3-21-2854/37 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

06.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2854

Haldusasi

BAULA Arendus OÜ kaebus Harku Vallavalitsuse

ehitus- ja kasutuslubade komisjoni 02.09.2021 otsuse

nr 10 ja Harku Vallavalitsuse 03.09.2021 ehitusloa nr

2112271/29865 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – BAULA Arendus OÜ, esindaja Z.Y

Vastustaja – Harku vald, esindaja H.A

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.10.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

BAULA Arendus OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse BAULA Arendus OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu

09.10.2024 määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale.

2. Rahuldada BAULA Arendus OÜ määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 09.10.2024 määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3

ning saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja

3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. BAULA Arendus OÜ (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles

Harku Vallavalitsuse ehitus- ja kasutuslubade komisjoni 02.09.2021 otsuse nr 10 ja Harku

Vallavalitsuse 03.09.2021 ehitusloa nr 2112271/29865 tühistamist. Kaebaja väitel rajati

vaidlustatud ehitusloa alusel Harku alevikus asuvale Uuele tänavale, mis külgneb kaebaja

omandis oleva kinnistuga, uus kergliiklustee, mis osaliselt ulatub kaebaja kinnistule. Selle

rajamisel langetati kaebaja kinnistul olevaid puid. Kergliiklustee asukoht välistab kaebaja

kinnistul asuva Harku mõisapargi kultuuriväärtuslikuks osaks oleva tammeallee taastamise

endisel kujul.

2. Tallinna Halduskohus võttis 13.12.2021 määrusega kaebuse menetlusse.

3-21-2854

3. Harku vald esitas 17.01.2022 vastuse kaebusele koos haldusmenetluse materjalidega.

4. Halduskohus tegi 19.01.2022 e-kirjas pooltele ettepaneku otsida kompromissi ning

teavitada kohut kompromissiläbirääkimiste tulemustest hiljemalt 21.02.2022. Kaebaja palus

pikendada seda tähtaega kuni 14.03.2022. Kaebaja teatas 21.03.2022, et pooltel ei õnnestunud

kompromissi saavutada, kuid ta jätkab lahenduste otsimist (dtl 208).

5. 06.06.2022 toimunud kohtuistungil avaldasid pooled valmisolekut jätkata läbirääkimisi

vaidluse lahendamiseks kompromissiga ning nõustusid, et läbirääkimiste ebaõnnestumise

korral on otstarbekas lahendada asi kirjalikus menetluses.

6. Halduskohus andis 14.06.2022 määrusega pooltele kompromissiläbirääkimiste pidamiseks

tähtaja kuni 01.08.2022, määras, et kompromissi mittesaavutamise korral on võimalik esitada

menetluskulude väljamõistmise taotlusi hiljemalt 03.08.2022 ja neile vastata kuni 05.08.2022,

samuti määras, et kompromissi mittesaavutamise korral tehakse kohtuotsus avalikult

teatavaks 12.08.2022 kell 16.00.

7. Kaebaja palus 01.07.2022 e-kirjas tähtaegu edasi lükata ühe kuu võrra. Halduskohus

pikendas 19.07.2022 määrusega kompromissiläbirääkimiste tähtaega kuni 05.09.2022, määras

uued avalduste esitamise tähtajad ning teatas, et kompromissi mittesaavutamise korral tehakse

kohtuotsus avalikult teatavaks 23.09.2022 kell 16.00.

8. Pooled esitasid 02.09.2022 ühise taotluse menetluse peatamiseks HKMS § 97 lg 1 alusel

poolte kompromissiläbirääkimiste ajaks.

9. Halduskohus tühistas 12.09.2022 määrusega 19.07.2022 määrusega määratud tähtajad ja

peatas haldusasja menetluse.

10. Halduskohus pöördus 20.06.2024 e-kirjaga menetlusosaliste poole, et uurida, kas

kompromissi otsimisel on toimunud arenguid ning kas on alust menetlus uuendada või on

jätkuvalt lootust lahendada asi kompromissiga. Kohus palus seisukohti hiljemalt 15.08.2024.

11. Kaebaja lepinguline esindaja, vandeadvokaat Tarmo Friedenthal kinnitas kohtu kirja

kättesaamist 21.06.2024 (dtl 264). 12.08.2024 teatas T. Friedenthal, et kliendileping

kaebajaga on lõppenud ja tal puuduvad andmed kompromissiläbirääkimiste kohta (dtl 266).

Sellega seoses pikendas kohus 13.08.2024 kirjaga menetlusosalistele antud tähtaega kuni

30.08.2024 ning saatis kirja kaebaja äriregistrijärgsele e-posti aadressile XXX ja kaebaja

seadusliku esindaja isiklikule e-posti aadressile XXX.

12. Vastustaja teatas 13.08.2024, et kaebaja ei ole vastustajaga võimaliku kompromissi osas

ühendust võtnud. Vastustajale teadaolevalt on kaebaja suhtes algatatud pankrotimenetlus,

seega oleks põhjendatud haldusasja menetluse lõpetamine. Kaebaja ei vastanud kohtu kirjale.

13. Halduskohus juhtis 20.09.2024 kohtunõudes kaebaja tähelepanu asjaolule, et ta ei ole

kohtu kirjale vastanud. Kohus märkis, et HKMS § 152 lg 2 p 3 kohaselt võib kohus jätta

määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja ei vasta nõuetekohaselt kohtu nõudele.

Kaebajal tuli hiljemalt 04.10.2024 teatada, kas ta näeb jätkuvalt alust menetluse peatamiseks

kompromissi otsimiseks. Samuti palus kohus vastata vastustaja väitele, et kaebaja ei ole

kompromissi osas vallaga ühendust võtnud.

14. Tallinna Halduskohus uuendas 09.10.2024 määrusega haldusasja menetluse

(resolutsiooni p 1) ning jättis BAULA Arendus OÜ kaebuse läbi vaatamata (resolutsiooni p

2) ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3).

Kohus kohustas 20.09.2024 kohtunõudega kaebajat hiljemalt 04.10.2024 teatama, kas ta näeb

jätkuvalt alust menetluse peatamiseks. Kohus hoiatas, et kui kaebaja kohtunõudele ei vasta,

võib jätta kaebuse läbi vaatamata. Kohtunõue tehti kaebajale ja tema seaduslikule esindajale

2(6)

3-21-2854

kättesaadavaks e-toimiku vahendusel ning saadeti e-kirjaga kaebaja ja tema esindaja e-posti

aadressidele. Kohtunõue on märgitud e-toimikus kaebajale kättetoimetatuks 25.09.2024 (kuigi

see saadeti kaebaja äriregistrijärgsele e-posti aadressile ega saadetud T. Friedenthalile, on

selle kättetoimetamise kohtute infosüsteemist nähtuvalt kinnitanud T. Friedenthal). Kaebaja

ega tema seaduslik esindaja ei ole kohtule vastanud.

HKMS § 99 lg 1 järgi uuendab kohus peatatud menetluse omal algatusel pärast seda, kui

menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuna vastustaja vastusest

nähtuvalt ei toimu poolte vahel kompromissiläbirääkimisi, tuleb menetlus uuendada.

HKMS § 151 lg 2 p-st 3 tulenevalt jääb kaebus läbi vaatamata. Hoolimata korduvatest

pöördumistest kaebaja poole, ei ole ta kohtule vastanud, sh pärast seda, kui kohus selge

sõnaga kohustas kaebajat vastama ja selgitas talle vastamata jätmise tagajärgi. Kaebaja

huvipuudust kohtuasja vastu näitab ka see, et kuigi menetlus peatati kompromissi otsimise

eesmärgil ja on olnud peatatud umbes kaks aastat, ei ole poolte vahel reaalselt

kompromissiläbirääkimisi toimunud, kuid teisalt ei ole kaebaja ka kohtule teatanud, et soovib

menetluse uuendamist. Kohus on pärast vandeadvokaat T. Friedenthali teadet saatnud

menetlusdokumendid nii kaebaja äriregistri järgsele e-posti aadressile kui ka tema seadusliku

esindaja rahvastikuregistri järgsele e-posti aadressile. Samuti võttis kohtuistungi sekretär

kaebaja seadusliku esindajaga 08.10.2024 ühendust telefoni teel ja viimane lubas tagasi

helistada, kuid ei teinud seda ega võtnud sama päeva pärastlõunal ka enam telefonikõnet

vastu.

HKMS § 73 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel võib

kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi

kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse füüsilisest isikust

ettevõtja või juriidilise isiku kohta Eestis peetava registri infosüsteemis registreeritud

elektronpostiaadressil ja telefoninumbril või adressaadi ja tema seadusliku esindaja

rahvastikuregistrisse kantud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril. Menetlusdokument

loetakse TsMS § 3111 lg 3 kohaselt kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või

kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu

isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise

registreerib infosüsteem automaatselt. TsMS § 3111 lg 51 näeb äriühingute puhul ette ka

menetlusdokumentide saatmise äriregistri registrikaardile kantud elektronpostiaadressil,

kusjuures äriühingule saadetud menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks viie tööpäeva

möödudes registrikaardile kantud elektronpostiaadressil saatmisest ning selleks ei ole vajalik

kättesaamise kinnitus. Neid sätteid arvestades tuleb lugeda 20.09.2024 kohtunõue kaebajale

kättetoimetatuks hiljemalt 27.09.2024 (5 tööpäeva pärast kohtunõude saatmist kaebaja

äriregistri järgsele e-posti aadressile). Pärast seda jäi kaebajale piisavalt aega, et kohtunõudele

reageerida.

HKMS § 104 lg 5 p 3 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi

vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 p-de 2 või 3 või lg 2 alusel.

Seega ei kuulu praegusel juhul riigilõiv tagastamisele. Kaebaja kannab menetluskulud

kaebuse läbi vaatamata jätmise korral (HKMS § 108 lg 4). Kohtule teadaolevalt ei ole

vastustaja menetluskulusid kandnud. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

15. BAULA Arendus OÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule 23.10.2024 määruskaebuse,

milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 09.10.2024 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ja

saata haldusasi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Alternatiivselt palub kaebaja

taastada HKMS § 146 lg 2 alusel siinse haldusasja menetlus.

3(6)

3-21-2854

Kaebus on jäetud õigusvastaselt läbi vaatamata. HKMS § 151 lg-s 2 sätestatud alused kaebuse

läbi vaatamata jätmiseks annavad kohtule diskretsiooni. Halduskohus on jätnud arvestamata

senise menetluse käigu ning menetluse faasi, kuhu oli menetluse peatamise ajaks jõutud.

Mõlemad menetlusosalised olid saanud esitada oma seisukohad vaidluse all olevate asjaolude

kohta. Asjas oli toimunud kohtuistung, kus halduskohus selgitas, et annab pooltele tähtaja

kompromissiläbirääkimisteks ning kui kompromissini ei jõuta, määrab kohtulahendi avalikult

teatavaks tegemise aja. Seega pidas halduskohus võimalikuks määrata haldusasjas

kohtuotsuse tegemise tähtaeg menetlusosalistelt täiendavaid seisukohti küsimata. Asjaolu, et

kaebaja jätab kohtule esitamata mõne selgituse, mis ei oma asja sisulise lahendamise

seisukohast märkimisväärset tähtsust, ei tohiks kaasa tuua kaebuse läbi vaatamata jätmist.

Haldusasja lahendamise seisukohast ei omaks erilist tähtsust kaebaja seisukoht kohtu

20.09.2024 nõudele. Kohtul oli kompromissiläbirääkimiste käik teada vastustaja vastusest.

Samuti olid selged kaebaja positsioon ja seisukohad. Halduskohus on rikkunud

kaalutlusõigust, mis on kaasa toonud menetlusõiguse normi (HKMS § 144 lg 1) olulise

rikkumise.

Halduskohus ei ole ammendavalt kasutanud alternatiivseid võimalusi kaebajale 20.09.2024

kohtunõude kättetoimetamiseks ning kaebajalt vastuse saamiseks. Halduskohus on ebaõigesti

järeldanud, nagu puuduks kaebajal huvi haldusasja menetluse vastu. Kaebaja seaduslik

esindaja ei räägi eesti keelt. Ei saa eeldada, et ta sai 08.10.2024 istungisekretäriga toimunud

telefonikõnest aru. Kaebaja seaduslik esindaja viibib alaliselt väljaspool Eesti Vabariiki

(alaline elukoht Šveitsis) ning tal ei ole võimalik avada digitaalselt allkirjastatud dokumente,

sh ei olnud kaebaja esindajal seetõttu võimalik avada kohtu 20.09.2024 nõuet, kuna tegemist

oli digikonteineris dokumendiga.

See, kui menetlus on olnud ligi kaks aastat peatatud ning kaebaja ei ole kohtule teatanud, et ta

sooviks menetluse uuendamist, ei tähenda, et kaebajal puuduks huvi kohtuasja kui terviku

vastu. Sellest võinuks järeldada vaid seda, et kaebajal ei ole huvi kompromissiläbirääkimiste

jätkamise vastu, kuna need ei ole olnud edukad. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, nagu ei

oleks poolte vahel kompromissiläbirääkimisi üldse toimunudki. Läbirääkimiste toimumist või

vähemalt nende algust tõendavad menetlusosaliste 01.07.2022 ja 02.09.2022 taotlused.

Tuginemine TsMS § 3111 lg-le 3 on ebaõige. Halduskohus ei saanud arvestada kohtunõude

vastuvõtmist kaebaja eelmise lepingulise esindaja poolt, kes oli halduskohtule 12.08.2024

selgesõnaliselt väljendanud, et tal puudub kaebaja esindamise õigus. Seega ei saa omada

õiguslikku tähendust see, et eelmine lepinguline esindaja võttis kohtunõude 25.09.2024

mingil põhjusel vastu. Asjaolu, kas kaebaja eelmine lepinguline esindaja sai kohtunõuet vastu

võtta või mitte, ei ole kaebaja kontrolli all, sest kaebaja ei saa anda ega lõpetada ligipääsu e-

toimikus. Seega ei ole tegemist ka TsMS § 3111 lg-s 3 sätestatud olukorraga, kus dokumendi

avab infosüsteemis isik, kellel saaja võimaldab dokumente näha.

Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud ka TsMS § 3111 lg-t 51, leides, et kaebajale tuleb

kohtunõue lugeda kättetoimetatuks hiljemalt 27.09.2024. Kuna halduskohus luges TsMS §

3111 lg 51 alusel kaebajale kättetoimetatuks 20.09.2024 kohtunõude, mille kohus tegi

kaebajale kättesaadavaks üheaegselt nii infosüsteemi (e-toimiku) kaudu ning saatis

samaaegselt e-posti teel, siis ei ole tegemist korduva kättetoimetamise katsega. Kaebaja

eelmise lepingulise esindaja antud kinnitus kohtunõude kättesaamise kohta ei ole käsitatav

infosüsteemi järgi kättetoimetamisena, mistõttu oleks tulnud saata kaebaja äriregistri järgsele

e-posti aadressile uus teade. H.A pärast uue teate saatmist oleks saanud halduskohus

õiguspäraselt rakendada TsMS § 3111 lg-s 51 sätestatut ning lugeda kaebajale 20.09.2024

kohtunõue 5 tööpäeva järel e-kirja saatmisest kättetoimetatuks. Haldusasja materjalidest ega

vaidlusalusest määrusest ei nähtu, et halduskohus oleks teinud korduva kättetoimetamise

katse.

4(6)

3-21-2854

Halduskohus on 20.09.2024 kohtunõude sisust lähtuvalt tutvunud tsiviilasja nr 2-24-5957

materjalidega, kus kaebajal oli lepinguline esindaja. Halduskohtul oleks olnud võimalik

pöörduda kaebajat tsiviilasjas nr 2-24-5957 esindanud lepingulise esindaja poole, kuna

kohtule oli tsiviilasja menetlusest teada lepingulise esindaja kontaktandmed. Halduskohus

oleks saanud tutvuda ka tsiviilasja raames esitatud esindusõiguse ulatust määrava volikirjaga

ning veenduda, et kaebaja lepingulisel esindajal on õiguslikult olemas esindusõigus mh

siinses haldusasjas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9).

17. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

18. HKMS § 151 lg 2 p 3 järgi võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui

kaebaja ei vasta nõuetekohaselt kohtu nõudele või puudub kohtuistungilt HKMS §-s 144

sätestatud tingimustel. HKMS § 144 lg 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata,

kui kaebaja ei esita kohtu poolt nõutud tõendit, selgitust või vastust või kui kaebaja jätab

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kõrvaldamata sellise menetlusdokumendis esineva

puuduse, mille täitmata jätmine takistab asja läbivaatamist.

19. Sõltumata sellest, kas halduskohtu 20.06.2024, 13.08.2024 ja 20.09.2024 nõuded saab

lugeda kaebajale nõuetekohaselt kättetoimetatuks, ei olnud kaebuse läbi vaatamata jätmine

menetluse käiku arvesse võttes põhjendatud.

20. Asja materjalide järgi võttis halduskohus kaebuse 13.12.2021 määrusega menetlusse.

Vastustaja esitas kaebusele vastuse ning kohtu nõutud dokumendid. Samuti toimus

haldusasjas 06.06.2022 kohtuistung. Olenemata sellest, et halduskohus määras 14.06.2022

määrusega pooltele tähtaja kompromissiläbirääkimiste pidamiseks kuni 01.08.2022, määras

kohus samas määruses ühtlasi kindlaks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja

(12.08.2022 kell 16.00). Kuigi kaebaja taotlusel ja vastustaja nõusolekul pikendati

halduskohtu 19.07.2022 määrusega veelkord kompromissiläbirääkimiste aega, määras kohus

samas määruses uue kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja (23.09.2022 kell 16.00).

Seega oli haldusasja menetlus jõudnud sellisesse etappi, et halduskohtu hinnangul oli

põhimõtteliselt võimalik teha asjas kohtuotsus.

21. Halduskohtu 20.06.2024 e-kirjas esitatud küsimus puudutas seda, kas vahepeal on

kompromissi otsimisel toimunud arenguid ning kas on alust menetlus uuendada või on

jätkuvalt lootust lahendada asi kompromissiga (dtl 263). 20.09.2024 kohtunõudega kohustas

kohus kaebajat vastama, kas ta näeb jätkuvalt alust menetluse peatamiseks kompromissi

otsimiseks, vastates mh vastustaja väitele, et kaebaja ei ole võimaliku kompromissi osas

vallaga ühendust võtnud. Vaidlust ei ole, et kaebaja ei vastanud kohtule. Harku valla

19.09.2024 vastuse põhjal oli aga selge, et menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu oli ära

langenud, mistõttu oli olemas alus menetluse uuendamiseks (HKMS § 99 lg 1). Puudus siiski

alus jätta kaebus läbi vaatamata põhjendusega, et kaebaja ei vastanud kohtu esitatud

küsimustele. Seda eelkõige põhjusel, et enne menetluse peatamist halduskohtu 12.09.2022

määrusega oli asja menetlus jõudnud sellisesse etappi, kus asja oli kohtu arvates arutatud

ammendavalt ja asi oli lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Kaebaja võis mõistlikult eeldada, et

kompromissiläbirääkimiste nurjumise korral teeb kohus asjas otsuse. Halduskohtu seisukoht,

et tema küsimusele ja kohtunõudele vastamata jätmine toob kaasa juba menetlusse võetud

5(6)

3-21-2854

tühistamiskaebuse läbi vaatamata jätmise, kuna kaebaja on kaotanud asja menetlemise vastu

huvi, ei ole seetõttu siinse vaidluse asjaoludel põhjendatud. Halduskohtu 20.06.2024 e-kirjas

ja 20.09.2024 kohtunõudes esitatud küsimusele vastamata jätmine ei takistanud

tühistamiskaebuse sisulist läbivaatamist ja asjas otsuse tegemist. Halduskohus ei selgitanud

selles kohtunõudes, et vastamata jätmist tõlgendab kohus huvi puudumisena asja menetlemise

vastu.

22. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et HKMS § 2 lg 2 kohaselt tuleb kohtumenetlus

läbi viia mõistliku aja jooksul. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi

heauskselt ning nende kuritarvitamine pole ühelgi juhul lubatud (HKMS § 28 lg-d 1 ja 2). See

hõlmab ka menetlusosaliste tegevust kohtuga suhtlemisel (vt ka Riigikohtu 10.09.2024

määrus nr 3-23-1278, p 16). Olukorras, kus menetlus on peatatud poolte taotluse alusel

peaaegu kaheks aastaks läbirääkimiste pidamiseks, kuid reaalselt pole neid pärast menetluse

peatamist toimunud, samuti arvestades asjaolu, et kaebaja kinnitas 02.09.2022 menetluse

peatamise taotluses (dtl 254), et võtab endale kohustuse teavitada kohut sellest, kui Harku

mõisa tammeallee taastamise projekt on valminud ja menetluse peatamise alus peaks ära

langema, kuid ei ole seda teinud, võis kaebaja tegevus põhjustada kohtumenetluse tarbetut

venimist. Sellises olukorras võib tekkida küsimus kaebaja menetlusõiguse kuritarvitamisest.

Asja kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat

menetlusosalist võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg 2). See ei anna siiski siinses asjas alust

jätta kaebus läbi vaatamata, sest kaebaja ei olnud tegelikkuses kaotanud huvi asja edasise

menetlemise vastu ja kohus ei olnud vastupidist nõuetekohaselt kindlaks teinud.

23. Kuna kaebuse läbi vaatamata jätmine ei olnud õiguspärane, puudub vajadus lahendada

määruskaebuses esitatud alternatiivset taotlust menetluse taastamiseks. Ringkonnakohus

selgitab siiski, et kui kaebajal esines mõjuv põhjus (vt HKMS § 150), mis takistas tal

kohtunõuet määratud tähtaja jooksul täita või taotleda kohtunõudele vastamise tähtaja

pikendamist, oli tal HKMS § 146 lg 2 alusel võimalik 14 päeva jooksul kaebuse läbi

vaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest arvates taotleda, et kohus taastaks asja

menetluse. Menetluse taastamise taotlus tulnuks esitada halduskohtule.

24. Eeltoodud asjaoludel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab Tallinna

Halduskohtu 09.10.2024 resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning saadab asja halduskohtule menetluse

jätkamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)