2-24-108721/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-108721

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. november 2024. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-108721

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) hagi R.H. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

457,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ,

registrikood: 11542046, asukoht: XXX, 10617, XXX; lepinguline

esindaja Anu Volmer, e-post: XXX).

Kostja: R.H. (isikukood: XXX, elukoht: xxxx xxxxxxxx küla,

xxxxx vald, xxxxx, xxxxxxxx maakond, e-post: XXX).

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi R.H. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista R.H.-lt B2 Impact OÜ kasuks võlgnevus 123,65 eurot.

3. Jätta menetluskulud 27% ulatuses R.H. kanda ja 73% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.

4. Välja mõista R.H.-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 37,80 eurot.

5. Välja mõista R.H.-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse

täitmiseni.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 23-32, 69, 86-87, 112, 143-146)

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS (krediidiandja) 19.12.2021. a tähtajatu

krediidilepingu nr 5489806752 krediidilimiidiga 2000 eurot. Lepingus lepiti kokku esialgses

intressimääras 37,5% aastas ehk 0,10% päevas. Krediidi kogukulu moodustas 4518,23 eurot.

Kostja on perioodil 19.12.2021 - 15.12.2023 saanud krediiti kokku 360 eurot, millest on

maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 3,5 eurot + 3,1% ülekande

summast st 10,10 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli kostja kohustatud tasuma

igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse

tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja

väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva

lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud

makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud

intressi ja kuutasu (st kliendi arve on 0,10% päevaintressist) (nt saadud krediit 2000 x 0,10%

= 2,2 eurot päevas ning see korrutatakse kuu päevade arvuga) ja 1/60 laenusummast (st

2000,00/60=33,33 eurot).

2. Kostja on lepingu katteks tagasimakseid teinud 226,25 eurot, millest on arvestatud põhiosa

katteks 77,21 eurot, intressi katteks 128,44 eurot ja meeldetuletustasu katteks 20,60 eurot.

3. Kostjat hoiatati 30.11.2023 saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu

täiendava kahenädalase tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid ja teavitati, et krediidiandja

käsitleb teadet lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks

kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks ning lepingu

ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Samuti teavitati, et

krediidiandjal on võimalik nõue loovutada inkassofirmale või alustada kohtumenetlust.

4. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning kuivõrd viimane makse nõude

katteks teostati märtsis 2023, oli kostja vähemalt alates aprillist 2023 viivituses 15.04.2023,

15.05.2023, 15.06.2023, 15.07.2023, 15.08.2023, 15.09.2023, 15.10.2023, 15.11.2023

osamaksete tasumisega. Krediidiandja ütles lepingu üles 15.12.2023. Kostjale edastati

09.01.2024 nõude loovutamise teade nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le (uue nimega

B2 Impact OÜ).

5. Kostja krediidikonto lepingust tulenev põhivõlgnevus hagi esitamise seisuga on 282,79

eurot (krediit 360 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks 77,21 eurot). Intressivõlg on 109,03

eurot. Teenusetingimuste hinnakirja kohaselt on viivisemääraks kliendilepingus fikseeritud

intressimäär, mis lepingu kohaselt on 37,5% aastas, seega ka viivisemäär on 37,5% aastas.

Hageja on arvestanud viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni 02.05.2024

kokku 40,38 eurot. Võla sissenõudmiskulu on 25 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises

menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks

kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel

08.01.2024, 18.01.2024 ja 30.01.2024 nõudekirjad.

6. Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust ja kontrollinud kostja esitatud teavet

laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal.

Kostja teavitas enda sissetulekuteks 1000 eurot kuus. Krediidiandja tuvastas kostja

arvelduskonto analüüsi alusel kostja sissetulekuna krediidilepingu sõlmimisele eelnevalt

901,60 eurot. Oma finantskohustuste suuruseks teavitas kostja 100 eurot. Krediidiandja

võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid

regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 100 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud

täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused

Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata

kohustusi. Vaba tagasimaksega leping on toode, kus otseselt igakuiseid kuumakseid ei ole,

klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile. Kogu krediidilimiidi kasutusse võtmisel

on maksimaalne intressi makse kuus ca 60 eurot, millele lisandub krediidisumma

tagasimakse 33,33 eurot, kokku 93,33 eurot. Seega moodustusid krediidi väljastamisel

kostja kohustused suurusjärgus 21,44 eurot, mis on äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal

Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas.

7. Vastuseks kostjale selgitab hageja, et on esitanud ammendavad selgitused ja tõendid

vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise kohta. Kostja väidab, et oli laenu võtmisel

töötu. Samas märkis laenutaotluses, et tema töötasu on 1000 eurot, millest saab järeldada, et

kostja on laenutaotluses märkinud valeandmeid.

8. Hageja leiab, et tagasimaksete arvestus on korrektne. Kostjal oli ESTO AS ees ka teine

kohustus, mis tulenes krediidilepingust 81342772400 ja mille katteks tagasimakseid teostati.

Kostja poolt esitatud väljavõtetes välja toodud maksed jaotati mitme lepingu katteks. Nõude

aluseks oleva lepingu nr 5489806752 makse tasumiseks tuli viitenumbriks märkida

5489806752, mitte kostja poolt esitatud võlateatisel olev viitenumber 138610816459.

9. Juhul kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud

vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, on hageja nõue VÕS § 4034 lg 7

ümberarvestuse kohaselt 123,65 eurot (väljastatud krediit 360 eurot, millest maha arvestatud

kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 226,25 eurot ja väljamaksetest

tasaarvestatud väljavõttetasu 10,10 eurot).

10. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 457,20 eurot, mis koosneb

põhivõlgnevusest 282,79 eurot, intressist 109,03 eurot, viivisest 40,38 eurot ja võla

sissenõudmiskulud 25 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 76-78, 98, 139-140)

11. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei ole küsinud konto väljavõtet, ei ole teinud päringut Maksu- ja Tolliametist,

kus oli näha, et kostja on jäänud töötuks. Kostja kohustusi ei hinnatud ning krediit väljastati

vastutustundetult. Samuti väidab kostja, et oli võlgnevuses aga ikka hakati krediiti juurde

pakkuma. Tehti uusi pakkumisi, kus võetud laenud/krediit läksid varasemalt võetud laenude

katteks. Hageja võimaldas laenu ilma kontrollimata ehk suurendas kostja makseraskusi

veelgi, kostja maksevõimet analüüsimata.

12. Kostja on teinud krediidiandjale tagasimakseid kokku summas 504,71 eurot, seega nõuded

on tasutud. Järelmaks oli 218,50 eurot ja krediidi kasutus 360 eurot. Saadetud

maksekorraldustest on näha tehtud maksed summas 504,71 eurot (välja oli jäänud tehtud

maksed perioodil 13.06.21-15.10.2021). Nagu hageja poolses tabelis on näha siis vahemikus

13.06.2021-15.10.2021 on tehtud tagasimakseid summas 129,80 eurot. Kokku on tasutud

ESTO AS-ile 634,51 eurot. Kostjale jääb arusaamatuks, et kui tal on kaks eraldi lepingut,

siis kuidas saab laenuandja oktoobris saata ikka arveid ühe ja sama viitenumbriga (kuigi

teine leping oli juba ammu läbi saanud). Arved on tasutud makselingiga ja kõik maksed on

tehtud ning kui makselingis on viitenumber siis seda muuta ei saa. Kui on kaks erinevat

lepingut, peaks olema ka arveldus eraldi.

KOHTU SEISUKOHT

13. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele

osaliselt.

14. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja ja ESTO AS sõlminud 19.12.2021. a krediidilepingu

#5489806752 (dtl 41-42), mille kohaselt võimaldati kostjale krediiti 2000 euro ulatuses.

15. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses ning pooled on

sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 mõistes.

16. Hageja väitel on kostjale väljastatud krediiti kokku 360 eurot, mille üle pooltel vaidlust ei

ole.

17. Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab

kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale

(VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

18. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

19. Krediidikonto lepingu kohaselt on krediidikulukuse määr 54,09% aastas. Lepingu sõlmimise

ajal oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,68% aastas. Seega

ei ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole

VÕS § 4062 lg 1 kohaselt tühine.

20. Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele.

21. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama

krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

Seega lasub ka kostjal kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed krediidivõimelisuse

hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei

ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid

kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.

22. Antud juhul on kostja laenutaotlust täites esitanud andmed on sissetulekute ja

finantskohustuste kohta ning kinnitanud andmete õigsust ning olgugi, et kostja väitel oli ta

krediidi taotlemise hetkel töötu (kuigi taotluses esitas andmed töötamise kohta), ei tähenda

see seda, et hagejal ei tuleks esitatud andmeid kontrollida.

23. Hageja on esitanud kohtule kostja krediiditaotluse (dtl 63), millest nähtuvalt on kostja

krediidi taotlemisel avaldanud, et tema netosissetulek on 1000 eurot, tal on üks ülalpeetav,

tema igakuised kohustused on 100 eurot ja elamiskulud on 100 eurot. Samuti on hageja

esitanud kostja pangakonto analüüsi (dtl 64), mis on loodud seisuga 20.06.2021. a kuid

millest ei nähtu kostja sissetulekute allikad ega ka kohustuste liiki ega suurust. Muid

tõendeid, millest nähtuks, et hageja on kontrollinud kostja krediidivõimelisust, kohtule

esitatud ei ole.

24. Hageja on seisukohal, et kuna krediidilepingu puhul sisuliselt igakuine tagasimakse

kohustus puudus ning tasuda tuli vaid osa intressist, mis on väike summa, oli sellise summa

tasumine kostjale jõukohane. Kohus hagejaga ei nõustu ning leiab, et hoolimata summa

suurusest lasub hagejal tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustus, sest krediidisumma

mis hagejale tundub väike ei pruugi kostjale olla tema varasemaid kohustusi ja sissetulekuid

arvestades jõukohane.

25. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on krediidiandja analüüsinud

üksnes kostjalt endalt saadud teavet. Muid andmeid sh pangakonto väljavõtet kostjalt

küsitud ei ole. Ka ei nähtu esitatud tõenditest (taotluse andmed), millal need on tehtud, sest

tõenditel puudub kuupäev. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4

kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna

sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Ka

ei nähtu esitatud tõenditest infot kostja kõikide kohustuste kohta. Seega pole võimalik

järeldada, et kostja varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud.

26. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise

põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja

tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

27. Hageja on esitanud kohtule 17.06.2024. a menetlusdokumendis ümberarvestuse (dtl 86)

VÕS § 403⁴ lg 7 tähenduses, mille kostja on kätte saanud 19.06.2024. Kohus loeb

tõendatuks, et kostja on saanud ajavahemikul 22.12.2021 – 13.01.2022 oma kontole 360

eurot ning teinud tagasimakseid kokku 236,35 euro ulatuses (dtl 46-47), mis tuleb arvestada

põhiosa katteks. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on

kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust intressi nõuda.

28. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tema tasutud maksetega arvestanud. Kostja väitel

on ta teinud mitme lepingu katteks makseid krediidiandjale kokku 634,51 euro ulatuses ning

nõue on tasutud.

29. Lepingu V osa punkt 1 näeb ette, et klient kohustub tasuma makseid ja muid tasumisele

kuuluvaid summasid vastavalt kliendilepingule (sh maksegraafikule), märkides

maksekorraldusele kliendilepingus märgitud viitenumbri. Makse ja muu tasumisele kuuluv

summa loetakse tasutuks alates vastava summa laekumisest ESTO pangakontole. Kui

kliendi poolt tasutud summadest ei piisa kõigi kliendi kohustuste täitmiseks, siis loetakse, et

täitmine on toimunud esmalt võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste, seejärel krediidisumma

sissenõutavaks muutunud tagasimaksete, kolmandaks juba sissenõutavaks muutunud

intressi ning lõpuks viivise, sissenõutavaks muutunud leppetrahvide ja muude

sissenõutavaks muutunud tasude ning kulude katteks. VÕS § 415 lg 2 näeb ette, et kui

tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks

muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla

sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks;

3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.

VÕS § 88 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või

liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse

täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste

täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle

antud või teenus osutatud.

30. Kostja on esitanud tõendina nii enda kui ka Txxxx Txxxxxxxxi pangakonto väljavõtted (dtl

79-80, 132-134, 136-138), millest nähtuvalt oma maksete tegemisel kasutatud viitenumbreid

138610816459 ja 13861081645, 20521087881. Hageja on selgitanud, et vaidlusaluse

krediidilepingu alusel maksete tegemisel tuli kasutada viitenumbrit 5489806752, mis nähtub

ka krediidilepingu tingimustest. Hageja on selgitanud, et nii kostjal kui Txxxx Txxxxxxxxxl

oli mitu lepingut ESTO AS-iga (dtl 89-96), mille alusel tehti nii kostja enda kui Txxxx

Txxxxxxxxx poolt kostja kohustuste katteks tasumisi. Seega ei leidnud tõendamist kostja

väited, et ta on kogu krediidi hagejale tagastanud.

31. Arvestades, et kostja on hagejale teinud krediidilepingu nr 5489806752 katteks

tagasimakseid kokku summas 236,35 eurot, võlgneb kostja hagejale lepingu järgi tasumata

krediidi põhiosa 123,65 eurot (360-236,35) ning muid tasusid sh viiviseid ei võlgne.

32. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele põhivõlgnevus 123,65 eurot.

MENETLUSKULUD

33. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

34. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta

27% ulatuses kostja kanda ning 73% ulatuses hageja kanda.

35. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

36. Asja materjalide kohaselt on hageja kantud menetluskuluks riigilõiv 140 eurot, mille hageja

palub kostjalt välja mõista. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu.

37. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 457,20 eurot tasuda

riigilõivu 140 eurot. Arvestades hagi osalist rahuldamist kuulub hageja tasutud riigilõiv

vastavalt menetluskulude jaotusele kostja poolt hüvitamisele.

38. Arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

menetluskulud kokku 37,80 (140 eurost 27%).

39. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4

alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises

lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik