2-24-12519/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Andrea Lega

Andrei Polovnjov

Määruse tegemise aeg ja koht

07.11.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-12519

Tsiviilasi

D.X-i (D.X) kaebus Tallinna kohtutäitur S.P

12.08.2024 otsusele täiteasjades nr xxx, xxx, xxx,

xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx

Tsiviilasja hind

1939.80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): D.X (isikukood: XXX; e-post:

xxx);

Puudutatud isik (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur

S.P (registrikood: XXX; e-post: XXX).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata D.X-i (D.X) 11.09.2024 vastuväide kohtu tegevusele.

2. Rahuldada D.X-i (D.X) 17.08.2024 kaebus.

3. Tühistada Tallinna kohtutäitur S.P 12.08.2024 otsus ja 01.07.2024 kohtutäituri

põhitasu väljamõistmise otsused täiteasjades nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx

ja xxx.

4. Kohustada Tallinna kohtutäiturit S.P vaatama uuesti läbi D.X-i (D.X)

05.07.2024 kaebust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud Tallinna kohtutäituri S.P kanda.

6. Mõista Tallinna kohtutäiturilt S.P D.X-i (D.X) kasuks välja menetluskulu 15

eurot.

Edasikaebamise kord ning tähtaeg

Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Võlgnik esitas 05.07.2024 kohtutäiturile kaebuse seoses 01.07.2024 tehtud tasuotsustega

täiteasjades nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx. Kohtutäitur tegi 12.08.2024

otsuse, millega jättis võlgniku kaebuse rahuldamata. Võlgnik esitas 17.08.2024 Harju

Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur S.P 12.08.2024 otsusele.

2-24-12519

Avaldaja nõue ja põhjendused

2. Kaebusest nähtub, et täituril põhitasu saamise õigust ei ole, sest viidatud täitemenetlustes

olid ühinemisavaldused esitatud kohtutäituri poolt ning nõuded said tulemist rahuldatud

ning täitur oli iseseisvalt sisse nõudnud eelnevalt enampakkumise tulemist väljamaksete

tegemist 0 eurot täiteasjades:

a) xxx

b) xxx

c) xxx

d) xxx

e) xxx

f)

xxx

g) xxx

h) xxx

Seega täitur ei ole õigustatud põhitasu võtma nende viidatud menetluste eest, kes olid

liitunud TMS § 149 lg 1 alusel. Põhitasude kogusumma on 1939.80 eurot, mis on

avaldajalt täituri poolt õigusvastaselt tulemist kinni peetud. Kohtutäituri tasuotsuste ja

otsuse kaebusele tühistamisel tuleb kohtutäituril õigusvastaselt sissenõutud summa

avaldajale tagastada KTS § 53 alusel.

3. Täituri 12.08.24 otsuses välja toodud viide KTS § 41 regulatsioonile on sisutu ning

õigusvastane. Praegusel juhul ei ole tegu olukorraga, kus avaldaja oleks täitnud

põhinõuded täituri vahenduseta. Kohtutäitur kandis täitmisel olnud põhinõuded tulemist

kõigile sissenõudjatele üle. Seega on täituri otsus(ed) õigusvastased, avaldaja kaebus

kuulus rahuldamisele ning alusetud tasuotsused tühistamisele.

Kohtutäituri seisukoht

4. Kohtutäitur jääb oma otsuses toodud seisukohtade juurde. Puudub vaidlus, et

täitemenetluste nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx sissenõudjate nõuded said

täies ulatuses rahuldanud muul viisil, kui nende täitemenetluste raames läbiviidud

täitetoimingute käigus - võlgniku kinnisvara realiseerimise tulemusel teises

täitemenetluses ning kohtutäitur on viidatud täitemenetlustes teinud uue põhitasu otsuse

(RK 3-2-1-20-17, punkt 13.2) ja nõudnud kohtutäituri põhitasu pooles ulatuses.

5. Kohtutäitur möönab, et täna kehtivates täitemenetluse seadustikus ja kohtutäituri seaduses

puudub selge alusnorm põhitasu suuruse sissenõudmisele, kui võlgnikule kuuluv vara

arestitakse ja realiseeritakse teise täitemenetluse raames.

Olukorras, kus kohtutäitur viib täitemenetlust läbi võlgniku suhtes, kellele kuuluv

kinnisvara on arestitud või menetluse keskel arestitakse teise sissenõudjaks kasuks,

pannakse sisuliselt kõikide muude täitemenetluse käigus läbiviidud täitetoimingute

(menetlusosalistega suhtlemine, võlgniku vara väljaselgitamine, arestide kohaldamine,

täitemenetluse läbiviimiseks vajalike andmete igapäevane kogumine jne) finantseerimise

risk kohtutäiturile, kuivõrd sellise menetluse käigus võib selguda, et teises täitemenetluses

toimunud kinnisvara realiseerimise arvelt on sissenõudjate nõuded küll rahuldatud, kuid

täitemenetluse läbiviimist peaks kohtutäitur finantseerima seega sisuliselt omavahendite

arvelt.

KOHTUMÄÄRUS

6. Riigikohus on oma lahendites korduvalt rõhutanud (vt nt 14.06.2017, 3-2-1-20-17, p 13.1;

16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 22), et täitemenetluse alustamise tasu on osa kohtutäituri

tasust, mille eesmärk on hüvitada kohtutäiturile täitemenetluse alustamisel tekkivad

esmased vajalikud kulutused: 1. täitmisavalduse ja täitedokumendi formaalsete eelduste

kontrollimine, 2. nende registreerimine, 3. toimiku avamine ja 4. võlgnikule täitmisteate

kättetoimetamine, mitte saada selle arvelt endale ja maksta kohtutäituri büroos töötavatele

isikutele tasu tehtud (ameti)toimingute eest, millist eesmärki kannab kohtutäituri põhitasu.

Seega andes kohtutäiturile õiguse nõuda sundtäitmisega ühinemise korral ainult

täitemenetluse alustamise tasu, kinnitaks see üheselt, et 1-10 aasta (täitemenetlus nr. xxx

on algatatud juulis 2015.a.) vältel läbiviidud muid täitetoiminguid (menetlustes milles ei

õnnestunud kinnisvara realiseerida) tuli kohtutäituril ja tema büroo töötajatel läbi viia

tasuta.

Juhul kui nõustuda kaebaja järeldustega, mille kohaselt ei ole kohtutäituril põhitasu

vaidlusalustes täitemenetlustes õigust üldse nõuda, siis oleks see selges vastuolus

kohtutäituri ametitoimingute tasulisuse põhimõttega ning seadnuks kohtutäiturile

kohustuse menetleda täitemenetlusi xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx põhitasu

saamata, mis on aga selges vastuolus nii KTS § 28, kui ka PS §-ga 29.

7. Seni kuni seadusandja ei ole jõudnud jõustada normi, mis annaks selge aluse nõuda

kohtutäituri põhitasu kinnisvara realiseeriva täitemenetlusega ühinemise korral, on

võimalik ja põhjendatud kohaldada seaduse analoogiat TsÜS § 4 alusel, sellisel viisil nagu

seda pidas võimalikuks ka Riigikohus oma 01.06.2022 määruses nr 2-21-327. Viidatud

kohtuasjas puudus samuti kohtutäituri põhitasu osas selge norm ning nõude rahuldamist ei

toimunud klassikalisel viisil (täitemenetlus, täitetoimingud, selle raames laekunud

maksed, sissenõudja nõude rahuldamine), kuid Riigikohus jõudis loogilise järelduseni

seaduse tõlgendamise teel, et ka sellisel juhul, tulenevalt kohtutäituri ametitoimingu

tasulisusest, on kohtutäitur õigustatud põhitasu saama (küll aga vähendatud määras).

Kohtutäituri hinnangul on võimalik ja oli põhjendatud ka käesolevates täitemenetlustes

seaduse analoogiat kasutades seaduslünk ületada ja põhitasu vähendatud ulatuses nõuda.

Kohtutäituri hinnangul oli seaduse analoogia alusel võimalik aluseks võtta KTS § 28 lg 1,

§ 30 lg 1 ja 2, § 32 lg 1, lg 2, § 41. Ülalmärgitud täitemenetluste sissenõudjate nõuded on

täies ulatuses rahuldatud ning selle üle puudub igasugune vaidlus, mis vastab vähemalt

KTS § 41 lg 3 tunnustele ning puudub igasugune loogiline selgitus sellele, miks ei võiks

teise kohtutäituri poolt sissenõudjale kantud raha lugeda sissenõudja nõude täitmiseks

konkreetset täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri vahenduseta.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses.

Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei

ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus

kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse

2-24-12519

kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite

esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi

vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on

sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise

kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

9. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isiku seisukohaga,

dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et

avaldus tuleb rahuldada.

10. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib

menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse

maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Tallinna kohtutäitur on teinud

12.08.2024 otsuse, millega jättis avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja esitas Harju

Maakohtule kaebuse 17.08.2024. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning

tähtaegselt.

Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul

lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud

nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab

kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud

ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohtutäituril on õigus saada pool põhitasust täiteasjades,

mis on ühinenud täiteasjaga, kus oli arestitud ja võõrandati võlgnikule kuuluv kinnisvara,

kusjuures ühinenud täiteasjades täitmisel olevad nõuded rahuldati üksnes enampakkumise

tulemi arvelt. Avaldaja leiab, et kohtutäituril puudub sellises olukorras tasunõue.

Kohtutäitur leiab, et pidades silmas täitetoimingute tasulisuse põhimõtet ja kohaldades

seaduse analoogiat, on täituril õigus saada vähemalt pool põhitasust sõltumata sellest, mil

viisil vaidlusalustes täiteasjades nõuded rahuldati ja täitemenetlused lõpetati. Praegusel

juhul on kohtutäitur 01.07.2024 teinud tasuotsused täiteasjades nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx,

xxx, xxx ja xxx ning mõistnud võlgnikult välja pool põhistasust.

Kohtutäituri seadus (KTS) § 28 lg 1 sätestab, et kohtutäituri ametitoiming on tasuline.

KTS § 28 lg 2 esimese lause kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest

ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult kohtutäituri seaduses sätestatud juhtudel,

ulatuses ja korras. Riigikohus on märkinud, et iseenesest on seega õige, et õiguslik alus

tasu saamiseks peab tulenema seadusest, kuid siiski on kohtutel kohtuasjade lahendamisel

kohustus seadust tõlgendada ning õiguskorras esinevate lünkade korral võimalusel need

tõlgendusega ületada (RKTKm 2-21-327/24, p 14.2). KTS § 29 lg 1 järgi võib kohtutäituri

tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu

lisatasust. Põhitasu peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril saada endale ja maksta

kohtutäituri büroos töötavatele isikutele tasu tehtud (ameti)toimingute eest ning

majandada kohtutäituri bürood tervikuna (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 22;

RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-20-17, p 13.2). KTS § 35 lg 1 sätestab, et kui täitmiseks

esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma,

arvutatakse kohtutäituri põhitasu ja kohtutäituri tasu ettemaks KTS § 35 lg-s 1 tabelis

toodud nõude summa järgi.

KOHTUMÄÄRUS

Puudub vaidlus, et KTS-s ja ka TMS-s puuduvad sätted, mis vaidlusalust olukorda

sõnaselgelt reguleeriks.

Riigikohus on selgitanud, et kui võlgnik on võlgu mitmele sissenõudjale, võivad võlgniku

kohta tehtud täitedokumente hakata täitma erinevad kohtutäiturid. Samuti on võimalik see,

et sissenõudjal on ühe võlgniku vastu mitu täitedokumenti või ühest täitedokumendist

tulenevalt mitu nõuet ning kõiki neid täitedokumente või nõudeid täidab sissenõudja

avalduse alusel üks kohtutäitur. Sellistel juhtudel, kui kohtutäitur avab (mitu erinevat

kohtutäiturit avavad) iga nõude kohta täitetoimiku ja seega ka eraldi täitemenetluse, tekib

küsimus, kas võlgnik peab igas täitemenetluses tasuma mh kohtutäituri põhitasu või tuleb

need kulud kanda vaid üks kord (RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 17). TMS § 149 lg

1 esimese lause järgi, kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast

kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse

esitajal osaleda menetluses. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 149 üks eesmärk on

vältida ühe kinnisasja müümist korraga mitmes täitemenetluses (RKTKm 29.01.2014, 3-

2-1-164-13, p 12).

12. Kohtu hinnangul puudub praegusel juhul kohtutäituril ka poole põhitasu saamise õigus (vt

ka RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 18; RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 15).

Puudub vaidlus, et üheski täiteasjas, milles kohtutäitur pooles ulatuses põhitasu nõuab, ei

ole korraldatud kinnisasja arestimist või müüki. Põhitasu saab nõuda vaid selle menetluse

eest, milles kohtutäitur korraldas kinnisasja arestimise ja müügi (RKTKm 16.12.2015, 3-

2-1-108-15, p 15; RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 18).

Kohus ei nõustu kohtutäituri tõlgendusega, et praegusel juhul on kohtutäituril õigus saada

põhitasu KTS § 41 lg 3 alusel (analoogia korras). KTS § 41 lg 3 sätestab, et kui võlgnik

täidab nõuetekohaselt nõude pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist sissenõudjale

kohtutäituri vahenduseta, maksab võlgnik KTS § 29 lg-s 1 nimetatud kohtutäituri tasu ja

täitekulud vastavalt kohtutäituri tasu või täitekulude otsusele. Kohtutäitur müüs

enampakkumisel avaldajale kuuluva kinnisasja ning kandis enampakkumise tulemist

vaidlusalustes täiteasjades sissenõudjate nõuded nende kontodele. Puudub vaidlus, et

vabatahtliku täitmise tähtajad olid juba ammu möödunud. Praegusel juhul ei ole

sissenõudja nõuet seega rahuldatud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, pärast seda ega

ka täitemenetluste väliselt (mis võimaldaks kohaldada KTS § 41 lg-t 3).

13. Kohtutäitur peab õigusvastaseks käsitlust, et kohtutäituril puudub põhitasu õigus, kui

kinnisasja sundtäitmisega on ühinetud. Kohtutäitur on teinud täiteasjades erinevaid

menetlustoiminguid ning ka seetõttu peaks täituril olema õigus (poolele) põhitasule.

Puudub vaidlus, et enampakkumise tulemi jaotamisele eelnevalt ei olnud vaidlusalustes

täiteasjades suudetud nõudeid mingiski ulatuses rahuldada.

Kohus peab TMS §-s 149 sätestatud juhtumil õiglaseks ja õigeks tõlgendust, mille

kohaselt peab kinnisasja sundtäitmisega ühinenud kohtutäituril olema õigus saada

kinnisasja müügist saadud tulemist raha menetluse alustamise tasu ning täitekulude

2-24-12519

katteks. Kohtutäituri põhitasu saamise õigust ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril

ei ole, kui enne enampakkumise tulemi jaotamist ei ole suudetud sundtäidetavaid nõudeid

täitemenetluse abil üldse rahuldada. Juhul, kui enne enampakkumise tulemi jaotamist on

suudetud sundtäidetavaid nõudeid täitetoimingute abil osaliselt rahuldada, tuleb põhitasu

määrata proportsionaalselt nõude rahuldamise ulatusega (vt KTS § 32 lg-s 5 ja RKTKm

16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 11). Selline tõlgendus on kohtu hinnangul kooskõlas

täitetoimingu tasulisuse põhimõtte ja valitseva kohtupraktikaga.

Tallinna Ringkonnakohus on 09.09.2024 lahendi nr 2-24-6956 p-is 28.2 märkinud

järgmist: „Kui samal perioodil ühe võlgniku vastu esitatud nõuded võivad olla jaotatud

erinevate kohtutäiturite vahel ning sellise jaotuse tõttu peab võlgnik maksma kohtutäituri

tasusid mitu korda ning võlgniku vara müügist saadud tulemist eelisjärjekorras

täitemenetluse kulude mahaarvutamise tõttu väheneb ka sissenõudjale väljamakstav

summa, ei ole selline lahendus võlgniku ja sissenõudja, vaid üksnes kohtutäituri huvides.

Seega on Riigikohus vastava lahendi tegemisel arvestanud võlgniku (ja ka 2-24-6956

sissenõudjate) põhjendatud huvidega. Võlgnik peab tasuma põhitasu, kuid seda

kohtutäitur S.P-le ning selle menetluse eest, milles kohtutäitur korraldas kinnisasja

arestimise ja müügi. Selliselt on välditud võlgniku kohustust tasuda kohtutäituri põhitasu

mitu korda ja erinevatele täituritele. Lisaks on sellisel juhul suurem ka sissenõudjatele

väljamakstav summa.“

14. Kõigele eeltoodule tuginedes on maakohus seisukohal, et kohtutäituril puudub

vaidlusalustes täiteasjades õigus poolele põhitasule. Seega tuleb kohtutäituril teha avaldaja

kaebuse kohta uus otsus osas, mis puudutab kohtutäituri põhitasu. Kohtul on avaldaja

kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud

otsus kui ka põhitasu otsused. Küll ei saa kohus põhitasu otsuse tühistamise korral ise

kohtutäituri asemel uut otsust teha (RKTKm 01.06.2016, 3-2-1-36-16, p 23.). Seega tuleb

kohtutäituril avaldaja kaebus uuesti läbi vaadata.

15. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning

seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.

16. Avaldaja on 11.09.2024 esitanud vastuväite kohtu tegevusele ning viidanud TMS § 218

lg-le 2. TsMS § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu

tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige

menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus

määrusega.

Kohus möönab, et ei vaadanud avaldust läbi TMS § 218 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul.

Kaebus laekus kohtule puhkusteperioodil, mistõttu viibis selle menetlussevõtmise

otsustamine. Kohtute suure töökoormuse tõttu on selle sisuline lahendamine mõnevõrra

viibinud. Samas ei venitanud kohus ebamõistlikult ning lahendas kaebuse esimesel

võimalusel. Kohtule ei ole teada, et kaebuse mõnevõrra hilisem lahendamine oleks

avaldajale toonud kaasa rasked tagajärjed. Samuti ei mõjutanud see asja lahendamist ega

sisulist tulemit. Vastuväite esitamine kohtu tegevusele nimetatud ajendil ei too kaasa

kohtulahendi tühistamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.11.2022 määrus nr 2-19-14579,

p 33). Seega leiab kohus, et vastuväide kohtu tegevusele on tarbetud ja alusetu, mistõttu

tuleb see jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

KOHTUMÄÄRUS

17. Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS §-dest 172 ja 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab,

et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui

menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult

või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt

TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt

menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest

peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi

menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

18. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist.

19. Avaldaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot. Tegemist on vältimatu kuluga,

mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik