2-23-14203/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S US

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-14203

Tsiviilasi Tenor OÜ hagi X.Y. vastu võlanõudes

Hagihind

477,40 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Tenor OÜ (registrikood 12249503)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek

Lillo

Kostja X.Y. (isikukood XXX, elukoht kohtule

teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Tenor OÜ hagiavaldus.

2. Välja mõista X.Y.´ilt Tenor OÜ kasuks põhivõlg 379,40 eurot, 06.10.2023 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 41,09 eurot ja alates 07.10.2023 viivis 0,04% päevas

kuni põhinõude tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista X.Y.´ilt Tenor OÜ kasuks menetluskuluna 1121,67 eurot.

5. X.Y.´il tuleb Tenor OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada otsus kostja X.Y.´ile kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses.

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik, hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmis Tenor OÜ (hageja) X.Y.iga (kostja) 07.09.2023

tarbijakrediidilepingu nr 16391, mille alusel andis hageja kostjale krediiti (laenu) 360,05 eurot

kauba eest maksmiseks.

2. Kostja pidi laenu tagastama osamaksetena vastavalt graafikule alates 16.10.2022 kuni

16.09.2023 (12 osamakset) summas kokku 415,40 eurot (sh lepingutasu 19 eurot ja intress 15 %

aastas). Antud lepingu krediidikulukuse määr oli 29,52 % aastas.

3. Kostja jättis maksed tasumata 04.10.2022 arve nr F173189 summas 35,85 eurot (1

osamakse) tähtaeg 16.10.2022; 03.11.2022 arve nr F174389 summas 34,50 eurot (2 osamakse)

tähtaeg 16.11.2022; 02.12.2022 arve nr F175447 summas 37 eurot (3 osamakse 34,50 + viivis

2,50) tähtaeg 16.12.2022 ja 04.01.2023 arve nr F176426 summas 38 eurot (4 osamakse 34,50+

viivis 3,50) tähtaeg 16.01.2023. Kuivõrd kostja ei tasunud arveid tähtaegselt, saatis hageja

10.01.2023 kostjale meeldetuletuse likvideerida võlgnevus 20.01.2023 ning ühtlasi hoiatas

kostjat, et tasumata jätmise korral ütleb hageja lepingu ennetähtaegselt üles. 20.01.2023 edastas

hageja teatise kostjale lepingu ülesütlemise kohta ja palus kostjal võlgnevuse tasuda 14 päeva

jooksul, st hiljemalt 03.02.2023.

4. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 379,40 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivist 41,09 eurot (kuni 06.10.2023) ja alates 07.10.2023 (hagiavalduse esitamisest järgnevast

päevast) viivist 0,04 % päevas kuni põhinõude tasumiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 järgi võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivist) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8 % aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled

leppisid kokku viivise määras 15 % aastas ehk 0,04% päevas. Hageja on viivist arvutanud

tasumata osamaksetelt alates osamakse tasumise kuupäeva järgnevast päevast kuni ülesütlemise

avalduse esitamiseni 20.01.2023 ning alates 04.02.2023 (hiljemalt 03.02.2023 kostja pidi

likvideerima võlgnevuse) kuni hagiavalduse esitamiseni intressimääraga 15 % aastas ehk 0,04 %

päevas.

5. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1121,67 eurot,

mis hõlmab õigusabikulusid kokku 5 tundi ja 10 minutit kogusummas 981,67 eurot (ei sisalda

käibemaksu). Hageja esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo on osutanud hagejale õigusabi

tunnitasuga 190 eurot. Lisaks on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu 140 eurot. Seega on

hageja menetluskulud kokku 1121,67 eurot. Samuti palub hageja hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

6.

03.04.2024 on hageja esitanud taotluse rahuldada hagi TsMS § 407 lg 1 alusel

tagaseljaotsusega.

7.

12.09.2024 edastas kohus hagejale kohtunõude selgitada hagejal krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.

8. Hageja on seisukohal, et kostja krediidivõimelisust enne krediidilepingu sõlmimist ja

kostjale krediidi andmist on piisavalt hinnatud. Hageja lähtus tarbija maksevõime arvutamisel

eeldusest, et pärast regulaarsete kohustuste täitmist peab tarbijale kätte jääma vähemalt

elatusmiinimum. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu ajal 2023 aastal oli elatusmiinimumiks

338,20 eurot. Hageja ettevõttesiseselt on kehtestatud, et pärast regulaarsete kohustuste täitmist

peab tarbijale jääma kätte vähemalt 500 eurot kuus ja lisaks iga ülalpeetava kohta täiendavalt 50

eurot. Kostja kinnitas taotluse esitamisel oma netosissetulekuks 1000 eurot, varasemaid

finantskohustusi oli kostjal 100 eurot kuus ning ülalpeetavad puudusid. Seega oli kostjal vabaks

kasutamiseks rahalisi vahendeid 900 eurot. Hageja kontrollis ka täiendavalt kostja

krediiditausta, milles kõrvalekaldeid ei nähtunud ja kostjal maksehäireid ei esinenud. Kostja

taotles krediiti summas 360,05 12 kuuks ning kostja tagasimaksed olid vahemikus 34,50 – 35,85

eurot kuus, mis on väikesed summad ning tasumine oli kostjale jõukohane. Kostjale jäi kätte

peale osamakse tasumist vähemalt 864,15 – 865 eurot. Hageja hinnangul ei ole tarbija

krediidivõimelisuse tagamine üksnes krediidiandja vastutada, vaid ka tarbija peab oma

krediidivõimelisust hindama ning tegema enne krediidi võtmist kaalutletud otsuse.

9.

09.10.2024 kohtumäärusega kohus andis pooltele esitada seisukohad ja menetluskulude

nimekirjad ning määras lahendada asi kirjalikus menetluses ning kohtuotsuse kuulutamise ajaks

märkis 04.11.2024 e-toimiku kaudu. Kostja seisukohad

10. Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud

16.01.2024. Kostja ei ole hagile vastust esitanud tänase päevani ning hagile vastu vaielnud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

11. Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja samuti uurinud kohtule esitatud

dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

12. Kohus lahendab esmalt menetlusliku taotluse. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse

rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1 ls1). Antud juhul

on tegemist õigusega, mitte kohustusega. Kohus leiab, et ilma tõendeid hinnates ei ole kohtul

võimalik hagi õigesti lahendada. Seetõttu tuleb vaidlus lahendada sisulise lahendiga.

13. Kohus tuvastas, et kostja sõlmis Tenor OÜ-ga tarbijakrediidilepingu nr 16391, mille

alusel hageja andis kostjale kauba eest tasumiseks krediiti 360,05 eurot, mille kostja pidi

hagejale maksegraafiku alusel perioodil 16.10.2022 – 16.09.2023 tagastama ning tasuma intressi

15 % aastas(dtl 7-8).

14. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku

(krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise

eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Kui

krediidiandjaks on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ning krediidi saajaks tarbija, on

tegemist tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 402 lg 1). Hageja ja kostja vaheline leping vastab

tarbijakrediidilepingu tunnustele. Seega oli kostjal kohustus tagastada hagejale vastavalt

kokkulepitud graafikule kasutuses olev krediit ning sellele arvestatud intress.

15. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS

§ 108 lg 1). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine (VÕS § 101). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Hagiavalduse kohaselt jättis kostja tasumata

põhiosa graafikujärgsed maksed 04.10.2022 arve nr F173189 summas 35,85 eurot (1 osamakse)

tähtaeg 16.10.2022; 03.11.2022 arve nr F174389 summas 34,50 eurot (2 osamakse) tähtaeg

16.11.2022; 02.12.2022 arve nr F175447 summas 37 eurot (3 osamakse 34,50 + viivis 2,50)

tähtaeg 16.12.2022 ja 04.01.2023 arve nr F176426 summas 38 eurot (4 osamakse 34,50+ viivis

3,50) tähtaeg 16.01.2023 (dtl 11-14). Kuivõrd kostja ei tasunud arveid tähtaegselt, saatis hageja

10.01.2023 kostjale meeldetuletuse likvideerida võlgnevus 20.01.2023 ning ühtlasi hoiatas

kostjat, et tasumata jätmise korral ütleb hageja lepingu ennetähtaegselt üles (dtl 15). 20.01.2023

edastas hageja teatise kostjale lepingu ülesütlemise kohta ja palus kostjal võlgnevuse tasuda 14

päeva jooksul, st hiljemalt 03.02.2023 (dtl 16).

16. Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase

täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg

1).

Krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos täiendava tähtaja andmisega pakkuma võimalust

läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele (VÕS § 416 lg 2). Seega on hageja VÕS § 416 lg-st 1

tulenevad tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täitnud.

17. Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098 määruses selgitanud

tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete lahendamist.

18. Poolte lepingus toodud krediidikulukuse määr 29,52 % aastas ei ületa maksimaalset

lubatud määra. Eesti Panga andmetel oli 31.05.2023 (leping sõlmiti 07.09.2023) seisuga

eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,72% aastas. VÕS § 4062 lg 1

esimeses lauses kehtestatud piirmääraks lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,72% = 50,16 %.

Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise

ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

19. Hageja on tõendanud ka, et kostjaga 07.09.2019 lepingu nr 16391 sõlmimisel on

laenuandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet kostja suhtes. Hageja lähtus tarbija

maksevõime arvutamisel eeldusest, et pärast regulaarsete kohustuste täitmist peab tarbijale kätte

jääma vähemalt elatusmiinimum. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu ajal 2023 aastal oli

elatusmiinimumiks 338,20 eurot. Hageja ettevõttesiseselt on kehtestatud, et pärast regulaarsete

kohustuste täitmist peab tarbijale jääma kätte vähemalt 500 eurot kuus ja lisaks iga ülalpeetava

kohta täiendavalt 50 eurot. Kostja kinnitas taotluse esitamisel oma netosissetulekuks 1000 eurot,

varasemaid finantskohustusi oli kostjal 100 eurot kuus ning ülalpeetavad puuduvad. Seega oli

kostjal vabaks kasutamiseks rahalisi vahendeid 900 eurot. Hageja kontrollis ka täiendavalt kostja

krediiditausta, milles kõrvalekaldeid ei nähtunud ja kostjal maksehäireid ei esinenud. Kostja

taotles krediiti summas 360,05 ja 12 kuuks ning kostja tagasimaksed olid vahemikus 34,50 –

35,85 eurot kuus, mis on väiksed summad ning tasumine oli kostjale jõukohane. Kostjale jäi

kätte pärast osamakse tasumist vähemalt 864,15 – 865 eurot. Maakohtule esitatud selgituste ja

tõendite alusel võib järeldada, et laenuandja on enne kostjaga laenulepingu sõlmimist veendunud

kostja krediidivõimelisuses. Eeltoodust tulenevalt on hageja järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

20. Seega vaidlus puudub selles osas, et kostja pole hagejale laenu tagasi maksnud. Vaidlust

ei ole ka põhisumma üle. Kuna kostja ei ole hageja ees oma lepingust tulenevat laenu

tagastamise kohustust täitnud, tuleb kostjalt hagejale kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, §

396 lg 1 ja § 402 lg 1 kohaselt välja mõista põhivõlg summas 379,40 eurot.

21. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib hageja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingust tulenevalt on pooled leppinud kokku

viivise määras 15 % aastas ehk 0,04% päevas. Kuni hagiavalduse esitamiseni on sissenõutavaks

muutunud viivis perioodil 17.10.2022 kuni 06.10.2023 41,09 eurot.

22. Hageja on taotlenud alates 07.10.2023 edasise viivise välja mõistmist kooskõlas TsMS §

367 järgi. Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis

ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni (TsMS

§ 367 ls 1). Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367 ls 2). Hageja taotles hagi

esitamiseks sissenõutavaks muutumata viivise välja mõistmist viivise määraga 15% aastas ehk

0,04 % päevas arvestatuna summalt 379,40 eurot. Kohus rahuldab selle taotluse.

23. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas

379,40 eurot, põhivõlgnevuselt 06.10.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas

41,09 eurot ja põhivõlgnevuselt summas 379,40 eurot tulevikus sissenõutavaks muutunud viivise

0,04 % päevas alates 07.10.2023 kuni kohutuse kohase täitmiseni.

Menetluskulud

24. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.

Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

25. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 140 eurot, mis on põhjendatud menetluskuluks

TsMS § 138 lg 2 kohaselt ja mille peab kostja hüvitama.

26. Hageja on märkinud, et tema lepingulise esindaja kulu on 981,67 eurot ilma käibemaksu

(õigusabi on osutatud 5 tundi 10 minutit, hinnaga 190 eurot tund ilma km). Hageja esindaja

puhul on tegemist vandeadvokaadiga.

27. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, hageja esindaja teostatud

toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud

juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses, samuti

kohus leiab, et vandeadvokaadi tunnihind on Riigikohtu praktikaga kooskõlas. Riigikohus on

03.04.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-3785 (p-s 31.4) leidnud, et lepingulise esindaja

põhjendatud tunnihinnaks on 200 eurot ilma käibemaksuta, mis on juba mõnda aega tagasi.

Elukalliduse kasv on üldteada ning Riigikohtu viidatud lahend ei sätesta menetluskulude

piirmäära, vaid üksnes hinnangu, kas tunnitasu 200 eurot on põhjendatud. Ei ole välistatud, et

Riigikohus peab täna põhjendatuks ka kõrgemat tunnihinda eriti arvestades seda, et tegelikus

käibes olevad õigusabi tunnihinnad võivad olla ka 100 eurot kallimad. Põhjendatud esindaja kulu

on seega 981,67 eurot.

28. Kokku on hageja põhjendatud kulud 1121,67 eurot (140+981,67), mille peab kostja

hüvitama.

29. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

30. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik