Legislator Case Law & Legislation
1-24-2635/53 AI generated

1-24-2635/53 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-24-2635/53
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta süüdistatava Artūrs Sprincise ja tema kaitsja apellatsioonid läbi vaatamata. Määrata Viira & Partnerid Advokaadibüroo advokaadile Margus Viirale makstava

Legislator headnote

AI generated

1-24-2635/53 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Määrata Viira & Partnerid Advokaadibüroo advokaadile Margus Viirale makstava

Keywords

AI generated
authorization to sue third-party claim procedure in attachment time limits for seeking redress default of appearance standing against building permit untimely request for extension
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. novembril 2024. a, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24-2635

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Orvi Koik ja Inna Ombler

Kriminaalasi

Artūrs Sprincis süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §

199 lg 2 p 9 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 15. augusti 2024. a otsus lühimenetluses

Apellandid

Süüdistatav Artūrs Sprincis ja tema kaitsja

Süüdistatav

Artūrs Sprincis, isikukood 38704120025, ülejäänud

isikuandmed maakohtu otsuses (kd III tlk 80)

Prokurör

Triin Tumala

Kaitsja

Margus Viira

RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava Artūrs Sprincise ja tema kaitsja apellatsioonid läbi vaatamata.

2. Määrata Viira & Partnerid Advokaadibüroo advokaadile Margus Viirale makstava

riigi õigusabi tasu suuruseks Artūrs Sprincise apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi eest 175,68 eurot (summa sisaldab käibemaksu) ning jätta see kulu

süüdistatava kanda.

3. Tõlkida määrus vene keelde ning edastada tõlge

Artūrs Sprincisele

kinnipidamisasutusse.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtule alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise

õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

Maakohtu otsus (vaidlustatud osas).

1. Artūrs Sprincisele esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Süüdistus hõlmas 26 erinevat

varguse episoodi, millest 2 jäi katsestaadiumisse. Kriminaalasjas esitas tsiviilhagi 8

kannatanut, kokku nõuti süüdistatavalt 7030,50 euro vargustega tekitatud kahju hüvitamist.

2. Pärnu Maakohus tunnistas Artūrs Sprincisi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi ja karistas teda

vangistusega 2 aastat ja 6 kuud. Seda karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 järgi 1/3 võrra.

Kandmisele kuuluvat 1 aasta ja 8 kuu pikkust vangistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel

eelmise kohtuotsusega mõistetud, kuid kandmata karistuse ehk 2 aasta ja 1 kuu pikkuse

vangistuse võrra ning liitkaristuseks loeti 3 aastat ja 9 kuud vangistust. Liitkaristuse hulka

loeti KarS § 68 lg 1 järgi eelvangistus ning karistusaja alguseks loeti Artūrs Sprincisi

kahtlustatavana kinnipidamine 20. veebruaril 2024. Süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend

jäeti muutmata ning kohus määras, et see tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Kohus

rahuldas tsiviilhagid esitanud kannatanute nõuded ning määras kindlaks ja mõistis

süüdistatavalt välja kriminaalasja menetluskulud. Maakohtu motiivid selle kohta, miks tuleb

Artūrs Sprincisile mõista otsuse resolutsioonis kajastatud karistus, olid kokkuvõtlikult

järgmised.

3. Artūrs Sprincisile esitatud süüdistus on täies mahus tõendatud ning prokuratuur on

süüdistuses tema teod õigesti kvalifitseerinud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kuna süüdistataval on

1 kehtiv kriminaalkaristus KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi ning ta pani uued kuriteod toime

kuni 25. oktoobrini 2025. a kulgeval katseajal, siis ei avaldanud eelmine karistus talle

järelikult soovitud mõju. Sel põhjusel ei tule kõne alla kergemaliigiline ehk rahaline karistus.

4. Süüdistatava süüd suurendavad tegurid on järgmised: episoodide arv (26 tk) ja kahju

suurus. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka sellega, et Artūrs Sprincisis hakkas uusi

vargusi toime panema vahetult pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud šokivangistuse

ärakandmist ning seda, et varguste toimepanemisest on saanud süüdistatava jaoks eluviis ja

elatusallikas, kuna ta varastab ka selleks, et n-ö täita tellimusi. Kuigi süüdistatava süü on üle

keskmise suur, võib karistust kergendavat asjaolu (süü ülestunnistamisele ilmumine) silmas

pidades teda karistada sanktsiooni keskmisesse määra jääva karistusega, milleks on 2 aastat ja

6 kuud vangistust.

5. Põhjendatud pole kaitsja taotlus kohaldada Artūrs Sprincisile KarS § 74 lg 5 sätestatut.

Esiteks karistati süüdistatavat eelmise kohtuotsuse alusel tingimisi vangistusega. Nii anti

vabadusse jäetud Artūrs Sprincisile võimalus oma käitumist korrigeerida, kuid süüdistatav

seda ei teinud. Arvestades isiku süü suurust ja eelmist karistust, poleks KarS § 75 lg 4

rakendamine kohane ja õiglane. Teiseks on süüdistataval võimalik oma viimases sõnas antud

lubadusi tõestada ja realiseerida kinnipidamisasutuses. Ka seal pakutakse sõltlastele abi ja ravi

ning vanglaski on sõltlastele mõeldud sotsiaalprogramme. Kolmandaks ei ole Artūrs Sprincis

esitanud tõendeid ei sõltuvuse ega ravivõimaluste kohta.

6. Maakohus kuulutas 15. augustil 2024. a otsuse resolutiivosa ning tegi motiivid teatavaks

25. septembril 2024. a. Kohtuotsus tõlgiti Artūrs Sprincisi jaoks vene keelde ning vahistatud

süüdistatavale toimetati otsuse tõlge AET-i kaudu kätte 4. oktoobril 2024. a.

Apellatsioonid.

7. Maakohtu otsuse vaidlustasid süüdistatav Artūrs Sprincis ja tema kaitsja.

8. Süüdistatav palub asendada talle mõistetud reaalne vangistus raviga

rehabilitatsioonikeskuses. Kuna ta pani kõik kuriteod toime sõltuvuse tõttu, siis soovib ta

sellest vabaneda. Tallinna Vangla täiel määral ravi ei võimalda. Tegelikult ei ole varguste

toimepanemine tema eluviis, tal on võimalik sissetulekut teenida õpitud erialal - agronoomina.

Tõend sõltuvuse ja selle kohta, et rehabilitatsioonikeskus on nõus teda vastu võtma, on tal

olemas. Arvestades eeltoodut oleks kohaseks karistuseks 4 aasta pikkune tingimuslik

vangistus koos kohustusega alluda 1 aasta jooksul elektroonilisele valvele.

8.1 Süüdistatava apellatsioonile on lisatud Viljandi Haigla 13. septembri 2024. a teatis selle

kohta, et Artūrs Sprincis on registreeritud SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja

rehabilitatsioonikeskuses teenuse järjekorda alates 6. augustist 2024. a.

8.2 Artūrs Sprincis täiendas oma apellatsiooni ja edastas ringkonnakohtule Tallinna Vangla

poolt süüdistatava nõudmisel 29. oktoobril 2024. a väljastatud teatise selle kohta, et talle tehti

vanglas 27. veebruaril 2024. a multitest, mis reageeris positiivselt kanepile ja

bensodiasepiinidele. Teatise koostaja juhtis Artūrs Sprincise tähelepanu asjaolule, et kiri ei

tõenda narkosõltuvuse olemasolu, kuivõrd sellise diagnoosi saab panna ainult pädev

erialaspetsialist. Artūrs Sprincis palub sõltuvust kinnitav tõend vastu võtta ja sellega otsuse

tegemisel arvestada.

9. Süüdistatava kaitsja palub tühistada maakohtu otsus osaliselt, Artūrs Sprincisile mõistetud

karistuse osas ja mõista talle kergem karistus. Kaitsja on seisukohal, et maakohus pole

nõuetekohaselt põhistanud Artūrs Sprincisile mõistetud karistuse määra ning seda, miks ei

arvestatud süüdistatava ja kaitsja taotlusega kohaldada KarS § 74 lg 5 sätestatut ning miks

täidab ainult vangistus karistuse eesmärgid. Kohus ei hinnanud argumenti, et süüdistataval on

kindel elukoht, kuhu oleks võimalik paigaldada elektroonilise valve seadmed. Süüdistatavale

mõistetud pikk vangistus ei ole tema perekonda ja ka ühiskonda tervikuna silmas pidades

mõistlik. Sõltuvusravi koos elektroonilise valve kohaldamisega elimineerib uute kuritegude

toimepanemise ohu.

Ringkonnakohtu seisukoht.

10. Kolleegium leiab, et nii Artūrs Sprincise kui ka tema kaitsja apellatsioonid on ilmselgelt

põhjendamatud.

11. Esiteks ei ole ringkonnakohtul võimalik vastu võtta ja arvestada süüdistatava

apellatsioonile lisatud tõendeid, sest nende vastuvõtmist takistab eelkõige süüdistatava enda

valitud menetlusliik. Artūrs Sprincis nõustus asja lahendamisega lühimenetluses ning

kooskõlas KrMS § 233 lg 1 lahendatakse kriminaalasi ainult toimikus oleva materjali põhjal.

Kehtiva kohtupraktika järgi on tõendite lisamine lühimenetluses välistatud ka

apellatsioonimenetluses (nt RKKKo nr 3-1-1-91-07 p 7; 3-1-1-79-10 p 10.1).

12. Teiseks on maakohus ammendavalt põhjendanud seda, miks pole KarS § 74 lg 5 sätestatu

kohaldamine antud juhul võimalik. Kolleegium soostub täielikult maakohtu seisukohaga

selles, et sõltuvust tunnistaval ja sellest vabaneda soovival inimesel ei tohiks tegelikult olla

suurt vahet, kus ta sõltuvusravi saab. Kuigi kaitsja heidab maakohtule alusetult ette

põhjenduste puudumist, ei ole apellandid ise avanud põhjuseid ja esitanud argumente, miks

peaks tingimata eelistama olukorras, kus ka kinnipidamisasutus tagab sõltlastele vajaliku abi,

süüdistatava vabastamist ja suunamist rehabilitatsiooniasutusse. Vastuseks kaitsja etteheitele,

miks maakohus ei hinnanud süüdistatava elukoha sobivust elektrooniliseks valveks, märgib

ringkonnakohus, et taotlust kontrollida elukoha vastavust maakohtule ei esitatud ja kohtul

vaikimisi sellist kohustust ei ole.

13. Kolmandaks ei ole mitte mingisugust põhjust leevendada süüdistatavale mõistetud

karistust, mis on tema minevikku (kehtiv karistus KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi, uute

tegude toime panemine katseajal ja vahetult pärast šokivangistuse kandmiselt vabanemist),

episoodide arvu (26 vargust, millest osa episoode on toime pandud ka ühel ja samal päeval) ja

ainult kauplusevargustega tekitatud kahju suurust (7030,50 eurot) silmas pidades täiesti

kohane, et mitte öelda leebe. Kolleegium nendib, et selliseid vigu, mis tingiks kaitsja

apellatsiooni rahuldamise või kohustaks ringkonnakohut apellatsiooni piiridest väljuma,

maakohus karistuse mõistmisel teinud ei ole.

14. Kõike eeltoodut silmas pidades ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium

esitatud apellatsiooni läbi vaatamata. Kuigi süüdistatav esitas apellatsiooni eesti keeles, on

kriminaalasjas läbivalt märgitud, et ta eesti keelt ei valda ning kohtuistungil osales ka tõlk. Sel

põhjusel tuleb kooskõlas KrMS § 10 lg 5 käsilolev määrus tõlkida vene keelde ning selle tõlge

edastada süüdistatavale kinnipidamisasutusse.

15. Süüdistatava kaitsja esindas klienti riigi õigusabi korras ning kaitsja taotleb tasu

kindlaksmääramist ja hüvitamist. Taotluse järgi kulutas kaitsja 120 minutit (s.o 2 tundi)

maakohtu lahendiga tutvumisele, konsulteeris süüdistatavaga ja koostas apellatsiooni.

Toimingud olid vajalikud ja nendeks kulunud aeg mõistlik. Järelikult tuleb taotlus rahuldada.

Määrata Viira & Partnerid Advokaadibüroo advokaadile Margus Viirale makstava riigi

õigusabi tasu suuruseks Artūrs Sprincise apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest

175,68 eurot (summa sisaldab käibemaksu) ning jätta see kulu Artūrs Sprincise kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/