3-23-907/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta X.X. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.12.2023. a Jätta X.X. menetluskulud (riigilõiv 60 eurot) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi
Legislator headnote
AI generated3-23-907/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Jätta X.X. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.12.2023. a Jätta X.X. menetluskulud (riigilõiv 60 eurot) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
05.11.2024, Tartu
Haldusasja number
3-23-907
Haldusasi
X.X. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju
hüvitamiseks seoses 15.02.2023 ja 28.04.2023 aset
leidnud täielike läbiotsimistega
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 22.12.2023. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X. apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja X.X.
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1. Jätta X.X. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.12.2023. a
otsus muutmata.
2. Jätta X.X. menetluskulud (riigilõiv 60 eurot) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi
kanda.
3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses X.X. nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse
avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 05.12.2024 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).
Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui
kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt
avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X.X. esitas 20.02.2023 Tartu Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks summas 1600 eurot,
kuna tema suhtes viidi 15.02.2023 (taotluses ekslikult märgitud 15.02.2022), mil ta naases SA
Tartu Ülikooli Kliinikum Stomatoloogia kliinikust, läbi läbiotsimine koos riidest lahti
võtmisega. Keelatud esemeid või aineid ei leitud. Vangla käitus väärikust alandavalt.
2. Tartu Vangla jättis 20.04.2023. a otsusega nr 1-13/41-2 X.X. kahju hüvitamise taotluse
rahuldamata. Vangla hinnangul oli X.X. suhtes kliinikust naasmise järgselt täieliku
läbiotsimise teostamine õiguspärane. Kuivõrd kinnipeetava väljaviimise käigus võib tekkida
olukordi, kus ametnikud ei saa kinnipeetavat pidevalt jälgida või nende vaateväli võib olla
piiratud, peab vangla ka sel juhul välistama keelatud esemete vanglasse sattumise. Kõige
tõhusam meetod vangla julgeolekut ohustavate ja s.h väikesemõõduliste esemete
avastamiseks on kinnipeetava täielik läbiotsimine. Kui kinnipeetava läbiotsimisel järgitakse
seaduses sätestatud eesmärki ja kehtestatud nõudeid, ei saa läbiotsimist pidada kinnipeetava
väärikust alandavaks. Menetluse käigus ei tuvastatud ühtegi raskendavat asjaolu, mis
võimaldaks kvalifitseerida läbiotsimist kinnipeetava väärikust alandava kohtlemisena.
3. X.X. esitas 02.05.2023 Tartu Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks summas 1600 eurot,
kuna tema suhtes viidi 28.04.2023 nii vanglast lahkudes kui ka SA Tartu Ülikooli Kliinikum
Stomatoloogia kliinikust naastes läbi läbiotsimine koos riidest lahti võtmisega. Läbiotsimiseks
puudus vajadus. Vanemvalvuri antud korraldused seista näoga seina poole, tõsta käed üles,
painutada sõrmi, pöörata peopesad ametniku poole, avada suu, ei olnud õiguspärased.
Keelatud esemeid või aineid ei leitud. Vangla käitus väärikust alandavalt.
4. Tartu Vangla jättis 07.07.2023. a otsusega nr 1-13/83-2 X.X. kahju hüvitamise taotluse
rahuldamata. Vangla hinnangul oli X.X. lahti riietumisega läbiotsimine põhjendatud nii
vanglast lahkumisel kui ka vanglasse naasmisel. Kuna kinnipeetavad võivad eluosakonnast
väljapoole keelatud esemeid toimetada ka kellegi teise palvel, ei ole võimalik vanglal
tõsikindlalt ette näha, kes võib sellise keelatud tegevusega tegeleda ning on oluline hoida ära
ka esmakordne juhtum. Teatud sagedusega kinnipeetavate lahti riietumisega läbiotsimiste teel
kontrollimine kannab endas preventiivset eesmärki ja heidutab kinnipeetavaid sellisest
tegevusest hoiduma. Kuivõrd kinnipeetava väljaviimise käigus võib tekkida olukordi, kus
ametnikud ei saa kinnipeetavat pidevalt jälgida või nende vaateväli võib olla piiratud, peab
vangla ka sel juhul välistama keelatud esemete vanglasse sattumise. Kõige tõhusam meetod
vangla julgeolekut ohustavate ja s.h väikesemõõduliste esemete avastamiseks on kinnipeetava
täielik läbiotsimine. Vanemvalvuri poolt korralduste andmist ei saa pidada õigusvastaseks.
Ametniku eesmärk oli veenduda, et kinnipeetaval ei ole keelatud aineid või esemeid. Kui
kinnipeetava läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki ja kehtestatud nõudeid, ei
saa läbiotsimist pidada kinnipeetava väärikust alandavaks. Menetluse käigus ei tuvastatud
raskendavaid asjaolusid, mis võimaldaks kvalifitseerida läbiotsimist kinnipeetava väärikust
alandava kohtlemisena.
5. X.X. esitas 25.04.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 02.07.2023 kaebuse muutmise
taotluse. Halduskohus menetles kaebaja kaebust Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju
hüvitamise nõudes summas 2000 eurot 15.02.2023 ja 28.04.2023 aset leidnud lahti
riietumisega läbiotsimiste eest. Kaebaja põhjendused:
1) Väljaviimise ajal oli kaebajal seljas vangla jope, ümber keha jope peal asetses vöö, selle
külge kinnitatud käeraudadesse suletud kätega kõhu peal, mida eemale liigutada ei olnud
võimalik. Protseduure teostanud meditsiinitöötajad olid kaebaja jaoks tundmatud isikud.
Kaebajal puudus võimalus omandada ükskõik milliseid esemeid või aineid.
2) Tartu Vangla kodukorra (kodukord) p 4.6 viimane lause sätestab vajadusel kinnipeetava
täieliku läbiotsimise koos lahti riietumisega. Käesoleval juhul niisugust vajadust ei ilmnenud.
Kasutada tulnuks tehnilisi vahendeid, mis võimaldavad keelatud esemeid ja aineid avastada
kinnipeetava füüsilist puutumatust riivamata. Vangla toiming on vastuolus Euroopa
Inimõiguste Kohtu (EIK) lahenditega ning kätkeb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste
kaitse konventsiooni (EIÕK) art-te 3 ja 8 ning põhiseaduse § 26 riivet. Toiming on käsitletav
väärikuse alandamisena.
6. Tartu Vangla palus jätta kaebus rahuldamata.
7. Tartu Halduskohus jättis 22.12.2023. a otsusega kaebuse rahuldamata ning jättis kaebaja
menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Otsuse põhjendused:
1) Lahti riietumisega läbiotsimist ei nähta ette üksnes juhul, kui esineb veenev kahtlus, et
peidetud on keelatud esemeid. Kuna vanglal ei ole võimalik ette näha, millal kinnipeetav
kavatseb keelatud esemeid või aineid väljastpoolt eluosakonda toimetada, ei ole võimalik ohtu
välistada või tõrjuda üksnes konkreetse juhtumi põhiselt.
2) Vastustaja usutavalt põhjendas, et kuigi kinnipeetav viibib väljaviimise ajal ametnike
järelevalve all, võib tulla ette olukordi, kus ametnikud ei saa kinnipeetava vahetus läheduses
viibida (nt meditsiiniliste protseduuride ajal) või on ametnike vaateväli piiratud. Paratamatu
on, et ametnike tähelepanu võib kinnipeetavalt mujale kanduda. Stomatoloogia kliinikus on
kinnipeetava vahetus läheduses esemeid, mille omamine vanglas on keelatud. Seejuures
võivad esemed olla väga väikeste mõõtmetega ning nende peitmine riiete alla ei ole keerukas.
Ohutusvööle kinnitatud käeraudade kasutamine väljaviimisel üksnes raskendab esemete
haaramist, maast ülesvõtmist ja riietesse peitmist, kuid ei muuda seda võimatuks. Ka sellisel
viisil fikseeritud kätega on võimalik haarata keelatud esemeid hetkel, kui ametnikud
kinnipeetava käsi visuaalselt ei näe. Kuigi kaebaja peab võimatuks, et ta oleks võinud midagi
kätega haarata, saab ta anda hinnangu üksnes subjektiivsest vaatepunktist lähtuvalt.
Kinnipeetaval ei ole väljaviimise ajal võimalik tajuda, millise nurga alt ametnikud tema käsi
näevad või kas need teatud ajahetkedel nähtaval on.
3) Läbiotsimisega, mis seisneb ainult läbi riiete kompimises, ei ole alati võimalik veenduda, et
kinnipeetav ei ole riiete alla peitnud keelatud esemeid. Tehniliste vahenditega (nt
metallidetektor) ei ole võimalik avastada metalli mittesisaldavaid, kuid kinnipeetavale
eluosakonnas keelatud esemeid. Teenistuskoera kasutamine võimaldab leida üksnes kindlaid
keelatud aineid.
4) Kaebaja väited teda alavääristavast ametnike käitumisest läbiotsimise ajal on
paljasõnalised. Kaebaja ei ole esile toonud tema suhtes teostatud lahti riietumisega
läbiotsimistega seoses kohtupraktikas nimetatud asjaolusid, mida EIK on pidanud täieliku
läbiotsimisega seonduvalt inimväärikust alandavaks ning EIÕK art 3 rikkumiseks.
5) Kaebaja läbiotsimised toimusid õiguslikul alusel ja legitiimsel eesmärgil, s.o avastamaks
keelatud esemeid ja aineid. Ka oli vanglal vajadus tagada turvalisus ja kaitsta teiste vanglas
viibivate isikute elu ja tervist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
8. X.X. esitas 26.12.2023 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu
22.12.2023. a otsus ja rahuldada tema kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
1) Vajadus alasti läbiotsimiseks puudub, kui puudub alus eeldada keelatud esemete või ainete
olemasolu kinnipeetava juures. Kohtuotsuse p-des 19-21 toodud argumendid ei ole
aktsepteeritavad. Läbi riiete kompamine ja erinevate tehniliste vm vahendite kasutamine
oleksid piisavad leidmaks vangla julgeolekut ohustada võivaid esemeid. Kaebaja profiil ei
anna alust tema täielikuks lahti riietumisega läbiotsimiseks, sest keelatud esemete ja ainete
käitlemine ei ole seostatav kaebajaga. EIK hinnangul ei piisa, kui alasti läbiotsimise meetme
kasutamist põhjendatakse vangla üldiste julgeolekuvajadustega, seega ei ole kohtu seisukoht
otsuse p-s 15 aktsepteeritav.
2) Alates 13.06.2023 ei teosta vangla alasti läbiotsimisi väljaviimiste raames, mis viitab
varem aset leidnud läbiotsimiste õigusvastasusele.
3) Eelnevalt on halduskohus tunnistanud kinnipeetava põhjendamatud lahti riietumisega
läbiotsimised õigusvastaseks (nt kohtuasi nr 3-22-2525).
9. Tartu Vangla palus 30.01.2024. a vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse
põhjendused:
1) Kohus õiguspäraselt pidas vangla selgitusi läbiotsimiste põhjendatuse osas veenvaks.
Läbiotsimiste teostamise eesmärgiks on leida kinnipeetava valdusest üles kõik esemed või
ained, mis võivad kujutada ohtu vanglas viibivatele isikutele ja vangla julgeolekule tervikuna.
Vanglal ei ole igakordselt tõsikindlat teadmist, milliseid esemeid kinnipeetavad võivad
vanglasse toimetada. Vanglal ei ole võimalik ette näha, millal kinnipeetav kavatseb keelatud
esemeid või aineid eluosakonda toimetada, siis ei ole võimalik ohtu välistada või tõrjuda
üksnes konkreetse juhtumi põhiselt. Teatud juhtudel võivad kinnipeetavad toimetada keelatud
esemeid eluosakonda teiste kinnipeetavate palvel.
2) Vanglas teostatakse ka käesoleval hetkel kinnipeetavate lahti riietumisega läbiotsimisi.
Kinnipeetav otsitakse väljaviimiselt vanglasse tagasi saabudes lahti riietumisega läbi
põhjendatud kahtluse, saatemeeskonna sisendi või juhuvalimi alusel.
3) Kuivõrd kaebuste asjaolud on erinevad, ei saa eeldada, et kohus peab jõudma sama
tulemini.
10. X.X. märkis 03.03.2024. a seisukohas, et puudus õiguslik alus vaidluse all olevate
läbiotsimiste teostamiseks, millega leidis aset EIÕK art-te 3 ja 8 rikkumine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
12. Tartu Halduskohus nõustus 22.12.2023. a otsuses vangla seisukohaga, et kaebaja
läbiotsimised toimusid õiguslikul alusel ja legitiimsel eesmärgil, s.o avastamaks keelatud
esemeid ja aineid ning et vanglal oli vajadus tagada turvalisus ja kaitsta teiste vanglas
viibivate isikute elu ja tervist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega
ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4).
Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle
tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse asuda
halduskohtust erinevale seisukohale. Apellatsioonkaebuses esitab kaebaja suuresti samad
väited, millele halduskohus on vaidlustatud otsuses juba põhjalikult vastanud. Vastuseks
apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.
13. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja arusaamaga, et vajadus alasti läbiotsimiseks puudub,
kui puudub alus eeldada keelatud esemete või ainete olemasolu kinnipeetava juures. Ühtlasi
on sisutu kaebaja väide, et tema profiil ei anna alust tema täielikuks lahti riietumisega
läbiotsimiseks, sest keelatud esemete ja ainete käitlemine ei ole seostatav temaga. Nimelt
tuleneb vangistusseaduse §-st 68, justiitsministri 05.09.2011. a määruse nr 44 „Järelevalve
korraldus vanglas“ §-st 32 ja kodukorra (intsidentide ajal kehtinud redaktsioonis) p-st 4.6 alus
kinnipeetava läbiotsimiseks koos lahti riietumisega. Kodukorra seletuskirja kohaselt on
läbiotsimise eesmärgiks ennetada ja takistada keelatud esemete osakonda jõudmist ja sealt
väljumist. Seega ei nähta lahti riietumisega läbiotsimist ette üksnes juhul, kui esineb veenev
kahtlus, et peidetud on keelatud esemeid. Senises kohtupraktikas on leitud, et kuna vanglal ei
ole ilmselt võimalik ette näha, millal kinnipeetav kavatseb keelatud esemeid või aineid
väljastpoolt eluosakonda toimetada, ei ole võimalik ohtu välistada või tõrjuda ka üksnes
konkreetse juhtumi põhiselt. Ühtlasi on kohtupraktikas kinnistunud põhimõte, et vanglal on
kohustus kaitsta vanglas viibivate isikute elu ja tervist ning ühtlasi tagada, et keelatud esemed
eluosakonda ei satuks (TrtRKo 09.05.2019, 3-17-1236, p 11 ja selles viidatud kohtupraktika).
Seega julgeoleku tagamiseks vanglas tuleb välistada ka esmakordsed katsed keelatud esemete
eluosakonda toimetamiseks.
14. EIK on oma praktikas osutanud vajadusele tagada turvalisus asutustes, kus inimestelt on
võetud nende vabadus. Samas on EIK märkinud, et jõuliselt sekkuvad ja potentsiaalselt
alandavad meetmed nagu keha läbivaatused või alasti läbivaatused peavad olema usutavalt
õigustatud (Dejnek vs Poola, nr 9635/13). Riigikohus on 11.12.2014. a otsuse nr 3-3-1-64-14
p-s 9 selgitanud, et EIÕK art-st 3 tuleneb lepinguosalisele riigile kohustus kaitsta tema
jurisdiktsiooni all olevaid isikuid mitte ainult riigivõimu esindajate, vaid ka eraisikute
rünnakute vastu. See kohustus sisaldab ka ülesannet kaitsta kinnipeetavate elu ja tervist.
Viidatud kohtuotsuses leidis Riigikohus, et vangla oli raskelt hooletu, jättes kinnipeetava enne
eluosakonda sisenemist läbi otsimata, mis võimaldas tuua eluosakonda käärid ning see tõi
vanglale kaasa vastutuse teisele kinnipeetavale tekitatud kahju eest. Kõnealusest lahendist
nähtub selgelt põhimõte, et vanglal on kohustus tagada, et keelatud esemed eluosakonda ei
satuks. Eelnevat silmas pidades on halduskohtu otsuse p-des 15 ja 19-21 toodud argumendid
ringkonnakohtu hinnangul igati asjakohased ning kaebaja vastupidine väide on põhjendamatu.
Käesoleval juhul on vastustaja piisavalt veenvalt välja toonud seose vangla julgeoleku
tagamisega ning vähemintensiivsete meetodite ebapiisavuse. Seega ringkonnakohus nõustub,
et kaebaja läbiotsimised toimusid õiguslikul alusel ja legitiimsel eesmärgil, s.o avastamaks
keelatud esemeid ja aineid.
15. Kohtupraktikas on sedastatud, et vanglal on olemas õiguslik alus teostada vajadusel
kinnipeetava täielikku läbiotsimist koos lahti riietumisega ning juhul kui kinnipeetava
läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki, ei saa läbiotsimist käsitleda
kinnipeetava alandamise või karistamisena. Ka ei välista Eesti ega EIK kohtupraktika
vajadusel sellise läbiotsimise teostamist ning seda ei peeta automaatselt kinnipeetava
inimväärikust riivavaks ja õigusvastaseks toiminguks (TrtRKo 09.05.2019, 3-17-1236, p 12).
Kinnipeetavad peavad vangla julgeoleku huvides taluma nii eesmärgipäraseid läbiotsimisi kui
ka nende tavapäraseid tagajärgi (RKHKm 06.09.2007, 3-3-1-40-07, p 12). Halduskohus
märkis otsuses (p 21), et kaebaja väited teda alavääristavast ametnike käitumisest läbiotsimise
ajal on jäänud paljasõnaliseks ning kaebaja ei ole väitnud konkreetseid rikkumisi läbiotsimise
toimetamisel. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja täpsemaid väiteid välja toonud.
16. Vangla märgib 30.01.2024. a vastuses, et vanglas teostatakse ka käesoleval hetkel
kinnipeetavate lahti riietumisega läbiotsimisi. Kinnipeetav otsitakse väljaviimiselt vanglasse
tagasi saabudes lahti riietumisega läbi põhjendatud kahtluse, saatemeeskonna sisendi või
juhuvalimi alusel. Ringkonnakohtul ei ole alust vangla väidetu õigsuses kahelda. Seega on
sisutu kaebaja väide läbiotsimiste mitteteostamise kohta alates 13.06.2023.
17. Kaebaja viide haldusasjas nr 3-22-2525 tehtud kohtuotsusele kinnipeetava lahti
riietumisega läbiotsimiste õigusvastaseks tunnistamise kohta ei anna alust käesolevas
haldusasjas vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks. Viidatud kohtuasjas tehtud halduskohtu
otsus ei ole veel jõustunud ning lisaks on viidatud asjas kirjeldatud asjaolud erinevad
käesoleva asja asjaoludest. Vangla märgib 30.01.2024. a vastuses põhjendatult, et kuivõrd
kaebuste asjaolud on erinevad, siis ei saa eeldada, et kohus peab jõudma sama tulemini.
18. Ringkonnakohus selgitab, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele,
kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes,
tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1
sätestatud isiku subjektiivseid õigusi; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb
põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik vältida
esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole
täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Käesolevas
haldusasjas jättis halduskohus õiguspäraselt kaebaja kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu
hinnangul kohaldas halduskohus ka asjakohaselt siseriiklikke õigusnorme.
19. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse
rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.12.2023. a otsuse muutmata.
20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS
§ 118 lg 3 kohaselt kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja
vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda.
Ringkonnakohus jätkas 08.01.2024. a määrusega (resolutsiooni p 2, dtl 106-108) kaebajale
antud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja
apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 60 eurot)
apellatsiooniastmes HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
21. Ringkonnakohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja isikuandmete kaitseks
kohtuotsuse avaldamisel tema nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)