetu ohu tõrjumiseks. Relv ja padrunid

on vallasasi.

2.3. Järgnevalt võtab kohus seisukoha, kas menetlusalune isik Toomas Linnu on rikkunud RelvS

§ 46 lg 5 p 1 sätteid, milline tegu on kvalifitseeritud RelvS § 891 lg 1 järgi.

2.3.1. Kaitsja viidates Riigikohtu otsustele nr 3-1-1-40-12 ja nr 1-22-2429 leiab, et

väärteoprotokollis kirjeldatuid ajal s.o 06.01.2024 kell 12.45 ei olnud Toomas Linnul faktilist

võimu padrunite (s.o tulirelva laskemoona) üle, kuna ta ei vallanud neid. Toomas Linnu

väärteoprotokollis märgitud ajal padruneid ei hoidnud.

Kohus kaitsja väitega ei nõustu. Toomas Linnule heidetakse ette laskemoona hoidmise nõuete

rikkumist (RelvS § 46 lg 5 p 1) ja kohtul puuduvad kahtlused, selles et T. Linnu valdas

väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas tulirelva laskemoona. Kohus põhjendab oma

seisukohta alljärgnevalt.

Kohtupraktikas on leitud, et erinevalt tsiviilõiguslikust käsitlusest ei hõlma valdaja mõiste

karistusõiguses AÕS § 33 lg-s 2 nimetatud kaudset valdajat, kui viimasel puudub faktiline võim

asja üle ja soov seda võimu teostada ehk kellel on valitsemissoov (RKKK nr 3-1-1-4012, p 9; nr

1-22-2429, p 27).

Antud juhul ei piisa järelduseks, et Toomas Linnul puudus faktiline s.o tegelik võim padrunite

üle ja soov seda võimu teostada sellest, et relvakapi võti oli antud abikaasa kätte. Toomas Linnul

oli vaba juurdepääs relvale, samas oli võimalik saada ka juurdepääsu laskemoonale kokkuleppel

abikaasaga. Samuti oli tal soov faktilist võimu teostada, kuna ta ei olnud laskemoona kapis

olevat laskemoona abikaasale hoiule andnud ning ka tema abikaasal ei olnud omakorda võimalik

laskemoonale iseseisvalt juurde pääseda, seda mingilgi moel vallata või kasutada ilma Toomas

Linnu abita, sest seifi võti, kus asus laskemoona kapp, oli endiselt Toomas Linnu valduses.

Tegeliku võimu tekkimine eeldab seda, et asi on valdajale ruumiliselt selliselt juurdepääsetav, et

isik saab asja kasutada oma tahtmise järgi kas isiklikult või teise isiku kaudu.

Laskemoona kapi võtme üleandmine abikaasale, ei tähendanud antud juhul seda, et Toomas

Linnul puudus soov faktilist võimu teostada temale kuuluva ja tema seifi laskemoona kapis

hoitava laskemoona üle, sest juurdepääs laskemoona kapile teistel isikutel puudus. Juurdepääs

seifile, kus asus laskemoona kapp, oli üksnes Toomas Linnul. Seega antud juhul ei saa pidada

laskemoona hoidjaks ja valdajaks Toomas Linnu xxx K.L kuna laskemoonakapi ja selles oleva

laskemoona valdust ei olnud Toomas Linnu oma xxx K.L le üle andnud, seega ei olnud K.L

omandanud tegelikku võimu laskemoona kapi ja selles oleva laskemoona üle.

AÕS § 36 lg 1 kohaselt valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle,

mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Sama sätte lg 2 kohaselt valduse omandamiseks

piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu

asja üle.

Õiguskirjanduses on käsitletud olukordi, kui pelgalt (asja) võtme (näiteks auto võtme või korteri

võtme üleandmine) ei loo valduse üleandmist omandajale, kui valduse omandajal puudub

juurdepääs asjale. Sümboolsest võtmete üleandmisest ei piisa juhul, kui auto, ruum või ruumis

olevad asjad jäävad tegelikult senise valdaja võimu alla, nt kui auto jääb senise valdaja tegeliku

võimu all olevasse garaaži, millele valduse omandajal juurdepääs puudub või kui senine valdaja

võtmete üleandmisest hoolimata ruume ei vabasta (vt. Asjaõigusseadus I. 1.-3. osa (§-d 1-167).

Kommenteeritud väljaanne. 2014. § 36, komm. 3.2., lk 32).

AÕS § 36 lg 2 kohaselt valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest,

kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle.

Kuigi Toomas Linnu oli andnud relvakapi võtme xxx K.L kätte, siiski ei omandanud K.L

relvakapi ja selles oleva laskemoona valdust kokkuleppega, kuna asi peab olema juba valduse

omandaja tegeliku võimu all või valduse omandajal peab olema võimalik ilma senise valdaja

abita saada asja suhtes tegelik võim (vt Asjaõigusseadus I. 1.-3. osa (§-d 1-167).

Kommenteeritud väljaanne. 2014. § 36, komm. 3.4., lk 33). Laskemoona kapp ja selles olevad

padrunid ei olnud 06.01.2024 K.L tegeliku võimu all ja samuti ei olnud tal võimalik ilma

Toomas Linnu abita saada laskemoona kapi ja selles oleva laskemoona üle tegelikku võimu.

Seega eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et 06.01.2024.a. oli Toomas Linnu valduses

väärteoprotokollis märgitud laskemoon s.o tulirelva padrunid kaliibriga 9 x 19 koguses 206 tk.

2.3.2. Tunnistajate A.I ja T.R-i ütlustega on tõendatud, et Toomas Linnu andis tema elukohas

06.01.2024 kell 12.45 politseiametnikele üle nii temale kuuluva relva kui ka laskemoona.

Tunnistaja T.R-i ütlused, relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1VI24 06.01.2024

ning fototabelis olevad fotod nr 1 ja 3 tõendavad, et üleantud padrunite koguseks oli 206 tk.

Tunnistaja A. I üleantud padrunite täpset arvu ei mäletanud, küll aga ta kinnitas, et padruneid oli

natuke üle kahesaja.

RelvS § 45 lg 1 kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba. Toomas

Linnule oli väljastatud relvaluba enese ja vara kaitse eesmärgil, mida tõendab Lõuna prefektuuri

Tartu politseijaoskonna lubadegrupi menetleja J.L 27.03.2024 koostatud õiend.

RelvS § 45 lg 4 kohaselt relva ja laskemoona hoitakse RelvS §-s 46 sätestatud tingimustel või

antakse need ajutiselt hoiule isikule, kellel on: 1) relvaluba või 2) tegevusluba relvade või

laskemoona hoidmiseks teenusena.

RelvS § 46 lg 5 kohaselt füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või

tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei-ja Pirivalveametiga.

RelvS § 46 lg 6 kohaselt padruneid, püssirohtu ja sütikuid hoitakse relvakapis relvadest eraldi

lukustatavas osas või relvahoidlas. RelvS § 46 lg 5 reguleerib, millises koguses võib füüsiline

isik hoida laskemoona. RelvS § 46 lg 5 p 1 kohaselt võib füüsiline isik hoida kuni 200 padrunit

isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta.

Eeltoodust nähtub, et Toomas Linnu relvaloa hoidjana hoidis väärteoprotokollis märgitud ajal ja

kohas laskemoona 206 padrunit s.t padruneid suuremas koguses, kui on lubatud RelvS § 46 lg 5

p 1 järgi s.o 6 tulirelva padruni võrra lubatust rohkem. Seega Toomas Linnu rikkus RelvS § 46 lg

5 p 1 sätteid. RelvS § 46 lg 5 p 1 rikkumine kvalifitseeritakse RelvS § 891 lg 1 järgi, mis näeb

ette väärteokorras vastutuse laskemoona hoidmise nõuete rikkumise eest.

Eelnevalt käsitatud asjaolusid ja tõendeid hinnates leiab kohus, et RelvS § 46 lg 5 p 1 nõuete

rikkumisega täitis Toomas Linnu RelvS § 891 lg 1 väärteo objektiivse teokoosseisu.

2.3.3. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Subjektiivsest küljest on Toomas Linnu RelvS § 46 lg 5 p 1 rikkumise, mida kvalifitseeritakse

RelvS § 891 lg 1 järgi, toime pannud ettevaatamatusest hooletuse vormis KarS § 18 lg 3 järgi,

kuna antud juhul puuduvad Toomas Linnu ütlused, millest võiks järeldada, et süütegu on

toimepandud tahtlikult. Ka muud tõendid ei anna teavet selle kohta, et tegu on toimepandud

tahtlikult. Samas on tunnistajate T.R-i ja A. Ie ütlustega tõendatud, et padrunid asusid eraldi

karpides, kus oli alused, 50 tüki kaupa neljal alusel ja 6 tükki viiendal alusel. Kohus leiab, et

Toomas Linnu oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud omama

ülevaadet padrunite tegelikust kogusest.

Kohus leiab, et eelmärgituga on tõendatud Toomas Linnu poolt RelvS § 46 lg 5 p 1 rikkumise

toimepanemine, millega ta on realiseerinud RelvS § 891 lg 1 väärteokoosseisu objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused.

Kohus ei tuvastanud Toomas Linnu teos süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

2.4. Järgnevalt kohus selgitab seisukohta karistuse osas.

Kohus on eelnevalt tuvastanud KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuriga teo

koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süü. Samas aga esinevad kohtu hinnangul alused

väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse

isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas (RKKK nr 4-18-5832; nr 3-1-1-11-14;

nr 3-1-1-120-13) selgitanud, et süülise väärteo toimepanek ei too endaga kaasa vältimatut

vajadust isiku karistamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-46-12 p-s 8

sedastanud, et VTMS § 30 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib kohtuväline menetleja või kohus

väärteomenetluse küll otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, kuid väärteomenetluse seadustikus ei

täpsustata väärteomenetluse otstarbekusega lõpetamise kriteeriume. Menetluse otstarbekuse

kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest. KrMS § 202

kohaselt kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav

kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo

asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-9-07, p 9.3).

Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur

ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-91-13, p 15).

Tähelepanuväärne on seegi, et kohtuväline menetleja on Toomas Linnut karistanud rahatrahviga

25 trahviühikut, mis jääb karistusraami esimesse neljandikku ja tegemist on suhteliselt leebe

karistusega. Eeltoodust järeldub, et kohtuväline menetleja ei hinnanud Toomas Linnu süüd

temale etteheidetavas väärteos suureks.

Kohus leiab, et antud väärteoasjas on võimalik menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel,

kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi. Kohtu hinnangul ei oleks käsiloleva väärteoasja tehiolusid silmaspidades

menetlusalusele isikule karistuse kohaldamine mõõdukas. Toomas Linnu isikuandmetest nähtub,

et tal on olemas töökoht, töötab äriühingus XXX XX juhatuse liikmena. Karistusregistri

10.10.2024.a. registriteade (KoTo, tl 37) tõendab, et Toomas Linnul puudub kehtiv karistus.

Kuivõrd Toomas Linnu on varem karistamata isik, siis ei ole tema karistamine vajalik selleks, et

mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Käesolevalt menetletav väärtegu

on Toomas Linnule esimene süüks arvatud süütegu ning Toomas Linnule etteheidetava

väärteorikkumise maht ei ole suur. Kohtu hinnangul on tegu toimepandud ettevaatamatusest.

Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid ning seda, et Toomas Linnu poolt hoitud padrunite arv,

mis ületas seadusega lubatud maksimaalset padrunite arvu, oli suhteliselt väike (6 padrunit), siis

kohus leiab, et avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist.

Eeltoodud asjaoludel kohus tühistab kohtuvälise menetleja väärteootsuse ja lõpetab

väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd menetlusaluse

isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

2.5. Menetluskulud.

Kaitsja esitas kohtuistungil kohtule menetluskulude hüvitamise taotluse, mille kohaselt Toomas

Linnu taotleb seoses kaitsja õigusabi osutamisega tekkinud menetluskulude hüvitamist kokku

summas 2387,54 eurot vastavalt õigusteenuse arvetele: 23.04.2024 summas 628,30 eurot,

17.09.2024 summas 62,83 eurot, arveprojektile 24.10.2024 summas 1696,41 eurot (tl 39-42).

VTMS § 23 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud

mõistliku suurusega tasu juhul, kui väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6

sätestatud alustel. Antud juhul kohus ei lõpeta väärteomenetlust eelviidatud alustel, vaid VTMS

§ 30 lg 1 p 1 alusel, mistõttu tuleb jätta esitatud taotlus menetluskulude väljamõistmiseks

rahuldamata. Kuna kohus tuvastas, et Toomas Linnu on toime pannud RelvS § 891 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo, jäävad menetluskulud tema kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik