2-22-8586/51 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Tsiviilasja number

2-22-8586

Määruse tegemise aeg ja koht

07. november 2024, Pärnu

Tsiviilasi

R.A. , R2.A. ja O.A,-i hagiavaldus A.K. vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

R.A. nõudes 1882,80 eurot

R2.A. nõudes 1882,80 eurot

O.A,-i nõudes 1882,80 eurot

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad:

1. R.A. (ik XXX; elukoht: XXX-i), lepinguline esindaja

Andrus Post

2. R2.A. (ik XXX; elukoht: XXX-i)

3. O.A, (ik XXX; elukoht: XXX-i)

Hagejate 2 ja 3 seaduslik esindaja E.A. (elukoht: XXX-i),

lepinguline esindaja Andrus Post

Kostja: A.K. (ik XXX; elukoht hagiavalduses: XXX-i ),

lepinguline esindaja F.V.

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada R.A. lepingulise esindaja Andrus Posti, R2.A. ja O.A,-i seadusliku esindaja

E.A. ja A.K. poolt kohtuistungil sõlmitud alljärgnev kompromiss:

1.1.

Tsiviilasjas 2-15-109564 on E.A.-lt väljamõistetud elatis R.A.-le kuni XXX, R2.A.-

le kuni XXX ja O.A,-ile kuni XXX, igaühele 195 eurot kuus, kohustusega tasuda

A.K. O.A,-i kontole XXX, on alates 01. mai 2020 lõppenud seoses laste elama

asumisega E.A. juurde.

1.2.

Tsiviilasjas 2-15-109564 väljamõistetud elatis on perioodi 01.05.2015–01.05.2020

eest kokku 35 100 eurot, sh R.A. osas 11 700 eurot, R2.A. osas 11 700 eurot ja

O.A,-i osas 11 700 eurot.

1.3.

A.K. avalduse ja tsiviilasjas 2-15-109564 tehtud maksekäsu alusel on kohtutäitur

Enno Kermik alustanud täitemenetlused 180/2015/623 (R.A. elatise sissenõudes 10

920 eurot perioodi 01.05.2015–31.12.2019 eest), 180/2015/624 (R2.A. elatise

sissenõudes 10 920 eurot 01.05.2015–31.12.2019 eest) ja 180/2015/625 (O.A,-i elatise

sissenõudes 10 920 eurot 01.05.2015–31.12.2019 eest).

1.4.

Täitemenetluses 180/2015/623 on elatist täidetud kokku 5723,07 eurot, sh 3088,18

Tsiviilasi nr 2-22-8586

eurot on riigi poolt makstud elatisabi ja 2634,89 eurot on sisse nõutud E.A.-lt.

Elatise võlgnevuse jääk 5196,93 eurot.

1.5.

Täitemenetluses 180/2015/624 on elatist täidetud kokku 5741,57 eurot, sh 1329,30

eurot on riigi poolt makstud elatisabi ja 4412,27 eurot on sisse nõutud E.A.-lt.

Elatise võlgnevuse jääk 5178,43 eurot.

1.6.

Täitemenetluses 180/2015/625 on elatist täidetud kokku 5214,15 eurot, sh 2348

eurot on riigi poolt makstud elatisabi ja 2866,15 eurot on sisse nõutud E.A.-lt.

Elatise võlgnevuse jääk 5705,85 eurot.

1.7.

Tsiviilasjas 2-15-109564 välja mõistetud E.A. elatise võlgnevus seisuga 30.04.2020

tasumise kohustusega A.K. kontole on kokku 18 421,21 eurot (sh 5976,93 eurot

R.A. elatis, 5958,43 eurot R2.A. elatis ja 6485,85 eurot O.A,-i elatis) ja riigile

6765,48 eurot.

1.8.

A.K. elatise võlgnevus E.A.-le tasumise kohustusega perioodi eest 01.06.2022 –

31.05.2024 on kokku 10 139,53 eurot (sh 2314,84 eurot R.A. elatis, 4179,05 eurot

R2.A. elatis ja 3645,64 eurot O.A,-i elatis) ja riigile 1470 eurot.

1.9.

E.A. täidab punktis 1.7. elatise võlgnevuse (kokku 25 186,69 eurot) selliselt, et

võtab A.K. ülalpidamiskohustuse täies ulatuses üle ning täidab kuni R.A., R2.A. ja

O.A,-i täisealiseks saamiseni (vastavalt kuni XXX, kuni XXX ja kuni XXX) nende

ülalpidamiskohustust ainuisikuliselt.

1.10. Riigi makstud elatisabi kokku 8235,48 eurot, sellest 6765,48 eurot hüvitab riigile

A.K. ja 1470 eurot hüvitab riigile E.A..

1.11. A.K. esitab 3 tööpäeva jooksul alates määruse jõustumisest kohtutäiturile

avalduse täitemenetluste 180/2015/623, 180/2015/624 ja 180/2015/625 lõpetamiseks

ning kohustub E.A. asemel riigi makstud elatisabi (vastavalt 3088,18 eurot, 1329,30

eurot ja 2348 eurot) riigile tagasi maksma.

1.12. Täitemenetluste lõpetamisega seotud täitekulud tasub A.K. .

1.13. A.K. ja E.A. kinnitavad, et neil puuduvad seoses kokkuleppe sõlmimisega

vastastikku nõuded, mis on seotud alaealiste laste ülalpidamisega kuni laste

täisealiseks saamiseni tingimusel, et R2.A. ja O.A, ei ela A.K. juures.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-8586.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu

kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid välja ei mõista

Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise määrusele võib pool esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

Pärnu Maakohtu kaudu 3 tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (TsMS § 433 lg 1,

§ 661 lg 1 ja 4). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku

üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda

võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda

ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses

(TsMS § 430 lg 8). Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab

kompromissi kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9).

Tsiviilasi nr 2-22-8586

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses on R.A. (hageja i), R2.A. (hageja 1I) ja O.A,-i (hageja III) hagi

A.K. (kostja) vastu elatise 209,20 eurot kuus (kokku 627,60 eurot) väljamõistmiseks.

Alates 2020 kevadest elavad hagejad kostjast eraldi ning sellest hetkest alates ei ole kostja

hagejaid rahaliselt toetanud. Kostja on mõned korrad toetanud hagejaid koolitarvete ja riiete

ostuga ning kingitustega. Hagiavalduse kohaselt on iga hageja kulud ühes kuus 415 eurot. Kõigi

laste kulud on võrdsed – eluasemele kulub 100 eurot, toidule 160 eurot, transpordile 15 eurot,

taskuraha 40 eurot, tervishoiule ja hügieenitarvetele, juuksurile 20 eurot, riietele ja jalanõudele

50 eurot, internetile ja tv-le 10 eurot ning koolikohustuse täitmisele 20 eurot.

Hagejate seaduslik esindaja elatub juhutöödest ning tema pidevaks sissetulekuks on

töövõimetoetus 450 eurot ja suurperetoetus 520 eurot. Perekond elab sotsiaalpinnal.

2. Kohus 09.06.2022 määrusega tagas hagi ja kohustas kostjat tasuma iga hageja ülalpidamiseks

igakuist elatist 100 eurot kuus (kokku 300 eurot) alates 09.06.2022 kuni tsiviilasjas tehtava

kohtulahendi jõusutmiseni.

3. Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja ei ole enda muid kohustusi ja varalist seisundit

arvestades võimeline hagejatele nõutud ulatuses ülalpidamist andma. Hagejate seaduslik

esindaja ei ole nõudes arvestanud lasterikka pere toetusega. Kostja ja hageja I vahel on

väljakujunenud praktika, et kostja annab talle keskmiselt 8 ööpäeva kuus elatist vahetult,

kuivõrd hageja I käib igal nädalavahetusel kostjal külas. Seadusjärgses määras oleks elatis

kõigile lastele kokku 341,36 eurot (hageja I osas 75,36 eurot, hageja II osas 137,25 eurot ja

hageja III osas 128,75 eurot). Kostja on perioodil 01.07.2022-22.03.2023 teinud hagejatele

ülekandeid kokku 1400 eurot. kostjal ei ole vara, mille arvelt hagejatele elatist maksta.

4. Pooled on 06.09.2023 ja 31.03.2024 kohtuistungil avaldanud järgmised faktilised asjaolud,

milles vaidlus puudub:

4.1. Tsiviilasjas 2-15-109564 on E.A.-lt väljamõistetud elatis R.A.-le kuni XXX, R2.A.-le kuni

XXX ja O.A,-ile kuni XXX, igaühele 195 eurot kuus, kohustusega tasuda elatis A.K. O.A,-i

(käesoleval ajal A.K.) kontole;

4.2. Tsiviilasjas 2-15-109564 väljamõistetud elatise täitmiseks on A.K. pöördunud kohtutäituri

poole ning kohtutäitur on algatanud täitemenetlused;

4.3. A.K. on saanud täitemenetlusaegset elatisabi ja E.A. on saanud kohtumenetlusaegset

elatisabi;

4.4. Lapsed ei ela alates mai 2020 A.K. juures.

5. Kohtutäitur on avaldanud, et täitemenetluses 180/2015/623, 180/2015/624 ja 180/2015/625

on menetlusse võetud 19.08.2015, elatisabi avaldused on esitatud 18.01.2027 ning

täitemenetlused on peatatud sissenõudjate esindaja 27.05.2021 avalduse alusel.

