3-24-1751/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

6. november 2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-1751

Haldusasi

Sergei Matvejevi (Matvejev) kaebus seonduvalt toime

pandud kuritegudega ning Viru Vangla kohustamiseks

tühistada müüdava kauba kättetoimetamise tasu ja

hüvitada kättetoimetamise tasu nõudmisest tekitatud

kahju

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sergei Matvejevi määruskaebus Tartu Halduskohtu

18. juuli 2024. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Sergei Matvejev

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. juuli 2024. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas kinni peetav isik Sergei Matvejev esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru

Vangla vastu. Kaebaja nõuab Viru Vangla kohustamist tühistada müüdava kauba

kättetoimetamise tasu ning hüvitada kättetoimetamise tasu nõudmisest tekitatud kahju. Lisaks

on kaebaja esitanud kaebuse seoses Viru Vangla direktori poolt toime pandud kuritegudega.

2. Tartu Halduskohus tagastas 18. juuli 2024. a määrusega kaebuse kohustamisnõuetes ja

lõpetas menetluse kahju hüvitamise nõudes.

Halduskohus selgitas, et kaebaja esitas 26. jaanuaril 2024 Viru Vanglale taotluse, milles ta mh

soovis vangla kauplusest müüdava kauba kättetoimetamise tasu suuruse tühistamist. Kaebaja

ei ole aga esitanud vaiet Viru Vangla 2. veebruari 2024. a vastuse, millega vangla jättis

kaebaja taotluse rahuldamata, peale. Seega ei ole kohustamisnõue lubatav kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, halduskohus tagastas nõude HKMS § 121 lg 1 p

4 alusel.

Samuti selgitas halduskohus, et kriminaalmenetlusega seonduvate vaidluste lahendamine ning

kuriteokaebuste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kuna halduskohus ei saa

menetleda kuriteokaebuseid, tagastas halduskohus nõuded seoses kuriteokaebuste esitamise ja

nende menetlemisega HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

Nõue kahju hüvitamiseks seoses asjaoluga, et kaebaja peab Viru Vangla kauplusest kauba

ostmisel tasuma kauba kättetoimetamise kulu on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist.

Nimelt esitas kaebaja vastustajale kahju hüvitamise taotluse 26. jaanuaril 2024. Viru Vangla

jättis taotluse tähtaegselt lahendamata. Seetõttu pidi kaebaja RVastS § 18 lg 2 kohaselt

pöörduma kaebusega halduskohtusse 30 päeva jooksul arvates 26. märtsist 2024, s.o hiljemalt

25. aprillil 2024. Kaebaja esitas kaebuse 9. mail 2024. Kaebajal ei saa ilmselgelt olla mõjuvaid

põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks ning kaebetähtaja ennistamise taotlus ei oleks kohtus enam

ka lubatav. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja esitas kaebetähtaja jooksul kohtutele

erinevaid taotlusi, kaebusi ja määruskaebusi. Seega oli kaebajal võimalus esitada ka praeguses

asjas esitatud kahjunõue kohtule tähtaegselt. Isegi kui möönda võimalust, et kaebajal võis

esineda mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks, siis ei oleks arvestades halduskohtule

esitatud pöördumiste hulka tähtaja ennistamise taotlus HKMS § 71 lg 2 alusel lubatav.

3. Kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 18. juuli 2024. a määruse

peale.

Määruskaebuses leiab kaebaja, et halduskohtu määrus on ebaseaduslik. Kaebaja on

välismaalane, venelane keelelt ja sünnilt ega ole võimeline kirjutama vangla direktorile eesti

keeles. Kohtunik pani toime kuriteo KarS § 151, 152 ja 89 mõttes, jättes kaebaja ilma

inimõigustest- kaitest riigi poolt keelelise diskrimineerimise teel.

