2-24-14051/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.11.2024.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-14051

Tsiviilasi

X hagi Y (Y) vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised

Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja

Y (sündinud xx.xx.xxxx, välismaa isikukood

XXXXXXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

30.10.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada X ja Yi abielu, mis sõlmiti xx.xx.xxxx xxx linnas xxx (abielukande nr

xxx).

3. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

4. X taotlus rahuldada ja tagastada Xle (X) riigilõiv summas 50 eurot. Riigilõiv

tagastada X arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX.

Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte

menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

Edasikaebamise kord

Pooled loobusid edasikaebeõigusest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik

X (hageja) esitas 17.09.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse Yi (kostja) vastu abielu

lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja tema ja kostja vahel xx.xx.xxxx xxx

sõlmitud abielu lahutamatute lahkhelide tõttu lahutada. Lepituskatsed ei toonud suhetele

lahendust ja see otsustati lõpetada. Hageja soovib oma abikaasast Eestis Eesti õiguse alusel

lahutada, kuna nad on Eestis koos elanud paarisuhtes alates 2017. aasta juulist. Neil ei ole

ühiseid lapsi ega ühist kinnisvara. Hageja palub kohtul rahuldada hageja ühepoolne taotlus

lahutada kostjast, võttes arvesse hageja avalduses esitatud asjaolusid. Kostja keeldus ühise

avalduse esitamisest ja ei avaldanud soovi ilmuda kohtuistungile. Hageja ei soovi olla

kostjaga abielus ja ta ei soovi enam arutada selle suhte või abielu taastamist või jätkamist, sest

see on emotsionaalne, vaimne ja füüsiline koormus hageja tervisele ja heaolule. Kostja ei oma

Eestis registreeritud aadressi, kuid ta on alates 2017. aasta juulist faktiliselt elanud Eestis.

Kostja elab praegu hagejaga koos aadressil xxx, kuid lahkumineku järgsete pingete tõttu on

hagejal ebamugav elada samas korteris. Hageja on ainus üürnik üürilepingu alusel ja kostja ei

ole üürilepingu osapool. Nende ühisel kokkuleppel elab kostja praegu jätkuvalt aadressil xxx,

samas kui hageja otsib ajutiselt elamispinda oma sõprade juures. Hageja soovib oma

abikaasast esimesel võimalusel lahutada, kuna soovib oma üürilepingut säilitada ja paluda

abikaasal pärast lahutuse jõustumist ruumidest lahkuda. Üürileandja on sellest kokkuleppest

teadlik.

26.09.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse.

07.10.2024 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse hagile, milles märkis, et hageja on öelnud,

et kavatseb kostja koheselt pärast lahutust nende üürilepingust eemaldada. See jätaks kostja

ilma elukohata, mis on olukorda arvestades murettekitav. Hageja on valehäbiga väitnud, et

kostja ei soovi lahutuspabereid allkirjastada ega kohtuistungil osaleda. See ei vasta tõele, kuna

kostja on valmis küsimusi kohtus käsitlema. Kostja tunneb, et teda on selle suhte ajal ära

kasutatud kostja elamisõiguse tõttu, eriti kuna hageja taotleb Eesti passi. Kostja oli täielikult

šokeeritud, kui sai teada hageja truudusetusest hiljutise reisi ajal Itaalias, mis on veelgi

keerulisemaks muutnud tema emotsionaalse seisundi. Kostja on alati olnud hagejale oluline

toetus nii emotsionaalselt kui rahaliselt. Kostja oli valmis loobuma kõigest, mis tal oli oma

riigis, et hagejaga koos olla ja nüüd tunneb kostja end ärakasutatuna ja halvasti kohelduna.

Kostja usub, et hageja on manipuleerinud olukordadega, mis hõlmavad tema sõpru, kolleegi

ja tema ülemust, et tekitada kostjale veelgi suuremat stressi. Ta on samuti ähvardanud

politseisse helistada või teisi kutsuda, et kostja välja tõsta, mis suurendab tema ärevust ning

süüdistused kahjustavad kostja mainet ja heaolu. Kuigi hageja väidab end olevat

ebaturvaliselt, koges kostja tema tegude tõttu tõsist emotsionaalset distressi. Selle olukorra

emotsionaalne ja psühholoogiline mõju on märkimisväärne ning kostja kardab oma tervise ja

heaolu pärast selle protsessi ajal.

Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 30.10.2024. Kohtuistungil ei vaielnud pooled

selle üle, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja selgitas, et ta jääb

hagi juurde ja soovib abielu lahutada. Hageja leppida ei soovinud. Kostja oli lahutusega nõus.

Mis puudutas kostja väidet, et hageja kasutas kostjat tema elamisõiguse tõttu ära, kuna hageja

taotleb Eesti passi, selgitas kohus kohtuistungil järgmist. Kui pool leiab, et abielu on fiktiivne,

tuleb selleks esitada hagi abielu kehtetuks tunnistamiseks. Kostja ei ole sellist hagi kohtule

esitanud. Lisaks kinnitas kostja, et temal olid hagejaga abielulised suhted. See tähendab, et

abielu ei olnud kehtetu. Pooled said kohtuistungil eeltoodust aru. Üürilepinguga seoses

pooltel täiendavaid nõudeid ei olnud. Samuti oli kostja nõus, et Eesti kohus lahendab abielu

lahutamise hagi Eesti õiguse järgi. Kohtuistungil loobusid pooled kohtuotsusele

edasikaebeõigusest. Lisaks taotles hageja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa

hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui

abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist

kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu enam ei taasta.

Hageja kinnitas kohtuistungil oma soovi abielu lahutada, mis näitab hageja tahte püsivust.

Seega on tõendatud hageja tahe abielu lahutada. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata, siis on

abielu jätkamine võimatu. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane

tahe ja huvi. Kohus leiab, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Arvestades, et hageja ei

soovi abielusuhteid taastada ega leppida, tuleb abielu lahutada. Samuti oli kostja lahutusega

nõus.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele.

Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 17.09.2024 riigilõivu summas 100 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 3 alusel pool menetluses tasutud

riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna

avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuna pooled loobusid

kohtuistungil kohtuotsusele edasikaebeõigusest, kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv

summas 50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus riigilõivu 50 eurot hageja

arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX.

TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.

Menetluskulude jaotamine

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus leiab, et poolte kantud menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 nende endi

kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann

Kohtunik