6. Pooled sõlmisid 06.11.2024 toimunud kohtuistungil kompromissilepingu, mille kohaselt

tsiviilasjas 2-15-109564 on E.A.-lt väljamõistetud elatis R.A.-le kuni XXX, R2.A.-le kuni XXX

ja O.A,-ile kuni XXX, igaühele 195 eurot kuus, kohustusega tasuda A.K. O.A,-i kontole XXX,

on alates 01. mai 2020 lõppenud seoses laste elama asumisega E.A. juurde. Tsiviilasjas 2-15-

109564 väljamõistetud elatis on perioodi 01.05.2015–01.05.2020 eest kokku 35 100 eurot, sh

Tsiviilasi nr 2-22-8586

R.A. osas 11 700 eurot, R2.A. osas 11 700 eurot ja O.A,-i osas 11 700 eurot. A.K. avalduse ja

tsiviilasjas 2-15-109564 tehtud maksekäsu alusel on kohtutäitur Enno Kermik alustanud

täitemenetlused 180/2015/623 (R.A. elatise sissenõudes 10 920 eurot perioodi 01.05.2015–

31.12.2019 eest), 180/2015/624 (R2.A. elatise sissenõudes 10 920 eurot 01.05.2015–31.12.2019

eest) ja 180/2015/625 (O.A,-i elatise sissenõudes 10 920 eurot 01.05.2015–31.12.2019 eest).

Täitemenetluses 180/2015/623 on elatist täidetud kokku 5723,07 eurot, sh 3088,18 eurot on riigi

poolt makstud elatisabi ja 2634,89 eurot on sisse nõutud E.A.-lt. Elatise võlgnevuse jääk 5196,93

eurot. Täitemenetluses 180/2015/624 on elatist täidetud kokku 5741,57 eurot, sh 1329,30 eurot

on riigi poolt makstud elatisabi ja 4412,27 eurot on sisse nõutud E.A.-lt. Elatise võlgnevuse jääk

5178,43 eurot. Täitemenetluses 180/2015/625 on elatist täidetud kokku 5214,15 eurot, sh 2348

eurot on riigi poolt makstud elatisabi ja 2866,15 eurot on sisse nõutud E.A.-lt. Elatise võlgnevuse

jääk 5705,85 eurot. Tsiviilasjas 2-15-109564 välja mõistetud E.A. elatise võlgnevus seisuga

30.04.2020 tasumise kohustusega A.K. kontole on kokku 18 421,21 eurot (sh 5976,93 eurot R.A.

elatis, 5958,43 eurot R2.A. elatis ja 6485,85 eurot O.A,-i elatis) ja riigile 6765,48 eurot. A.K.

elatise võlgnevus E.A.-le tasumise kohustusega perioodi eest 01.06.2022 – 31.05.2024 on kokku

10 139,53 eurot (sh 2314,84 eurot R.A. elatis, 4179,05 eurot R2.A. elatis ja 3645,64 eurot O.A,-i

elatis) ja riigile 1470 eurot. E.A. täidab punktis 1.7. elatise võlgnevuse (kokku 25 186,69 eurot)

selliselt, et võtab A.K. ülalpidamiskohustuse täies ulatuses üle ning täidab kuni R.A., R2.A. ja

O.A,-i täisealiseks saamiseni (vastavalt kuni XXX, kuni XXX ja kuni XXX) nende

ülalpidamiskohustust ainuisikuliselt. Riigi makstud elatisabi kokku 8235,48 eurot, sellest

6765,48 eurot hüvitab riigile A.K. ja 1470 eurot hüvitab riigile E.A.. A.K. esitab 3 tööpäeva

jooksul alates määruse jõustumisest kohtutäiturile avalduse täitemenetluste 180/2015/623,

180/2015/624 ja 180/2015/625 lõpetamiseks ning kohustub E.A. asemel riigi makstud elatisabi

(vastavalt 3088,18 eurot, 1329,30 eurot ja 2348 eurot) riigile tagasi maksma. Täitemenetluste

lõpetamisega seotud täitekulud tasub A.K. . A.K. ja E.A. kinnitavad, et neil puuduvad seoses

kokkuleppe sõlmimisega vastastikku nõuded, mis on seotud alaealiste laste ülalpidamisega kuni

laste täisealiseks saamiseni tingimusel, et R2.A. ja O.A, ei ela A.K. juures.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada

hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud

kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele.

Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt.

8. Kohus selgitas 06.11.2024 toimunud istungil pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi, millised on

sätestatud TsMS §-s 432 ning mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Pooled avaldasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile arusaadavad.

9. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled

oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud

ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Märgitu on kooskõlas ka TsMS § 164 lg-ga 1,

mille kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS §

174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude

nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas

vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

10. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või

kaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid 31.01.2024 toimunud istungil, et lühendavad

Tsiviilasi nr 2-22-8586

määruskaebuse esitamise õiguse kolmele tööpäevale ning jäid 06.11.2024 kohtuistungil kokkuleppe

juurde.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik