2-21-5841/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-5841

Kohtuasi

L.P hagi Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel)

vastu endise olukorra taastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.03.2022 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja liik

L.P 02.05.2022 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja L.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Jana Reitsakas

Kostja Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel,

registrikood 80075555), lepinguline esindaja Natalja

Kutepova

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 16.10.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 31.03.2022 otsus muutmata, kuid täiendada selle õiguslikke

põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta hageja L.P kanda.

4. Rahuldada kostja Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) taotlus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks. Määrata kostja Hooneühistu Kuramaa

(likvideerimisel) põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

ringkonnakohtus 1033 eurot ning mõista see summa hagejalt L.Plt kostja

Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) kasuks välja. L.Pl tuleb väljamõistetud

menetluskulu summalt tasuda Hooneühistule Kuramaa (likvideerimisel) alates

otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

2-21-5841

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. L.P (hageja) esitas Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel, kostja) vastu hagi, milles palus

kohustada kostjat taastama hagiavalduse lisas 6 oleval joonisel punasega märgitud ukse ava

ning ehitama sein joonisel rohelisega märgitud asukohta 90 päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest. Sein tuleb ehitada selliselt, et hagiavalduse lisas 6 oleval joonisel ruum

numbriga 110 pindala jääb 21 m2 +/- 0,1 m2. Kui kostja ei täida märgitud kohustusi märgitud

ajal, siis anda hagejale ja tema poolt määratud isikutele õigus pääseda ligi hagiavalduse lisas 6

oleval joonisel ruumi, mis on nummerdatud numbriga 253 joonisel sinise ringi sees oleva

ukse kaudu ning täita kostja asemel märgitud kohustused kostja kulul.

2. Kostja on hooneühistu, hageja on kostja liige. Garaažiboksi 109 kasutaja soovis lisada oma

boksile 4,3 m2 tema boksi kõrval asuva elektrikilbiruumi arvelt. 29.02.2012 kostja

üldkoosoleku päevakorras oli otsuse eelnõu 4,3 m2 müümisest ruumile 109, millist otsust

vastu ei võetud. Hiljem selgus, et boksi 109 kasutaja hõivas siiski 4,3 m2, milleks nihutas

vaheseina elektrikilbiruumi ukse poole. Selle tulemusel jäi kostjale kuuluv elektrikilbiruum

väiksemaks, kuid kostja ei ole midagi ette võtnud. Kostja on oma tegevusetusega kohelnud

ühistu liikmeid ebavõrdselt ja hageja soovib, et taastatakse endine olukord. Kostja

tegevusetuse tõttu on seatud ohtu kogu hoone, sh hageja ainukasutuses oleva osa, säilimine.

Registripidajale esitatud hoonejaotusplaan on tühine või tänaseks kaotanud kehtivuse. Sellel

näidatud andmed ei ühti registri andmetega bokside suuruste kohta. Lähtuda tuleb ehitusloa

lisaks olevast plaanist.

Kostja vastuväited

3. Kostja hagi õigeks ei võtnud ja vaidles sellele vastu. Hagejal puudub nõudeõigus või nõue

on aegunud. Kostja on likvideerimisel ning likvideerijad võivad täita ainult likvideerimiseks

vajalikke toiminguid. Boksis 109 ei ole võimalik edasine ehitustegevus ilma projektita. Väär

on hageja seisukoht, et boksi 109 pindala oli varasemalt 21 m2 ning nüüd on 28 m2. Tegemist

on vana lõplikult mõõtmata hoonega, milles on erinevates dokumentides kajastatud

konkreetsete ruumide numbrid ja suurused erinevad. Boksi 109 on ehitatud vana vaheseina

kohale uus vahesein vastavalt Tehnilise Järelevalve Ameti ettekirjutusele, hageja nõude

rahuldamine võiks tekitada uuesti avariiohtliku olukorra.

Maakohtu otsus ja põhjendused

2-21-5841

4. Harju Maakohus jättis 31.03.2022 otsusega hagi rahuldamata ja jättis rahuldamata hageja

nõude kohustada kostjat taastama ukseava ja ehitada uus sein. Menetluskulud jättis maakohus

hageja kanda ning mõistis temalt kostja kasuks välja menetluskulu 1067 eurot.

