2-22-2673/87 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

05.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-2673

Kohtuasi

Z.T avaldus alaealise lapsega suhtlemise korra

muutmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.09.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Z.T määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Z.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja Rein

Vaiksaar

Puudutatud isik I T.A (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Marje Mängel

Puudutatud isik II Q.Q (isikukood XXX)

Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu),

lepinguline esindaja RH

Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu),

lepinguline esindaja AK

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 16.09.2024 määrus muutmata.

2. Jätta Z.T määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi

korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-22-2673

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Z.T (isa) esitas 17.05.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus muuta isa ja Q.Q

(ema) ühise alaealise lapse T.A (laps) ja ema suhtlemise korda.

Avalduse kohaselt kinnitas Harju Maakohus 11.04.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-2673

isa ja ema vahel sõlmitud kompromissi ema ja lapse suhtlemise korra kohta (suhtluskorra

määrus). Kohus seadis suhtluskorra määruse resolutsiooni p-s 2 üheks aastaks, s.o kuni

12.04.2024, piirangu lapse ja Q (ema abikaasa) suhtlemisele, mille kohaselt ei või ema jätta

last ema abikaasaga oma elukohta kahekesi. Suhtluskorra määruse põhjenduste kohaselt

võimaldab piirang lapsel ühe aasta jooksul ema abikaasaga harjuda ja leevendab isa muret

lapse pärast. Avalduse kohaselt ei ole aga laps ema abikaasaga harjunud, vaid kardab teda.

Laps muutub enne ema juurde minemist närviliseks ja tujukaks. Küsimusele, miks ta nii

käitub, on laps vastanud, et ta ei soovi ema abikaasaga koos olla ja seetõttu on tal ebamugav

ka emaga suhelda. Isa leiab, et lapse ja ema abikaasa kahekesi jätmise keeldu tuleb vähemalt

ühe aasta võrra pikendada.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Ema 11.07.2024 seisukoha kohaselt tuleb avaldus jätta rahuldamata. Ebaõige on isa väide,

et laps on enne emaga kohtumist stressis – laps rõõmustab alati emaga kokkusaamiste üle.

Laps ei ole kunagi öelnud, et ta ei taha ema juurde tulla. Laps ööbib ema juures siis, kui ema

abikaasa on tööreisil või läheb oma ema juurde. Ema abikaasa välistamine lapse elust on nii

lapse kui ka ema õiguste ja huvide rikkumine. Lapse normaalseks arenguks peavad tal

tekkima isiklikud sidemed mitte ainult emaga, vaid ka tema lähedastega. Lapse ema juures

viibides võib tekkida olukordi, kus ema lahkub lühikeseks ajaks kodust ja laps jääb ema

abikaasaga üksi. Selliste olukordade keelamine isa alusetute hirmude tõttu ei ole põhjendatud.

3. Tallinna linna (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) 17.07.2024 arvamuse kohaselt ei ole

suhtluskorra määrusega seatud piirangu jätkumine lapse heaolu seisukohalt vajalik ja kujutaks

endast põhjendamatut ema perekonnaellu sekkumist. Lapse ja ema suhtluskord toimib ning

laps on enda elukorraldusega, sh eraldi elava emaga suhtlemisega rahul. Ema on kohtumised

lapsega korraldanud selliselt, et ta veedab lapsega aega isiklikult. Ema ei ole jätnud ega plaani

jätta last ema abikaasaga kahekesi koju. Laps ei karda ema abikaasat.

4. Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) 19.07.2024 arvamuse kohaselt ei ole

avalduse rahuldamiseks alust. Eestkosteasutus kordas Nõmme Linnaosa Valitsuse esindaja

arvamuse põhjendusi.

5. Lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja 12.08.2024 seisukoha kohaselt ei poolda

esindaja suhtluskorra määrusega seatud piirangu pikendamist. Lähtudes avalduse asjaoludest,

eestkosteasutuste seisukohtadest, vestlusest emaga ja lapse ärakuulamisest, leidis esindaja, et

isa avalduse rahuldamata jätmine ei kahjustaks lapse huve.

2-22-2673

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 16.09.2024 määrusega isa avalduse ema ja lapse vahelise

suhtluskorra muutmiseks rahuldamata.

