2-24-110485/9 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-24-110485

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. november 2024, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-110485

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) hagi K.Y vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

798,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (OK Incure OÜ), (registrikood

11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn, 10617)

Kostja K.Y (isikukood XXX, rahvastikuregistri järgne

elukoht Mõisa tee 9-3, Kuusiku alevik, Rapla vald, 79516,

Rapla maakond, tegelik elukoht teadmata)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt K.Y hageja B2 Impact OÜ kasuks kostja ja LHV Finance

AS vahel 19.05.2023 sõlmitud krediidilepingust nr 5021372 tulenev põhivõlgnevus

389,54 eurot, intress 28,26 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivis 24,17 eurot ja sissenõudmiskulud summas 20 eurot.

3. Välja mõista kostjalt K.Y hageja B2 Impact OÜ kasuks kostja ja LHV Finance

AS vahel 15.05.2023 sõlmitud krediidilepingust nr 5018107 tulenev põhivõlgnevus

292,16 eurot, intress 21,20 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivis summas 18.12 eurot.

4. Jätta rahuldamata hageja B2 Impact OÜ nõuded kostja K.Y vastu viivise summas

0,11 eurot ja sissenõudmiskulude summas 5 eurot väljamõistmiseks.

Menetluskulud

5. Jätta menetluskulud 99,35% ulatuses K.Y ja 0,65% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.

6. Jätta K.Y hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus nende

puudumise tõttu kindlaks määramata.

7. Välja mõista K.Y-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud summas 243,41 eurot.

1(7)

2-24-110485

8. Välja mõista K.Y-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (243,41

eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9. Toimetada käesolev kohtuotsus kostjale kätte avalikult ja avaldada väljaandes

Ametlikud Teadaanded kohtuotsuse resolutsioon, s.o punktid 1–8 ning

edasikaebamise kord.

10. Kohtuotsus tuleb lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

11. Vastavalt Riigi Teataja seaduse § 13 lõikele 9 ja Ametlike Teadaannete

põhimääruse § 9 lõikele 5 määrata väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande

avaldamise lõpetamise tähtajaks kolm kuud.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Asjaolud

1. B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ) esitas 19.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 813,99 euro saamiseks. Kohus tegi 20.03.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakonna määrusega lõpetati 05.04.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ning

anti OK Incure OÜ nõue K.Y vastu 813,99 euro saamiseks Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 29.04.2024 hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja

kasuks välja mõista kostja ja LHV Finance AS-ga (reg.kood: 12417231) vahel 19.05.2023

sõlminud krediidilepingust nr 5021372 ja 15.05.2023 sõlmitud krediidilepingust nr 5018107 ning

05.02.2024 nõude loovutamisest OK Incure OÜ-le tulenev 798,56 eurot, millest krediidilepingu

5021372 põhivõlgnevus 389,54 eurot, intress 28,26 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 24.23

eurot, sissenõudmiskulu 25.00 eurot ja krediidilepingu 5018107 põhivõlgnevus 292,16 eurot,

intress 21,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 18.17 eurot.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja LHV Fianance AS 19.05.2024 krediidilepingu nr

5021372 milles leppisid kokku, et kostjale väljastatakse krediiti summas 400.00 eurot,

intressimääraga 23.90% aastas ehk 0.07% päevas, lepingu kestuseks lepiti kokku 72 kuud.

Lepingu krediidi kulukuse määr oli 30,96%, selle arvutamise aluseks võeti, et t krediidisumma

on 400.00 eurot, lepingutasu 29.90 eurot ja intressimäär 23.90% aastas ning kogu krediit

võetakse tarbija poolt kasutusse viivitamata ja täies mahus ja tagastatakse kokkulepitud perioodil

72 kuud ja tähtaegadel. Krediidilepingu eritingimuste ja üldtingimuste p 7.2 kohaselt on

krediidiandjal õigus nõuda viivist, kui laenusaaja jätab maksetähtpäevaks tasumata või tasub

mittetäielikult osamakse või mis tahes muud lepingu alusel tasumisele kuuluva summa.

2(7)

2-24-110485

Eritingimuste kokkuleppe kohaselt leppisid pooled „Lepingu tingimused“ peatükis, et

viivismääraks on lepingujärgne intress, kuid vähemalt minimaalselt EKP intress + 8% aastas.

Kostja poolt on Lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 76.46 eurot, millest

põhiosa katteks on arvestatud 10.46 eurot, intressi katteks 36.09 eurot, lepingutasu katteks 29.9

eurot, viiviste katteks 0.01 eurot. Kostjal on võlgnevus alates 05.11.2023 osamaksest, hagejal on

vastavalt laenulepingu tingimustele õigus nõuda tasumata intressi, hageja palub kostjalt välja

mõista intressi perioodil 05.11.2023 kuni 25.01.2024 (lepingu ülesütlemiseni) summas 28,26

eurot. Vastavalt laenulepingu tingimustele nõuab hageja viivist määras 23.90% aastas. Hageja

arvestab viivist tagastamata krediidisummalt määraga 23.90% võlgnetavalt summalt aastas alates

26.01.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 29.04.2024, viivise summaks kujuneb

hageja arvestuste kohaselt 24,23 eurot.

15.05.2023 sõlmis kostja krediidiandjaga LHV Finance AS krediidilepingu nr 5018107 milles

lepiti kokku, et kostjale väljastatakse krediiti summas 300 eurot, intressimääraga 23.90% aastas

ehk 0.07% päevas, lepingu kestuseks lepiti kokku 72 kuud. Lepingu krediidi kulukuse määr

32,51% arvutamise aluseks võeti, et krediidisumma on 300.00 eurot, lepingutasu 29.90 eurot ja

intressimäär 23.90% aastas ning kogu krediit võetakse tarbija poolt kasutusse viivitamata ja täies

mahus ja tagastatakse kokkulepitud perioodil 72 kuud ja tähtaegadel. Krediidilepingu

eritingimuste ja üldtingimuste p 7.2 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda viivist, kui laenusaaja

jätab maksetähtpäevaks tasumata või tasub mittetäielikult osamakse või mis tahes muud lepingu

alusel tasumisele kuuluva summa. Eritingimuste kokkuleppe kohaselt leppisid pooled „Lepingu

tingimused“ peatükis, et viivismääraks on lepingujärgne intress, kuid vähemalt minimaalselt

EKP intress + 8% aastas. Kostja poolt on Lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas

65.66 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 7.84 eurot, intressi katteks 27.86 eurot,

lepingutasu katteks 29.90 eurot, viiviste katteks 0.06 eurot. Kostjal on võlgnevus alates

05.11.2023 osamaksest, hagejal on vastavalt laenulepingu tingimustele õigus nõuda tasumata

intressi, hageja palub kostjalt välja mõista intressi perioodil 05.11.2023 kuni 25.01.2024 (lepingu

ülesütlemiseni) summas 21,20 eurot. Vastavalt laenulepingu tingimustele nõuab hageja viivist

määras 23.90% aastas. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt määraga 23.90%

võlgnetavalt summalt aastas alates 26.01.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni

29.04.2024, viivise summaks kujuneb hageja arvestuste kohaselt 18,17 eurot.

3. Kuna kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt olles mõlema lepingu

raames viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kostja jättis tasumata: •

lepingu nr 5018107 arve nr SI6036579 tähtajaga 05.11.2023 summas 7.88 eurot, • lepingu nr

5021372 arve nr SI6036580 tähtajaga 05.11.2023 summas 10.51 eurot, • lepingu nr 5018107

arve nr SI6083603 tähtajaga 05.12.2023 summas 7.88 eurot, • lepingu nr 5021372 arve nr

SI6083604 tähtajaga 05.12.2023 summas 10.51 eurot, • lepingu nr 5018107 arve nr SI6129946

tähtajaga 05.01.2024 summas 7.88 eurot, • lepingu nr 5021372 arve nr SI6129947 tähtajaga

05.01.2024 summas 10.51 eurot. Krediidiandja edastas 11.01.2024 lepingute ülesütlemise teate,

milles krediidiandja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning olukorra

reguleerimiseks kuni 25.01.2024, hoiatusega, et vastasel juhul öeldakse lepingud üles ning kogu

nõue kuulub tasumisele. Pärast hoiatuse saatmist kostja võlgnevust tähtaegselt ega ka hiljem ei

likvideerinud, mistõttu ütles LHV Finance AS 25.01.2024 lepingud erakorraliselt üles ning

nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Hageja on arvamusel, et laenuandja järgis VÕS §-s 416

sätestatud eeldusi lepingu üles ütlemiseks kostjaga (tarbijaga). Lepingu tingimuste punkt 13.2 II

lause näeb ette, et lepinguosalise poolt digitaalselt allkirjastatud ja lepinguosalise poolt lepingus

näidatud e-posti aadressil saadetud teade loetakse lepinguosalise poolt kätte saaduks saatmisele

järgneval tööpäeval. Kuivõrd lepingu ülesütlemise teade oli edastatud kostjale lepingus toodud

aadressile, so XXX, siis hageja on seisukohal, et teade võib lugeda kostjale kättetoimetatuks

3(7)

2-24-110485

TsÜS § 69 lg 3 mõttes. Hageja teavitas kostjat 05.02.2024, et lepingust tulenev nõue on

loovutatud OK Incure OÜ-le(lisa nr 6).

4. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe

sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui

ka e-posti aadressile (XXX). Kostjale on edastatud järgnevad kirjad, millega seoses on kantud

kulusid: 05.02.2024 nõudekiri (15,00 eurot) (lisa 6), 22.02.2023 kiri (5,00 eurot), 13.03.2023 kiri

(5,00 eurot) (lisa 7) - kokku: 25.00 eurot.

5. Vastutustundliku laenamise põhimõtte osas selgitas hageja, et kostja on läbi infotehnoloogilise

lahenduse 03.04.2023 esitanud taotluse, mis on registreeritud numbriga 1674241. Kostja teavitas

oma igakuisteks sissetulekuteks 900 eurot ja laenude ning liisingute kuumakseteks 500 eurot.

Krediitkaartide ja arvelduskrediitide kasutatud limiidiks teavitas Kostja 2 eurot. Kostja

sissetulekuid ja kohustusi on kontrollitud pangakonto väljavõtte alusel. Kontrollid on teostatud

taotluse esitamisele eelneva kuue kuu perioodi osas. Kontrolli tulemusena on krediidiandja

arvestanud kostja keskmise stabiilse ja regulaarse sissetulekuna 1 068.94 eurot. Nimetatud

summa on võetud ka aluseks kostja laenuteenindusvõimekuse väljaarvutamisel.

Kontoväljavõttelt on kontrollitud samuti igakuised finantskohustused, mis olid kokku suuruses

500.05 eurot. Kontrolliti kostja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma

sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete kontrolli maksehäirete registritest (krediidiinfo ja

krediidiregister) tulemusena nähtus, et kostjal puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti

ei olnud tal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Seega võis järeldada, et negatiivne

maksekäitumine puudub. Krediidiandja poolt väljaarvutatud maksimaalse kuumakse, mis näitab

kui suure igakuise finantskohustuse saaks Kostja veel olemasolevate finantskohustuste lisaks

teenindada. Ehk, et kostja ei saanud võtta krediidiandjalt suuremat krediidisummat, kui oli

otsusega väljaarvutatud ning tema igakuine kuumakse ei oleks võinud olla lepingu sõlmimisel

suurem kui 77 eurot. Krediidiotsusega otsustati maksimaalne laenusumma (2 448 eurot), mida

oli võimalik enda kasutusse võtta mitme lepingu alusel otsuse kehtivuse perioodil. Krediidiandjal

ei ole kohustus krediidisumma väljamakset teostada, kui ta on tuvastanud laenusaaja

maksevõime halvenemise, samuti kontrollib krediidiandja laenusaaja maksevõimet mõjutavaid

andmeid krediidiotsuse kehtivuse ajal ning sulgeb otsuse, kui kontrollide käigus tuvastab, et

laenusaaja maksevõime ei ole või ei pruugi olla enam sama, mis see oli krediiditaotluse

tegemisel. Positiivse krediidiotsuse alusel on: 1. AS LHV Finance ja K.Y vahel 15.05.2023

sõlmitud väikelaenuleping nr 5018107, krediidisummas 300 eurot, intressimääraga 23.90%

aastas arvestusega krediidisumma jäägilt. Lepingust tulenev krediidi kulukuse määr oli 32.51%.

Lepingu alusel oli laenusaaja igakuine osamakse suuruses 7.88 eurot (va esimene ja viimane

maksegraafiku järgne osamakse). 2. AS LHV Finance ja K.Y vahel 19.05.2023 sõlmitud

väikelaenuleping nr 5021372, krediidisummas 400 eurot, intressimääraga 23.90% aastas

arvestusega krediidisumma jäägilt. Lepingust tulenev krediidi kulukuse määr oli 30.96%.

Lepingu alusel oli laenusaaja igakuine osamakse suuruses 10.51 eurot (va esimene ja viimane

maksegraafiku järgne osamakse).

6. Hageja palub poolte menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud koosnevad

tasutud riigilõivust summas 245 eurot. Hageja palub mõista kostjalt menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja nõustub tagaseljaotsuse tegemisega TsMS § 407 kohaselt, kui kostja jätab hagile

vastamata. Juhul, kui kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega või hagi õigeksvõtul põhineva

otsusega, palub hageja kostjalt välja mõista p-s 4.2 märgitud menetluskulud.

Kostja seisukoht

4(7)

2-24-110485

7. 29.04.2024 hagiavaldus koos lisadega ning Pärnu Maakohtu 10.05.2024 menetlusse võtmise

määrus on kostjale kätte toimetatud hagiavalduse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded 07.06.2024. Kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole.

Kohtu põhjendused

8. Kohus leiab, et hagi ei ole osaliselt selles toodud faktilistel asjaoludel õiguslikult põhjendatud

ning tuleb rahuldada osaliselt.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

10. Kohus leiab, et selles asjas ei ole hageja nõue asjaoludega täies ulatuses õiguslikult

põhjendatud ning seetõttu kohus ei pea selles asjas tagaseljaotsuse tegemist õigeks. TsMS § 436

lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1

sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist

õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

11. TsMS § 407 lg 6 kohaselt juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei

ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Lõike 6 järgi tehtav otsus ei ole tagaseljaotsus, vaid kohtuotsus,

millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse

tõttu. Sellise kohtuotsuse puhul ei kohaldata TsMS § 444 lg-s 3 sätestatut, mis tähendab, et

kohtuotsus sisaldab ka kirjeldavat ja põhjendavat osa.

12. Eeltoodu ja TsMS § 405 lg 1 alusel kohus lahendab asja kirjalikus menetluses ja teeb

sisulise lahendi. TsMS § 444 lg 2 alusel kohus vormistab otsuse lihtsustatud kirjeldava ja

põhjendava osaga.

13. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel on nõude aluseks esialgse võlausaldaja ja kostja vahel

19.05.2023 sõlmitud krediidileping nr 5021372 ja 15.05.2023 sõlmitud krediidileping nr

5018107. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega. Tarbijakrediidileping on krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev laenuandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu (võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1). Tarbija võlaõigusseaduse

tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või

kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).

14. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu

muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub

nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja

teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on

võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole

kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja

uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hagiavalduse kohaselt on kostjat nõude

loovutamisest teavitatud 05.02.2024.

15. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5. aprilli 1993

Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes,

mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 402-421. Euroopa Kohtu

praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco

5(7)

2-24-110485

Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi

omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata.

Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja

kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-

679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni,

kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub

tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

16. VÕS § 406 lg 1 ütleb, et krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on

väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi

ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et

krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel

ja tähtaegadel. Kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab

krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, on

tarbijakrediidileping tühine (VÕS § 4062 lg 1).

17. Kohus on kontrollinud hagiavalduses toodud krediidi kulukuse määra arvestamist ning

tuvastas, et mõlema lepingu puhul võlgnikule esitatud krediidi kulukuse määr vastab seadusele.

18. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1 järgi

on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 2 toob välja, et tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad

asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud

tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised

kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse

vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja

lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides

1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib

vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui

krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma,

et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või

krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid

selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja

finantsolukorrale.

19. Kohus on seisukohal, et krediidiandja on järginud VÕS §-s 4034 sätestatud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hagiavalduses nähtuvalt on krediidiandja kostja maksevõime hindamisel

võtnud aluseks kostja arvelduskonto väljavõtte, mille alusel on kindlaks tehtud kostja

kohustused summas 500,05 eurot, tema keskmine igakuine püsisissetulek ning nende põhjal on

välja arvestatud kostjale jõukohane maksimaalne laenumakse summas 77 eurot kuus.

Hagiavalduses nähtuvalt pidi kostja seoses lepinguga nr 5018107 tegema tagasimakseid summas

7,88 eurot kuus ja seoses lepinguga nr 5021372 summas 10.51 eurot. Samuti on krediidiandja

kontrollinud sisemisi ja väliseid andmebaase, et hinnata kostja maksekäitumist.

20. Kostja oli krediidilepingute ülesütlemise ajal mõlema lepingu puhul makseviivituses kolme

osamaksega. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja makseviivituses olevate osamaksete

6(7)

2-24-110485

tasumiseks koos hoiatusega vastasel juhul lepingud üles öelda ning kostja võlgnevusi tähtaegselt

ei likvideerinud. Lepingu ütles krediidiandja üles 25.01.2024 ning edastas kostjale

vastavasisulise teate. Kohtu hinnangul on VÕS § 416 lg 1 sätestatud tarbijakrediidilepingu

ülesütlemise eeldused täidetud.

21. Lepingute ülesütlemise hoiatuse ja ülesütlemise teate saab kostjale kättetoimetatuks lugeda

TsÜS § 69 lg 3 alusel kuna need saadeti hagiavalduse kohaselt kostjale tema poolt lepingu

sõlmimisel krediidiandjale avaldatud e-posti aadressile ning poolte vahel sõlmitud lepingute

kohaselt loetakse lepinguosalise poolt lepingus näidatud e-posti aadressil saadetud teade

lepinguosalise poolt kätte saaduks saatmisele järgneval tööpäeval.

22. Kostja on krediidiandjaga sõlmitud lepingute alusel teinud krediidiandjale makseid.

Krediidilepingu nr 5021372 osas põhiosa katteks on kostja poolt krediidiandjale tasutud

summadest arvestatud 10.46 eurot ning kostja võlgneb põhinõudena hagejale 389,54 eurot.

Krediidilepingu nr 5018107 osas on kostja poolt krediidiandjale tasutud summadest arvestatud

7,84 eurot ning kostja võlgneb põhinõudena hagejale 292,16 eurot. Seega tuleb kostja poolt

võlgnetavad summad temalt hageja kasuks välja mõista.

23. Kostja ei tasunud lepingutest tulenevaid 05.11.2023, 05.12.2023 ja 05.01.2024 osamakseid,

sh ka intressimakseid. Samuti ei ole kostja tasunud intressi ajavahemiku 06.01.2024-25.01.2024

eest. Pooled on kokku leppinud kostja kohustuses maksta intressi. Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista intress perioodi eest 05.11.2023-25.01.2024 seoses lepinguga nr 5018107

summas 21,20 eurot ja seoses lepinguga nr 5021372 summas 28.06 eurot.

24. Kohus ei nõustu hagiavalduses toodud viivisearvestusega. Hagiavalduse kohaselt on viivise

päevamääraks laenulepingus kokkulepitud intressimäär jagatuna tegelike päevade arvuga aastas.

Viivise päevamäära arvutamisel on hageja võtnud aastas olevateks päevade arvuks 365 päeva,

jättes tähelepanuta, et 2024 aasta on liigaasta ning seega on aastas päeva 366. Kohus kontrollis

viivisearvestust https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt avaldatud Viivisekalkulaatori abil

ning hagejal on seoses lepinguga nr 5018107 õigus nõuda kostjalt viivist summas 18.12 eurot ja

seoses lepinguga nr g 5021372 summas 24,17 eurot, mille osas kohus hagi rahuldab. Seega jääb

rahuldamata hageja viivisenõue summas 0,11 eurot.

25. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud kogusummas 25 eurot. Hagiavalduse

p 13 kohaselt on kostjale saadetud kolm kirja 05.02.2024 nõudekiri (15,00 eurot) (lisa 6),

22.02.2023 kiri (5,00 eurot), 13.03.2023 kiri (5,00 eurot) (lisa 7). Hagiavalduse p 6 kohaselt on

05.02.2024 kirjaga (lisa nr 6) teatatud kostjale nõude loovutamisest hagejale. Kohus on

seisukohal, et nõudest loovutamise teatist ei saa käsitleda meeldetuletuskirjana VÕS § 1132 lg 1

tähenduses. Meeldetuletuskirja eesmärk on tuletada võlgnikule meelde oma kohustust oma

eelnev võlg ära maksta. Nõude loovutamise teatisest saab aga kostja teadmise, et tema

võlausaldaja on muutunud ehk teadmise kohustusest tasuda võlgnevus uuele võlausaldajale.

Eelnevat arvestades on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude tasumist 22.02.2023

kirja eest summas 15 eurot ja 13.03.2023 kirja eest summas 5 eurot ehk kokku summas 20

eurot, mille kohus kostjalt välja mõistab. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja

nõude kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmiseks summas 5 eurot.

Menetluskulud

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

27. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

7(7)

2-24-110485

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

28. Hagiavalduse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud seoses hagi esitamisega tasutud

riigilõivust kogusummas 245 eurot. Kohtu hinnangul on TsMS § 138 lg 2 ja § 139 tulenevalt

tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga.

29. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud 99,35% ulatuses kostja

kanda ning 0,65% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitise summas 243,41 eurot (s.o 245st eurost 99,35%). Kuivõrd kostja ei ole

menetluses osalenud, ei ole kostjal käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid tekkinud. Kohus

määrab, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

30. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse

esitanud.

31. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

32. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui

isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul

viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht

või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.

/digitaalallkiri/

Reena Undrest

kohtunik

8(7)