5. Hageja heidab kostjale ette, et kostja on lubanud teisel hooneühistu liikmel laiendada oma

ainukasutuses olevat hooneosa ühiskasutuses oleva osa arvelt. Pooled vaidlevad selle üle, kas

kostjal on kohustus ehitustööde tegemiseks hagis märgitud seina taastamiseks.

6. Hageja esitas joonised boksidest 2010. aastast ja 2018. aastast tõendamaks, et boksi 109

kasutaja hõivas vaheseina lammutamisega omavoliliselt 4,3 m2 kõrvalolevast ühiskasutatavast

elektrikilbiruumist. Maakohus asus seisukohale, et ainuüksi joonised faktilise olukorra

muutumisest ei tõenda, et hooneühistu liige kasutaks hooneosa, mille ainukasutamiseks

puudub tal õigus. Tulenevalt HÜS § 2 lg-st 1 on selleks vaja hoonejaotusplaani.

7. Maakohus tuvastas, et hoonejaotusplaanil oleva märke kohaselt on see registripidajale

esitatud 25.05.2007. Hageja esitatud kandeavaldustel on märgitud, et 06.03.2007 toimus

üldkoosolek ning kandeavalduse (dtl 143) kohaselt otsustati mh muuta põhikirja.

Kandeavalduste kohaselt oli kostja garaažiühistu. Kohus tuvastas kõnealuse kandeavalduse

alusel, et kostja üldkoosolek tegi 06.03.2007 HÜS § 20 lg 7 järgse otsuse, st hoonejaotusplaan

on vastu võetud 06.03.2007 põhikirja muutmise otsuse osana. Hageja väited, et 06.03.2007

üldkoosolekut ei toimunud või et 06.03.2007 üldkoosoleku protokolli ei ole esitatud

registripidajale, on paljasõnalised. Hageja ei ole taotlenud 06.03.2007 üldkoosoleku protokolli

tõendina kogumist registripidajalt. Hageja on välja toonud, et nähtuvalt registrist ei ole

põhikirja 06.03.2007 redaktsioon enam kehtiv. Nimetatu ei tähenda maakohtu hinnangul, et

hoonejaotusplaan oleks kaotanud kehtivuse, sest HÜS § 16 lg 2 p 1 kohaselt lisatakse

põhikirja muutmisel kandeavaldusele muudetud hoonejaotusplaan üksnes ainukasutusõiguste

jaotuse muutmise korral. Poolte väited selle kohta, et hoonejaotusplaanil olevad andmed ei

lange kokku ruumide registrisse kantud pindaladega ning registrisse kantud andmed ei ole

kohati kooskõlas ruumide tegeliku suurusega, ei puuduta hoonejaotusplaani kehtivust. Kuigi

hageja on välja toonud, et registrist kogutud hoonejaotusplaan oli ehitusloa aluseks, mis

29.01.2016 tunnistati kehtetuks, leidis maakohus, et ehitusloa tühistamine ei puuduta

põhikirja vastuvõtmise või muutmise otsuse kehtivust ega ole seetõttu seotud

hoonejaotusplaani kehtivusega. Samuti ei saa hoonejaotusplaan olla kehtivust kaotanud seoses

küsimusega sellest, kas kostjat juhitakse asjatundlikult. Maakohus asus seisukohale, et

registripidajalt kogutud hoonejaotusplaan on kehtiv. Isegi juhul, kui hoonejaotusplaan

puuduks, ei võimaldaks see omistada sellega võrdsustatavat õiguslikku tähendust muule

joonisele sõltumata selle koostamise ajast või vastavusest hoone väljakujunenud tegeliku

kasutamisega. Juhul kui hoonejaotusplaan puuduks, ei oleks võimalik kellelegi ette heita

liikmeõiguste rikkumist seoses hoone kasutamise ulatusega.

8. Maakohus tõi välja, et nähtuvalt hoonejaotusplaanist moodustab boksi 109 mh vaidlusalune

vahesein ning sellest edasi veel 1,17 m. Hageja esitatust ei nähtu, et 2010. a plaanil punase

katkendjoonega tähistatud ala, mille omavolilist hõivamist hageja boks 109 kasutajale ette

heidab, oleks suurem kui 1,17 m vaheseinast. Seetõttu ei ole isegi eeldades hageja faktiväite

õigsust täiendavalt kasutusse võetud ala kohta võimalik tuvastada, et boks 109 ainukasutuses

oleks talle ettenähtust suurem osa ühiskasutuses oleva osa arvelt. Isegi kui see nii oleks, ei

nõustunud maakohus hagejaga, et hagejal oleks vahetult hea usu põhimõttest tuletatav

nõudeõigus nõudmaks kostjalt ehitustööde tegemist, et viia boksi suurus kooskõlla

hoonejaotusplaaniga.

2-21-5841

9. Maakohus leidis, et fotod ehitusauditist ei saa tõendada uue vaheseina asukohta, kuna audit

on tehtud enne uue vaheseina ehitamist. Audit kajastab olukorda, kus vahesein on lammutatud

ning fotodelt saab nähtuda üksnes seina senine asukoht. Kostja on esitanud 18 kostja liikme

kinnituse, mille kohaselt ehitas boksi 114 (s.o 109) kasutaja uue vaheseina samasse kohta, kus

vana vahesein oli. Maakohus asus seisukohale, et isegi kui uus vahesein oleks ehitatud

varasemaga võrreldes erinevalt, ei tähenda ainuüksi nimetatud asjaolu, et tegemist oleks

ohtliku vaheseinaga. Maakohtu hinnangul on TTJA 03.12.2019 teatega tõendatud, et boksis

109 puudub käesoleval ajal vaheseinast (selle puudumisest või asukohast) tulenev oht hoonele

kui tervikule.

10. Hageja selgitas eelistungil, et boksi 109 kõrval asuvat elektrikilbiruumi kasutatakse kogu

hoone, sh hageja kasutuses oleva boksi, elektriga varustamiseks. Kilbiruumi suurus ei mõjuta

elektriga varustamist. Maakohus tuvastas, et vahesein hoonele ohtu ei kujuta. Hageja ei ole

välja toonud ka muid asjaolusid, kuidas boksi 109 ja elektrikilbiruumi vahel asuva vaheseina

asukoht võiks olla vastuolus hageja huvidega või hageja õiguseid rikkuda. Seetõttu ei saa

kostja olla ka hagis märgitud asjaoludel rikkunud oma kohustusi hoone valitsemisel vastavalt

mh hageja huvidele.

11. Maakohus jättis TsMS § 162 lg-st 1 tulenevalt menetluskulud hageja kanda ning mõistis

temalt kostja kasuks välja 1067 eurot.

Apellatsioonkaebus

12. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu

otsuse ning teha uus otsus, millega saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks

eelmenetluse staadiumis või alternatiivselt teha uus otsus, millega rahuldada hagi, ning jätta

kõik menetluskulud kostja kanda.

13. Hageja hinnangul ei ole äriregistris olev hoonejaotusplaan kehtiv järgmistel põhjustel:

kostja ei ole hoonejaotusplaani kinnitanud ja on seda haldusasjas nr 3-11-227 ja Riigikohtu

asjas number 3-3-1-46-13 ise kinnitanud; kostja on ka käesolevas asjas kohtuistungil

kinnitanud, et temal puudub hoonejaotusplaan; hoonejaotusplaani kinnitavat üldkoosoleku

otsust ei ole ja seda ei ole esitanud ka kostja; hoonejaotusplaan äriregistris oleval kujul on

eelprojekt, mida ei ole täide viidud ehk selle alusel ei ole ehitustöid teostatud ja seega ei

kajasta see ka tegelikku olukorda. Maakohus ei ole tuvastanud kehtivat hoonejaotusplaani ega

pööranud tähelepanu sellele, et äriregistris olev hoonejaotusplaan on kehtetu. Hageja esitas

14.02.2022 täiendava seisukoha, kus oli esile toodud mitmeid tähelepanekuid, miks

hoonejaotusplaan ei ole kehtiv, kuid maakohus ei pööranud sellele tähelepanu. Maakohus

oleks pidanud taastama eelmenetluse pärast hageja 14.02.2022 seisukoha saamist.

14. Hageja hinnangul tuleb lähtuda Tallinna Linnaarhiivis olevast joone korruste plaanist ja

ruumide eksplikatsioonitabelist (14.02.2022 menetlusdokumendi lisa 5-6). Tegemist on

plaaniga, mis vastab HÜS §-s 4 sätestatud tingimusele ehk tegemist on riikliku ehitisregistri

pidaja juures oleva plaaniga. Nimetatud joonise alusel ja Rahvasaadikute Nõukogude

Täitevkomitee 16.06.1989 otsuse nr 173 alusel ehitati garaažihoone ning Rahvasaadikute

Nõukogude Täitevkomitee korraldusega 714-K asutati 23.09.1998 kostja. Seega tegemist on

joonisega, mida tuleb tõlgendada hoonejaotusplaaniks HÜS mõttes, kust nähtuvad ühistu

liikmete ainukasutuses olevad osad.

2-21-5841

15. Hageja nõustus maakohtu käsitlusega, et hoonejaotusplaan annab liikmetele õigusi

hooneosa ainukasutusele, kuid selle tegelik puudumine ei saa koheselt täielikult välistada

isiku õigusi hooneosale. Sellisel juhul saab kostjale ette heita hooneühistu juhtimist mitte

seadusele vastavalt, kuid see ei saa mõjutada nii kardinaalselt ühistu liikmete õigusi.

16. Maakohtu otsuse punktis 6 olev seisukoht, et ainuüksi joonised faktilise olukorra

muutumisest ei tõenda, et hooneühistu liige kasutaks hooneosa, mille ainukasutamiseks

puudub tal õigus, on hageja jaoks üllatuslik. Nimelt ei ole kostja vastu vaielnud, et boksi 109

omanik kasutab vaidlusalust osa, mis on otsuse punktis 3 märgitud punase kastiga, kohtu

seisukoha kujunemine ei ole jälgitav. Kui hageja oleks teadnud, et kohus leiab, et tõendamata

on boksi 109 omaniku poolt punasega tähistatud osa kasutamine, oleks saanud hageja taotleda

paikvaatlust. Punase ruuduga tähistatud osa on boksi 109 ainukasutuses, mida tõendab 2018. a

olev joonis tegelikust olukorrast, kust nähtub, et sellele osale pääseb vaid läbi boksi 109.

17. Maakohus leidis otsuse punktis 13, et kuna vahesein hoonele ohtu ei kujuta, siis ei saa

elektrikilbiruumi ja boksi 109 vahel asuv vahesein olla vastuolus hageja huvidega või rikkuda

hageja õigusi. Hageja hinnangul ei ole maakohus põhjendanud, kuidas boksi suuruse

muutmine ei ole vastuolus hageja huvidega ja miks kohus ei nõustunud hageja hea usu

põhimõttest tuleneva nõudeõigusega.

18. Kohtuotsusest selgub, et kohus ei ole õigesti tuvastanud, millist seina on lammutatud.

Hagiavalduses oli hageja esile toonud 2010. a ja 2018. a joonised tegelikust olukorrast, mille

võrdlemisel on näha, millist seina on lammutatud. Auditis on selgelt pildi nr 6 juures kirjas

„lammutatud vahesein“ ja seega ei saa olla poolte vahel vaidlust, milline konkreetne sein oli

21.02.2018 seisuga eemaldatud. Kostja väitis maakohtus, et sein oli lammutatud, küll aga see

oli uuesti ehitatud tugimüürina ekspertide soovitusel selleks sobilikus kohas ehitise

kindlustamise ja edasise korrashoiu eesmärgil. Tegemist on tõendamata, paljasõnalise ja

auditiga vastuolus oleva väitega, kuivõrd eksperdi poolt tehtud pildilt on näha, et lammutatud

sein oli 15.02.2018 seisuga ikka lammutatud.

