2-24-11828/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKuulutada välja I.A pankrot 4. novembril 2024 kell 09.15 ning algatada I.A Nimetada I.A pankrotihalduriks A.U (Advokaadibüroo A.U OÜ; Lelle 24, Tallinn;
Legislator headnote
AI generated2-24-11828/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kuulutada välja I.A pankrot 4. novembril 2024 kell 09.15 ning algatada I.A Nimetada I.A pankrotihalduriks A.U (Advokaadibüroo A.U OÜ; Lelle 24, Tallinn;
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Anastassia Stalmeister
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 4. november 2024
Tsiviilasja number
2-24-11828
Tsiviilasi
I.A maksejõuetusavaldus
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise
menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja (võlgnik): I.A (isikukood XXX) (elukoht
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-
post:xxx; tel: xxxxxxxxxx)
Usaldusisik:
A.U
(Advokaadibüroo A.U OÜ;
Lelle 24, Tallinn; e-post: usaldusisik@.uska.ee, tel:
56 221 091)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada võlgniku I.A maksejõuetusavaldus.
2. Kuulutada välja I.A pankrot 4. novembril 2024 kell 09.15 ning algatada I.A
kohustustest vabastamise menetlus.
3. Nimetada I.A pankrotihalduriks A.U (Advokaadibüroo A.U OÜ; Lelle 24, Tallinn;
e-post: usaldusisik@uska.ee, telefon 56 221 091). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab
usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
4. Kohustada I.A andma võlgniku vande 26. novembril 2024 kell 13.15 (asukohas
Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi tn 4, Tartu, saal 206-1).
5. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 26. november 2024 kell 13.15
(asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi tn 4, Tartu, saal 206-1).
6. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks
pankrotivara nimekiri.
7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu
suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on
kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded
ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti
väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest
ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded
rahuldatakse viimases järgus.
Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid
avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate
kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes
pankrotihaldur.
8. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi
kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
9. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes
pankrotihaldur.
10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema
mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;
viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte
varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet
oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku
maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2).
Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata
jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,
sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet
võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti
väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata
sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
11. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 4.
novembriks (esimene aruanne esitada 4. novenbril 2025).
12. Jätta menetluskulud I.A kanda.
13. Määrata usaldusisiku A.U tasuks 1400 eurot, millele lisandub käibemaks 308
eurot, s.o kokku 1708 eurot.
14. Hüvitada A.U-le usaldusisiku tasu 739 eurot 20 senti (millele lisandub käibemaks
162 eurot 62 senti, koos käibemaksuga 901 eurot 82 senti) menetlusabi korras Eesti
Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (Advokaadibüroo A.U
OÜ (registrikood 16766827), konto nr EE767700771009282569, AS-is LHV Pank).
15. Mõista I.A pankrotivara arvelt välja usaldusisik A.U tasu 806 eurot 18 senti
(koos käibemaksuga) Advokaadibüroo A.U OÜ kontole nr EE767700771009282569 AS-
is LHV Pank.
16. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega
pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
17. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
18. Toimetada määrus kätte I.A-le ja A.U-le ning saata täitmiseks resolutsiooni p 14
osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord
Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada
määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu
Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu
määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik,
võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest
arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD
1. I.A (avaldaja, võlgnik) esitas 2. augustil 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse
pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse
kohaselt on võlgnikul kohustusi 23 619 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 979 eurot,
töövõimetoetus 351 eurot 75 senti ning lastetoetus 80 eurot, s.o kokku 1410 eurot 75 senti.
Võlgniku igakuised kulud on 562 eurot. Võlgnikule kuulub sõiduauto Volvo V70, reg.nr
023TNY, ehitusaasta 2006. Võlgniku maksejõuetuse põhjusteks on endise elukaaslase poolt
võlgniku nimele võetud laenud ja rahatrahvid, mis olid saadud võlgniku autoga.
2. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest
vabastamise menetlus.
Võlgnikul on kohustusi vähemalt 24 433 euro 51 sendi ulatuses. Alates 2024. a on võlgnik
töötu ning tema ainsaks sissetulekuks on töövõime- ja peretoetused. Võlgnik kasutab sõidukit,
mille omanik on Primero Finance OÜ. Võlgnikul oleks õigus laenulepingu täitmise korral
sõiduk omandada, kuid sellel ei ole rahalist mõtet, kuivõrd lepingu alusel tasumisele kuuluvad
nõuded ületavad sõiduki väärtust. Võlgnik on teatanud, et kavatseb sõiduki krediidiandjale
tagastada. Tõenäoliselt jääb võlgnikule Primero Finance OÜ ees rahalisi kohustusi ka pärast
sõiduki tagastamist. Võlgnikule kuuluvad väidetavalt nõuded A. M. vastu, kuid nende
sissenõudmise perspektiiv on olematu. 24. oktoobril 2023 on välja kuulutatud A. M. pankrot
ning võlgnik ei ole oma nõudeid A. M. pankrotimenetluses esitanud. Samuti ei ole enam
võimalik taotleda nõuete esitamise tähtaja ennistamist pankrotiseaduse (PankrS) § 102 alusel,
kuivõrd A. M. pankrotihaldur on esitanud lõpliku võlausaldajate nimekirja kohtule
kinnitamiseks 15. aprillil 2024.
Usaldusisik leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2). Võlgniku peamise
konto väljavõttelt nähtub, et võlgnik on võtnud laene, mis on ära tarbitud restoranides,
tanklates, poodides, meelelahutusasutustes ja -üritustel. Puuduvad tõendid, et laene võttis
võlgniku nimel A. M. võlgniku teadmata. Võlgnik on olnud laenude võtmisel hoolimatu ja
elanud üle oma rahaliste võimete. Võlgnikul on olnud laenude võtmise ajal väike sissetulek
(miinimumpalgaga samas suurusjärgus). Maksejõuetuse põhjuseks on vastutustundetu
finantskäitumine. Võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud ka võlgniku krediidiandjate
tegevus. Võlgniku krediidiandjad pole tõenäoliselt järginud vastutustundliku laenamise
põhimõtet. Usaldusisik peab tõenäoliseks, et krediidiandjad ei ole võlgniku sissetuleku suhtes
suurte laenude väljastamisel võlgniku krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnanud.
Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu (PankrS § 22 lg 5).
Usaldusisik ei tuvastanud, et võlgniku suhtes esineksid FiMSi § 45 lg-s 3 sätestatud asjaolud.
KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku avaldus tuleb
rahuldada, välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise
menetlus.
4. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja
võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja
FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise
menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus
algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
FIMS § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja
pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FIMS-is ei ole
sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada
võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust
olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik
on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis
eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
5. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate
sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Usaldusisiku aruande
kohaselt on võlgnikul kohustusi 24 433 eurot 51 senti.
Võlgniku nõuded on muutunud sissenõutavaks, nõuete aluseks on jõustunud kohtulahendid
ning nõuete alusel on algatatud täitemenetlused. Võlgnikul puudub kohustuste täitmiseks
sissetulek ning vara. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Kohus selgitas võlgnikule 30. oktoobri
2024. a ärakuulamisel menetluse kulgu ja võlgniku kohustusi. Samuti selgitas kohus, et
võlgnikul tuleb üle vaadata oma kulutused, põhjendatud ei ole maksejõuetuse olukorras
kulutada suuri summasid iluprotseduuridele (nt juuksehooldusele).
Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja
kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid
välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Asja materjalidest ei nähtu FIMS § 45 lg-s 3
sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.
Kohus selgitab, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida, võib kohus omal
algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest
keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist
(FIMS § 49 lg 8).
Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses
(vastutustundetu ja oma maksevõimet ületavate laenude võtmine), kuivõrd tuvastatud ei ole
kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. Maksejõuetuse tekkimisele on aidanud kaasa
võlgniku poolt vastutustundetu laenude võtmine eelmiste laenukohustuste täitmiseks.
6. Kohus nimetab pankrotihalduriks A.U, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks
nimetamiseks.
FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid
pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses
võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise
järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes
või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,
kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
7. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada
halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.
PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast
pankrotivara. Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete
täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pankroti
väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse
eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).
Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik,
sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata
jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud
kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).
Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale
teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti
väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse
kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku
vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule
kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgnik peab
osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel
kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87).
PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega
sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes
kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui
võlgnik ei täida teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub
pankrotivara käsutamise keeldu).
8. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 26. november 2024. a
kell 13.15 (PankrS § 78 lg 1).
9. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded
(FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).
10. Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule
esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt
õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne
võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.
Kohus määrab vande andmise ajaks 26. november 2024. a kl 13.15.
11. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise
menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest
vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja
kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule
täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.
Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli
aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada
oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe
aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse
ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses
(FIMS § 49 lg-d 1–3).
Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest
tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema
mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et
kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne
tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest
ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise
ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete
rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult
kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata
saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma
tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12. FIMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku
pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud
pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega
seotud kulud.
PankrS § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri
või usaldusisiku kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või
maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus
lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku
vara arvelt).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja/võlgniku
enda menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid
talle ei hüvitata.
13. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1400 eurot, millele lisandub
käibemaks.
FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille
suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni
maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud
kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete
kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23
lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei
jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste
hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt
arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.
Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille
suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri
ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise
halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning
põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise
aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega
seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).
PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele
viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest
alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11
sätestatust.
14. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 11,2 tundi tunnitasuga
125 eurot, millele lisandub käibemaks, tasu kokku koos käibemaksuga 1708 eurot. Kuna
võlgnikul puudub raha usaldusisiku tasumiseks, taotles usaldusisik tasu osalist hüvitamist riigi
vahenditest.
Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete
mahtu (usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade nimekirjaga), põhjalikkust ja
keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku ajakulu 11,2 tundi on vajalik ja
põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära
(praegusel hetkel piirmäär 164 eurot).
PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise
määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh
juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane
käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole
Advokaadibüroo A.U OÜ-le, mille kaudu ta tegutseb. Registri andmetel on Advokaadibüroo
A.U OÜ käibemaksukohustuslane (nr EE102630938). Seetõttu määrab kohus usaldusisiku
tasuks 1708 eurot (koos käibemaksuga).
15. Usaldusisik taotles tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja
PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja
võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse
raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja
kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole
piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks
määrata usaldusisiku tasu hüvitamine osaliselt riigi vahenditest.
Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh
seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi
vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma
Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi
vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi
vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,
mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja
kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel
kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja
arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või
maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate
toimingute katteks.
Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 11,2 tunni eest
summas 739 eurot 20 senti (11 tundi 12 minutit (11,2 tundi) X 2 X 33), s.o koos
käibemaksuga 901 eurot 82 senti. Ülejäänud ulatuses 806 eurot 18 senti (1708 – 901,82) tuleb
usaldusisiku tasu mõista välja pankrotivara arvelt.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anastassia Stalmeister
kohtunik