1-24-2635/53 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta süüdistatava Artūrs Sprincise ja tema kaitsja apellatsioonid läbi vaatamata. Määrata Viira & Partnerid Advokaadibüroo advokaadile Margus Viirale makstava
Legislator headnote
AI generated1-24-2635/53 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Määrata Viira & Partnerid Advokaadibüroo advokaadile Margus Viirale makstava
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
5. novembril 2024. a, Tallinnas
Kriminaalasja number
1-24-2635
Kohtukoosseis
Janika Kallin, Orvi Koik ja Inna Ombler
Kriminaalasi
Artūrs Sprincis süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §
199 lg 2 p 9 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 15. augusti 2024. a otsus lühimenetluses
Apellandid
Süüdistatav Artūrs Sprincis ja tema kaitsja
Süüdistatav
Artūrs Sprincis, isikukood 38704120025, ülejäänud
isikuandmed maakohtu otsuses (kd III tlk 80)
Prokurör
Triin Tumala
Kaitsja
Margus Viira
RESOLUTSIOON
1. Jätta süüdistatava Artūrs Sprincise ja tema kaitsja apellatsioonid läbi vaatamata.
2. Määrata Viira & Partnerid Advokaadibüroo advokaadile Margus Viirale makstava
riigi õigusabi tasu suuruseks Artūrs Sprincise apellatsioonimenetluses osutatud riigi
õigusabi eest 175,68 eurot (summa sisaldab käibemaksu) ning jätta see kulu
süüdistatava kanda.
3. Tõlkida määrus vene keelde ning edastada tõlge
Artūrs Sprincisele
kinnipidamisasutusse.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna
Ringkonnakohtule alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast
kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise
õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
Maakohtu otsus (vaidlustatud osas).
1. Artūrs Sprincisele esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Süüdistus hõlmas 26 erinevat
varguse episoodi, millest 2 jäi katsestaadiumisse. Kriminaalasjas esitas tsiviilhagi 8
kannatanut, kokku nõuti süüdistatavalt 7030,50 euro vargustega tekitatud kahju hüvitamist.
2. Pärnu Maakohus tunnistas Artūrs Sprincisi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi ja karistas teda
vangistusega 2 aastat ja 6 kuud. Seda karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 järgi 1/3 võrra.
Kandmisele kuuluvat 1 aasta ja 8 kuu pikkust vangistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel
eelmise kohtuotsusega mõistetud, kuid kandmata karistuse ehk 2 aasta ja 1 kuu pikkuse
vangistuse võrra ning liitkaristuseks loeti 3 aastat ja 9 kuud vangistust. Liitkaristuse hulka
loeti KarS § 68 lg 1 järgi eelvangistus ning karistusaja alguseks loeti Artūrs Sprincisi
kahtlustatavana kinnipidamine 20. veebruaril 2024. Süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend
jäeti muutmata ning kohus määras, et see tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Kohus
rahuldas tsiviilhagid esitanud kannatanute nõuded ning määras kindlaks ja mõistis
süüdistatavalt välja kriminaalasja menetluskulud. Maakohtu motiivid selle kohta, miks tuleb
Artūrs Sprincisile mõista otsuse resolutsioonis kajastatud karistus, olid kokkuvõtlikult
järgmised.
3. Artūrs Sprincisile esitatud süüdistus on täies mahus tõendatud ning prokuratuur on
süüdistuses tema teod õigesti kvalifitseerinud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kuna süüdistataval on
1 kehtiv kriminaalkaristus KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi ning ta pani uued kuriteod toime
kuni 25. oktoobrini 2025. a kulgeval katseajal, siis ei avaldanud eelmine karistus talle
järelikult soovitud mõju. Sel põhjusel ei tule kõne alla kergemaliigiline ehk rahaline karistus.
4. Süüdistatava süüd suurendavad tegurid on järgmised: episoodide arv (26 tk) ja kahju
suurus. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka sellega, et Artūrs Sprincisis hakkas uusi
vargusi toime panema vahetult pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud šokivangistuse
ärakandmist ning seda, et varguste toimepanemisest on saanud süüdistatava jaoks eluviis ja
elatusallikas, kuna ta varastab ka selleks, et n-ö täita tellimusi. Kuigi süüdistatava süü on üle
keskmise suur, võib karistust kergendavat asjaolu (süü ülestunnistamisele ilmumine) silmas
pidades teda karistada sanktsiooni keskmisesse määra jääva karistusega, milleks on 2 aastat ja
6 kuud vangistust.
5. Põhjendatud pole kaitsja taotlus kohaldada Artūrs Sprincisile KarS § 74 lg 5 sätestatut.
Esiteks karistati süüdistatavat eelmise kohtuotsuse alusel tingimisi vangistusega. Nii anti
vabadusse jäetud Artūrs Sprincisile võimalus oma käitumist korrigeerida, kuid süüdistatav
seda ei teinud. Arvestades isiku süü suurust ja eelmist karistust, poleks KarS § 75 lg 4
rakendamine kohane ja õiglane. Teiseks on süüdistataval võimalik oma viimases sõnas antud
lubadusi tõestada ja realiseerida kinnipidamisasutuses. Ka seal pakutakse sõltlastele abi ja ravi
ning vanglaski on sõltlastele mõeldud sotsiaalprogramme. Kolmandaks ei ole Artūrs Sprincis
esitanud tõendeid ei sõltuvuse ega ravivõimaluste kohta.
6. Maakohus kuulutas 15. augustil 2024. a otsuse resolutiivosa ning tegi motiivid teatavaks
25. septembril 2024. a. Kohtuotsus tõlgiti Artūrs Sprincisi jaoks vene keelde ning vahistatud
süüdistatavale toimetati otsuse tõlge AET-i kaudu kätte 4. oktoobril 2024. a.
Apellatsioonid.
7. Maakohtu otsuse vaidlustasid süüdistatav Artūrs Sprincis ja tema kaitsja.
8. Süüdistatav palub asendada talle mõistetud reaalne vangistus raviga
rehabilitatsioonikeskuses. Kuna ta pani kõik kuriteod toime sõltuvuse tõttu, siis soovib ta
sellest vabaneda. Tallinna Vangla täiel määral ravi ei võimalda. Tegelikult ei ole varguste
toimepanemine tema eluviis, tal on võimalik sissetulekut teenida õpitud erialal - agronoomina.
Tõend sõltuvuse ja selle kohta, et rehabilitatsioonikeskus on nõus teda vastu võtma, on tal
olemas. Arvestades eeltoodut oleks kohaseks karistuseks 4 aasta pikkune tingimuslik
vangistus koos kohustusega alluda 1 aasta jooksul elektroonilisele valvele.
8.1 Süüdistatava apellatsioonile on lisatud Viljandi Haigla 13. septembri 2024. a teatis selle
kohta, et Artūrs Sprincis on registreeritud SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja
rehabilitatsioonikeskuses teenuse järjekorda alates 6. augustist 2024. a.
8.2 Artūrs Sprincis täiendas oma apellatsiooni ja edastas ringkonnakohtule Tallinna Vangla
poolt süüdistatava nõudmisel 29. oktoobril 2024. a väljastatud teatise selle kohta, et talle tehti
vanglas 27. veebruaril 2024. a multitest, mis reageeris positiivselt kanepile ja
bensodiasepiinidele. Teatise koostaja juhtis Artūrs Sprincise tähelepanu asjaolule, et kiri ei
tõenda narkosõltuvuse olemasolu, kuivõrd sellise diagnoosi saab panna ainult pädev
erialaspetsialist. Artūrs Sprincis palub sõltuvust kinnitav tõend vastu võtta ja sellega otsuse
tegemisel arvestada.
9. Süüdistatava kaitsja palub tühistada maakohtu otsus osaliselt, Artūrs Sprincisile mõistetud
karistuse osas ja mõista talle kergem karistus. Kaitsja on seisukohal, et maakohus pole
nõuetekohaselt põhistanud Artūrs Sprincisile mõistetud karistuse määra ning seda, miks ei
arvestatud süüdistatava ja kaitsja taotlusega kohaldada KarS § 74 lg 5 sätestatut ning miks
täidab ainult vangistus karistuse eesmärgid. Kohus ei hinnanud argumenti, et süüdistataval on
kindel elukoht, kuhu oleks võimalik paigaldada elektroonilise valve seadmed. Süüdistatavale
mõistetud pikk vangistus ei ole tema perekonda ja ka ühiskonda tervikuna silmas pidades
mõistlik. Sõltuvusravi koos elektroonilise valve kohaldamisega elimineerib uute kuritegude
toimepanemise ohu.
Ringkonnakohtu seisukoht.
10. Kolleegium leiab, et nii Artūrs Sprincise kui ka tema kaitsja apellatsioonid on ilmselgelt
põhjendamatud.
11. Esiteks ei ole ringkonnakohtul võimalik vastu võtta ja arvestada süüdistatava
apellatsioonile lisatud tõendeid, sest nende vastuvõtmist takistab eelkõige süüdistatava enda
valitud menetlusliik. Artūrs Sprincis nõustus asja lahendamisega lühimenetluses ning
kooskõlas KrMS § 233 lg 1 lahendatakse kriminaalasi ainult toimikus oleva materjali põhjal.
Kehtiva kohtupraktika järgi on tõendite lisamine lühimenetluses välistatud ka
apellatsioonimenetluses (nt RKKKo nr 3-1-1-91-07 p 7; 3-1-1-79-10 p 10.1).
12. Teiseks on maakohus ammendavalt põhjendanud seda, miks pole KarS § 74 lg 5 sätestatu
kohaldamine antud juhul võimalik. Kolleegium soostub täielikult maakohtu seisukohaga
selles, et sõltuvust tunnistaval ja sellest vabaneda soovival inimesel ei tohiks tegelikult olla
suurt vahet, kus ta sõltuvusravi saab. Kuigi kaitsja heidab maakohtule alusetult ette
põhjenduste puudumist, ei ole apellandid ise avanud põhjuseid ja esitanud argumente, miks
peaks tingimata eelistama olukorras, kus ka kinnipidamisasutus tagab sõltlastele vajaliku abi,
süüdistatava vabastamist ja suunamist rehabilitatsiooniasutusse. Vastuseks kaitsja etteheitele,
miks maakohus ei hinnanud süüdistatava elukoha sobivust elektrooniliseks valveks, märgib
ringkonnakohus, et taotlust kontrollida elukoha vastavust maakohtule ei esitatud ja kohtul
vaikimisi sellist kohustust ei ole.
13. Kolmandaks ei ole mitte mingisugust põhjust leevendada süüdistatavale mõistetud
karistust, mis on tema minevikku (kehtiv karistus KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi, uute
tegude toime panemine katseajal ja vahetult pärast šokivangistuse kandmiselt vabanemist),
episoodide arvu (26 vargust, millest osa episoode on toime pandud ka ühel ja samal päeval) ja
ainult kauplusevargustega tekitatud kahju suurust (7030,50 eurot) silmas pidades täiesti
kohane, et mitte öelda leebe. Kolleegium nendib, et selliseid vigu, mis tingiks kaitsja
apellatsiooni rahuldamise või kohustaks ringkonnakohut apellatsiooni piiridest väljuma,
maakohus karistuse mõistmisel teinud ei ole.
14. Kõike eeltoodut silmas pidades ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium
esitatud apellatsiooni läbi vaatamata. Kuigi süüdistatav esitas apellatsiooni eesti keeles, on
kriminaalasjas läbivalt märgitud, et ta eesti keelt ei valda ning kohtuistungil osales ka tõlk. Sel
põhjusel tuleb kooskõlas KrMS § 10 lg 5 käsilolev määrus tõlkida vene keelde ning selle tõlge
edastada süüdistatavale kinnipidamisasutusse.
15. Süüdistatava kaitsja esindas klienti riigi õigusabi korras ning kaitsja taotleb tasu
kindlaksmääramist ja hüvitamist. Taotluse järgi kulutas kaitsja 120 minutit (s.o 2 tundi)
maakohtu lahendiga tutvumisele, konsulteeris süüdistatavaga ja koostas apellatsiooni.
Toimingud olid vajalikud ja nendeks kulunud aeg mõistlik. Järelikult tuleb taotlus rahuldada.
Määrata Viira & Partnerid Advokaadibüroo advokaadile Margus Viirale makstava riigi
õigusabi tasu suuruseks Artūrs Sprincise apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest
175,68 eurot (summa sisaldab käibemaksu) ning jätta see kulu Artūrs Sprincise kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/