2-24-14158/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

6. november 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-14158

Kohtuasi

T.N-i hagi C.L-i ja C.U vastu elatise vähendamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja T.N (isikukood XXX)

Kostja C.L (isikukood XXX)

Kostja C.U (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata T.N-i hagi C.L-i ja C.U vastu elatise vähendamiseks.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu

möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. T.N (hageja) esitas Tartu Maakohtule 19. septembril 2024 hagi C.L-i ja C.U (kostjad) vastu

elatise vähendamiseks.

1 (3)

2. Tartu Maakohus jättis hagi 17. oktoobril 2024 käiguta ja määras tähtaja hagis esinevate

puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Hageja avaldas hagis oma

elukoha aadressi. Hagejale toimetati kohtumäärus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

326 lg 1 alusel kätte postkasti panekuga 26. oktoobril 2024. Hagis esinevate puuduste

kõrvaldamise tähtpäev saabus 5. novembril 2024. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis

esinevaid puudusi ei kõrvaldanud ja kohtule vastust ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 3401 lg 2, § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik

esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus.

4. TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid

olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks

või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks

puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse,

juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

Hagiavaldus peab vastama menetlusdokumendile ja hagiavaldusele ettenähtud nõuetele (TsMS

§-d 334-340, 363-370). TsMS § 363 lg 1 p-d 1 ja 2 näevad ette, et hagiavalduses märgitakse

lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi

alus) ja hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi TsMS § 5 lg

1 järgi ka menetletakse.

Kohtule esitatud hagiavaldus on vene keeles, mistõttu nõudis kohus hagiavalduse tõlget eesti

keelde. Kohus selgitas hagejale, et kui hageja tähtpäevaks tõlget ei esita, võib kohus jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata. Samuti tuli hagejal hagi esemes selgelt välja tuua oma nõue.

Kohtul ei ole võimalik hagiavaldusest aru saada, mida hageja kohtult taotleb. Samuti tuli hagejal

välja tuua, millistele asjaoludele hageja elatise vähendamisel tugineb. Kohus selgitas hagejale, et

elatist ei ole võimalik vähendada tagasiulatuvalt. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis

esinevaid puudusi ei kõrvaldanud.

Ühtlasi selgitas kohus hagejale õiguslikku regulatsiooni. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse

jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid

korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist

otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille

alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on

tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või

vastuväiteid esitada. Lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja

arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Üldjuhul ei

vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Vanem peab kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib

2 (3)

olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps. PKS § 2172 lg 1 kohaselt kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi

kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha

miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1.

jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Lõike 2

järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise

summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku

olukorra muutumisele.

Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagi tõlget eesti keelde ei esitanud, kohtule selget nõuet ei

esitanud ja nõude aluseks olevaid asjaolusid välja ei toonud. Hagis sisalduvad puudused

takistavad kohtul hagi menetlemist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse menetlusse

võtmata TsMS § 3401 lg 2, § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel.

5. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1

alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata.

6. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast,

ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub

hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud

ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest

keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

3 (3)