2-24-9510/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Legislator summary
AI generatedQ.P (hageja) esitas Tartu Maakohtu hagiavalduse T.E (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2024. a otsusega kriminaalasjas nr 1-
Legislator headnote
AI generated2-24-9510/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2024. a otsusega kriminaalasjas nr 1-
Full text
K O H T U M Ä Ä R
U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Mari Schihalejev
Määruse tegemise aeg ja koht
5. november 2024, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-9510
Tsiviilasi
Q.P hagi T.E vastu kahju hüvitamiseks
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Q.P (isikukood XXX)
Kostja: T.E (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1. Keelduda menetlusse võtmast Q.P hagi T.E vastu kahju hüvitamiseks.
2. Menetluskulud jätta hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3. Määrus toimetada kätte hagejale.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest
alates.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1. Q.P (hageja) esitas Tartu Maakohtu hagiavalduse T.E (kostja) vastu kahju hüvitamiseks.
Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2024. a otsusega kriminaalasjas nr 1-
23-6225 tuvastatud, et kostja kasutas pahatahtlikult ja teadlikult hageja identiteeti ja
dokumente, võttis hageja nimel kiirlaenusid erinevatelt krediidiasutustelt ning tekitas sellega
hagejale kahju kokku 7242 eurot. Kostja õigusrikkumine on tuvastatud ja hagejal on õigus
nõuda kostjalt tsiviilhagi korras saadud tulu.
2. Maakohus jättis hagi 11. oktoobri 2024. a määrusega käiguta ning andis hagejale tähtaja
pikkusega 14 päeva määruse kättesaamisest arvates järgmiste puuduste kõrvaldamiseks:
nimetada hagi hind ning tasuda hagiavalduselt riigilõiv ning lisaks esitada selgelt sõnastatud
nõudega hagiavaldus, põhistada kahju nõude aluseks olevad asjaolud, tõendid, mis kinnitavad
hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada
soovitatakse.
3. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagis puudusi kõrvaldanud (riigilõivu
tasunud).
KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb
keelduda.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus
hagiavaldust menetlusse siis, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.
TsMS § 3401 lg-st 2 tuleneb, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata,
jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse
võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas 11. oktoobri
2024. a määruses hagejat ülalmärgitud tagajärgede eest.
5.1. Hageja ei ole märkinud hagi hinda ega tasunud hagihinnale vastavat riigilõivu (TsMS §
363 lg 1 p 5, riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1). Määruse tegemise ajaks ei ole kohtule
laekunud ka riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ning kohtul ei ole muul viisil õnnestunud
tuvastada nõutud riigilõivu laekumist.
Kohus märgib, et hageja on hagiavalduses viidanud RLS § 22 lg 1 p-le 15, mille kohaselt ei
võeta riigilõivu kannatanu varalise kahju hüvitamise tsiviilhagi läbivaatamisel
tsiviilkohtumenetluses, kui tsiviilhagi jäeti kriminaalmenetluses läbi vaatamata
kriminaalmenetluse seadustiku § 2441 alusel. Praegusel juhul ei ole hageja kohtu ette toonud
asjaolusid, nagu oleks hageja varalise kahju hüvitamise tsiviilhagi jäetud kriminaalmenetluses
eelviidatud sätte alusel läbi vaatamata.
5.2. Asja materjalide järgi sai hageja kohtu 11. oktoobri 2024. a (jõustus samal päeval)
määruse kätte 12. oktoobril 2024. Lähtudes TsMS § 62 lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa
seaduse (TsÜS) § 135 lg-st 1, algas puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg 13. oktoobril 2024
ja 14 päeva möödus TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg 6, 8 järgi 28. oktoobril 2024. Kuivõrd hageja
ei ole kohtu 11. oktoobri 2024. a määrusega määratud tähtajaks (28. oktoobriks 2024) puudusi
kõrvaldanud, jättes tasumata riigilõivu, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371
lg 1 p 10 ning § 3401 lg 2 alusel keelduda.
6. Kohus lisab, et avalduse sisu- ja vorminõuded on sätestatud TsMS §-des 338 ja 363. TsMS
§ 363 lg 1 p 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele
andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sama sätte punkti 2 kohaselt hagi
aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), ning sellest nõudest lähtudes hagi menetletakse.
TsMS § 363 lg 1 p-de 1–3 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised
asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates
konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.
Hagiavaldusest võib aru saada, et hageja väitel tekitas kostja hagejale kahju, kui võttis hageja
identiteeti ja dokumente kasutades hageja nimel kiirlaenusid erinevatelt krediidiasutustelt.
Kohus selgitas hagejale, et kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid peab TsMS §
230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. Võlaõigusseaduse § 1043 sätestab, et teisele
isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama,
kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise
vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo
ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Hageja pidanuks seega täpsustama nõude aluseks
olevaid asjaolusid, sh milles seisnes hagejale tekkinud kahju ja kuidas kujunes kahjunõude
suurus, samuti tõendada seda, et kostja tegevus tekitas hagejale kahju, nagu kohus hagejale
11. oktoobri 2024. a määruses ka selgitas. Hageja kõnealuseid asjaolusid ei täpsustanud ning
täiendavaid tõendeid ei esitanud.
7. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Hüvitatavaid
menetluskulusid tekkinud ei ole.
8. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale
kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega
hagejale ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses
(TsMS § 372 lg-d 4 ja 6). Seega saab hageja pöörduda hagiga uuesti kohtusse. Kuivõrd
praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud elektrooniliselt, loeb kohus need
käesoleva määrusega hagejale tagastatuks.
9. Hageja võib esitada määruskaebuse avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse
peale (TsMS § 372 lg 5 esimese lause). Seega on käesolev määrus edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mari Schihalejev
kohtunik