3-24-2424/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2424

Määruse kuupäev

7.11.2024

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses vanglas toidu käitlemisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatama.

3. Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 26.8.2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks

seoses vanglas toidu käitlemisega. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist summas 2000 eurot

seoses ebahügieenilise toidukäitlusega vanglas jj. Kaebaja taotleb riigi õigusabi määramist ja

tema riigilõivust vabastamist.

2. Tartu Vangla jättis 26.8.2024 otsusega nr 1-13/24/405-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata.

3. Tartu Vangla esitas 7.10.2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse

materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

4. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ja lähtub selle

3-24-2424

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu

Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses inimväärikuse alandamisega ning

põhjendab, et vangla käitleb toitu ebahügieeniliselt jj.

5. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

6. Asjas on toitlustusjuht andnud 22.8.2024 selgitused, et vanglas valmistatakse toitu vastavalt

toiduhügieeni nõuetel (vt otsus).Toiduhügieeni üle teostab järelevalvet Põllumajandus- ja

Toiduamet. Kaebaja ei ole kohtule esitanud selgitusi, mis kinnitaksid ja pole esitanud

tõendeid, et vangla tegevusel oli kaebaja jaoks oluline negatiivne mõju. Riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1

tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh väärikuse

alandamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga

Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige

olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui

rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus

asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Halduskohtule ei nähtu, et vangla

on õigusvastaselt käitunud ning RVastS § 7 lg-st 1 tulenevad hüvitamisnõude rahuldamise

eeldused ei ole täidetud. Lisaks ei ületa kaebaja kirjeldatud võimalikud üleelamised ja teatud

ebamugavus lävendit, mis õigustaks mittevaralise kahju rahalist hüvitamist.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab,

et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja riigilõivust

vabastamise taotlust ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

9. Kaebaja esitas koos kaebusega riigi õigusabi taotluse enda esindamiseks

halduskohtumenetluses, et kaitsta oma õigusi vaidluses vanglaga (RÕS § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei

suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha

üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

10. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju

hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus ei pea

kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks, sest kaebaja on suuteline ise oma õigusi

kaitsma. Kohtule teadaolevalt on kaebaja esitanud aastate jooksul hulgaliselt kaebuseid

halduskohtule ning on suutnud kaitsta oma õigusi nii kinnipeetavatele kohalduvas

kohustuslikus kohtueelses menetluses kui ka halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi taotlusest

ei nähtu asjaolusid, mis osutaksid riigi õigusabi andmise vajadusele. Kaebus on esitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks ning asjas ei esine kohtu hinnangul tungivat avalikku huvi.

3-24-2424

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja

6 alusel rahuldamata.

11. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)