2-23-17004/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

04. november 2024, Rakvere

Tsiviilasja number

2-23-17004

Tsiviilasi

V. F. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

pankrotihalduri taotlus lõpparuande kinnitamiseks

Võlgnik: V. F. (ik xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx)

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes: Hillar Villers

(JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Keskväljak 4, Jõhvi,

41531 Ida-Virumaa; e-post hillar.villers@jewelex.ee)

Menetlustoimingu tegemise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada V. F. (ik xxxx) pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetada V. F.

pankrotimenetlus.

2. Tunnustatud nõuded, mille osas on võlausaldajatel raha saamata:

PankrS 153 lg 1 p 2 alusel II järgu nõuded

Jrk

Võlausaldaja nimi ja isiku- või

registrikood

Tunnustatud

nõue (EUR)

Jaotis,

%

Väljamakse

(EUR)

Saamata

osa (EUR)

1. B AS (RK xxxx)

6 672.72

19,088

95.36

6 577.36

2. Xxxx Eesti filiaal (RK xxxx)

1 888.29

5,402

26.99

1 861.30

3. S AS (RK xxxx)

16 343.17

46,752

233.57

16 109.60

4. M OÜ (RK xxxx)

3 500.94

10,015

50.04

3 450.90

5. B AS (RK xxxx)

6 551.90

18,743

93.64

6 458.26

Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. V. F. maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on

muu asjaolu PankrS tähenduses.

3. Määrata ja mõista välja pankrotihalduri Hillar Villers tasu 1 000.40 eurot (sh

käibemaks), pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu

haldur tegutseb, s.o JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (konto xxxx, Xxxx AS).

4. Kinnitada V. F. pankrotimenetluses kinnitamata pankrotimenetluse kulud kokku

summas 1 000.40 eurot (s.o halduri tasu koos käibemaksuga).

5. Vabastada pankrotihaldur Hillar Villers V. F. pankrotimenetluses pankrotihalduri

ülesannetest pärast kohtumääruse jõustumist.

6. V. F. kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Võlgnik on kohustustest

vabastamise menetluses kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid.

7. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses V. F. usaldusisikuks E. M. (ik

xxxx).

8. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal

aastal aruande.

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik või lõpparuandele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja taotlus

Viru Maakohtu 23.01.2024 määrusega kuulutati välja V. F. pankrot ning nimetati

pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Hillar Villers. Võlausaldajate esimene üldkoosolek

toimus 21.02.2024. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ükski võlausaldaja ei osalenud ning

kohtu poolt määratud pankrotihaldur loeti seega kinnitatuks. Pankrotimenetluses

pankrotitoimkonda ei moodustatud. 04.06.2024 määrusega kohus kinnitas lõpliku

võlausaldajate nimekirja.

23.10.2024 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpparuande

V. F.i

pankrotimenetluses. Teade lõpparuandega tutvumise kohta avaldati väljaandes Ametlikud

Teadaanded 23.10.2024. Vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Haldur palub kohtul

kinnitada V. F.i pankrotimenetluses esitatud lõpparuanne, lõpetada pankrotimenetlus,

vabastada haldur, määrata halduri tasuks 1 000.40 eurot (sh käibemaks), kinnitada kinnitamata

pankrotimenetluse kulud summas 1 000.40 eurot (s.o halduri tasu koos käibemaksuga), jätkata

kohustustest vabastamise menetlusega ning määrata võlgniku usaldusisikuks E. M.. Haldur on

kohtule esitanud alljärgneva lõpparuande.

Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta:

Arvelduskontol (Xxxx AS-is) oli 488.55 eurot (ei kuulu pankrotivara koosseisu). Võlgnik

töötab xxxx maksejõuetusavalduse kohaselt O OÜ-s (RK xxxx) ja tema töötasu kuus on

900.00 eurot (neto). Võlgnik on pankrotihaldurile teatanud, et saab töötasu sularahas summas

890.00 - 960.00 eurot kuus. Võlgnikul on 1 ülalpeetav. Seega laekumistest 1 093.33 eurot kuus

ei kuulu TMS kohaselt mittearestitava summana pankrotivara koosseisu. Laekumised

pankrotivarasse:



sõiduki Volkswagen Passat müügist 400.00 eurot



sõiduki Chrysler Grand Voyager müügist 1 100.00 eurot.

Kokku laekumisi pankrotivarasse 1 500.00 eurot.

Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta:

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad väljamaksed puuduvad. Võlgnikule

ja tema ülalpeetavatele elatise väljamaksed puuduvad. Masskohustused puuduvad.

Pankrotimenetluse kinnitamata kulud summas 1 000.40 eurot: pankrotihalduri tasu 820.00

eurot, lisandub käibemaks 180.40 eurot.

Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa:

I ja III rahuldamisjärgu nõuded puuduvad.

Jaotise alusel on teostatud järgnevad väljamaksed II järgu nõudeid omavatele võlausaldajatele:

Jrk

Võlausaldaja nimi ja isiku- või

registrikood

Tunnustatud

nõue (EUR)

Jaotis,

%

Väljamakstud

summa (EUR)

1. B AS (RK xxxx)

6 672.72

19,088

95.36

2. Xxxx Eesti filiaal (RK xxxx)

1 888.29

5,402

26.99

3. S AS (RK xxxx)

16 343.17

46,752

233.57

4. M OÜ (RK xxxx)

3 500.94

10,015

50.04

5. B AS (RK xxxx)

6 551.90

18,743

93.64

Andmed pandieseme müügist saadu kohta:

Pandiese pankrotivara koosseisus puudus ja seega laekumisi pandieseme müügist ei ole.

Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta:

Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. xxxx, konto

saldo on 0, kuna osakute eest on raha välja võetud. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid

ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi juriidilistes isikutes ei oma. Kinnistusraamatu

andmetel kinnistuid ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele

väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Võlgniku nimele registreeritud

mopeed Baotian BT49QT-12, 2006 ei oma realiseerimisväärtust. Lõpparuande koostamise

ajaks ei ole müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadavat vara.

Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel:

Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku

huvidest. Rahalisi vahendeid on hoiustatud pangakontol

Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud:

I ja III järgu nõuded puuduvad.

II järgu nõuded:

Jrk

Võlausaldaja nimi ja isiku- või

registrikood

Tunnustatud

nõue (EUR)

Jaotis,

%

Saamata nõue

(EUR)

1. B AS (RK xxxx)

6 672.72

19,088

6 577.36

2. Xxxx Eesti filiaal (RK xxxx)

1 888.29

5,402

1 861.30

3. S AS (RK xxxx)

16 343.17

46,752

16 109.60

4. M OÜ (RK xxxx)

3 500.94

10,015

3 450.90

5. B AS (RK xxxx)

6 551.90

18,743

6 458.26

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta ja hagide kohta, mida haldur

kavatseb esitada:

Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole. Haldur ei kavatse esitada ühtegi hagi.

Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused:

Kohtukulud puuduvad. Halduri poolt tehtud kulutused ja väljamaksed on kirjeldatud aruande

punktis „Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta“.

Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud, maksejõuetuse tekkimise põhjused:

Võlgniku maksejõuetusavalduses toodud selgituste kohaselt on makseraskused tekkinud

seoses sellega, et töötasu/sissetulek on olnud väike, kuid kulud on suured. Nähtuvalt

maksejõuetusavaldusest on võlgniku sissetulekud kuni 2021. aasta augustini olnud ca 2x

suuremad kui maksejõuetusavalduse esitamise ajal. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel

on pankrotihalduri arvates asjaolu, et võlgnikul puuduvad sissetulekud kõikide kohustuste

täitmiseks. Samas on võlgnik võtnud kohustusi olukorras, kus tal puudusid sissetulekud

kohustuste täitmiseks. Samuti realiseerinud pensioni II samba osakud (laekus üle 7 000.00

euro), millist summat oleks saanud kasutada kohustuste täitmiseks. Seega on ilmselt nii

võlgnik kui ka laenuandjad nö „aidanud kaasa“ võlgniku maksejõuetuse tekkimisele. Võlgniku

maksejõuetuse tekke täpset aega on menetluses keeruline määrata, kuid arvestades kogutud

informatsiooni, siis maksejõuetuse tekke ajaks võib olla 2023. aasta algus. Pankrotimenetluse

käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku

poolt tekitatud tahtlikult, või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. PankrS § 22 lg 5

tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolud.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja

pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja

möödumist, tehes selle kohta määruse.

Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et

pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6

kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

PankrS § 162 lg-te 2, 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise

põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS tähenduses.

Tulenevalt eeltoodust kuulub V. F. pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande

kinnitamisega.

PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on

jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses

rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui

seadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega ning

haldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses.

PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus

lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

Halduri tasu kinnitamine

PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära

kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus

halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg 2 arvestatakse

halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena

pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu

arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on

saadud halduri tegevusest sõltumata.

Pankrotihaldur taotles pankrotimenetluses tasu määramist toimingutasuna (PankrS § 65 lg 113)

ja teatas sellest võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ning pankrotihalduri tasu ja kulude

kalkulatsiooni ei koostanud. PankrS § 65 lg 113 kohaselt on toiminguks kogu

pankrotimenetluse läbiviimine ning tasu ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lõike 5

alusel kehtestatud alampalga määr. Lõpparuandes taotleb pankrotihaldur kohtult

pankrotihalduri tasu määramist summas 820.00 eurot, millele lisandub käibemaks summas

180.40 eurot. Seega on pankrotihaldur broneerinud 1 000.40 eurot halduri tasu väljamakseks.

Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning

kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega. Kohus määrab halduri töötasuks

1 000.40 eurot (sh käibemaks). Nimetatud tasu määr vastab nii PankrS § 65 lg 113 kui ka lg 1

sätestatule. Kohus mõistab vastavalt taotlusele halduri tasu välja pankrotivarast, JeweLex

Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole.

PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri

tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud

vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6) PankrS § 11 või § 30 alusel deposiidina

makstud summa.

PankrS § 66 lg 3 alusel menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused, mida tasu ei kata,

võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel.

Pankrotimenetluse lõpparuande või muu menetlust lõpetava aruande kinnitamisel kontrollib

kohus nende halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust, mida

kohus ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel veel kinnitanud, ning kinnitab vajalike ja

põhjendatud kulutuste suuruse.

Lõpparuande kohaselt on pankrotimenetluse kinnitamata kulud kokku summas 1 000.40 eurot

(s.o halduri tasu koos käibemaksuga). Haldur palub kulud kinnitada. Kohus leiab, et

pankrotimenetluse jooksul pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud kulud on olnud

vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb lõpparuande kinnitamisel kinnitada.

Kohustustest vabastamise menetluse jätkamine

FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud

alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus algatas 23.01.2024 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest

vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue

usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 23.01.2024, tuleb menetlust jätkata.

Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel ei ole haldur andnud nõusoleku määrata end

võlgniku usaldusisikuks. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud võlanõustaja E.

M. (isikukood xxxx). Kohus leiab, et võlgniku usaldusisikuks tuleb seega nimetada E. M..

Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel

tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:

(1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima.

(2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest

tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma

sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse

sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata

sellest erineva määra.

(5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.

(6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle

uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui

neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest

vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva

seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb §

45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7

nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste

rikkumisest teadasaamisest arvates.

Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46.

Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need

vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks

kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

Kohtunik