Vastustaja seisukoht

19. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu ning palus jätta selle

rahuldamata.

20. Kostja andis ringkonnakohtule teada, et hooneühistu tegeleb aktiivselt hoonejaotusplaani

kaasajastamisega: 20.07.2022 toimub kostja üldkoosolek, mille päevakorra punkt 8 näeb ette

kostja mõõdistusprojekti kinnitamist. Koosolekul otsustasid kaasomanikud kinnitada OÜ

SIRIUS Project´i teostatud mõõdistuse, mis tähendab, et praegune vaidlustatud ruumi suurus

vastab olemasolevale majaplaanile.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2¹ alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid

ringkonnakohus täiendab kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi. Apellatsioonkaebuse väited ei

anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja hageja kannab ka apellatsioonimenetluse kulud.

22. Kolleegium nõustub maakohtuga, et väidetavalt hageja õiguste rikkumise ajal kehtinud

hoonejaotusplaan on kehtiv ning hageja ei ole tõendanud, et hooneühistu liige kasutaks

2-21-5841

hooneosa, mille ainukasutamiseks puudub tal õigus. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg

6 järgi maakohtu esitatud põhjendustega ega korda neid, kuid täiendab õiguslikku põhjendust

ja vastab hageja apellatsioonkaebuse väidetele.

23. Pooled vaidlevad jätkuvalt, kas hooneühistu peab talle kuuluva hoone ühiskasutuses oleva

lammutatud osa (seina) taastama.

Hooneühistu liige võib HÜS § 15 lg 1 järgi nõuda, et hooneühistule kuuluvat kinnisasja

valitsetakse hooneühistu põhikirja ja üldkoosoleku otsuste kohaselt, nendega reguleerimata

osas aga hooneühistu liikmete huvidest lähtudes. Maakohus viitas asjakohaselt, et HÜS § 2 lg

1 kohaselt saavad hooneühistu liikme õigused seoses hoone kasutamisega tuleneda ainult

hoonejaotusplaanist, nagu ka hooneühistu liikme hooneosa ainukasutusõigus (HÜS § 2 lg 2).

Ainukasutusõiguste jaotuse muutmise otsustamisel põhikirjaga, tuleb äriregistrile esitatavale

avaldusele

lisaks üldkoosoleku otsusele ja üldkoosoleku protokollile lisada

ainukasutusõiguste jaotuse muutmise korral – muudetud hoonejaotusplaan (HÜS § 16 lg lg p

1).

24. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1). Vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatud

asjaolu, hoonejaotusplaanil oleva märke kohaselt on see registripidajale esitatud 25.05.2007.

Kostja esitatud kandeavaldustel on märgitud, et 06.03.2007 toimus üldkoosolek ning

kandeavalduse (dtl 143) kohaselt otsustati mh muuta põhikirja. Kandeavalduse kohaselt oli

kostja garaažiühistu. Kohus tuvastas kõnealuse kandeavalduse alusel, et kostja üldkoosolek

tegi 06.03.2007 HÜS § 20 lg 7 järgse otsuse, st hoonejaotusplaan on vastu võetud 06.03.2007

põhikirja muutmise otsuse osana.

25. Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et registripidajalt kogutud hoonejaotusplaan ei ole

kehtiv mh seetõttu, et hoonejaotusplaani kinnitavat üldkoosoleku otsust ei ole.

25.1. TsÜS § 38 lg 7 teise lause kohaselt ei saa juriidilise isiku organi otsuse tühisusele

tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on

möödunud kaks aastat. Juriidilise isiku organi otsuse kui tehingu puudumise õiguslik tagajärg

on sama, mis tühisel otsusel, st sellest ei teki õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). TsÜS § 38

lg 7 lauses 2 sätestatu eesmärk on tagada õiguskindlus, et pärast kaheaastase tähtaja

möödumist saaks registrikandest juhinduda sõltumata sellest, kas kande aluseks on olemas

vastav (kehtiv) otsus (RKTKm 06.12.2023, 2-21-15434, p 13). Sama sisuga erinorm on

kehtestatud tulundusühistuseaduses (TÜS) § 521 lg-s 4, mis kohaldub HÜS § 1 lg 2 kaudu

hooneühistu suhtes. Vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatud asjaolu, et hoonejaotusplaanil

oleva märke kohaselt on see registripidajale esitatud 25.05.2007. Samuti ei ole vaidlust, et

25.05.2007 kandeavalduse alusel on sisse kantud põhikirja muudatused (II kd tl 46p

00:22:25). Ringkonnakohus tuvastab äriregistri teabesüsteemi alusel, et 25.05.2007 avalduse

alusel kanti hooneühistu põhikirja muudatus registrisse 01.06.2007 (3. kanne). Seega on TsÜS

§ 38 lg 7 ls-s 2 sätestatud kaheaastane tähtaeg möödunud, mis tähendab, et avaldaja ei saa

enam põhikirja muutmise otsuse tühisusele või puudumisele tugineda (RKTKm 06.12.2023,

2-21-15434/22, p-d 12–14). Olukorras, kus registrile esitatud põhikirja muudatused koos

sellele lisatud hoonejaotusplaaniga on registrisse kantud, ei mõjuta ringkonnakohtu hinnangul

ka võimalik hooneühistu üldkoosoleku otsuse puudumine seega hoonejaotusplaani kehtivust.

25.2. Seejuures nõustub kolleegium maakohtuga, et hoonejaotusplaani kehtivust ei mõjuta

asjaolu, et hoonejaotusplaanil olevad andmed ei lange kokku ruumide registrisse kantud

pindaladega ja/või registrisse kantud andmed ei ole kohati kooskõlas ruumide tegeliku

suurusega. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud ei puuduta hoonejaotusplaani kehtivust ka mitte

põhjusel, et kostja ise nimetatud asjaoludega nõustub. Praegu saab kooskõlas HÜS § 2 lg 1 ja

2-21-5841

§ 4 lg 2 olla õiguslik tähendus 25.05.2007 kandeavalduse alusel sisse kantud põhikirja

muudatusega esitatud hoonejaotusplaanil. Arvestades, et hoonejaotusplaan lisati muudetud

põhikirjale, ei oma tähendust hageja esitatud arhiivimaterjalid hoone kohta, nagu märkis

õigesti maakohus. Hageja möönab, et vaidlusalune hoonejaotusplaan pärineb Ehitisregistrist.

Hageja väitel esitati see sinna kui eelprojekt. Kolleegium nõustub maakohtuga, et eelprojekti

alusel väljastatud ehitusloa hilisem tühistamine ei mõjuta hoonejaotusplaani kehtivust, sest

dokument (dtl 114-124; tl I kd, tl 85-90) vastab iseenesest plaanina HÜS § 4 lg 2 lausele 2.

Hooneühistu liikmed saavad olukorra lahendada nii, et kinnitavad vajadusel muudetud

põhikirja lisades sellele ka § 4 lg 2 lause 2 kohase hoonejaotusplaani. Kostja on korduvalt

rõhutanud, et hoonejaotusplaani ajakohastamisega ka tegeletakse. Kokkuvõtlikult märgib

ringkonnakohus, et kuna hageja kohustamisnõue ei põhine antud hoonejaotusplaanil, ei ole

võimalik hageja soovitud viisil seda rahuldada.

26. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et boksis 109 toimunud ehitustööd vaheseinaga ohustavad

kogu hoone konstruktsioone. Maakohus tuvastas kooskõlas menetlusnormidega TTJA

29.01.2018 ettekirjutuse alusel, et boksis 114 (so sama boks 109 teise tähistusega) peatati

kogu ehitustegevus seoses avariiohtliku olukorraga ning nõuti erakorralise auditi teostamist.

21.02.2018 ehitusauditi (dtl 52-66) kohaselt on boksis mh eemaldatud mittekandev vahesein

(dtl 62). TTJA 03.12.2019 teate (dtl 107-108) alusel tuvastas maakohus, et 19.11.2019 teostati

paikvaatlus, mille käigus tuvastati, et garaažiboksis enam ohtlikku olukorda ei ole, sh on

põrandast laeni laotud uus otsasein. Kolleegium nõustub maakohtuga, et antud teatega on

tõendatud, et boksis 109 puudub käesoleval ajal vaheseinast (selle puudumisest või asukohast)

tulenev oht hoonele kui tervikule. Hageja hool on mõistetav, kuid kolleegium nõustub

maakohtuga ka selles, et isegi kui uus vahesein oleks ehitatud varasemaga võrreldes erinevalt,

ei tähenda ainuüksi nimetatud asjaolu, et tegemist oleks ohtliku vaheseinaga.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. Kuna kolleegium jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus

kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

28. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtule esitatud

menetluskulude nimekirjades nimetas kostja 15 t ulatuses õigusabikulu 1500 eurot järgmiselt:



31.03.2022 I astme kohtu otsusega tutvumine, esindatavale tutvustamine 2 tundi;



16.05.2022 apellatsiooniga tutvumine, esindatavale tutvustamine 2 tundi;



16.05.2022 ja 30.04.2024 kohtumäärusega tutvumine, esindatavale tutvustamine 0,5

tundi;



15.07.2022, 09.09.2022 ja 13.05.2024 vastus apellatsioonkaebusele, seisukohad 0,5

tundi;



28.07.2022, 26.09.2022, 27.01.2022 apellandi seisukohtade ja tõenditega tutvumine,

esindatavale tutvustamine 3 tundi;



16.05.2024 vastuväite esitamine, vastaspoole vastuväitega tutvumine 0,5 tundi;



28.05.2024-07.06.2024 kirjavahetus kohtuga 0,5 tundi;



11.06.2024 vastus kohtunõudele 1 tund;



09.10.2024 kohtumäärusega tutvumine, esindatavale tutvustamine, konsultatsioon 2

tundi;



16.10.2024 kohtuistung 2 tundi;



kohtuotsusega tutvumine, esindatavale tutvustamine 1 tund.

2-21-5841

29. Hageja ei esitanud vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul olid kostja esindaja toimingud

muus osas vajalikud ja põhjendatud, aga maakohtu otsuse ja apellatsiooniga tutvumise ning

esindatavale tutvustamise ajakulu ei ületa kokku 3 tundi, 28.07.2022, 26.09.2022 ja

27.01.2022 apellandi seisukohtade ja tõenditega tutvumise ja esindatavale tutvustamise

ajakulu ei ületa kokku 2 tundi, 16.05.2024 vastuväite esitamise ja vastaspoole vastuväitega

tutvumise ajakulu ei ületa kokku 20 minutit, 28.05.2024-07.06.2024 kohtuga kirjavahetuse

ning 11.06.2024 kohtunõudele vastamise ajakulu ei ületa kokku 30 minutit, 09.10.2024

kohtumäärusega tutvumise, esindatavale tutvustamise ja konsultatsiooni ajakulu ei ületa

kokku 1 tundi 30 minutit. Vastavad kulud on ringkonnakohtu hinnangul osaliselt üle

paisutatud arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning kostja esindaja tehtud

toiminguid. Kohtuotsusega tutvumise ja esindatavale tutvustamise ajakulu (1 tund) ei pea

ringkonnakohus põhjendatuks, sest see kulu ei ole seotud apellatsioonimenetluses tehtud

toimingutega ning kantakse alles pärast asjas lõpliku kohtuotsuse saamist. Seega ülalmärgitud

toimingute osas ajakulu ei ületa kokku 10 tundi 20 minutit (st summa väheneb 4 t 40 minuti x

100 ehk 467 euro võrra). Esindaja tunnitasu määr (100 eurot/t) on kohane ja ei ületa juristi

keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul. Kostja kinnitas, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa tagasi arvestada menetluskuludelt tasutud käibemaksu.

Seega on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 1033 eurot

(10,33x100).

30. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus

rahuldab taotluse.

(allkirjastatud digitaalselt)