Kaebaja nõuab määruse vastavusse viimist põhiseadusega. Ta märgib: “Muidu nõuab

kohtunik homme, et ma kirjutaksin temale vietnami keeles, pärast ungari keeles, pärast tumba-

jumba hõimu keeles… Kas ta on debiilik?“

Lisaks leiab kaebaja, et vangla varastas kriminaalasja nr 1-10-15779 nii paber- kui ka

digiversiooni toimikust Riigikohtu 18. mai 2012. a otsuse nr 3-1-1-41-12 ja sooritas sellega

kuriteod. Kaebaja paneb vangla direktori selle eest eluaegset karistust kandma.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja

halduskohtu 18. juuli 2024. a määrus muutmata.

5. S. Matvejev vaidlustab Tartu Halduskohtu määrust, millega halduskohus tagastas kaebuse

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise ja põhjusel, et halduskohtul puudub

pädevus sekkuda kriminaalmenetlusse. Nõue kahju hüvitamiseks on esitatud pärast

kaebetähtaja möödumist.

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebaja ei ole läbitud kohustuslikku

kohtueelset menetlust nõude osas, milles ta nõuab vangla kohustamist. Viru Vangla kinnitas

vastuses halduskohtule, et kaebaja ei ole esitanud vangla keelduvale otsusele vaiet. Kaebaja ei

ole vastu vaielnud halduskohtu määruses tuvastatud asjaoludele. Seega on kaebajal

kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata ja halduskohus tagastas kaebuse

nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja on kogenud menetlusosaline ning ringkonnakohtu hinnangul on talle teada

kohustamiskaebustele ette nähtud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustus, kuid

ta jättis selle võimaluse põhjendamatult järgimata. Ka määruskaebuses ei väida kaebaja, et ta

oleks esitanud vanglale vaide, muu hulgas ei väida kaebaja võõrkeelse vaide esitamist. Selles

olukorras esitas kaebaja halduskohtule kaebuse ennatlikult, eelnevalt nõuetekohaselt

kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata ning etteheited halduskohtule kaebaja

põhiõiguste rikkumise ja keele alusel diskrimineerimise kohta on alusetud.

7. Seoses kaebaja nõudega Viru Vangla direktori poolt toime pandud kuritegudega, on

halduskohus põhjalikult selgitanud, miks ei ole halduskohtul pädevust nimetatud nõudeid

lahendada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega ja neid kordama ei hakka

(HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

8. Määruskaebuses ei sea kaebaja kahtluse alla halduskohtu järeldust, et tal oli võimalus

esitada kahju hüvitamise kaebus tähtaegselt, s.t et kaebajal puudus mõjuv põhjus, mille tõttu

olnuks takistatud kaebuse tähtaegne esitamine. Seetõttu ei näe ringkonnakohus põhjust ka seda

küsimust täiendavalt analüüsida.

9. Ringkonnakohus osutab aga sellele, et määruskaebuses kasutatud väljendid ja väited nii

halduskohtus asja lahendanud kohtuniku, eesti keele kui ka Viru Vangla direktori kohta on

ebaviisakad, halvustavad ega ole seetõttu sobivad kaebaja suhtluses kohtu ega teiste

menetlusosalistega. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja sellega asunud kuritarvitama

õigust pöörduda määruskaebusega ringkonnakohtusse halduskohtu lahendi vaidlustamiseks ja

esitada kohtumenetluses oma seisukohad ja põhjendused. Ringkonnakohus meenutab

kaebajale kohustust kasutada menetlusõigusi heauskselt (HKMS § 28 lg 1) ja hoiatab, et

sarnase sõnakasutuse kordumisel võib kohus kaebajat trahvida (HKMS § 28 lg 2, § 77 lg 2,

TsMS § 46 lg 1). Kaebeõiguse kuritarvitamine võib viia kaebuse tagastamiseni (HKMS § 121

lg 2 p 22) või ka juba menetlusse võetud kaebuse läbi vaatamata jätmiseni (HKMS § 151 lg 2

p 1).

10. Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus S. Matvejevi määruskaebuse rahuldamata ning

halduskohtu määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)