6.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt teeb kohus perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1

järgi kõiki vanema õiguseid ja kohustusi puudutavates asjades esmajoones laste huvidest

lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 143

lg 1 järgi on lapsel õigus mõlema vanemaga isiklikult suhelda, ning mõlemal vanemal on

kohustus ja õigus lapsega isiklikult suhelda. PKS § 143 lg 2¹ järgi lepivad vanemate lahuselu

korral vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul

määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.

6.2. PKS § 126 lg 2 järgi hõlmab vanemale lapse suhtes kuuluv isikuhooldusõigus ka õigust

määrata need kolmandad isikud, kellega laps võib suhelda. Vanema otsus on siduv kolmanda

isiku suhtes, kellel vanem on keelanud lapsega suhelda. Kui hooldusõiguslike vanemate vahel

tekib vaidlus selles, kellega laps võib suhelda, lahendab vaidluse vanema taotlusel kohus

(PKS § 126 lg 3). PKS § 143 lg 4 järgi võib kohus lapse huvides lubada kolmandal isikul

lapsega suhelda, keelata tal lapsega suhtlemise või seda piirata. Kohus võib asjassepuutuvale

isikule panna kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või

raskendab lapse kasvatamist.

6.3. Maakohus nõustub lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja, eestkosteasutuste ja ema

seisukohaga, et suhtluskorra määrusega seatud piirangu (mille järgi ema ei või jätta last ema

abikaasaga kahekesi) pikendamine ei ole põhjendatud. Piirang lõppes 12.04.2024 ja siiani on

lapsel kõik korras. 11.09.2024 kohtuistungil toimunud ärakuulamisel ei osanud isa esile tuua

asjaolusid, mis põhjendaksid tema arvamust, et laps ei ole ema abikaasaga harjunud ning

kardab teda. Isa väited tuginevad aastaid tagasi toimunud juhtumile, mille järgselt algatati

ema abikaasa suhtes kriminaalasi, mis lõpetati süüteokooseisu puudumise tõttu.

6.4. Maakohus kuulas lapse 26.08.2024 ära. Lapse tõi kohtumisele ema ja laps oli

rõõmsameelne. Laps ütles, et ta ei ole ema abikaasaga palju kohtunud, sest kui ta läheb ema

juurde ööseks, on ema abikaasa kas tööl või enda ema juures. Ka ema on seda ärakuulamisel

ja kirjalikes seisukohtades kinnitanud. Laps avaldas kohtule, et ema abikaasa on tore, kuid

veidi hiljem ema abikaasa kartmise kohta esitatud küsimusele vastas laps, et ta ei tea. Kuna

laps elab enamuse ajast isa juures, võivad isa kartused olla lapsele üle kandunud, samuti võib

laps soovida olla isale lojaalne. Ei ole ka välistatud, et kuna lapse kokkupuuted ema

abikaasaga on vähesed, siis ei tunne laps ema abikaasat piisavalt ja võib teda võõrastada.

Kohtu hinnangul puudub vajadus ja alus kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks selliselt,

et ema abikaasa ja lapse kahekesi jätmise keeld pikeneks. Kohus ei tuvastanud, et vanemate

vahel oleks üldisemalt erimeelsusi lapse elu korraldamise või emaga suhtlemise korra osas.

Isa taotletud piirangu kehtestamine oleks liigne ema perekonnaellu sekkumine.

Määruskaebus

7. Isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus,

millega pikendada üheks aastaks alates kohtumääruse tegemisest suhtluskorra määruse

resolutsiooni p-s 2 ema ja lapse suhtlemisele seatud piirangut, mille kohaselt ema ei või jätta

last ema abikaasaga oma elukohta kahekesi.

2-22-2673

7.1. Määruskaebuse kohaselt ei vasta maakohtu määruse resolutsiooni p 1 isa avaldusele. Isa

on soovinud suhtluskorra määramist selliselt, et ema ja lapse suhtluskorrale seatud piirangut

pikendataks ühe aasta võrra. Seega ei ole isa palunud suhtluskorda muuta, vaid on palunud

säilitada (pikendamise teel) olemasolev, suhtluskorra määrusega kehtestatud suhtluskord.

7.2. Laps ei ole ema abikaasaga harjunud ja kardab teda. Maakohtus toimunud ärakuulamisel

hakkas laps küsimuse peale, kas ta kardab ema abikaasat, toolil nihelema ning ei soovinud

vastata, vastates lõpuks, et ta ei tea. Kuna lapse tõi ärakuulamisele ema, soovis laps

tõenäoliselt olla lojaalne emale, kuna ema tundis ärakuulamise tulemuste vastu huvi ja võis

last enne ärakuulamist vastuste osas juhendada. Isegi selles olukorras ei vastanud laps

kohtunikule, et ta ema abikaasat ei karda. Sellest nähtub, et laps tegelikult kardab ema

abikaasat. Laps on 10-aastane. Kui osundatud vanuses tütarlaps ei soovi vastata küsimusele,

kas ta kardab ema abikaasat või mitte, siis võib see olla tõsine ohu märk.

7.3. Isal ei ole võimalik esitada kohtule täiendavaid tõendeid selle kohta, et laps ema abikaasat

kardab, kuna sellised tõendeid kirjalikult taasesitataval kujul ei ole olemas. Samas teab just

isa, kellega koos laps elab, lapse hingeelu ja kartuseid kõige paremini. Isa on sügavalt häiritud

võimalusest, et võib korduda olukord, mida on kirjeldatud 06.08.2020 lapse ülekuulamisel

ema abikaasa suhtes algatatud kriminaalasja raames: nimetatud ülekuulamisel väitis laps, et ta

ei soovi onuga mängida; et onu peksis teda vastu peput, pesi tema alasti keha külma veega,

solvas teda jms. Kriminaalasja materjalid on objektiivsed tõendid, millele maakohus oleks

pidanud andma suurema kaalu. Eestkosteasutuste ja lapse esindaja arvamused on formaalsed

ja nende tõendusväärtus on madal.

Menetlusosaliste seisukohad määruskaebuse kohta

8. Ema 14.10.2024 vastuse kohaselt on maakohtu määrus põhjendatud ning määruskaebuse

rahuldamiseks alus puudub. Maakohus on asjas esitatud tõendeid igakülgselt hinnanud. Isa ei

ole oma avalduse aluseks olevaid väiteid tõendanud.

9. Tallinna linna (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) 14.10.2024 arvamuse kohaselt vastab

maakohtu määrus lapse huvidele. Ema on kinnitanud, et ta ei ole jätnud ega plaani jätta last

oma abikaasaga kahekesi, kuid siiski võib tulla ette elulisi olukordi, kus nad tulevikus võivad

kahekesi jääda (näiteks kui ema peab minema poodi või arsti juurde). Laps veedab ema juures

nädalavahetused ning niigi vähesel ajal veedab ema lapsega aega isiklikult. Ema abikaasa

lapse ja ema tegemistesse sel ajal ei sekku.

10. Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) 16.10.2024 arvamuse järgi jääb

eestkosteasutus varasema seisukoha juurde, leides, et ema abikaasa ja lapse kahekesi jätmise

keelu pikendamine ei oleks põhjendatud.

11. Lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja 21.10.2024 seisukoha kohaselt puudub

määruskaebuse rahuldamiseks alus. Esindaja hinnangul puudub alus arvata, et lapse

26.08.2024 ärakuulamine oleks olnud ebaobjektiivne või et laps oleks olnud mõjutatud sellest,

et lapse tõi ärakuulamisele ema. Esindaja viibis ärakuulamisel – laps oli rõõmsameelne,

õhkkond sundimatu ja esindajal ei tekkinud kahtlust, et laps ei tunneks ennast vabalt või

sooviks kellelegi meelepärane olla.

2-22-2673

Menetluse edasine käik

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks, mistõttu määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS

§-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS §

654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda

neid.

14. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

15. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus on isa avalduses esitatud

nõude ebaõigesti kvalifitseerinud. Isa palus, et kohus pikendaks suhtluskorra määruse

resolutsiooni p-s 2 ettenähtud piirangu tähtaega (s.o ema suhtes seatud keeldu jätta last ema

elukohas ema abikaasaga kahekesi). Seega on isa sisuliselt palunud muuta suhtluskorra

määrusega kindlaksmääratud suhtluskorda, pikendades tähtaega, mis kindlaksmääratud

suhtluskorra järgi oli möödunud. Vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni p-s 1 on isa

avalduse nõue korrektselt lahendatud.

16. Määruskaebuse kohaselt pidanuks maakohus lapse 26.08.2024 ärakuulamisel antud

vastust küsimusele, kas ta kardab ema abikaasat, teisiti tõlgendama. Isa leiab, et laps niheles

toolil ja vastas, et ta ei tea, põhjusel, et ta soovis anda emale meelepärase vastuse ega tihanud

öelda, et ta tegelikult ema abikaasat kardab. Maakohus leidis, et laps tundis ennast

ärakuulamisel üldiselt hästi ja lapse tahtmatus küsimusele vastata võis tuleneda ka soovist

mitte vastata, et ta ema abikaasat ei karda (ja seega vältida sellise vastuse andmist, mis ei

oleks meelepärane isale). Maakohtu hinnangul võis lapsel olla n-ö lojaalsuskonflikt, kuid kas

ja kuidas see mõjutas lapse käitumist ärakuulamisel, ei ole teada. Samuti märkis maakohus, et

lapse võimalik hirm võib olla seotud ema abikaasa võõrastamisega, kuna lapse kontaktid ema

abikaasaga on olnud vähesed. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu hinnang lapse vastusele on

kaalutletud ja maakohus on põhjendatult järeldanud, et lapse ärakuulamisest koosmõjus

muude asjas esile toodud asjaolude ja seisukohtadega ei nähtu, et lapse kaitseks oleks

praegusel ajal vaja lapse ja ema abikaasa kahekesi jäämise keeldu pikendada. Ka lapse riigi

õigusabi korras määratud esindaja märkis ringkonnakohtule esitatud seisukohas, et lapse

ärakuulamine maakohtus toimus sundimatus õhkkonnas ning lapse vastust ei ole põhjust

tõlgendada selliselt, et laps ema abikaasat praegusel ajal kardab.

17. Määruskaebuse väitel oleks maakohus pidanud andma asja lahendamisel suurema kaalu

ema abikaasa suhtes 2020. a menetletud kriminaalasja materjalidele, mis on ainsad

objektiivsed tõendid siinses asjas; eestkosteasutuste ja lapse esindaja arvamustel oleks

pidanud olema väiksem kaal. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Ühelgi

tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg 2). Last puudutavas

asjas kuulab kohus isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama (TsMS § 5521 lg 1).

Lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates teeb kohus esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi,

arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (PKS § 123 lg 1).

2-22-2673

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole eelnevalt viidatud õigusnorme rikkunud. Maakohtu

määruse põhjendustest nähtub, et maakohus on isa väiteid arvestanud ja kaalunud, kuid isa ei

ole toonud esile asjaolusid, millega tema väited ja kahtlused oleksid põhistatud. Ema abikaasa

suhtes kriminaalasja menetlemine toimus aastaid tagasi. Nii eestkosteasutuse (Tallinna linna

(Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu)) spetsialist, lapse esindaja kui ka maakohtunik kohtusid

lapsega isiklikult ega täheldanud, et lapsel oleks ema abikaasaga seonduvalt praegusel ajal

selline probleem, mis annaks aluse ema perekonnaellu sekkumise jätkamiseks.

18. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

19. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et emal kui hooldusõiguslikul vanemal on võrdselt

isaga kohustus ja õigus lapse igakülgse heaolu eest hoolitseda (PKS § 124 lg 1). Muu hulgas

hõlmab vanema hooldusõigus ka õigust määrata need kolmandad isikud, kellega laps võib

suhelda (PKS § 126 lg 1). Siinses asjas esile toodud asjaoludest ja seisukohtadest võib

järeldada, et suhtluskorra määrusega seatud piirang, mis keelas emal last ja ema abikaasat

kahekesi koju jätta, on ajutise ettevaatusabinõuna oma eesmärgi täitnud. Edaspidi kehtib aga

ema üldine kohustus lapse heaolu eest hoolitseda, sh jälgida, et lapse huvid oleksid ajal, mil

laps viibib emaga, kaitstud. Isal ja emal on lapse suhtes ühine hooldusõigus ja -kohustus, mida

neil tuleb teostada omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu (PKS

§ 118 lg 1). Eeltoodust tuleneb, et kummalgi vanemal tuleb lapsega seonduvate asjade

ajamisel lapse heaolu silmas pidada. Probleemide tekkimisel tuleb need lahendada

kokkuleppel teise vanemaga, lähtudes lapse huvidest ja arvestades ka teiste asjassepuutuvate

isikute õiguseid ja huve.

20. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda. Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka

määruskaebemenetluse kulud. Vanemad ja kohaliku omavalitsuse asutused kannavad oma

menetluskulud ise. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks

määrata. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda. Riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)