2-22-6941/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

06.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-6941

Kohtuasi

X avaldus Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu vastu

Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu korteriomanike

12.07.2011. a ja 09.01.2012. a üldkoosolekutel vastu

võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.05.2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Aleksei Smelov

Puudutatud isik Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu

(registrikood 80162053), lepinguline esindaja Dmitri

Štšerbin

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X taotlus edastada talle Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu

25.05.2023. a menetluskulude nimekiri ja määrata tähtaeg vastuväidete

esitamiseks.

2. Jätta tähelepanuta Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu taotlus nõuda välja Xle

õigusteenust osutanud äriühingu arved.

3. Jätta rahuldamata X määruskaebus.

4. Jätta muutmata Harju Maakohtu 31.05.2023 määruse resolutsioon tsiviilasjas nr

2-22-6941, kuid täiendada kohtumääruse põhjendusi.

5. Jätta määruskaebemenetluse kulud X kanda.

6. Mõista Xlt Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu kasuks välja

määruskaebemenetluse kulude hüvitis 796 eurot 50 senti. X on kohustatud tasuma

Tallinn, Randla tn 15 korteriühistule alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

menetluskulude hüvitiselt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

2-22-6941

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (Randla 15 KÜ) vastu avalduse,

milles palus tuvastada Randla 15 KÜ 12.07.2011. a ja 09.01.2012. a üldkoosolekutel vastu

võetud otsuste tühisuse. Lisaks palus avaldaja mõista Randla 15 KÜ-lt enda kasuks välja 26

eurot 20 senti ja nimetatud summalt alates 12.04.2021 viivise. Menetluskulud palus avaldaja

jätta Randla 15 KÜ kanda. Maakohus eraldas 05.05.2023. a määrusega iseseisvaks

menetluseks avaldaja avalduse Randla 15 KÜ vastu 26 euro 20 sendi ja alates 12.04.2021

viivise saamiseks, liitis eraldatud tsiviilasja tsiviilasjaga nr 2-20-18261 ja luges tsiviilasja

numbriks 2-20-18261.

1.1. Avalduse kohaselt on Tallinnas aadressil Randla tn 15 asuvas korterelamus asutatud

Randla 15 KÜ. Avaldaja on Randla 15–621 asuva korteriomandi omanik ja korteriühistu liige.

Randla 15 KÜ liikmete 12.07.2011. a korduval üldkoosolekul võeti vastu mh järgmised

otsused: 1) Randla 15 KÜ juhatuse esimehe tasu on Eesti Vabariigis kehtestatud kuupalga

alammäär; 2) valvurid töötavad vahetusel ööpäevaringselt ning lisaks paigaldatakse majja

videovalve; 3) kinnitada 2010. a majandusaasta aruanne; 4) kinnitada 2011. a

majandustegevuse aastakava; 5) kinnitada kehtivad tariifid.

Randla 15 KÜ liikmete 09.01.2012. a korduval üldkoosolekul otsustati jagada teenuse osutaja

arve korterite omanike vahel, kelle näidud jäid esitamata, ning ümberarvutus teha ainult üks

kord ja ainult neile korteriomanikele, kellel puuduvad Randla 15 KÜ ees võlad.

Randla 15 KÜ põhikirja p 6.5 kohaselt on korduv üldkoosolek otsustusvõimeline, kui

üldkoosolekul osaleb vähemalt ⅓ liikmetest. Randla 15 KÜ-s on 160 liiget (st ⅓ on 53 liiget).

Mõlemal üldkoosolekul osales 47 Randla 15 KÜ liiget. Seega ei olnud üldkoosolek

otsustusvõimeline (ei saanud otsuseid teha) ja nii 12.07.2011. a kui ka 09.01.2012. a korduva

üldkoosoleku otsused on tühised (RKTKo 06.06.2000, 3-2-1-79-00).

12.07.2011. a tühist otsust ei saanud hilisema otsusega kinnitada (RKTKo 30.01.2009, 3-2-1-

145-08, p 12).

1.2. Avaldaja esitas Randla 15 KÜ menetluskuludele 25.05.2023 järgmised vastuväited.

Avaldaja hinnangul oli ülepaisutatud ja põhjendamatult suur avaldaja 31.05.2022. a ja

13.06.2022. a avalduste ja lisana esitatud tõendite, avalduses esitatud nõuete ja lisade

struktureerimise, nõuete õigusliku analüüsi, kliendile aruandluse, vastuse ja kaitsestrateegia

kliendiga arutamise ajakulu kolm tundi. Randla 15 KÜ lepinguline esindaja tutvus avaldaja

avaldusega juba tsiviilasjas nr 2-20-18261, milles menetlusosalised olid samad, ja avaldaja

2-22-6941

esitas sama dokumendi tsiviilasjas nr 2-20-18261 vastuhagina. Kuna maakohus eraldas osa

siinses asjas esitatud nõuetest eraldi menetlusse, esitas avaldaja korduvalt sama

menetlusdokumendi. Seega on tegemist korduva toiminguga, millega seotud kulu hüvitamine

ei ole põhjendatud. Nimetatud menetlustoimingu kulu oli põhjendatud 0,5 tunni ulatuses.

Lisaks oli ülepaisutatud ja põhjendamatult suur avaldaja avaldusele vastuse koostamiseks

tõendite kogumise, 28.06.2022. a maakohtu määruse kohaselt Randla 15 KÜ kirjaliku vastuse

koostamise ja kohtule esitamise ning aruandluse kliendile esitamise ajakulu 5,25 tundi.

Randla 15 KÜ vastuses on üldkoosolekute otsuste vaidlustamise puhul kopeeritud avalduse,

seaduste ja Riigikohtu lahendite lõigud. Vastusele lisatud tõendid edastas Randla 15 KÜ või

pärinevad need kohtulahendite andmebaasist. Seega ei tegelenud Randla 15 KÜ lepinguline

esindaja dokumentide ettevalmistamise või kogumisega. Eelnevast tulenevalt oli selle

menetlustoimingu põhjendatud ajakulu 2,5 tundi.

Menetluskulude nimekirja ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ja

kohtule esitamise põhjendatud ajakulu oli 0,5 tundi.

Puudutatud isiku seisukoht

2. Randla 15 KÜ vaidles avaldaja avaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

2.1. Avaldaja tugines nii Randla 15 KÜ liikmete 09.01.2012. a üldkoosoleku otsuse kui ka

Randla 15 KÜ liikmete 12.07.2011. a üldkoosoleku otsuse puhul kvooruminõude rikkumisele.

Nimetatu on korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise alus (HMKo

14.10.2019, 2-18-108680/22, p 18; TlnRnKm 31.08.2021, 2-18-13079/72, p 37). Avaldaja

ületas praegu kolmekuulist edasikaebamise tähtaega, mis oli õigust lõpetav tähtaeg (RKTKo

03.03.2021, 2-17-13391/43, p 25).

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) jõustus 01.01.2018 (st pärast vaidlustatud

otsuste tegemist). Enne 01.01.2018 olid korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse ja

kehtetuks tunnistamise alused sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 38,

mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-des 24 ja 24¹ ning korteriühistuseaduse (KÜS) § 13

lg-s 3. KÜS § 13 lg 3 kohaselt oli korteriühistu liikmel õigus pöörduda korteriühistu

üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtusse kolme kuu jooksul otsuse

teadasaamise päevast arvates. MTÜS § 24 lg 1 järgi võis kohus mittetulundusühingu vastu

esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva

üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg oli kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest.

MTÜS § 24 lg 3 lausest 2 tuleneva piirangu kohaselt võis otsuse tegemisel osalenud

mittetulundusühingu liige otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta oli lasknud

protokollida oma vastuväite otsusele.

Lisaks kinnitasid Randla 15 KÜ liikmed 12.07.2011. a üldkoosoleku otsused uue otsusega

14.10.2011. a üldkoosolekul. Avaldaja vaidlustas Randla 15 KÜ liikmete 14.10.2011. a

otsused, kuid kohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-12-3471 üksnes osaliselt nimetatud otsuste

tühisuse (osas, millega kinnitati Randla 15 KÜ põhikirja ja kodukorra muutmine). Muus osas

on otsused kehtivad. MTÜS § 24 lg 2 järgi ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui

üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole MTÜS § 24 lg-s 1

nimetatud tähtaja jooksul esitatud samas sättes nimetatud hagi.

Otsuse tühisuse toovad kaasa eelkõige raskemad sisu- ja protseduurivead, sh vead, mis

rikuvad juriidilise isiku liikme õigust saada teada koosoleku toimumisest või takistavad

2-22-6941

oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada

(RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-76-14, p 21). Kvooruminõude rikkumine ei riku korteriühistu

liikme õigust saada teada koosoleku toimumisest, ei takista tal korduval koosolekul osalemist

ja hääletamist ega ole nii raske sisu- või protseduuriviga, et tuua kaasa otsuse tühisus.

Lisaks tuleb hea usu põhimõtte kohaselt keelduda vaidlustatud üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamisest.

2.2. Randla 15 KÜ lepingulise esindaja kulud maakohtus olid 3028 eurot 50 senti (33,65 tundi

× 90 eurot).

Randla 15 KÜ lepinguline esindaja tegi 17.08.2022. a menetluskulude nimekirja kohaselt

järgmised menetlustoimingud, kokku 985 eurot 50 senti (10,95 tundi × 90 eurot): taotlus

tsiviilasja materjalidele ligipääsu saamiseks, volikirja ja diplomi kohtule edastamine 0,15

tundi (13 eurot 50 senti); tutvumine 12.04.2021. a hagiavalduse ja selle lisadega 0,1 tundi

(üheksa eurot); tutvumine 19.04.2021. a hagiavalduse täiendusega 0,1 tundi (üheksa eurot);

tutvumine 20.04.2021. a hagiavalduse täiendusega 0,1 tundi (üheksa eurot); tutvumine

maakohtu 27.04.2021. a määrusega 0,1 tundi (üheksa eurot); tutvumine 16.05.2022. a

hagiavalduse täiendusega 0,1 tundi (üheksa eurot); tutvumine maakohtu 16.05.2022. a

määrusega 0,1 tundi (üheksa eurot); tutvumine maakohtu 06.06.2022. a määrusega 0,1 tundi

(üheksa eurot); tutvumine avaldaja 22.06.2022. a taotluse ja lisadega 0,1 tundi (üheksa eurot);

tutvumine maakohtu 28.06.2022. a määrusega, aruandlus kliendile, tähtaja fikseerimine 0,25

tundi (22 eurot 50 senti); tutvumine avaldaja 31.05.2022 ja 13.06.2022 avalduste ja lisana

esitatud tõenditega, avalduses esitatud nõuete ja lisade struktureerimine, nõuete õiguslik

analüüs, aruandlus kliendile, vastuse ja kaitsestrateegia kliendiga arutamine kolm tundi (270

eurot); avaldaja avaldusele vastuse koostamiseks tõendite kogumine, Randla 15 KÜ kirjaliku

vastuse koostamine 28.06.2022. a määruse kohaselt ja kohtule esitamine, aruandlus kliendile

5,25 tundi (472 eurot 50 senti); Randla 15 KÜ menetluskulude nimekirja ja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse koostamine ja kohtule esitamine, aruandlus kliendile 1,5 tundi

(135 eurot).

Randla 15 KÜ lepinguline esindaja tegi 18.08.2022. a menetluskulude nimekirja järgi

järgmised toimingud, kokku 360 eurot (neli tundi × 90 eurot): avaldaja 18.07.2022. a

menetluskulude nimekirjaga tutvumine ja õiguslik analüüs, kulude analüüs 1,5 tundi (135

eurot); Randla 15 KÜ vastuväite koostamine avaldaja 18.07.2022. a menetluskulude

nimekirjale, Randla 15 KÜ menetluskulude nimekirja täiendus vastuväite koostamise tõttu,

menetlusdokumendi kohtule edastamine ja aruandlus kliendile 2,5 tundi (225 eurot).

Randla 15 KÜ lepinguline esindaja tegi 19.05.2023. a menetluskulude nimekirja järgi

järgmised toimingud, kokku 1224 eurot (13,6 tundi × 90 eurot): maakohtu 18.01.2023. a

määrusega tutvumine ja aruandlus kliendile 0,5 tundi (45 eurot); tutvumine avaldaja

15.02.2023. a seisukohaga 0,75 tundi (67 eurot 50 senti); tutvumine maakohtu 16.02.2023. a

e- kirjaga 0,1 tundi (üheksa eurot); tutvumine maakohtu 14.03.2023. a korraldusega ja selle

kliendile edastamine, vastamise tähtaja fikseerimine 0,5 tundi (45 eurot); tutvumine Randla 15

KÜ seadusliku esindaja 17.03.2023. a selgitustega, asjaolude analüüs, täiendavate küsimuste

esitamine kliendile 0,75 tundi (67 eurot 50 senti); tutvumine Randla 15 KÜ seadusliku

esindaja täiendavate selgituste ja tõenditega, materjalide ja saadud info analüüs, maakohtule

esitatavate tõendite mahu määratlemine, kliendiga kooskõlastamine ja ettevalmistamine kaks

tundi (180 eurot); tutvumine avaldaja 16.02.2023. a dokumendiga, avaldaja 15.02.2023. a ja

16.02.2023. a failide võrdlus 0,25 tundi (22 eurot 50 senti); Randla 15 KÜ 28.03.2023. a

2-22-6941

seisukoha koostamine maakohtu 14.03.2023. a korralduse järgi, seisukoha maakohtule

esitamine ja aruandlus kliendile 1,75 tundi (157 eurot 50 senti); maakohtu 05.05.2023. a

määruse kättesaamine, sellega tutvumine ja aruandlus kliendile 0,25 tundi (22 eurot 50 senti);

maakohtu 05.05.2023. a määruse kättesaamine, sellega tutvumine, määruses toodud tähtaja ja

ülesande fikseerimine ning aruandlus kliendile 0,25 tundi (22 eurot 50 senti); avaldaja

15.03.2023. a (tegelik kuupäev 15.02.2023/16.02.2023) seisukohas esitatud teeside õiguslik

analüüs, kohtupraktika ja õiguskirjanduse uurimine vastuse koostamiseks kaks tundi (180

eurot); Randla 15 KÜ kirjaliku seisukoha koostamine maakohtu 05.05.2023. a määruse

kohaselt, vastusena avaldaja 15.03.2023. a (tegelik kuupäev 15.02.2023/16.02.2023)

seisukohale, Randla 15 KÜ seisukoha maakohtule esitamine, aruandlus kliendile kolm tundi

(270 eurot); Randla 15 KÜ menetluskulude nimekirja koostamine, avalduse kohtule esitamine

maakohtu 05.05.2023. a määruse kohaselt, aruandlus kliendile 1,5 tundi (135 eurot).

Randla 15 KÜ lepinguline esindaja tegi 25.05.2023. a menetluskulude nimekirja järgi

järgmised toimingud, kokku 459 eurot (5,1 tundi × 90 eurot): 24.05.2023. a tähtaja järgimise

kontroll, e-toimikus olevate materjalide kontroll, menetlusdokumentide puudumise

tuvastamine, maakohtule 24.05.2023. a taotluse koostamine menetlusdokumentide nähtavaks

tegemiseks, järelepärimine üks tund (90 eurot); maakohtu 25.05.2023. a vastusega tutvumine

0,1 tundi (üheksa eurot); avaldaja 19.05.2023. a menetluskulude nimekirjaga tutvumine,

kulude põhjendatuse analüüs, võrdlev analüüs varem esitatud menetluskulude nimekirjaga 1,5

tundi (135 eurot); avaldaja 19.05.2023. a menetluskulude nimekirjale Randla 15 KÜ

vastuväite koostamine, Randla 15 KÜ menetluskulude nimekirja täiendus vastuväite

koostamise tõttu, menetlusdokumendi maakohtule edastamine, aruandlus kliendile 2,5 tundi

(225 eurot).

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus jättis 31.05.2023. a määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja

kanda ning mõistis avaldajalt Randla 15 KÜ kasuks välja menetluskulude hüvitise 1800 eurot

ja viivise nimetatud summalt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

3.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei saanud avaldaja esitada vaidlustatud otsuste

tühisuse tuvastamise nõuet. Kvoorumnõude rikkumine saaks olla kehtetuks tunnistamise,

mitte tühisuse tuvastamise alus.

Maakohus tuvastas, et vaidlustatud otsused võeti vastu 12.07.2011 ja 09.01.2012.

Korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse ja kehtetuks tunnistamise alused olid enne

01.01.2018 sätestatud TsÜS §-s 38, MTÜS §-des 24 ja 241 ning KÜS § 13 lg-s 3.

Häälteenamuse nõude rikkumine ei ole MTÜS § 241 järgi mittetulundusühingu üldkoosoleku

otsuse tühisuse alus. Kui üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel on rikutud seaduses sätestatud

häälteenamuse nõudeid, on ühistu liikmel õigus esitada KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud tingimustel

otsuse kehtetuks tunnistamise nõue (RKTKo 27.03.2013, 3-2-1-16-13, p 12). Lisaks on

Riigikohus rõhutanud, et kui esindusõiguse puudumine või selle piirangud tõid kaasa selle, et

korteriomanike üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline või ei antud otsuse poolt piisaval

arvul hääli, on üldkoosoleku otsus seadusega vastuolu tõttu kehtetuks tunnistatav. Juhul, kui

korteriomanike üldkoosolekul otsustatakse häälteenamusega küsimus, mille lahendamine

oleks pidanud toimuma korteriomanike kokkuleppel, on üldkoosoleku otsus tühine (RKTKm

30.11.2022, 2- 21-13599/26, p 14.4). Avaldaja ei esitanud asjaolusid, mis tooksid kaasa

vaidlustatud otsuste tühisuse.

2-22-6941

KÜS § 13 lg 3 kohaselt oli korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku

ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse

teadasaamise päevast arvates. Olukorras, kus avaldaja hinnangul rikuti Randla 15 KÜ liikmete

12.07.2011. a ja 09.01.2012. a üldkoosolekutel otsuste vastuvõtmisel häälteenamuse nõudeid,

oli avaldajal võimalik esitada vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamise nõue KÜS § 13 lg-s

3 sätestatud tähtaja jooksul. Nimetatud tähtaeg oli 22.05.2022. a avalduse esitamise hetkeks

möödunud.

3.2. Maakohus jättis avalduse rahuldamata jätmise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 172 lg 1 lause 2 alusel menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus hindas vaidluse

keerukust ja mahukust, Randla 15 KÜ lepingulise esindaja toiminguid, nende mahtu ning

esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust ning pidas Randla 15 KÜ-le osutatud õigusabi

põhjendatud ja vajalikuks mahuks maakohtus 20 tundi. Tegemist ei olnud keeruka ja mahuka

vaidlusega. Lepingulise esindaja tunnitasu suurus vastas esindaja kvalifikatsioonile. Seega tuli

avaldajal hüvitada Randla 15 KÜ-le menetluskuluna 1800 eurot (20 tundi × 90 eurot).

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega avaldus rahuldada. Alternatiivselt palub avaldaja tühistada maakohtu

määruse osas, millega maakohus mõistis avaldajalt Randla 15 KÜ kasuks välja

menetluskulude hüvitise 1800 eurot, ning teha menetluskulude väljamõistmise kohta uus

määrus või saata asi nimetatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Avaldaja palub

edastada talle Randla 15 KÜ 25.05.2023. a menetluskulude nimekirja ja määrata tähtaja

vastuväidete esitamiseks. Avaldaja palub jätta menetluskulud Randla 15 KÜ kanda.

4.1. Määruskaebuse kohaselt tuvastas maakohus, et vaidlusalused üldkoosolekud toimusid,

rikkudes Randla 15 KÜ põhikirja p 6.5, milles on märgitud kohustuslik osavõtjate või

liikmete arv selleks, et üldkoosolek oleks otsustusvõimeline. Maakohus viitas aga vääralt

Riigikohtu praktikale, sest viidatud lahendites olid korteriühistu üldkoosolekud

otsustusvõimelised ning vaieldi selle üle, kas üldkoosolekute otsuse poolt anti otsuse

vastuvõtmiseks vajalik liikmete häälte arv. Tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13 vaieldi selle üle, kas

uue põhikirja kinnitamiseks oli olemas vajalik 2/3 häälteenamus, ning tsiviilasjas nr 3-2-1-55-

14 selle üle, kas oli olemas aktsiakapitali suurendamiseks vajalik ¾ häälteenamus. Seega ei

tulenenud maakohtu viidatud Riigikohtu lahenditest, et üldkoosolekute otsused ei olnud

tühised, kui üldkoosolekute korraldamisel või läbiviimisel rikuti Randla 15 KÜ põhikirja p

6.5 nõudeid. Maakohus jättis Randla 15 KÜ põhikirja p 6.5 põhjendamatult kohaldamata ja

oleks pidanud selle alusel tuvastama, et üldkoosolek oli otsustusvõimetu ja vastuvõetud

otsused seetõttu tühised.

4.2. Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata aastatel 2011–2012 kehtinud

korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 lause 2, mille järgi valitsevad korteriomanikud

kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates KÜS-i järgi, kui nad otsustavad

asutada korteriühistu KÜS-i nõuete kohaselt. KOS § 8 lg 1 lauses 2 sätestatud juhul

kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes KOS-i niivõrd, kuivõrd see ei ole

vastuolus KÜS-iga (KOS § 8 lg 1 lause 3). Korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud

otsused on korteriomanike mitmepoolsed tehingud TsÜS § 67 lg 2 lause 3 mõttes (RKTKo

29.10.2014, 3- 2-1-89-14, p 32). Riigikohus on selgitanud, et KOS § 19 lg-te 2 ja 3 rikkumise

korral (st olukorras, kus otsustusvõimetu üldkoosolek teeb otsuse) on korteriomanike

üldkoosoleku otsus kui mitmepoolne tehing tühine TsÜS § 87 järgi ega vaja kehtetuks

tunnistamist (RKTKm 25.05.2011, 3-2-1-38-11, p 11). Seega on Randla 15 KÜ liikmete

2-22-6941

12.07.2011. a ja 09.01.2012. a otsustusvõimetute üldkoosolekute otsused kui mitmepoolsed

tehingud algusest peale tühised ega vaja kehtetuks tunnistamist.

4.3. Korteriomanike üldkoosoleku otsuse puhul, milleks on vaja kõigi korteriomanike

nõusolek, kuid mis tehakse häälteenamusega, on tegemist otsusega, mis rikub avaliku huvi

tõttu kehtestatud seaduse sätet (TsÜS § 38 lg 2 lause 1) ja on tühine. Kohane ei ole olukord,

kus selline otsus muutub korteriomanikule kohustuslikuks otsuse kehtetuks tunnistamise

nõude esitamise tähtaja minetamise tõttu. Sellised üldkoosoleku otsused on tühised TsÜS § 38

lg 2 lause 1 järgi (RKTKm 01.06.2022, 2-19-16450/58, p 15). Analoogia korras tuleb samu

põhimõtteid kohaldada ka otsustusvõimetu üldkoosoleku otsuse puhul, sest ka see otsus rikub

avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet (TsÜS § 38 lg 2 lause 1) ning kohane ei oleks, et

selline otsus muutuks korteriomanikule kohustuslikuks otsuse kehtetuks tunnistamise nõude

esitamise tähtaja minetamise tõttu.

4.4. Maakohus kohaldas avaldajalt Randla 15 KÜ kasuks menetluskulude hüvitise

väljamõistmisel vääralt TsMS § 176 lg-d 7 ja 8 ning rikkus avaldaja ärakuulamise kohustust.

Maakohus määras 05.05.2023. a määrusega menetlusosalistele menetluskulude nimekirja

esitamiseks tähtaja kuni 19.05.2023 ja vastuväide esitamiseks kuni 25.05.2023. Maakohus

tegi avaldajale Randla 15 KÜ 19.05.2023. a menetluskulude nimekirja teatavaks alles

29.05.2023 ning avaldajal ei olnud võimalik esitada vastuväiteid. Maakohus ei teinud Randla

15 KÜ 25.05.2023. a menetluskulude nimekirja avaldajale teatavaks. Maakohus mõistis

avaldajalt vääralt Randla 15 KÜ menetluskulud välja, kuna ei saanud tutvuda avaldaja

vastuväidetega, mis võisid olla väljamõistetavate menetluskulude vähendamise aluseks.

4.5. Maakohus ei kontrollinud ega põhjendanud lahendis, kas Randla 15 KÜ menetluskulude

nimekirjas märgitud õigusabitoimingud olid põhjendatud ja vajalikud. Lisaks ei kaalunud ega

kontrollinud maakohus menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel avaldaja vastuväiteid

ning menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19).

Maakohus lahendas avalduse kirjalikus menetluses ja Randla 15 KÜ esitas kohtule ainult

kolm menetlusdokumenti. Praeguses lihtsas menetluses oli ajakulu 20 tundi põhjendamatult

suur ja ülepaisutatud. TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige

õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja

mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 12.05.2021, 2- 20-

114596/21, p 11; RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785/114, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2- 17-

16812/57, p 19.2; RKTKm 19.06.2013, 3-2-1-58-13, p 14). Arvestades praeguse asja sisu ja

lihtsust, oli sellises suuruses menetluskulude avaldajalt väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane

ning maakohus vähendas Randla 15 KÜ menetluskulusid ebapiisavalt.

Maakohus jättis ekslikult tähelepanuta, et samade menetlusosaliste vahel toimub sarnane

vaidlus tsiviilasjas nr 2-20-18261, milles Randla 15 KÜ-d esindab sama lepinguline esindaja.

Seega teab lepinguline esindaja hästi avalduse aluseks olevaid asjaolusid ning nii suur ajakulu

Randla 15 KÜ-le õigusabi osutamiseks oli ebavajalik.

Avaldaja esitas määruskaebemenetluses Randla 15 KÜ menetluskuludele lisaks järgmised

vastuväited. Maakohtu 18.01.2023. a määrusega tutvumise ja kliendile aruandluse esitamise

ajakulu 0,5 tundi oli ülepaisutatud ja põhjendamatult suur. Nimetatud toimingu ajakulu oli

põhjendatud 0,1 tunni ulatuses, arvestades, et maakohtu määrus oli korraldav ega vajanud

2-22-6941

õiguslikku analüüsi. Maakohtu 14.03.2023. a korraldusega tutvumise, maakohtu korralduse

kliendile edastamise ja tähtaja fikseerimise ajakulu oli põhjendamatu 0,4 tunni ulatuses, sest

tegemist oli korraldava määrusega ning see ei vajanud õiguslikku analüüsi. Randla 15 KÜ

seadusliku esindaja 17.03.2023. a selgitustega tutvumise, asjaolude analüüsi, täiendavate

küsimuste kliendile esitamise, Randla 15 KÜ seadusliku esindaja täiendavate selgituste ja

tõenditega tutvumise, materjalide ja saadud info analüüsi, maakohtule esitatavate tõendite

mahu määratlemise, kliendiga kooskõlastamise ja ettevalmistamise ajakulu 2,75 tundi oli

põhjendamatu. Toimikus ei ole Randla 15 KÜ seadusliku esindaja 17.03.2023. a selgitust,

eespool nimetatud toimingud ei ole asja toimikus kajastud ja nende alusel ei ole

menetlusdokumente koostatud. Avaldaja 15.02.2023. a ja 16.02.2023. a failide võrdluse

ajakulu oli põhjendamatu. Randla 15 KÜ pidi aluseks võtma avaldaja digitaalselt

allkirjastatud dokumendid. Maakohtu 05.05.2023. a määrusega korduva tutvumise ajakulu oli

põhjendamatu. Avaldaja 15.03.2023. a (tegelik kuupäev 15.02.2023/16.02.2023) seisukohas

esitatud teeside õigusliku analüüsi, vastuse koostamiseks kohtupraktika ja õiguskirjanduse

uurimise ajakulu oli põhjendamatu 1,5 tunni ulatuses. Avaldaja menetlusdokument oli

kaheleheküljeline ja selles vastati maakohtu küsimustele. Menetlusdokumendi sisu oli lihtne

ega vajanud õiguslikku analüüsi. Randla 15 KÜ kirjaliku seisukoha koostamise ajakulu oli

põhjendamatu 1,5 tunni ulatuses. Randla 15 KÜ kirjalik seisukoht koosnes erinevate

kohtulahendite ja otsuste kokkuvõttest. Randla 15 KÜ menetluskulude nimekirja koostamise

ajakulu oli põhjendamatu ühe tunni ulatuses.

5. Randla 15 KÜ vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja kanda.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

7. Randla 15 KÜ esitas 05.09.2024 taotluse nõuda välja avaldajale õigusteenust osutanud

äriühingu arved, kuna Randla 15 KÜ-l oli kahtlus, et avaldaja ei ole 03.09.2024. a

menetluskulude nimekirjas esitatud menetluskulusid kandnud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb avalduse rahuldamata jätmise osas jätta TsMS §

657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata,

kuid menetluskulude kindlaksmääramise osas tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 täiendada kohtumääruse põhjendusi, muutmata kohtumääruse resolutsiooni.

9. Ringkonnakohus nõustub avalduse lahendamise osas maakohtu määruse põhjendustega,

neid TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659 kordamata. Vastuseks määruskaebuse

väidetele märgib kolleegium järgmist.

9.1. Maakohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel ja leidis põhjendatult, et

korteriühistu üldkoosoleku vaidlustatud otsuste tühisuse ja kehtetuks tunnistamise alused olid

enne 01.01.2018 sätestatud TsÜS §-s 38, MTÜS §-des 24 ja 241 ning KÜS § 13 lg-s 3. Õige ei

ole avaldaja arusaam, et asjas tuleks kohaldada otsuste tegemise ajal kehtinud KOS-i sätted.

2-22-6941

KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsesid korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või

korteriomanike kokkuleppega ei olnud ette nähtud teisiti. Kui korteriomanikud olid asutanud

korteriühistu, valitsesid nad KOS § 8 lg 1 lause 2 järgi kaasomandi eset esmajoones KÜS-i

järgi. Sel juhul kohaldati kaasomandi eseme valitsemisele KOS § 8 lg 1 lause 3 kohaselt

KOS-i niivõrd, kui see ei olnud vastuolus KÜS-iga (RKTKo 24.10.2018, 2-17-7999/68, p

24.1).

Riigikohus on selgitanud, et korteriühistuga valitsetava kortermaja puhul tuli esmalt hinnata,

kas korteriomanike lahendatava küsimuse sai otsustada korteriühistu liikmete üldkoosolek,

ning kas otsuse sai teha põhikirjajärgse häälteenamusega või oli tegemist kaasomandi

kasutamise keskse küsimusega, milleks oli vaja kaasomanike kokkulepet AÕS-i järgi.

Korteriühistu eesmärgiks oli KÜS § 2 lg 1 kohaselt korteriomandite eseme osaks olevate

ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide

esindamine. Korteriühistu liikmete üldkoosolek ei saanud KÜS-i ja KOS-i kehtimise ajal

otsustada häälteenamusega küsimusi, milleks oli vajalik korteriomanike kui kaasomanike

kokkulepe. KÜS-is reguleerimata küsimustes rakendati korteriühistu suhtes KÜS § 1 lg 2 järgi

MTÜS-i sätteid (RKTKo 27.03.2015, 3-2-1-155-14, p 11). Riigikohus rõhutas KÜS-i

kehtivuse ajal tehtud lahendis mh, et korteriühistu otsusega võis otsustada elamu

majandamiseks ja säilitamiseks vajaliku toimingu tegemist või majandamiskulude kandmist

(RKTKo 13.02.2012, 3-2-1-116-11, p 22). Lisaks selgitas Riigikohus, et mõtteliste osade

ühine majandamine tähendas KÜS §-de 15 ja 151 järgi nii majandustegevuse kava, aruandeid

kui ka majandamiskulusid. Ka vaidlusaluste otsuste tegemise ajal kehtinud AÕS § 74 lg 1

nägi ette, et kõigi kaasomanike kokkulepe oli vajalik kaasomandis oleva asja võõrandamiseks

või koormamiseks, samuti asja või selle majandusliku otstarbe oluliseks muutmiseks (RKTKo

18.07.2011, 3-2-1-50-11, p 10).

Avaldaja vaidlustatud otsused olid seotud korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja

maatüki mõtteliste osade ühise majandamise ja korteriühistu liikmete ühiste huvide

esindamisega, st puudutasid Randla 15 KÜ liikmete üldkoosoleku pädevusse kuuluvaid

küsimusi. Seega ei ole siinses asjas otsuste tegemise ajal kehtinud KOS-i sätted asjakohased

ning sellest tulenevalt ei ole asja lahendamisel tähtsad ka nimetatud sätete kontekstis

Riigikohtu 25.05.2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-38-11 tehtud lahendis väljendatud seisukohad.

9.2. Maakohus leidis õigesti, et kvoorumnõude rikkumine saaks olla Randla 15 KÜ liikmete

vaidlusaluste üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise, mitte tühisuse alus.

9.2.1. Juriidilise isiku puudustega üldkoosoleku otsus võib olla tühine või kehtetuks

tunnistatav. Vaidlusaluste üldkoosoleku otsuste tegemise ajal kehtis MTÜS § 241 lg 1

praeguses sõnastuses. MTÜS § 241 lg 1 lause 1 kohaselt on mittetulundusühingu

üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud

juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise

korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu

kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Sama sätte teise lause järgi võib

mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus olla tühine ka muul seaduses sätestatud alusel.

Viimati nimetatud juhul peab üldkoosoleku otsuse tühisus kui tagajärg seadusest selgelt

tulenema. Seega tuli vaidlusaluste üldkoosoleku otsuste tegemise ajal kehtinud regulatsiooni

järgi mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuvastada, kas tegemist on

mõne MTÜS §-s 241 lg-s 1 sätestatud puudusega. Kui üldkoosoleku otsuse tegemisel ei

eksitud MTÜS § 241 lg 1 nõuete vastu, kuid otsus oli vastuolus seadusega, oli korteriühistu

liikmel KÜS § 13 lg 3 alusel õigus pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast

2-22-6941

arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks (kehtetuks tunnistamiseks) kohtu poole (RKTKo

27.03.2013, 3-2-1-16-13, p 12).

Sarnaselt häälteenamuse nõude rikkumisega ei ole ka kvooruminõude rikkumine MTÜS § 241

järgi mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. Seega ei eksinud maakohus

materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui viitas Riigikohtu praktikale, milles vaieldi

selle üle, kas üldkoosoleku otsused tuleks kehtetuks tunnistada häälteenamuse nõude

rikkumise tõttu. Ka õiguskirjanduses on osaühingu kontekstis rõhutatud, et kvooruminõude

rikkumine on kehtetuks tunnistamise alus (Ühinguõigus (2015), p 4.8.3.2.1022) ning nimetatu

kehtib ringkonnakohtu hinnangul ka korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsuste puhul. Lisaks

on Riigikohus hetkel kehtiva KrtS-i alusel tehtud lahendites leidnud, et olukorras, kus

korteriomanike üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, on otsus seadusega vastuolu tõttu

kehtetuks tunnistatav (RKTKm 30.11.2022, 2-21-13599/26, p 14.4).

9.2.2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et vaidlusalused otsused, mis tehti

kvooruminõuet rikkudes, on avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätte rikkumise tõttu

analoogia korras TsÜS § 38 lg 2 lause 1 kohaselt tühised. TsÜS § 38 lg 1 lauses 1 sätestatud

üldreegli järgi on seadusega vastuolus olev juriidilise isiku organi otsus kehtetuks tunnistatav

(nagu eespool märgitud, tuleneb sama ka MTÜS § 24 lg 1 lausest 1). Riigikohus selgitas

määruskaebuses viidatud lahendis, et olukorras, kus KrtS § 38 lg 1 järgi on tavapärase

valitsemise raamidest väljuvate suuremate ümberkorralduste tegemiseks vaja kõigi

korteriomanike kokkulepet, või olukorras, kus ei kohaldu KrtS § 39, ei saa osa

korteriomanikest (enamus) üldkoosoleku otsusega sundida teistele korteriomanikele

(vähemusele) peale olukorda, kus viimased peavad oma õiguste kaitseks algatama

kohtuvaidluse üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks (RKTKm 01.06.2022, 2- 19-

16450/58, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsuse

vastuvõtmisel kvooruminõude rikkumine isikute õiguste kontekstis samastatav olukorraga,

kus korteriomanike üldkoosoleku otsus, milleks on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek,

tehakse häälteenamusega.

9.3. Korteriühistu liikmel oli KÜS § 13 lg 3 kohaselt õigus üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse

tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

Tegemist oli õigust lõpetava tähtajaga (RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391/43, p 25). Avaldaja

ei ole väitnud, et nimetatud tähtaeg ei oleks olnud Randla 15 KÜ liikmete 12.07.2011. a ja

09.01.2012. a üldkoosolekute vaidlustatud otsuste puhul 22.05.2022. a avalduse esitamise

hetkeks möödunud. Seega ei olnud maakohtul alust kontrollida, kas esines alus vaidlustatud

otsuste tühistamiseks (kehtetuks tunnistamiseks).

10. Menetluskulude kindlaksmääramise osas on maakohus eksinud küll

põhjendamiskohustuse vastu ja jätnud hüvitatavate menetluskulude põhjendatuse ja

vajalikkuse kohtumääruses kaalumata ning avaldaja vastuväited nõuetekohaselt hindamata,

kuid maakohtu järeldus hüvitatavate menetluskulude suuruse kohta on siiski õige.

10.1. Seoses menetluskuludega märgib ringkonnakohus esmalt, et jätab rahuldamata avaldaja

taotluse edastada avaldajale Randla 15 KÜ 25.05.2023. a menetluskulude nimekiri ja määrata

tähtaeg vastuväidete esitamiseks.

Kohtute infosüsteemi kohaselt tehti nimetatud menetlusdokument avaldaja lepingulisele

esindajale nähtavaks 01.06.2023. Seega oli avaldajale määruskaebuse esitamise ajaks tagatud

võimalus vaidlustada soovi korral määruskaebuses TsMS § 178 lg 2 kohaselt mh Randla 15

2-22-6941

KÜ 25.05.2023. a menetlusdokumendis märgitud menetluskulusid ning avaldajale ei ole vaja

dokumenti edastada.

Asja materjalide kohaselt esitas Randla 15 KÜ 25.05.2023. a menetlusdokumendis

vastuväited avaldaja menetluskuludele ning täiendas oma menetluskulusid üksnes avaldaja

menetluskuludele vastuväite koostamise ning maakohtule menetlusdokumentide nähtavaks

tegemise taotluse esitamise menetluskuludega. TsMS § 176 lg 7 kohaselt toimetatakse

menetluskulude nimekiri ja tõendid vastaspoolele viivitamata kätte. Ringkonnakohtu

hinnangul ei tulene viidatud sättest kohtu kohustust toimetada menetlusosalisele kätte

menetlusdokument, milles vastaspool taotleb menetlusosalise menetluskuludele seisukoha

esitamise menetluskulude hüvitamist, ning anda menetlusosalisele tähtaeg selliste

menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Vastasel juhul tekiks lõppematu jada kohtu

kohustusest võimaldada menetlusosalistel esitada vastastikku seisukohti vastaspoole

menetluskulude kohta. Kohus saab ja peab uurimispõhimõttest tulenevalt ise hindama nende

kulude vajalikkust ja põhjendatust.

10.2. Edasi märgib kolleegium, et maakohus rikkus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramisel lahendi põhjendamise kohustust TsMS § 442 lg 8 ja § 436 lg 1 mõttes

(koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2).

TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja

asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb

arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti

menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 12.05.2021, 2- 20-114596/21, p 11).

Randla 15 KÜ taotles maakohtus lepingulise esindaja toimingute ajakulu hüvitamist kokku

33,65 tunni ulatuses. Maakohus pidas Randla 15 KÜ lepingulise esindaja toimingute ajakulu

põhjendatuks ja vajalikuks 20 tunni ulatuses. Seega vähendas maakohus Randla 15 KÜ

lepingulise esindaja toimingute ajakulu 13,65 tunni ulatuses. Maakohus märkis Randla 15 KÜ

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel asjakohaselt, et arvestada

tuleb mh praeguse vaidluse keerukust ja mahukust, Randla 15 KÜ lepingulise esindaja

toiminguid, nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust. Maakohtu

määrusest ei nähtu aga, milliseid Randla 15 KÜ lepingulise esindaja toiminguid ja nende

ajakulu pidas maakohus põhjendatuks ja vajalikuks. Seetõttu ei ole maakohtu kaalutlusotsuse

kujunemine jälgitav ning ringkonnakohus hindab ise Randla 15 KÜ menetluskulude

vajalikkust ja põhjendatust.

10.3. Ringkonnakohtu hinnangul on Randla 15 KÜ maakohtu menetluses tehtud toimingute

põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 20 tundi (1800 eurot), nagu leidis lõppjäreldusena ka

maakohus. Maakohus vähendas Randla 15 KÜ lepingulise esindaja toimingute ajakulu 13,65

tunni võrra, mis vastab ligikaudu avaldaja poolt vaidlustatud toimingute ajakulu ulatusele

(14,3 tundi). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust (mh avaldaja menetlusdokumentides

esitatud vastuväidete tõttu) Randla 15 KÜ lepingulise esindaja maakohtus tehtud toimingute

ajakulu täiendavalt vähendada.

10.3.1. Esmalt märgib kolleegium vastuseks määruskaebusele, et asjaolu, et samade

menetlusosaliste vahel toimub vaidlus ka tsiviilasjas nr 2-20-18261 ning Randla 15 KÜ-d

esindab nimetatud tsiviilasjas sama lepinguline esindaja, ei anna alust lepingulise esindaja

toimingute vajalikku ja põhjendatud ajakulu vähendada. Kuigi tsiviilasjas nr 2-20-18261

esitas avaldaja vastuhagi Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu korteriomanike 12.07.2011. a ja

2-22-6941

09.01.2012. a üldkoosolekutel vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks, keeldus Harju

Maakohus 27.04.2021 määrusega avaldaja nõuet vastuhagina tsiviilasjas nr 2-20-18261

menetlusse võtmast ning avaldaja nõue on võetud menetlusse siinse hagita menetluse

avaldusena. Seejärel esitas avaldaja siinses menetluses täiendavad rahalised nõuded, mille

Harju Maakohus 05.05.2023 määrusega eraldas ja liitis tsiviilasjaga nr 2-20-18261. Hoolimata

sellest, et poolte vahel on käimaks kaks menetlust, on mõlemas menetluses lahendatavad

nõuded erinevad ning siinses asjas tuleb Randla 15 KÜ-le hüvitada selles menetluses enda

õiguste ja huvide kaitseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud. See, et Randla 15 KÜ-d

esindab mõlemas menetluses sama esindaja, ei tähenda seda, et tal kulub siinses asjas oma

kliendi huvides tegutsemiseks vähem aega.

10.3.2. Randla 15 KÜ lepingulise esindaja tehtud toimingute väidetav ajakulu (33,65 tundi) ei

ole kogu ulatuses põhjendatud. Kogenud õigusabi osutaval juristil võis maakohtu menetluses

tehtud toimingutele kuluda aega järgmiselt.

Arvestades avaldaja esitatud avalduse ja selle täienduste, maakohtu avalduse menetlusse

võtmise määruse ning Randla 15 KÜ 17.08.2022 vastuse sisu ja mahtu, saab avaldusele

17.08.2022 esitatud vastuse koostamise ja esitamisega seotud menetlustoimingute ajakulu

9,25 tundi pidada põhjendatuks. Ajakulu vähendamiseks ei anna alust ja see, et avaldaja esitas

avalduse esmalt tsiviilasjas nr 2-20-18261. Kuigi Randla 15 KÜ võis algse (täiendavate

nõueteta) avaldusega tutvuda juba teise kohtuasja raames, on ta vastuse avalduse kohta

esitanud siinses kohtumenetluses. Lisaks oli Randla 15 KÜ õiguste ja huvide kaitseks selles

menetlusstaadiumis vaja esitada vastuväited ka avaldaja rahalise nõude kohta. Seega ei ole

menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tähtsust sellel, et maakohus otsustas

hiljem 05.05.2023 määrusega rahalise nõude eraldada iseseisvaks menetluseks ja liita

tsiviilasjaga nr 2-20-18261. Randla 15 KÜ vastus on asjatundlik ning asjaolu, et vastus

sisaldab viiteid kohtupraktikale ja seaduse sätetele, ei anna alust järeldada, et selle

koostamiseks kulus vähem aega.

Põhjendatud ei ole aga 17.08.2022 menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 1,5 tundi.

Arvestades selle menetlusdokumendi olemust ja mahtu, võis esindajal menetluskulude

nimekirja koostamiseks kuluda 0,5 tundi. Põhjendatud ei ole ka avaldaja 18.08.2022. a

menetluskulude nimekirjaga seotud toimingute ajakulu 4 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul oli

avaldaja 18.07.2022. a menetluskulude nimekirjaga tutvumise ja avaldaja menetluskuludele

vastuväite koostamise, Randla 15 KÜ menetluskulude nimekirja täienduse koostamise ja

esitamise ning kliendile aruandluse tegemise toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu

vastuväidete sisu ja mahtu arvestades 1 tund. Ringkonnakohus arvestab menetluskulude

nimekirjade ja vastuväidete vajalikkuse hindamisel mh seda, et maakohus palus 28.06.2022. a

määruses menetlusosalistel esitada kohe menetluskulude nimekirjad.

Randla 15 KÜ 28.03.2023 seisukoha koostamisega seotud toimingute ajakulu 6,6 tundi ei ole

põhjendatud. Selle menetlusdokumendi koostamiseks vajalike toimingute põhjendatud

ajakuluks saab sellele eelnenud maakohtu ja avaldaja menetlustoiminguid ning Randla 15 KÜ

menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades pidada kokku 3,5 tundi, arvestades mh avaldaja

vastuväiteid. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et Randla 15 KÜ seadusliku esindaja

17.03.2023. a selgitustega tutvumise, asjaolude analüüsi, täiendavate küsimuste kliendile

esitamise, Randla 15 KÜ seadusliku esindaja täiendavate selgituste ja tõenditega tutvumise,

materjalide ja saadud info analüüsi, maakohtule esitatavate tõendite mahu määratlemise,

kliendiga kooskõlastamise ja ettevalmistamise ajakulu 2,75 tundi oli täielikult põhjendamatu.

Nimetatu oli sisendiks esitatud seisukohale, isegi kui menetlusdokumendis sellele ei viidata.

2-22-6941

Randla 15 KÜ 18.05.2023 lõplike seisukohtade esitamisega seotud toimingute ajakulu 5,5

tundi ei ole põhjendatud. Põhjendatud ajakuluks saab pidada 4 tundi, arvestades mh avaldaja

vastuväiteid. Seejuures ei ole lepinguline esindaja tutvunud sama kohtumäärusega korduvalt,

tegemist oli kahe erineva kohtu dokumendiga (Harju Maakohtu 05.05.2023 nõuete eraldamise

määrus ja Harju Maakohtu 05.05.2023 viimaste seisukohtade esitamiseks tähtaja määramise

määrus).

Põhjendatud ei ole ka menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 1,5 tundi ning avaldaja

menetluskulude kohta vastuväite esitamisega seotud toimingute ajakulu 5,1 tundi. Arvestades

menetluskulude nimekirja ja kulude hüvitamise taotluse olemust ja mahtu, võis esindajal

menetluskulude nimekirja koostamiseks kuluda 0,5 tundi. Arvestades seda, et maakohus ei

teinud avaldaja 19.05.2023. a menetluskulude nimekirja Randla 15 KÜ lepingulisele

esindajale nähtavaks, aga ka Randla 15 KÜ sisulisi vastuväiteid avaldaja menetluskulude

kohta ning nende mahtu, saab vastuväidete esitamiseks põhjendatud ajakuluks pidada 1,25

tundi. Mh arvestab ringkonnakohus, et samade poolte vahel suure hulga kohtuasjade tõttu oli

korteriühistul kõrgendatud vajadus minimeerida vastuväidete abil võimalike hüvitatavate

menetluskulude suurust.

10.4. Eelnevat arvestades saab Randla 15 KÜ lepingulise esindaja tehtud vajalike toimingute

põhjendatud ajakuluks pidada 20 tundi. Menetluskulude nimekirja järgi on Randla 15 KÜ

lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot, mis ei ületa juristi keskmist tasumäära sarnase

keerukusega asja puhul. Seega on põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu kokku 1800

eurot (20 tundi × 90 eurot/tund) ning ringkonnakohtul ei ole alust tühistada maakohtu määrust

ka hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramise osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Arvestades seda, et määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega

seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda.

12. Kuna määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad avaldaja kanda ning

ringkonnakohus Randla 15 KÜ-lt avaldaja menetluskulusid välja ei mõista, ei analüüsi

ringkonnakohus avaldaja määruskaebemenetluse menetluskuludega seonduvat ning jätab

Randla 15 KÜ 05.09.2024. a avaldajalt arvete väljanõudmise taotluse tähelepanuta.

13. Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning

TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Randla 15 KÜ esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema määruskaebemenetlusega

seotud menetluskuluks lepingulise esindaja kulud 1516 eurot 50 senti (käibemaksuta) (16,85

tundi × 90 eurot). Menetluskulude nimekirja kohaselt oli Randla 15 KÜ lepingulise esindaja

määruskaebemenetluse toimingute ajakulu järgmine: maakohtu 31.05.2023. a, 16.06.2023. a

ja 05.07.2024. a määruste ja avaldaja määruskaebusega tutvumise ning avaldaja

määruskaebusele seisukoha koostamise ja esitamise toimingute ajakulu kokku 4,6 tundi;

kohtumise ja konsultatsiooni, e-toimiku materjalide kontrolli ning menetluse kiirendamise

taotluse koostamise ja esitamise ning ringkonnakohtu 28.08.2024. a määrusega tutvumise

ning kliendile aruandluse tegemise toimingute ajakulu kokku 2,25 tundi; menetluskulude

nimekirja koostamine ja kohtule esitamine ning aruandlus 1,5 tundi; avaldaja menetluskulude

nimekirja tutvumise ja sellele vastuväite koostamise toimingute ajakulu 8,5 tundi.

2-22-6941

Arvestades maakohtu määruse, määruskaebuse ja vastuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi

hinnangul määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks avajalike toimingute ajakulu 4,35

tundi põhjendatud. Sellele järgnevad toimingud seoses menetluse seisu kontrollimise ja

menetluse kiirendamise taotlusega ei olnud aga vajalikud, sest Randla 15 KÜ esitas nimetatud

taotluse TsMS § 333¹ lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes ning ringkonnakohus jättis

27.02.2024 määrusega taotluse rahuldamata. Arvestades menetluskulude nimekirja olemust ja

mahtu, saab menetluskulude nimekirja esitamisega seotud vajalike toimingute põhjendatud

ajakuluks pidada taotluses märgitud 1,5 tunni asemel 0,5 tundi. Põhjendatud ei ole ka avaldaja

menetluskulude kohta vastuväite ja kulude tõendamise taotluse ajakulu 8,5 tundi. Arvestades

vastuväidete sisu ja mahtu, aga vastaspoole kulude tõendamise taotluse ja avaldaja kulude

fiktiivsuse põhistamiseks tehtud vajalikke eeltoiminguid ning taotluse sisu ja mahtu, on selle

menetlusdokumendi esitamisega seotud põhjendatud ajakulu kokku 4 tundi. Ringkonnakohtu

hinnangul oli Randla 15 KÜ huvide ja õiguste kaitseks sedavõrd ulatusliku vastuväite

esitamine ja kulude kandmist tõendavate dokumentide esitamise taotlus põhjendatud.

Ringkonnakohus jätab taotluse tähelepanuta üksnes seetõttu, et ringkonnakohtu määratud

kulujaotusest tulenevalt ei ole ringkonnakohtul vaja hinnata avaldaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust.

Menetluskulude nimekirja järgi on Randla 15 KÜ lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot, mis

ei ületa juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul.

Seega on Randla 15 KÜ vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale määruskaebemenetluses

kokku 796 eurot 50 senti (8,85 tundi × 90 eurot), mis tuleb avaldajalt Randla 15 KÜ kasuks

välja mõista. Vastavalt Randla 15 KÜ taotlusele tuleb avaldajal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras viivist.

14. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)