3-24-1449/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1449

Määruse kuupäev

5. november 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla vastu 14.05.2024.a

vaideotsuse nr 1-11/24/123-2 õigusvastasuse tuvastamiseks

ning vastustaja kohustamiseks võimaldada vanglaväliseid

kandeid

kaebaja

isikuarvele

vabanemistoetuse

hoiustamiseks ilma mahaarvamisi tegemata ja koostada

kaebajale vabanemistoetuse kogumise kava

Menetlusosalised

Kaebaja – Siim Grossberg

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse algatamiseks.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-

kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

5. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 12).

Asjaolud

1. Kaebaja Siim Grossberg esitas 15.05.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla

otsusele nr 1-11/24/123-2. Kaebaja leiab, et otsus tuleb tunnistada õigusvastaseks ja teha uus

otsus. Kaebuses esitatud põhjendused on järgmised.

Kaebaja tahab täis saada vabanemisfondi, milleks ta vajab 11 000 eurot. Töötasu on tal olnud

umbes 0 – 2 eurot kuus. Seaduslikult ei ole võimalik vabanemisfondi täis saada. Kaebaja

pereliikmed ei saa teha kaebajale makseid ilma selleta, et nõueteks arestitakse 50 %.

Vabanemisfondi läheb ainult 20 %. Pereliikmed ei pane enam kaebaja vanglasisesele

isikuarvele raha, sest see ei jõua kaebajani. Kaebaja ei ole nõus sellega, et võlausaldajate

õigused on kaitstud 50 % ulatuses. Vabanemisfondi peab saama täis maksta väliste

maksetena, millest ei arvestata maha 80 %. Kaebaja tahab vabanemisfondi täis saada selleks,

et kasutada oma kontot 50 % ulatuses. Kaebaja taotleb vanglalt reaalse kava koostamist,

kuidas oleks legaalselt võimalik täis koguda vabanemisfond.

Vabanemisfondi kord tuleb tunnistada põhiseaduse vastaseks ja õigusvastaseks. Kohaldatud

maksud kaebaja sissetulekule ja perekonna annetustele, 50 % nõuete fondi ja 20 %

vabanemisfondi, on ebainimlikud. Kaebajat alandab selline korraldus. Kaebaja märkis, et kui

vastustaja ei muuda amortiseerunud vabanemisfondi korraldust, esitab kaebaja kahjunõude.

2. Tartu Vangla esitas kohtule kohtueelse menetluse dokumendid.

2.1. Kaebaja 16.04.2024.a vaide (reg nr 1-11/24/123-1, VaPo nr 2-24/2-2/2850) ja selle

täienduse (VaPo nr 2-24/2-2/2851), milles kaebaja taotles vastuse nr 6-24/24/1706-2

õigusvastaseks tunnistamist ja uue otsuse tegemist. Vaideotsuse andmete põhjal jättis

vastustaja selle otsusega läbi vaatamata kaebaja 25.03.2024.a taotluse vanglaväliste

otsemaksete tegemiseks vabanemisfondi ilma mahaarvamisi tegemata ning kava

koostamiseks, et täis koguda endale vajalik vabanemisfond. Vaide sisu kattub kohtule esitatud

kaebuse sisuga.

2.2. Tartu Vangla 14.05.2024.a vaideotsuse nr 1-11/24/123-2, millega jäeti kaebaja vaie

rahuldamata. Vangla põhjendas, et vabanemistoetus on sätestatud seadusega ja sellest

kõrvalekaldumiseks puudub vanglal õiguslik alus. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus

nõuda erisuste tegemist vabanemistoetuse kogumise viisides ning tingimuste loomist, mis

tagaks vabanemistoetuse kogunemise vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 3 sätestatud määras.

Kohtu seisukoht

3. Kaebaja on esitanud 2024. aasta aprillis-mais Tartu Halduskohtule kokku 36 kaebust.

Praeguse kaebuse esemega seonduvad neist haldusasi 3-24-1343, milles kaebaja nõudis

mittevaralise kahju hüvitamist seoses väärikust alandavate töövõimalustega ning 3-24-1472,

milles kaebaja nõudis Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist seoses rahaliste

vahendite kinnipidamisega kaebaja vanglasisesel isikuarvel. Mõlemas haldusasjas tagastas

kohus kaebused põhjendusel, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus

mõistab kaebuses viidatud kohtueelse menetluse dokumente arvesse võttes kaebust nii, et

kaebaja on esitanud järgmised nõuded:

-

tunnistada õigusvastaseks määruse punktis 2.2 nimetatud vaideotsus (HKMS § 37 lg 2 p

6);

-

kohustada vastustajat võimaldama vanglaväliseid kandeid kaebaja isikuarvele

vabanemistoetuse hoiustamiseks ilma mahaarvamisi tegemata (HKMS § 37 lg 2 p 2);

-

kohustada vastustajat koostama kaebajale kava vabanemistoetuse kogumiseks VangS § 44

lg 3 sätestatud määrani (HKMS § 37 lg 2 p 2).

Kaebaja ei ole kohtu hinnangul esitanud käesolevas kohtuasjas kahju hüvitamise nõuet.

Samuti ei ole kaebaja esitanud nõudeid seoses talle makstava töötasu suurusega.

4. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 alusel võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda

üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et kaebajale peab kuuluma subjektiivne avalik

õigus, mida kaebaja soovib kohtus maksma panna.

5. VangS § 44 lg 2 sätestab, et kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 %

rahaliste nõuete täitmiseks, 20 % hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad

jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud

korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 % ulatuses,

hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. VangS § 44 lg 3 alusel hoiustatakse

vabanemistoetust kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära

täitumiseni. Kuutöötasu alammäär 2024. aastal on 820 eurot.

Kaebaja taotleb, et tema isikuarvele saaks teha kandeid nii, et kogu isikuarvele laekunud

summa kantakse vabanemisfondi. Vale on kaebaja arusaam, et sel juhul ei tehta isikuarvele

laekunud summast mahaarvamisi. Vastupidi, sel juhul on tegemist mahaarvamisega 100 %,

kuna kogu kaebaja isikuarvele laekunud rahasumma liigub vabanemisfondi.

6. Kaebajal on VangS § 44 lg 4 alusel õigus taotleda, et tema isikuarvele laekuvatest

summadest kantakse vabanemisfondi osaliselt või täielikult ka 30 %, mis on ette nähtud

kinnipeetavale kasutamiseks omal äranägemisel. Selleks tuleb kaebajal esitada vastustajale

taotlus. Kohtuasja andmetel ei ole kaebaja vastustajale sellist taotlust esitanud. Kohtul puudub

põhjus kahelda, et kui kaebaja esitab vastava taotluse (näiteks palub kogu võlgade tasumiseks

ette nähtud 50 % ületava osa kanda vabanemistoetuseks), siis vastustaja nii ka teeb.

Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et vabanemistoetuseks kantakse ka 50 %, mis on

VangS § 44 lg 2 alusel ette nähtud kaebaja võlgade tasumiseks. Esiteks oleks see vastuolus

õigusnormiga, VangS § 44 lõikega 2. Teiseks soovib kaebaja sisuliselt saavutada olukorda,

kus tema huvides vabanemistoetuse kogumisele antakse eesõigus võlausaldajate nõuete ees.

Kuid oma võlgade tasumine on iga võlgniku kohustus, seda nii vangistuses kui ka tavaelus.

VangS § 44 lg 2 reguleerib üksnes seda, kuidas on tehniliselt korraldatud võlgade tasumine

vangistuse ajal ning vanglasisesele isikukontole laekuvate summade arvel. Kui kaebajal ei

oleks võlgu, siis ei toimuks ka mahaarvamisi nõuete fondi.

Vangistusseaduse kommentaaride (2014, lk 128) kohaselt on VangS § 44 lg 2 vaadeldav

kinnipeetava isikuarvele laekunud summade käsutamiskeeluna, kuna nimetatud arvele

laekunud summade kasutuseesmärk on määratletud juba seadusandja poolt. Kohtupraktikas

on selgitatud, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda, et vangla teeks tema

isikuarvele laekuvatest summadest mahaarvamisi kehtivast õigusest erinevalt vastavalt

kinnipeetava äranägemisele ja soovile (Tartu Ringkonnakohtu 22.02.2018.a määrus asjas 3-

16-1611, p 8).

