Legislator Case Law & Legislation
2-24-9510/3 AI generated

2-24-9510/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Case Number 2-24-9510/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Q.P (hageja) esitas Tartu Maakohtu hagiavalduse T.E (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2024. a otsusega kriminaalasjas nr 1-

Legislator headnote

AI generated

2-24-9510/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2024. a otsusega kriminaalasjas nr 1-

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

5. november 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-9510

Tsiviilasi

Q.P hagi T.E vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Q.P (isikukood XXX)

Kostja: T.E (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Q.P hagi T.E vastu kahju hüvitamiseks.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest

alates.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Q.P (hageja) esitas Tartu Maakohtu hagiavalduse T.E (kostja) vastu kahju hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2024. a otsusega kriminaalasjas nr 1-

23-6225 tuvastatud, et kostja kasutas pahatahtlikult ja teadlikult hageja identiteeti ja

dokumente, võttis hageja nimel kiirlaenusid erinevatelt krediidiasutustelt ning tekitas sellega

hagejale kahju kokku 7242 eurot. Kostja õigusrikkumine on tuvastatud ja hagejal on õigus

nõuda kostjalt tsiviilhagi korras saadud tulu.

2. Maakohus jättis hagi 11. oktoobri 2024. a määrusega käiguta ning andis hagejale tähtaja

pikkusega 14 päeva määruse kättesaamisest arvates järgmiste puuduste kõrvaldamiseks:

nimetada hagi hind ning tasuda hagiavalduselt riigilõiv ning lisaks esitada selgelt sõnastatud

nõudega hagiavaldus, põhistada kahju nõude aluseks olevad asjaolud, tõendid, mis kinnitavad

hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada

soovitatakse.

3. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagis puudusi kõrvaldanud (riigilõivu

tasunud).

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb

keelduda.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus

hagiavaldust menetlusse siis, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

TsMS § 3401 lg-st 2 tuleneb, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata,

jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse

võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas 11. oktoobri

2024. a määruses hagejat ülalmärgitud tagajärgede eest.

5.1. Hageja ei ole märkinud hagi hinda ega tasunud hagihinnale vastavat riigilõivu (TsMS §

363 lg 1 p 5, riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1). Määruse tegemise ajaks ei ole kohtule

laekunud ka riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ning kohtul ei ole muul viisil õnnestunud

tuvastada nõutud riigilõivu laekumist.

Kohus märgib, et hageja on hagiavalduses viidanud RLS § 22 lg 1 p-le 15, mille kohaselt ei

võeta riigilõivu kannatanu varalise kahju hüvitamise tsiviilhagi läbivaatamisel

tsiviilkohtumenetluses, kui tsiviilhagi jäeti kriminaalmenetluses läbi vaatamata

kriminaalmenetluse seadustiku § 2441 alusel. Praegusel juhul ei ole hageja kohtu ette toonud

asjaolusid, nagu oleks hageja varalise kahju hüvitamise tsiviilhagi jäetud kriminaalmenetluses

eelviidatud sätte alusel läbi vaatamata.

5.2. Asja materjalide järgi sai hageja kohtu 11. oktoobri 2024. a (jõustus samal päeval)

määruse kätte 12. oktoobril 2024. Lähtudes TsMS § 62 lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 135 lg-st 1, algas puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg 13. oktoobril 2024

ja 14 päeva möödus TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg 6, 8 järgi 28. oktoobril 2024. Kuivõrd hageja

ei ole kohtu 11. oktoobri 2024. a määrusega määratud tähtajaks (28. oktoobriks 2024) puudusi

kõrvaldanud, jättes tasumata riigilõivu, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371

lg 1 p 10 ning § 3401 lg 2 alusel keelduda.

6. Kohus lisab, et avalduse sisu- ja vorminõuded on sätestatud TsMS §-des 338 ja 363. TsMS

§ 363 lg 1 p 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele

andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sama sätte punkti 2 kohaselt hagi

aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), ning sellest nõudest lähtudes hagi menetletakse.

TsMS § 363 lg 1 p-de 1–3 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised

asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates

konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

Hagiavaldusest võib aru saada, et hageja väitel tekitas kostja hagejale kahju, kui võttis hageja

identiteeti ja dokumente kasutades hageja nimel kiirlaenusid erinevatelt krediidiasutustelt.

Kohus selgitas hagejale, et kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid peab TsMS §

230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. Võlaõigusseaduse § 1043 sätestab, et teisele

isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama,

kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise

vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo

ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Hageja pidanuks seega täpsustama nõude aluseks

olevaid asjaolusid, sh milles seisnes hagejale tekkinud kahju ja kuidas kujunes kahjunõude

suurus, samuti tõendada seda, et kostja tegevus tekitas hagejale kahju, nagu kohus hagejale

11. oktoobri 2024. a määruses ka selgitas. Hageja kõnealuseid asjaolusid ei täpsustanud ning

täiendavaid tõendeid ei esitanud.

7. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud ei ole.

8. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale

kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

hagejale ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses

(TsMS § 372 lg-d 4 ja 6). Seega saab hageja pöörduda hagiga uuesti kohtusse. Kuivõrd

praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud elektrooniliselt, loeb kohus need

käesoleva määrusega hagejale tagastatuks.

9. Hageja võib esitada määruskaebuse avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse

peale (TsMS § 372 lg 5 esimese lause). Seega on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik