2-24-14205/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. november 2024,

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-14205

Tsiviilasi

A. hagi B. vastu lapsele elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5578,59 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtunik

Leanika Tamm

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.

(alaealine laps), isikukood XXX;

viibimiskoht: XXX, XXX

Hageja seaduslik esindaja: XXX (linnavalitsuse kaudu),

registrikood 75000064; telefon: 444 8200; e-post XXX

Kostja: B. (alaealise lapse ema), isikukood XXX;

aadress: XXX; telefon: XXX; e-post: XXX

Edasikaebamise kord

TsMS § 420 lg 1 kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse

peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega täielikult.

2. Mõista kostjalt B. hageja A. kasuks kokku välja elatise võlgnevus tagasiulatuvalt

perioodi eest 16.09.2023–15.09.2024 kogusummas 3123,75 eurot.

3. Mõista kostjalt B. välja muutuvas suuruses elatis hageja A. kasuks alates

hagiavalduse esitamisest, s.o 20.09.2024 kuni A. täisealiseks saamiseni (s.o kuni

XXX) igakuuliselt 272,76 eurot (elatis koosneb baassummast 272,76 eurot).

4. Kohustada B.-d kandma elatisraha iga kuu 10. kuupäevaks lapse A. arveldusarvele

XXX, Swedbank AS.

5. Juhul, kui B. on käesoleva kohtumenetluse kestel A.-le elatist maksnud, kuuluvad

kostja poolt tasutud summad tasaarvestamisele välja mõistetud elatisega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Kohtule teadaolevalt hagejal

menetluskulud puuduvad, mistõttu jätta menetluskulud välja mõistmata.

HAGEJA NÕUE

1. Hageja esitas 20.09.2024 hagiavalduse, mille kohus võttis menetlusse 23.09.2024.

2. Pärnu Maakohus piiras 25.04.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-6592 (menetlus nr

7) lapse ema B. hooldusõigust ja võttis vanemalt ära täielikult isikuhooldusõiguse ja

varahooldusõiguse alaealise lapse A. suhtes. A. eestkostjaks Pärnu Linnavalitsuse, kuni

2-24-14205

eestkoste seadmise aluseks olevate asjaolude ära langemiseni või kuni eestkostetava

täisealiseks saamiseni XXX. A. viibi asendushooldusteenusel ja kostja B. ei osale hageja

alaealise lapse A. hoolduse tagamises ega kasvatamises. Eestkostja korduvalt pöördunud

kostja poole ettepanekuga täita lapse A. ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel,

kuid kostja ei ole oma kohustust täitnud. Hageja palub PKS § 108 alusel välja mõista

kostjalt elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt ühe aasta eest alates hagiavalduse esitamisest

kokku summas 3123,75 eurot. PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud tagasiulatuv elatise summa

järgmine: 16.09–30.09.2023 perioodi kuuelatise baassumma 249,78 eurot : 30 päevaga x

15 päevaga on 124,89 eurot; 01.10.2023–31.03.2024 perioodi elatise baassumma 249,78 x

6 kuud on 1498,68 eurot; 01.04.2024–31.08.2024 perioodi kuuelatise baassumma 272,76

x 5 kuud on 1363,8 eurot; 01.09–15.09.2024 perioodi kuuelatise baassumma 272,76

eurot : 30 päevaga kuus x 15 päevaga on 136,38 eurot. Tagasiulatuv elatise summa

perioodil 16.09.2023–16.09.2024 on kokku 3123,75 eurot. Hageja palub ka elatise

väljamõistmist kostjalt B. alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni PKS §

101 alusel arvutatavas määras 272,76 eurot kuus. Elatis tuleb tasuda hageja arveldusarvele

XXX Swedbankis iga kuu 10-daks kuupäevaks, näidates makse selgituses ära perioodi,

mille eest elatist makstakse.

KOSTJA SEISUKOHT

3. Kostjale on hagiavaldus isiklikult kätte toimetatud 14.10.2024. Kostja hagile vastamise

tähtajaks oli 28.10.2024. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

4. Kuna kostjale on hagi kätte toimetatud ja talle on määratud hagile vastamise tähtaeg, kuid

kostja ei ole kohtule vastanud, loeb kohus tulenevalt TsMS § 407 lg 1 viimasest lausest

hageja poolt esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6

tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS

§ 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

6. Tulenevalt TsMS § 407, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt avastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja on hagiavalduse kätte

saanud, kuid ei ole kohtule vastanud, loeb kohus tulenevalt TsMS § 407 lg 1 viimasest

lausest kõik hageja poolt esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks.

Elatise tasumise õiguslikud alused ja seadusjärgse elatise iga-aastaselt muutuva

miinimumsumma arvestamise kord.

7. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks

saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või

kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, on õigustatud saama

2-24-14205

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et

ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse

õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse

ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi. Käesolevas menetluses on tulenevalt TsMS § 407 lg 1 kostja kõik

hagiavalduses toodud kulutused õigeks võtnud.

8. Hageja taotleb elatise tasumist miinimumelatisena. Miinimumelatist reguleerib PKS § 101

lg 1. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või

muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Hageja taotleb elatise kindlaksmääramist miinimumelatisena muutuvas suuruses.

9. Muutuvas suuruses miinimumelatis muutub iga aasta 1. aprillil. Kohus võtab alates hagi

esitamisest arvesse varasemat elatise korrigeerimist vastavalt 01.04.2024 toimunud

korrigeerimisele. Edasiulatuvalt peavad pooled ise iga-aastaselt arvestama elatise

muutumist (esimest korda muutub elatise suurus 1. aprillil 2025).

10. PKS § 101 lg 3–6 määravad kindlaks muutuvsuurusega elatise arvutamise alused: igakuise

elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 272,76 eurot,

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg

3).

11. Kohus on seisukohal, et kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist

miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. Kohus tugineb siinkohal

nii seadusandja mõttelt PKS § 101 lg 1 ja § 102 lg 2 koostoimes kui ka kehtivale

kohtupraktikale. Kehtiv kohtupraktika tugineb järgmistele seisukohtadele:

11.1. Riigikohus on lahendis RKL 3-2-1-118-12 p 15 märkinud, et vanem peab hoolimata

oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses

sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses

sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise

miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi

vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka

Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb

eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimumsuuruses.

11.2. Vabariigi Valitsuses sätestatud miinimummääras elatise nõuet ei pea tõendama, ning

see nähtub ka RKL 2-15-15909 p 12. “Kolleegium selgitab, et lapse ülalpidamise

ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate

käsutuses olevad varalised vahendid. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et

lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning

selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi

kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-174-16, p 13; vt ka 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).

Seega on kostja väide ekslik. Kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise

saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et

2-24-14205

esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2

mõttes.“

12. Kohus leiab, et elatise väljamõistmine miinimumsummas on õiglane, mõistlik ja

põhjendatud, mistõttu kohus rahuldab hagi, lähtudes hageja 20.09.2024 esitatud

hagiavaldusest. Kohus mõistab kostjalt alaealise lapse kasuks välja elatise võlgnevuse

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist ning alates hagi

esitamisest elatise edasiulatuvalt.

13. Miinimumelatise nõue perioodist eest 16.09.2023–15.09.2024 kogusummas 3123,75

eurot on esitatud tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule

esitamist. Hageja on nõudnud kostjalt tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist samuti PKS §

101 lg 3 määras, tuues välja võlgnevuse kogusumma 3123,75 eurot. Kohus mõistab

kostjalt välja ühekordse elatise võlgnevuse perioodist

16.09.2023–15.09.2024

kogusummas 3123,75 eurot.

14. Elatise nõue edasiulatuvalt alates hagi esitamisest, s.o alates 20.09.2024 kuni lapse

täisealiseks saamiseni. Kohus rahuldab hagi ja määrab lapse põhjendatud elatise

alates 20.09.2024 PK § 101 lg 3 ja 4 sätestatu kohaselt kindlaks, lähtudes alljärgnevast:

14.1.

Hageja ei ole hagis välja toonud enda põhivajadusi. Hagiavalduse kohaselt viibib

asutusepõhisel asendushooldusteenusel XXXes ning õpib XXX 9-ndas klassis.

Eestkostjale teadaolevalt käib kostja B. tööl bussijuhina ning omab igakuist

sissetulekut. Kostja B. ei osale hageja alaealise lapse A. hoolduse tagamises ega

kasvatamises. Nagu kohus märkis punktis 16, kuna käesoleval juhul nõuab hageja

kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. Kostja

on ka väljatoodud hagiavalduse väidetega nõustunud (TsMS § 407 lg 1 viimane lause).

14.2.

Elatise baassummat (otsuse tegemise hetkel 272,76 eurot) indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega, Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega ning seaduses

sätestatud lapsetoetuse (otsuse tegemise hetkel 80 eurot) muutumise korral,

arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust.

14.3.

Hageja nõuab elatist vaid baassummas, milleks on otsuse tegemise hetkel 272,76

eurot. Hageja ei ole elatisele juurde lisanud kohustatud vanema varalise sisu 3%.

Hageja ega hageja seaduslik esindaja ei saa muid toetuseid. Kuna hageja ei ole elatise

nõuet arvutades lisanud 3% kohustatud isiku sissetulekust, siis kohus seda välja ei

mõista. Seega tuleb elatis välja mõista baassummas 272,76 eurot.

15. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus B.-lt välja muutuvas suuruses elatise A. kasuks

alates hagiavalduse esitamisest, s.o 20.09.2024 kuni A. täisealiseks saamiseni (s.o kuni

XXX) igakuuliselt 272,76 eurot (elatis koosneb baassummast 272,76 euro).

16. Elatise tasumise tähtaja ja viisi kindlaksmääramine. PKS § 100 lg 4 kohaselt

makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks

üle iga kuu kümnendaks kuupäevaks. Alaealine on kohtumenetluse ajal saanud

täisealiseks (XXX), seega tuleb elatise võlgnevus ja elatis tasuda A. arveldusarvele XXX

Swedbankis.

17. Juhul, kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, tuleb kostja poolt

tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

Menetluskulude jaotus

2-24-14205

18. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ja TsMS § 174 lg 1 märgib kohus kohtuotsuses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks. TsMS § 164 lg 1 tulenevalt hagilises

abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt

ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult

või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole

andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus leiab, et käesoleval juhul on

põhjendatud menetluskulude täies ulatuses kostja kanda jätmine, kuivõrd kostja oma

sissetuleku ja varakohta teavet ei ole andnud ega hagile tähtaegselt vastanud, ehkki on

hagimaterjalid kätte saanud.

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Arvestades hagi täielikku rahuldamist, jätab kohus

menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg-st 2 tulenevalt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. Hageja menetluskulud puuduvad, mistõttu jätab kohus menetluskulud

välja mõistmata.

20. Hagihind TsMS §-ide 124 ja 129 lg 2 kohaselt määratakse hagihind raha maksmisele

suunatud hagi puhul nõutava rahasummaga. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul

hagihind lapse üheksa kuu elatise nõude suurus so. 1 kuu elatis 272,76 eurot * 9 kuud =

2454,84 eurot, millele lisandub tagasiulatuva elatise nõue summas 3123,75 eurot, seega

kokku 5578,59 eurot.

Kaja esitamine

21. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui

hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust

ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada

30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot

(Riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Leanika Tamm