2-23-129173/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-23-129173

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. november 2024, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-23-129173

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi Z.M-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3797,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (endine nimi OK Incure OÜ),

registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn,

Harju maakond 10617;

Lepinguline esindaja E.X , e-post XXX;

Kostja Z.M, ik XXX, elukoht registris XXX; tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata, e-post XXX.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt B2 Impact OÜ hagi Z.M-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Välja mõista Z.M-ilt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 2545 eurot.

3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi Z.M-i vastu järgnevates nõuetes:

põhivõlgnevus 454,04 eurot, intress 398,25 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivis

540,94 eurot.

4. Jätta menetluskulud 64% ulatuses kostja kanda ja 36% ulatuses hageja kanda.

5. Välja mõista Z.M-ilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuluna 291,2 eurot ja viivis

menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Saata kohtuotsus menetlusosalistele.

7. Toimetada kostjale Z.M-ile TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus

kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja

lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

2-23-129173

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue

B2 Impact OÜ esitas Pärnu Maakohtule hagi kostja Z.M-i vastu Ferratum Bank plc ja kostja

vahel 11.07.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse 3973,23 euro

väljamõistmiseks. Kostjale võimaldati laenulimiiti summas 3000 eurot, intressimääraks on

lepingus kokku lepitud 40,4785% aastas ning krediidikulukuse määraks on 48,9% aastas

eeltoodud tingimustel ning eeldusel, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus

ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena. Viivisemääraks lepiti kokku võrdne

intressimääraga, s.o 40,785% aastas.

Kostja on võtnud 22.12.2022 kuupäeva seisuga kogu laenulimiidi kasutusse, tagasimakseid

tegi kostja kokku summas 696 eurot, millest 241,96 eurot arvestas laenuandja põhiosa laenu

katteks, 47,79 eurot teenustasu katteks ja 406,25 eurot intresside katteks /dtl 26/. Viimane

kostja poolt tehtud tagasimakse oli hageja arvestuse tabeli kohaselt 12.12.2022 novembrikuu

arve katteks /dtl 45/. Seega oli kostja viivituses edaspidi detsembri 2022, jaanuari 2023,

veebruari 2023 arvete maksmisega, mille katteks laekumisi kostja poolt ei toimunud.

Laenuandja saatis 26.03.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse koos võlgnevuse

tasumiseks täiendava tähtajaga. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud täiendava tähtaja jooksul,

ütles laenuandja kostjaga sõlmitud lepingu üles 10.04.2023. Võlausaldaja loovutas lepingust

tuleneva nõude kostja vastu 03.05.2023 hagejale OK Incure OÜ-le.

Lepingust tulenev põhivõlgnevus on summas 2999,04 eurot, intresside võlgnevus summas

398,25 eurot, sissenõudmiskulud summas 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas

540,94 eurot (seisuga 20.10.2023).

Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja kantud menetluskulud, milleks hageja on

märkinud tasutud riigilõivu 455 eurot. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja seisukoht

Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 23.02.2024 TsMS

TsMS § 317 lg 12 p 1 ja § 317 lg 3 alusel avalikult Ametlikes Teadaannetes teate

avaldamisega.

Maksekäsu kiirmenetluses on võlgnikule Z.M-ile makseettepanekut üritatud kätte

toimetada järgmistel aadressidel:

-

26.07.2023, 31.07.2023, 03.08.2023, 28.08.2023 aadressil XXX – vastus seni puudub;

-

28.08.2023 aadressil XXX ja XXX– vastus seni puudub.

2-23-129173

Varasemas menetluses kohus palus võlgniku tööandjatelt abi dokumentide kättetoimetamisel

võlgnikule. Tööandjad järelepärimistele ei ole vastanud. Tööandja telefoninumbril XXX

keegi ei vasta.

W.Y tn XXX korteriomanik kinnitas 04.08.2023, et võlgnik ei ela juba ammu antud aadressil.

XXX korteriomaniku sõnul võlgnik ei ela siin, viibib antud aadressil harva.

XXX omaniku esindaja kinnitas 04.08.2023 Messengeri teel, et võlgnik siin ei ela, võlgniku

asukohta ei tea.

Võlgniku isa kinnitas 28.08.2023, et aadressil XXX elava võlgniku vanavanemad, võlgnik

käib siin aegajalt külas. Isa sõnul võlgnik töötab Soomes ja Rootsis.

Teises menetluses seisuga 25.08.2023 võlgnik Z.M ei oma Soome rahvastikuregistri andmetel

registreeritud aadressi Soomes.

Kohus proovis menetlusse võtmise järgselt kostjale menetlusdokumente kätte toimetada

registrijärgsele e-posti aadressile XXX, kuid kätte toimetamine ebaõnnestus, kostja ei ole

vastanud ea kohtuga ühendust võtnud. Kohtule ei ole teada kostja elu- ja viibimiskoht.

Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile vastust ei ole esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele, sätte lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes

seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

2.1. Multitude Bank plc ja kostja vahel oli sõlmitud 11.07.2022 krediidileping, mille alusel

on kostja saanud laenulimiiti summas 3000 eurot /dtl 25/. Tegemist on

tarbijakrediidilepinguga, mis võimaldas tagasimakstud krediiti taas kasutusse võtta. Lepingu

kohaselt oli intressi määr 40,4785% aastas ja krediidi kulukuse määr 48,9% aastas. Kostja

võttis laenuandja poolt võimaldatud krediidilimiidi summa kasutusse. Hagiavalduse kohaselt

on laenuandja kostjale kokku väljastanud krediiti kogu summas 3241 eurot, kostja on

laenuandjale tagasimakseid teinud kokku summas 696 eurot /dtl 25-26, 45/.

2.2. Käesolevas tsiviilasjas ei ole pooltel vaidlust asjaolu üle, et kostja kui füüsiline isik

võttis krediiti väljaspool majandustegevust. Seega on vaidlusalune leping

tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

3. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

2-23-129173

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

3.1. Kostja oli viivituses 12/2022, 01/2023 ja 02/2023 kohta esitatud arvete osamaksetega,

millest tulenevalt saatis Multitude Bank plc kostjale 26.03.2023 meeldetuletuse, millega andis

kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 14 päeva jooksul teate kuupäevast

ning märkis, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral ütleb

krediidiandja krediidilepingu üles /dtl 26, 46/. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles

Multitude Bank plc lepingu 10.04.2023 üles.

4. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei

saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi

lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale,

loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud

või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta

välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

4.1. Multitude Bank plc selgitas nõude loovutamisest kostjale 26.03.2023 lepingu

ülesütlemise hoiatuskirjas /dtl 46/. Nõude loovutamisest teatati kostjale 03.05.2023

nõudekirjaga /dtl 47-51/. Kostja ei ole nõude loovutamise osas vastuväiteid esitanud. Seega

on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.

5. Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas 2-21-13098 (p-s 13) selgitanud, et

kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele

lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4),

millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,

kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka

Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

5.1. Seega kontrollib kohus esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas, kuna VÕS § 4062 lg 1 esimese

lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas

ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

5.1.1.

Kostjaga sõlmitud lepingu krediidilepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr

48,90% aastas /dtl 25, 42/.

5.1.2.

Kostja sai 11.07.2022 sõlmitud lepingu alusel võlausaldaja poolt avatud

krediidi limiidiga summas 3000 eurot intressimääraga 40,4785% aastas /dtl 25, 42/. Krediidi

kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies

mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena. Viivisemäär on võrdne

intressimääraaga, s.o 40,4785% aastas. Nimetatid tingimustel on märgitud krediidi

kogukuluks 3657,78 eurot ja krediidi kulukuse määraks 48,9%. Finantsinspektsiooni

2-23-129173

tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on hageja poolt välja toodud andmete

(antav krediit, kuumaksete arv, osamakse suurus ja aastaintress) alusel krediidi kulukuse

määr 48,9%. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga poolt avaldatud krediidi

kulukuse määr alates 01.07.2022 on 16,3% ning selle kolmekordne määr 48,9%. Seega

krediidi kulukuse määr on lubatud piirmääras ja leping ei ole VÕS § 406² lõike 1 alusel

tühine.

5.2. Teiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, milline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

5.2.1.

VÕS § 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija

varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg

13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendab vaidluse korral krediidiandja.

5.2.2.

Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab

krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga

kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise

metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga

seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised

kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende

põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste,

sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud

kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise

mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise

kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi

andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi

põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3)

metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid

kohustusi intressi muutumise korral.

KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele.

5.2.3.

Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18),

et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama

tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise

2-23-129173

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta,

mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima

tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab

krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate

kohta:



tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);



tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);



tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS §

49 lg 1 p 3);



tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

5.2.4.

Kohus kohustas hagejat 07.06.2024 kohtunõudega hagi täpsustama ning

kohustas hagejat esitama hagiavalduse asjaoludes andmed selle kohta, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on hageja

aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on kostja krediidivõimekust hinnatud

ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Samuti tuli hagejal vastavalt TsMS § 363

lg 1 p-le 3 märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas

hagejale, et hagejal tuleb esitada täpne arvestus, kui palju kostja tagasimakseid tegi ja mille

katteks kostja tagasimaksed on arvestatud /dtl 70-72/.

5.2.5.

Hageja on 17.06.2024 menetlusdokumendis esitanud ümberarvestuse ja palub

alternatiivselt, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, mõista kostjalt välja põhinõude, 2545 eurot (s.o väljastatud krediit 3241 eurot,

millest maha arvestatud kõik tagasimaksed katteks summas 696 eurot) /dtl 73-74/.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas hageja lisaks hagis esitatule,

kohtunõudes ei vastanud ega esitanud tõendeid.

5.2.6.

Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et krediidiandja

on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

2-23-129173

Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et krediidiandja oleks üles näidanud vajalikku

hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Kohtu hinnangul ei ole

krediidiandja kogunud piisavalt teavet kostja igakuiste väljaminekute kohta ega teabe

kogumist tõendanud. Hageja ei ole esitanud kohtule andmeid kostja sissetulekute kohta, sh

selgitusi ega tõendeid, kui suur oli kostja sissetulek ja kas ning kuidas seda kontrolliti.

Hagis esitatud üldsõnaliselt selgitusest (hagiavalduse p. 16, dtl 28) nähtuvalt ei teinud

krediidiandja enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja muude kohustuste suurust, samuti

ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Hageja poolt tehtud päringust

Maksehäirete registrisse ja sealt saadud andmete põhjal (maksehäire puudumine) ei näidanud

krediidiandja vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel.

Samuti ei nähtu kohtule, kuidas laenuandja veendus, et tarbija on krediidivõimeline.

Kohtule esitatu kohaselt ei ole laenuandja kontrollinud kostja krediidivõimelisust ja

tuvastanud kostja igakuiste kulude suuruse kontoväljavõtte põhjal, s.o kohtule ei ole esitanud

analüüsi, mille kohaselt saaks veenduda, et kostja oli laenu väljastamisel krediidivõimeline ja

võimeline tagasi maksma laenulepinguga endale võetud kohustust. Hageja ei ole kohtule

esitanud ka kostja poolt esitatud andmeid, millest nähtuks kostja enda poolt esitatud andmed

tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Kohtule ei ole hageja poolt esitatud kostja

sissetulekute ja väljaminekute kontrollimise kohta üldse andmeid, mistõttu ei ole andmeid

esitatud ega tõendatud asjaolu, et laenuandja üldse oleks kostja sissetuleku olemasolu ja

sissetulekute suurust kontrollinud.

Riigikohus määruse nr 2-21-13098 (p-s 13 ja 25) selgitatust tulenevalt on hagejal

tõendamiskoormis tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist.

Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja õiguseellaseks olev laenuandja on eiranud

VÕS § 4034 lg-tes 2 ja 4 ning KAVS § 50 lg-tes 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja

kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on

laenuandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna kohtule esitatud asjaolude

alusel ei saa järeldada, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete

(kogumis) analüüsi teostanud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5.3. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on sätte lg-s 6 nimetatud kohustuse rikkumise

tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, kuid hagi saab olla õiguslikult põhjendatud

üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi

ulatuses.

VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga

poolt avaldatud infole oli aastal 2022 (s.o 01.01.2022-31.12.2022) intress 0,00%.

Seega kuni 31.12.2022 kostja intressi tasuma ei pidanud. Ümberarvestuse kohaselt, mille

hageja esitas, hageja intressi kuni lepingu ülesütlemiseni aprillis 2023 arvestanud ei ole ning

intressinõuet ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja intressinõude

summas 398,25 eurot.

2-23-129173

5.4.

Hageja on esitanud andmed selle kohta, et lepingu alusel on kogu perioodi

jooksul kostja kasutanud krediiti summas 3241 eurot ja teinud tagasimakseid kokku summas

696 eurot /dtl 25-26, 74/. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud põhisumma, mille

arvestuse on hageja esitanud 17.06.2024 menetlusdokumendis. Hageja arvestab eelnimetatud

punktis kostja poolt kasutusse võetud krediidisummast maha kostja poolt tehtud tagasimaksed

ning palub kohtul alternatiivselt, vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tuvastamisel kohtu poolt, mõista kostjalt välja põhisumma 2545 eurot /dtl 74/.

Kohus leiab, et hagi rahuldamine põhivõlgnevuse osas on põhjendatud ning kostjalt tuleb

välja mõista lepingujärgne põhivõlg 2545 eurot.

6. Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot

VÕS § 1132 lg 2 p 3 ja lepingu üldtingimuste p 11.3. alusel.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista

sissenõudmiskulud summas 35 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude

nõude 15 euro ulatuses.

7. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise

alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 23.12.2022 kuni hagi esitamiseni 19.06.2023

summas 582,04 eurot lepingus kokku lepitud intressiga võrdses määras 41,79% aastas.

Samuti palub hageja hagiavalduses kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 35 eurot

VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel.

VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kuna kohus jätab hageja intressinõude lepingus sätestatud määras rahuldamata ja VÕS § 4034

lg 7 tagajärjel kohaldub käesolevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

Hageja palub kostjalt välja mõista ümberarvestuse põhjal ainult põhinõude. Kohus tuvastas

eelnevalt, et algne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuna

võlgnik VÕS § 4034 lg 7 järgi peale VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära muid tasusid

krediidiandjale ei võlgne, jätab kohus rahuldamata hageja taotletud sissenõudmiskulude ja

viiviste nõuetes.

8. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja

mõista põhivõlgnevus summas 2545 eurot.

Kohus jätab hagi rahuldamata põhinõude osas summas 454,04 eurot, intressi osas summas

398,25 eurot, sissenõudmiskuludes 35 eurot ja viivise nõude summas 540,94 eurot.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

2-23-129173

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda.

Hageja nõue kostja vastu oli 3973,23 eurot, kuid kohus rahuldab hageja nõuded 2545 euro

ulatuses, s.o 64% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 36% ulatuses

hageja kanda ja 64% ulatuses kostja kanda.

9.1. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. Hageja on

hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõivu summas 455

eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

9.2. Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 64% hageja menetluskuludest, tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 291,20 eurot.

9.3. Kostja ei ole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

9.4. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viisise välja mõistmiseks alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel.

10. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

10.1. Kuna käesolevas kohtulahendis nimetatud asjaolud kostja elu- ja viibimiskoha osas ei

ole kohtule teadaolevalt muutunud ja kostja elukoht või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt

teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik