Legislator Case Law & Legislation
3-24-3041/11 AI generated

3-24-3041/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-24-3041/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 05.11.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse loa kinnipidamise alused. Vastavalt VRKS § 361 lg-le 21 esinevad väljasõidukohustuse ja

Legislator headnote

AI generated

3-24-3041/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Vastavalt VRKS § 361 lg-le 21 esinevad väljasõidukohustuse ja

Keywords

AI generated
instrument for Pre-Accession Assistance fraudulent obtaining of a benefit deficiency of pledge product development agreement project manager liability Single European Act
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

6. november 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3041

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Julia Novodevitšenski von Jung

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– X (sünd. xx.xx.xxxx)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 06.11.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 06.01.2025 (kaasa arvatud).

2. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb tagada määruse kättetoimetamine puudutatud

isikule ja kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.

3. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 05.11.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse loa

saamiseks X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 1 alusel kuni kaheks kuuks, kuivõrd

isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud

kinnipidamise alused. Vastavalt VRKS § 361 lg-le 21 esinevad väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeeluseaduse (VSS) § 68 p-s 6 nimetatud asjaolud. Taotluse asjaolud ja põhjendused

on kokkuvõtlikult järgmised.

1.1. Maroko Kuningriigi kodanikule X (edaspidi puudutatud isik; sünd xx.xx.xxxx) väljastati

Eesti pikaajaline D-viisa nr EST 100258905 (kehtivusega 06.07.2023-04.07.2024)

osalemiseks noorte projektis MTÜ-s Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, kuhu isikule oli

väljastatud ka lühiajaline töötamise registreering. Isik ei ole varem Eestis ega Schengenis

3-24-3041

käinud. Isik tuli Eesti viisa alusel 10.07.2023 esimest korda Schengenisse lennukiga Türgist

Lätti, kust sõitis edasi bussiga Eestisse. Puudutatud isik viibis Eestis 10.07.2023 kuni umbes

17.06.2024 ning tema sõnade kohaselt töötas Pärnu Noorte Vabaajakeskuses. Töötatud aja

eest olid isikul saada puhkuse päevad ja isik läks reisima. Puudutatud isik sõitis Portugali,

lootes seal tööd leida, kuid ei õnnestunud. Seejärel suundus isik Austriasse, kus elas umbes

nädal aega hotellis ja siis pöördus Austria ametivõimude poole rahvusvahelise kaitse

taotlusega. EURODAC-i andmetel esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse Austrias

10.07.2024.

1.2. Isik peeti PPA poolt 04.11.2024 kell 18.20 Tallinnas, Tartu mnt 101 asuvas Tallinna

Lennujaamas väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 48-

tunniks kinni. Isik peeti kinni seoses tema tagasisaatmisega Dublin III määruse alusel Eesti

Vabariiki Austria Vabariigist. Isik toimetati KPK-sse, kuna isik saabus Eestisse

ebaseaduslikult.

1.3. Puudutatud isikuga viidi läbi küsitlus, mille käigus avaldas isik soovi esitada

rahvusvahelise kaitse taotlus. PPA võttis taotluse vastu, muutis kinnipidamise alust ning

alates 10.39 jätkub puudutatud isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel.

1.4. Taotluse esitamise hetkeks ei ole alustatud VRKS § 15 lg-s 1 toodud toimingute

teostamist. PPA rahvusvahelise kaitse menetleja peab VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollima

esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teeb selleks

vajalikke menetlustoiminguid (vt Riigikohtu lahend nr 3-19-1068).

1.5. Isiku puhul esineb põgenemisoht (VSS § 68 p 6). Isik oli teadlik, et tema viisa kehtib kuni

04.07.2024 ja ta on kohustatud lahkuma oma kodakondsusjärgsesse riiki, kuid selle asemel

jätkas ebaseaduslikku viibimist Schengenis.

1.6. Esineb ka VRKS § 361 lg 2 p-s 5 nimetatud alus. PPA võttis isiku Dublin III määruse

raames tagasi, kuivõrd Eesti on isiku Schengenisse lubanud. Isik peeti 04.11.2024 kell 18.20

VSS § 15 lg 1 alusel kinni, isiku suhtes illegaalimenetluse läbiviimiseks ja

kodakondsusjärgsesse riiki tagasi saatmiseks. Isikul puudub alates 04.07.2024 Schengenis

viibimiseks alus ning ta on väljasaatmiseks kohustatud.

1.7. Haldusmenetlus välismaalase Eestist lahkuma kohustamiseks algab tema teavitamisega

menetlusest või tema suhtes esimese menetlustoimingu tegemisega (HMS § 35 lg 1 p-d 2 ja

3). PPA oli alustanud isiku kinnipidamise ajal lahkumisettekirjutuse menetlust suulise

vestlusega. Sel ajal esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Enne seda, kui isik esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse, oli PPA teda väljasaatmise kohustusest teavitanud. Seega on

isiku rahvusvahelise kaitse taotluse puhul alust arvata, et see oli esitatud lahkumiskohustuse

täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

1.8. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt

kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Lisaks puudub PPA-l isiku suhtes usaldus.

PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ning tal puudub Eestis

elukoht. Vabaduses viibides võib isik hakata menetlusest kõrvale hoiduma. Võimalikku

ebaseadusliku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega.

1.9. Kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.

Isiku kinnipidamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist, et ta oleks kättesaadav

rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning

menetlusotsuse tegemiseks.

2. PPA jäi 06.11.2024 kohtuistungil taotluse juurde.

2(4)

3-24-3041

3. Puudutatud isik selgitas 06.11.2024 kohtuistungil, et oli teadlik, et viisa kehtivuse

lõppemisel on ta kohustatud Schengenist lahkuma. Samuti kinnitas isik, et kodumaale ta

naasta ei soovi.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Juhindudes VRKS § 362 lg-dest 2 ja 6 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA

taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.01.2025

(kaasa arvatud).

5. Tulenevalt VRKS § 362 lg-st 2 kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361 lg-s

2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48

tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja

paigutamiseks KPK-sse kuni kaheks kuuks. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise

kaitse taotleja kinni pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud

järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema

kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal

üksikjuhtumil kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Vastavalt VRKS § 361 lg 2 punktile 4

võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise

kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui

on olemas põgenemise oht. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase

staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis

ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku

osalust ja kättesaadavust (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-792/61, p 18.2).

6. Vaidlus puudub, et isik on esitanud PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA kinnitusel

ei ole veel VRKS § 15 lg-s 1 toodud toiminguid teostatud; samuti on PPA selgitanud, et

rahvusvahelise kaitse menetleja peab VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollima esitatud andmete

õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teeb selleks vajalikke

menetlustoiminguid. Selle sätte alusel kinnipidamist on kohtupraktikas peetud võimalikuks

kuni PPA rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise otsuse tegemiseni (Tallinna Ringkonnakohtu

20.11.2023 määrus nr 3-23-246, p 9; 20.03.2023 määrus nr 3-22-1647, p 10). Käesoleval

juhul ei ole isiku rahvusvahelise kaitse taotluse osas otsust tehtud, mistõttu VRKS § 361 lg 2 p

4 alusel on kinnipidamine võimalik. Samuti on usutav, et PPA ei ole jõudnud VRKS § 15 lg-s

1 nimetatud menetlustoiminguid veel teha, arvestades, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati

PPA-le 05.11.2024 (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 38).

7. Kohus nõustub PPA-ga ka osas, et isiku suhtes esineb põgenemisoht (VRKS § 361 lg 21

koosmõjus VSS § 68 p-ga 6). Vaidlust ei ole selles, et isik ei ole Schengenist lahkunud peale

Eestis väljastatud viisa kehtivuse lõppu, vaid selle asemel reisinud Euroopas ringi ning lõpuks

taotlenud rahvusvahelist kaitset Austrias (dtl 12). Seejuures on isik kinnitanud küsitluse

käigus, et Austrias rahvusvahelise kaitse taotlemine oli tema ainus viis Euroopasse jääda (dtl

21). Samuti on isik kinnitanud, et oli teadlik, et peale viisa kehtivuse lõppemist, puudub tal

seaduslik alus Schengenis viibimiseks (dtl 22). Ühtlasi on isik küsitluse käigus selgitanud, et

varjupaiga taotlemine ei olnud tema peamine soov, vaid ta tahtis Euroopas töötada; ta ei saa

Marokosse tagasi minna (dtl 21). Puudutatud isiku käitumisest ja hoiakutest järelduvalt esineb

oht, et isik vabaduses viibides asub ennast PPA eest varjama. Asjaoludest nähtuvalt on isik

teadlikult jätkanud ebaseaduslikku viibimist Schengeni alal ning selle asemel, et naasta

koduriiki, on isik püüdnud oma viibimist seadustada rahvusvahelise kaitse taotluse

esitamisega Austrias. Sellist käitumist ei saa lugeda hoolsa ja õiguskorda järgivale isikule

3(4)

3-24-3041

omaseks, mistõttu on põhjust järeldada, et isik ei pruugi vabaduses olla PPA-le enam

kättesaadav. Seda enam, et isik on küsitluse käigus märkinud, et tema sõbra soovitusel on

Austrias rahvusvaheline kogukond ning nad panustavad migratsiooni rohkem (dtl 21).

Olukorras, kus VRKS § 361 lg 2 punkti 4 eeldused on täidetud, puudub vajadus analüüsida

kinnipidamise lubatavust VRKS § 361 lg 2 punkti 5 alusel.

8. PPA on õigesti märkinud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku

suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu lahend nr

3-3-1-24-17, p 13). Olukorras, kus isik on teadlikult jätkanud Schengenis ebaseaduslikku

viibis, kuigi teadis oma viisa kehtivuse lõppemisest ning sellest, et tal puudub pärast seda

seaduslik alus Schengenis viibimiseks, näitab, et isikule ei lähe korda õiguskorra järgmine.

Seetõttu puudub ka usaldus, et isik oleks vabaduses viibides PPA-le kättesaadav, et menetleda

isiku rahvusvahelise kaitse taotlust.

9. Kohtu hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine kuni kaheks kuuks

ebaproportsionaalne meede, arvestades, et eesmärgiks on tagada isiku kättesaadavus

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks. Tõhusamate alternatiivide puudumisel on

taotletav meede mõõdukas.

10. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.01.2025 (kaasa arvatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)