7. Ühestki õigusnormist ei tulene vanglale kohustust tagada või korraldada seda, kas ja

kuidas kinnipeetava vabanemisfondi kandeid tehakse. Kaebajal puudub subjektiivne õigus

nõuda, et vastustaja koostab kava, kuidas kaebaja saavutab vabanemistoetuse hoiustamise

kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära ulatuses.

Kaebajal ei ole ka kohustust koguda vabanemisfondi VangS § 44 lg 3 nimetatud summa. Selle

sätte tähendus on, et kolmekordse töötasu alammäära täitumisel lõpevad mahaarvamised

vabanemisfondi. Säte ei tähenda, et kaebaja peab kolmekordse töötasu alammäära täitumise

saavutama.

8. Kaebajal ja tema lähedastel on vabadus korraldada kaebaja toetamine vangistuse ajal ja

pärast vabanemist nii, nagu nad õigeks peavad. Kui kaebaja jaoks on esmatähtis, et

kinnipidamisi võlgade tasumiseks ei oleks võimalik teha, siis peab kaebaja leppima ka

sellega, et lähedased talle vanglas kasutamiseks või vabanemistoetuse kogumiseks raha üle ei

kanna.

VangS § 44 ei sätesta imperatiivselt, et kinnipeetaval puudub õigus omada vara ja käsutada

seda väljaspool vanglat (Riigikohtu otsus asjas 3-3-1-38-13, p 24). Kaebaja lähedastel on

võimalus kaebaja vabanemisjärgseks toetamiseks kanda raha kaebaja pangakontole. Kaebajal

tuleb ka sel juhul arvestada, et kohustus tasuda oma võlad on üldine kohustus ning kui

kaebajal on võlad, siis saab tema pangakontole pöörata sissenõude täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

9. Kohtu hinnangul ei ole VangS § 44 lg 2 vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ning

kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

algatamiseks. Seda, et vanglal on kohustus teha vanglasiseselt isikuarvelt seaduses ette nähtud

mahaarvamisi, on kohtupraktikas läbivalt aktsepteeritud. Tegemist on normiga, mis

tasakaalustatult arvestab kinnipeetava ja võlausaldajate õigusi. Õiguskantsler on seisukohal, et

norm on põhiseadusega kooskõlas (õiguskantsleri 27.03.2015.a seisukoht nr 6-

1/140700/1501354 ja seal viidatud varasemad seisukohad). Õiguskantsler märkis

20.06.2024.a seisukohas nr 14-3/240989/2403699, et on VangS § 44 lõiget 2 korduvalt

analüüsinud ja leidnud, et tegemist on põhiseaduspäraste ja vajalike mahaarvamistega, mida

kinnipeetav peab taluma.

10. Tuvastamisnõude rahuldamisel ei ole kaebaja seisukohast mingeid otseseid tagajärgi ning

tuvastamisnõude puhul on seetõttu eriti oluline, kas selle esitamine aitab mingil viisil kaasa

kaebaja õiguste teostamisele või kaitsele (HKMS § 38 lg 4, § 44 lg 1).

Kaebaja ei ole kaebuses esitanud vastuväiteid vaideotsusele. Kaebus on sisuliselt koopia

kaebaja vaidest ehk kaebaja on kohtule esitanud samad nõuded, mille ta esitas vaides

vastustajale. Vaideotsuse õiguspärasuse hindamine iseseisva nõude raames ei mõjuta mingil

viisil kaebaja õigusi või kohustusi. Vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamise nõue, mis on

esitatud koos vaides esitatud kohustamisnõuetega, ei ole vajalik kaebaja õiguste teostamiseks

või kaitseks.

11. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna, kuna kõigi nõuete puhul puudub kaebajal

kaebeõigus. Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks.

12. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks