2-22-14467/186 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

04.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-14467

Kohtuasi

Q.B avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks T.A

hariduse küsimustes

P.C avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks T.A ja

J.L-i viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.08.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

P.C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I Q.B (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Sofja Pevzner-Belošitski

Avaldaja II P.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kelli Ristal

Puudutatud isikud:

1) T.A (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

2) J.L (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

3) Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu),

lepinguline esindaja C. A

4) Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu),

lepinguline esindaja W.F

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde P.C 06.09.2024 määruskaebusele lisatud tõendid (dtl

1174–1179), P.C 08.10.2024 menetlusdokumendile lisatud tõendid (dtl 1188–1189)

ning Q.B 20.09.2024 seisukohale lisatud tõended (dtl 1132–1133).

2-22-14467

2. Jätta Harju Maakohtu 22.08.2024 määruse resolutsiooni p-d 2, 3 ja 4 muutmata.

3. Jätta P.C määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi

korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Q.B avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Q.B (ema) esitas 28.09.2022 Harju Maakohtule avalduse ema ja P.C (isa) ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks T.A (tütar) suhtes ja tütre hariduse küsimustes

ainuhooldusõiguse üleandmiseks emale.

Avalduse kohaselt on emal ja isal kaks ühist last: XX.XX.XXXX sündinud tütar ja

XX.XX.XXXX sündinud J.L (poeg). 2017. a kolis isa alaliselt elama Küprosele ning ei ole

sellest ajast alates laste igapäevaelus osalenud. Isa näeb lapsi keskmiselt kaks nädalat aastas,

kui lapsed käivad tema juures puhkamas. Vanemad lahutasid 2018. a abielu. Ema soovis

2019. a panna tütre Avatud Kooli, kuid isa ei olnud sellega nõus, ja laps alustas õpinguid

XXX. Isa oli vastu sellele, et laps alustaks õpinguid eesti keeles. Pärast kolme kooliaastat

leiab ema, et tütrele valitud kool ei ole sobilik ja ta soovib panna tütre teise kooli. XXX asub

teises linnaosas, mistõttu tütrele ja emale on koormav seal käia. Kool ei kasuta kaasaegseid

õppevahendeid ning õpikäsitlusi, samuti on kooli praktikas tavaline õpetajatele kingituste

tegemine. Tegemist on erakooliga ja kooli eest tasumise kohustuse võttis enda peale isa –

emal puuduvad sellised võimalused. Samas on isal tekkinud rahalised probleemid ja ema e-

postile tulevad meeldetuletused arvete tasumata jätmise kohta. On tekkinud olukord, kus ema

peab isale arvete tasumist meelde tuletama. Isa on teatanud, et tal ei ole võimalust tasuda teise

lapse erakooli arveid. Seega tekib tulevikus olukord, kus lapsed peavad hakkama käima

erinevates koolides.

Alates 2022. a kevadest on ema küsinud isalt luba viia tütar üle teise kooli, kuid isa on sellest

keeldunud. Ema leidis, et tütar peab jätkama õpinguid eestikeelses koolis ja pani tütre alates

01.09.2022 YYYsse. Valitud kool on tütre elukoha lähedal, tütre ja ema mõttemaailmaga

ühtiv ning arvestab tütre kunstiandega. Kool võimaldab osaleda erinevates huviringides. Et

laps tuleks keelebarjääriga paremini toime, otsustas ema kooli nõudmisel jätta tütre 3. klassi

kordama. Ühe aastaga omandab tütar paremini eesti keele ning järgmistel aastatel ei takista

keeleteadmised hariduse omandamist. Tütrel läheb YYYs hästi, talle meeldib koolis käia, tal

on seal sõbrad ja õpimotivatsioon on kõrge. Lisaks on tütrel varasemaga võrreldes paremad

võimalused huvihariduse omandamiseks: kunstikool, muusikaõpe ja teatriring asuvad samuti

kooli ja kodukoha vahetus läheduses.

2-22-14467

Kui isa sai tütre YYYs õppima asumisest teada, võttis ta ühendust kooli õppealajuhatajaga.

Isa nõuab, et tütar jätkaks õpinguid XXX. Vanemad ei ole võimelised kooli valiku küsimuses

kokku leppima, mistõttu ema leiab, et vaidlus tuleb lahendada kohtu abiga. Ema soov on

sarnased vaidlused ka tulevikus ära hoida. Ema palub kohtul lõpetada vanemate ühine

hooldusõigus tütre hariduse küsimuses ja anda ainuhooldusõigus selles osas üle emale.

Menetlusosaliste seisukohad ema avalduse kohta

2. Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) 01.12.2022 arvamuse kohaselt ei ole ema

avaldus põhjendatud. Eestkosteasutuse esindaja vestles ema, isa ja tütrega. Tütar väljendas

soovi jätkata õppimist XXX, kuna koolivahetusega kaotaks ta ühe õppeaasta. Lisaks tõi tütar

esile, et XXX on uus kool, YYY aga vana, ning et XXX on tütrel sõbrad ja klassikaaslased,

kellega ta soovib edasi suhelda.

3. Isa leidis 08.12.2022 seisukohas, et ema avaldus tuleb jätta rahuldamata. Isa väitel valetab

ema tütre soovide kohta ja manipuleerib tütrega, et tütar kinnitaks ema väiteid. Tütar on

korduvalt lastekaitsespetsialistidele ja isale kinnitanud, et ta soovib oma vanas koolis edasi

käia. Tütar ei soovi õppida uues koolis ja keeles (s.o eesti keel), mida ta piisavalt ei valda.

Uue kooli valik on ema kinnisidee, mis ei ole lapse huvides. Emal puuduvad pädevus ja

teadmised hindamaks XXX õppekvaliteeti.

Isa elab Küprosel oma töökoha tõttu. Isa ei osale seega iga päev laste elus füüsiliselt, kuid

teeb seda sidevahendite kaudu. Isa suhtleb lastega praktiliselt iga päev, vahel isegi mitu korda

päevas. Ebaõige on ema väide, et isa veedab lastega koos ainult kaks nädalat aastas. Isal on

aastas 20 tööpäeva puhkust, mille ta püüab veeta lastega. Ajavahemiku 11.08.2021–

26.11.2021 veetis isa pojaga haiglas, kus pojale tehti raske operatsioon (ema helistas, et poeg

on Odessas haiglas ning isa katkestas koheselt oma töö ja lendas Odessasse). Ajavahemikul

09.12.2021–16.12.2021 veetis isa lastega Tallinnas aega, sest oli poja sünnipäev. 15.05.2022–

21.05.2022 veetis isa lastega Tallinnas aega, sest oli tütre sünnipäev. 18.08.2022–01.09.2022

veetsid lapsed isaga aega Küprosel. Isa tuleb Tallinnasse ka ajavahemikeks 12.12.2022–

18.12.2022 ja 29.12.2022–05.01.2023. Isa on alati emaga lastega seotud küsimusi viisakalt

arutanud. Ema seevastu katkestab suhtluse või kasutab ebatsensuurseid väljendeid, kui ta ei

saa enda soovitud tulemust või kui isa arvamus ema omaga ei ühti.

Isa arvates oleks eestikeelsesse kooli minek tütre jaoks traumeeriv, mistõttu ta tegi emale

ettepaneku, et tütar võiks õppida veel ühe aasta samas koolis ja kui olukord ei muutu, valivad

vanemad koos tütrele uue kooli. Sellele järgnevalt teatas ema, et tütar vanasse kooli tagasi ei

lähe. Ema otsustas tütre õppetööst täielikult eemaldada ning tütar ei osalenud mõnda aega

ühegi kooli õppetöös. Selline otsus ei olnud tütre huvides ja näitab, et ema soovib saada oma

tahtmist ka juhul, kui see ei ole laste huvides.

Kooli valik on ühe või paar korda otsustamist vajav küsimus, mistõttu ei ole põhjust isalt tütre

hariduse küsimustes hooldusõigust jäädavalt ära võtta. Ema on püüdnud jätta kohtule muljet,

et isa on selle vastu, et lapsed õpivad eesti keelt ning ema, kes on rahvuselt ukrainlanna, peab

oluliseks, et lapsed eesti keelt oskaksid. Tegelikult ei ole isa selle vastu, et lapsed õpivad eesti

keelt. Isa ja lapsed on Eesti Vabariigi kodanikud.

YYYsse minekuks ei kulu tütrel oluliselt vähem aega kui XXX minekuks. Kooli

vahetamiseks puudub objektiivne ja lapse huve puudutav põhjus. Jätkata tuleks senise

elukorraldusega, kus tütar õpib edasi XXX ning vanematel säilib ühine hooldusõigus kooli

valiku küsimuses. Ainuotsustusõiguse andmine ühele vanemale on äärmuslik vahend, mille

2-22-14467

puhul tütar jääks ühe vanema meelevalda. Ema avaldusega taotletav eesmärk ei vasta tütre

huvidele.

4. Tütrele riigi õigusabi korras määratud esindaja 08.12.2022 seisukoha kohaselt ei ole ema

avaldus põhjendatud. Kui ema leiab, et tütre kooli tuleb vahetada, oleks ema pidanud selle

küsimusega varem tegelema hakkama. Kooli vahetus keset õppeaastat on tütre jaoks koormav.

Ema ei ole esile toonud, miks tuleb kooli vahetada kooliaasta keskel.

Esindaja vestles tütrega eesti keeles, kasutades lihtsamaid sõnu, kuid tütar ei mõistnud

esindaja räägitut, mistõttu nad jätkasid vestlust vene keeles. YYYs toimub õppetöö eesti

keeles, kuid tütre keeleoskuse tase ei võimalda esindaja hinnangul tal eesti keeles õppida.

Tütar ei saaks õppematerjalidest ja õpetajatest aru. Tütar tuleks koolivahetuseks ette

valmistada.

5. Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) esitas 13.12.2022 arvamuse, milles

märkis, et isa osaleb tütre elus, suhtleb tütrega ning tütar on peamiselt isa ülalpidamisel. Ema

ei tööta ja on pikaajaline toimetulekutoetuse saaja. Isa lähenemine ja probleemide

lahendamise viis on mõistlik: ta lähtub oma tütre võimalustest, soovidest ning vajadustest.

Ema avaldus isalt tütre haridust puudutavates küsimustes hooldusõiguse äravõtmiseks on

põhjendamatu. Vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine tagab, et ema lähtub hariduse

küsimuste otsustamisel tütre huvidest, riivamata lapse õigusi ja kohustusi.

Isa avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

6. Isa esitas 13.03.2023 maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ning tütre ja poja viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes

ainuhooldusõiguse isale üleandmiseks, õigusega viia lapsed elama isa juurde Küprose

Vabariiki.

Avalduse kohaselt jäid tütar ja poeg pärast vanemate lahutust elama ema juurde Tallinnasse.

Abielu ajal ema tööl ei käinud. Isa asus tööle Küprose Vabariigis ja elab siiani püsivalt

Küprosel, Limassolis. Abielu lõppes ema uue suhte tõttu. Pärast lahutust ema tööle ei läinud

ja isa proovis ema aidata, et uue elukorraldusega hakkama saada. Isa andis emale 10 000

eurot, et õppida ja seejärel tööle minna, ning ostis emale auto. Ema ei kasutanud saadud raha

õppimiseks, vaid kulutas selle reisimisele koos oma uue elukaaslasega. Autoga tegi ema

avarii, mistõttu auto läks mahakandmisele. Lapsed muutusid emale pärast lahutust koormaks,

sest segasid tema uut suhet. Seetõttu tegi isa 2018. a alguses emale ettepaneku, et võtab toona

2-aastase poja ja 5-aastase tütre enda juurde Küprosele elama. See ei olnud aga võimalik, sest

isal puudusid sobivad elamistingimused. Lastel oli Tallinnas elukoht, mille üüri tasus ja tasub

ka praegusel ajal isa, ning lasteaiakohad, kus nad olid harjunud käima. Küprosel oleks lapsed

pidanud minema kreekakeelsesse lasteaeda, mis oleks lastele olnud liiga suur muutus. Siiski

oli isa nõus lapsi enda juurde võtma ja asus oma elu Küprosel selleks ümber korraldama.

2018. a teiseks pooleks oli isa oma elukorraldust muutnud selliselt, et see võimaldas tal võtta

lapsed enda juurde, kuid selleks ajaks oli ema meelt muutnud ja keeldus sellest, et lapsed

asuksid elama isa juurde. Ema muutis meelt, sest tema uus suhe oli selleks ajaks juba

lõppenud. Ema ja isa vahel on sellest ajast alates erimeelsused laste elukoha, hariduse ja

kasvatamise küsimustes. Isa on teinud emale järjepidavalt ettepanekuid, et lapsed või

vähemalt poeg elaks tema juures. Ema on sellest keeldunud.

Kuna ema ei käinud tööl ka pärast abielu lõppemist, asus ta kasutama isa rahaallikana, kes

kõik tema kulud kinni maksaks, tuues ettekäändeks, et lapsed elavad temaga. Raha saamiseks

2-22-14467

kasutab ema lapsi väljapressimisvahendina. Kuigi nüüdseks on emal väidetavalt töökoht, ei

ole sellest saadav tasu piisav. Ka pärast seda, kui isa on tasunud emale 500 eurot kuus ning

maksnud kooli, lasteaia ja huviringide arved, samuti andnud raha oma emale, kes on ostnud

lastele praktiliselt kõik riided, käib ema siiski linnaosast toimetulekutoetust küsimas ja toidab

lapsi toiduabipakkidest saadavate toiduainetega. See on tekitanud isa ja ema vahel pingeid,

mille pärast kannatavad ennekõike lapsed. Isa leiab, et lapsed ei peaks elama alla

toimetulekupiiri, kuna nende ema ei soovi otsida endale püsivat töökohta. Samuti ei saa

eeldada, et isa jääbki pärast lahutust ema ülal pidama. Lisaks on vanematel erimeelsused

selles, mis on laste kasvatuses kohane ja mis mitte. Poolte vahel tekitab teravaid erimeelsusi

ema käitumine ja hoiakud, mis isa hinnangul ei ole lapsevanemale kohased ja annavad lastele

halba eeskuju. Isa leiab, et selline elukorraldus ei saa jätkuda, kuna ei ole laste huvides. Isa

soovib, et lapsed elaksid tema juures Küprosel, kus lastele on tagatud korralikud

elamistingimused, vajalik hoolitsus ja haridus erakoolis.

Vanemad elavad lahus ja erinevates riikides. Et tagada laste heaolu, on põhjendatud vanemate

hooldusõigus laste suhtes laiemalt üle vaadata ning muuta seda selliselt, et tulevikus saaks

vanem, kellega lapsed elavad, õiguse otsustada lapsi puudutavate oluliste küsimuste üle, mida

vanematel, kes ei ela koos ja samas riigis, oleks keeruline ühiselt otsustada (ennekõike laste

viibimiskohta, haridust ja tervist puudutavad küsimused).

Ema on rikkunud tütre õigust koolis käia. Kuna emal tekkisid konfliktid XXX, soovis ema

tütre kooli vahetada. Isa ei olnud sellega nõus, kuna tütar oleks sellisel juhul pidanud jääma

klassi kordama ning asuma õppima eesti keeles, mida ta piisavalt ei oska. Seejärel oli tütar

neli kuud õppetööst eemal, kuna ema takistas tütrel kooli minna. Ema käitumist ei suutnud

muuta ka lastekaitsespetsialistide selgitused. Tütar asus 4. klassis õppima alles 2022. a

detsembris, mil kohus tegi emale ettekirjutuse ja kohustas teda soodustama tütre naasmist

XXX ja seal õppetöö jätkamist. Kõik see tekitas tütres stressi ja segadust. Tütrel tekkis

lojaalsuskonflikt ning ta hakkas isaga suhtlust vältima. Lastekaitsespetsialistile tunnistas tütar,

et ta kardab ema reaktsiooni, kui ta ei käitu või ei ütle nii, nagu ema soovib. Eeltoodust

nähtub, et ema ei tegutse laste huvides, vaid kahjustab lapsi, tehes otsuseid enda

emotsioonidest lähtuvalt.

Isa saab Küprosel tagada lastele hariduse ühes kohalikest erakoolidest, kus õppetöö toimub

inglise keeles. Isal on võimalus lapsi iga päev kooli viia ja sealt ära tuua. Lastel oleks isa

juures elades turvaline. Isa suudab võrreldes emaga pakkuda lastele oluliselt paremaid

elamistingimusi. Isa elab majas, kus on viis tuba. Mõlemal lapsel oleks tema juures elades

oma tuba. Ema elas kuni 2023. a märtsini kahetoalises korteris, kus on väga väike köök ja

halvad tingimused hügieeni eest hoolitsemiseks. Emal oli oma magamistuba, kuid lapsed

elasid ja ööbisid elutoas. Ema informeeris 05.03.2023 isa, et on üürinud samas majas uue

korteri, mis on kolmetoaline. Korteri üür on kõrgem ja ka kommunaalkulud suuremad. Kuna

emal puudub regulaarne sissetulek ja saadav sissetulek on väike, langeb ema ja laste

toimetulekuvõime veelgi. Juba praegu elavad nad alla toimetulekupiiri, sest ema küsib riigilt

toetust isegi siis, kui avaldaja on maksnud praktiliselt kõik lastega seotud kulud ja katnud ka

üürikulu. Lapsed ei tohiks elada toimetulekupiiri lähedal, eriti olukorras, kus seda saaks

vältida sellega, et lapsed elaksid isa juures. Poeg on korduvalt isale öelnud, et soovib elada

tema juures. Vaatamata sellele, et isa on viimased aastad elanud eemal, on isa ja laste

vahelised suhted väga lähedased.

Vanematel on ületamatud erimeelsused laste kasvatamise ja hariduse küsimustes. Isa soovib,

et lastest kasvaksid iseseisvad ja haritud inimesed, kes lähtuksid põhimõttest, et oma eluga

tuleb ise hakkama saada ja oma otsuste ja tegude eest tuleb vastutust kanda. Ema seevastu

2-22-14467

sisendab tütrele, et oluline on ainult kunst ja tantsimine, ning see, kas tütar oskab reaalaineid

ja keeli, ei ole üldse oluline. Isa ei ole selle vastu, et tütar tegeleb kunsti ja tantsimisega, kuid

leiab, et selle kõrvalt tuleb ka teisi õppeaineid korralikult õppida, ja mida iganes lapsed

täiskasvanuna otsustavad oma eluga teha, peavad nad ise hakkama saama.

Ema lähtub põhimõttest, et kõike, mis võimalik, tuleb enda kasuks ära kasutada (nt petta riiki,

et saada toetusi; elada teiste kulul; manipuleerida, et saada oma tahtmist jne). Näiteks 2021. a

novembris teatas ema isale, et korteri üüriraha tuleb hakata tasuma tütre pangakontole. Hiljem

selgus, et ema sai sellisel viisil kohalikult omavalitsuselt rohkem sotsiaaltoetust. Isa jaoks ei

ole taolised hoiakud aktsepteeritavad ja ta ei soovi, et ka lapsed muutuksid sellisteks.

Isale ei ole vastuvõetav, et ema sisendab tütrele, et oma alasti keha avalikult eksponeerimine

on normaalne. Isa leiab, et tütar on veel liiga noor, et sellest adekvaatselt aru saada ja mõista,

kust jookseb mõistlikkuse piir. Samuti vaatab ema koos lastega filme, mis ei ole nende

vanusele sobivad.

Poeg, olles isa avalduse esitamise ajal 7-aastane, ei oska siiani lugeda eesti ega vene keeles.

Ema ei panusta laste haridusse ega soodusta nende õppimist. Ema ei õpi koos lastega, vaid

laseb neil piiramatult multifilme vaadata ja telefoniga mänge mängida.

Kui isa on käinud Eestis või kui lapsed on tulnud Küprosele, on lapsed olnud pesemata ja

hoolitsemata. Sama kinnitavad ka isa õde ja ema, kes on laste eest hoolitsenud sel ajal, kui

ema on reisil käinud.

Menetlusosaliste seisukohad isa avalduse kohta

7. Ema 13.04.2023 seisukoha kohaselt ei nõustu ema isa avalduse nõuete ega selles toodud

etteheidetega. Ema panustab laste kasvatusse ja haridusse ning on oma elu pühendanud laste

heaolule. Ema kolis Eestisse, kui ta oli esimese lapse ootel ja äsja isaga abiellunud. Abielu

ajal pühendus ema täielikult laste ja pere eest hoolitsemisele, samal ajal kui isa tegi karjääri.

Isa veetis kodus vähe aega, ei pühendunud laste eest hoolitsemisele ega andnud emale

võimalust sotsialiseerumiseks, töökoha otsimiseks ning ühiskonda sulandumiseks. Isa ei

abistanud ema kodus ja majapidamises, istudes selle asemel igal õhtul arvuti taga, mängides

mänge ja juues alkoholi. Alkoholi tarbimisest tekkisid esimesed probleemid. Teiseks tülide

allikaks oli isa pidev pokkeri mängimine, mille peale kulus ka pere ühist raha. 2017. a lõpus

teatas ema isale soovist abielu lahutada. Samal ajal lõppes isa karjäär Eestis. Isa võttis ette

kahenädalase ärireisi Küprosele ja Eestisse tagasi ei tulnud. Nagu hiljem selgus, hakkas isa

pärast kaht nädalat Küprosel elama koos teise naisega, olles veel abielus. Isa teatas, et jääb

Küprosele elama ja eraldab emale 10 000 eurot hariduse jaoks. Isa oli mures, et ema soovib

alustada ühisvara jagamist, seega kokkuleppe alusel pidi isa aitama ema laste ülalpidamisega,

kuni ema omandab haridust ning suudab jalad alla saada. Mõistes, et ema jääb Tallinnasse

üksinda (emal ei ole Eestis sõpru, vanemaid ega sugulasi, kes saaksid teda aidata), oli isa

valmis ostma emale ka kasutatud auto.

Ema ei ole olnud nõus, et lapsed kolivad täielikult isa juurde. Arutamisel on olnud erinevaid

lahendusi, sh rohkema aja veetmine Küprosel, ema ja laste võimalik kolimine Küprosele jms,

kuid need arutelud olid mitu aastat tagasi. Viimastel aastatel ei ole isa soovinud Küprosele

kolimise võimalust arutada ja laste kolimine Küprosele ilma emata ei ole kunagi arutamisel

olnud. Vaatamata sellele, et isa on andnud lubaduse toetada ema ja laste elu materiaalselt, on

rahaülekanded vähenenud. Enamus igapäevaseid kulutusi nagu kommunaalmaksed,

apteegikulud, toit, riided, auto hooldus ja puhkused jäid ema kanda ja ema sai sellega ka

2-22-14467

hakkama. Lapsed on saanud kõik vajaliku – neil on mänguasjad, riided, kvaliteetne toit,

meelelahutus ja huviringid.

Isa on teinud etteheiteid, et emal ei ole normaalset töökohta. Üksikemana kahe väikse lapse

kõrvalt head töökohta leida on raske. Ema kanda on laste kasvatamine, trennidesse viimine,

huviringid, kodutööd ja haiguslehed. Lisaks on ema suutnud omandada haridust ja rakendada

seda selliselt, et see toob talle sissetulekut. Ema kanda jäi ka COVID-viiruse aeg, kus ta pidi

olema kahe lapsega kodus, aitama neid õppimisel ning tagama neile tervisliku keskkonna,

toidu, ravimid jne. Asjaolu, et ema on saanud sotsiaaltoetusi, ei saa olla aluseks

hooldusõigusega manipuleerimiseks või emale etteheidete tegemiseks. Vastupidi,

sotsiaaltoetuste taotlemine näitab, et ema suudab tegeleda probleemidega, et tagada lastele

paremad tingimused.

Ema panustab laste haridusse. Ema soovib viia lapsed üle eestikeelsesse kooli ja on selleks

isalt nõusolekut küsinud. Isa on keeldunud, kuna ei soovi tütrele stressi seoses õppekeele

muutmisega. Samas soovib isa oma avaldusega saavutada laste terve elukeskkonna

vahetamise ja viia lapsed Küprosele kooli, kus õppekeel on inglise keel ning kus on täiesti

teine kultuuriline ja sotsiaalne keskkond. Viia lapsed oma kodust teise riiki, kus nad ei ole

kunagi elanud, kus neil ei ole sõpru ja kõik toimub inglise keeles, ei oleks laste huvides.

Ei vasta tõele, et ainult isa sugulased ostavad lastele riideid. Enamuse riietest ja muudest

vajalikest tarvetest on lastele ostnud ema. Ema töötab psühholoogilise ja vaimse heaolu

valdkonnas laste, noorte ja täiskasvanutega. Ema on sõlminud töövõtulepinguid ning on

teinud koostööd MTÜ Pagulasabi, Kunstiakadeemia ning noortekeskustega. Samuti tegeleb

ema erapraktikaga, aidates naisi tundma oma keha ning parandama psühholoogilist

enesetunnet. Ema sissetulek on väike, kuna ta on pidevalt lastega. Lapsed on ema jaoks

prioriteet.

Lapsed on teadlikud, et ema töö on poseerimine kunstnikele. Lapsed teavad sellest mõõdukalt

ning suhtuvad sellesse rahulikult ja lugupidavalt.

Väited, et lapsed on hoolitsemata või pesemata, on ebaõiged. Lastel võivad vahel olla käed

mustad, nt kui nad on just tulnud lasteaiast ja teinud kunstitöid, kuid nendel hetkedel tehtud

fotod ei tõenda, et lapsed oleksid üldiselt hoolitsemata.

8. Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) 17.04.2023 arvamuse kohaselt on isa

avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning laste viibimiskoha ja hariduse

küsimustes isale ainuhooldusõiguse üleandmiseks põhjendatud, kuigi see tooks laste jaoks

kaasa suured elumuutused. Ema kuritarvitas tütre hooldusõigust, kui ei lasknud 2022. a

sügisel tütrel õppetöös osaleda. Isa on näidanud üles vastutustundlikkust laste

haridusküsimustes ning on valmis võimaldama lastele rahvusvahelise hariduse Küprosel.

Laste huvides on suhelda mõlema vanemaga, kuid omada kindlat ja turvalist elukohta selle

vanema juures, kes tagab lastele sobiva elukorralduse ja eakohase arendamise, järelevalve ja

ülalpidamise. Eeltoodud tingimusi suudab lastele paremini pakkuda isa. Laste tervise

küsimustes vanemate vahel erimeelsusi ei ole, mistõttu tervise küsimustes vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks alus puudub.

2-22-14467

9. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja 05.05.2023 seisukoha kohaselt tuleks isa

avaldus jätta rahuldamata. Mõlemad lapsed kinnitasid esindajale, et neile meeldib ema juures

elada. Oma koduriigiks peavad lapsed Eestit, neil on Eestis sõbrad ja nad on Eesti ühiskonda

integreerunud. Lapsed ei soovi isa juurde Küprosele elama minna. Laste vajadused on

rahuldatud, laste areng on eakohane (kuigi poja lugemisoskus võiks olla parem), neile on

tagatud vajalikud õpingud, arendustegevus, sport, huviringid ja muu meelelahutus. Mõjuvat

põhjust laste elukohariigi, elukorralduse ja õppeasutuste vahetamiseks ei ole.

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Harju Maakohus tegi 22.08.2024 määruse, millega rahuldas ema avalduse osaliselt, andes

emale ühekordse otsustusõiguse tütre kooli valiku küsimuses, ning jättis isa avalduse

vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja isale laste viibimiskoha, tervise ja

hariduse küsimustes ainuhooldusõiguse üleandmiseks rahuldamata.

10.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleneb perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg-st 1,

et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene

teisiti. PKS § 118 lg 1 järgi teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad

hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.

Vanemad otsustavad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju PKS § 145 lg 1 järgi ühiselt ning

tulenevalt PKS § 145 lg-test 2 ja 3 otsustab lapse igapäevaelu küsimusi vanem, kelle juures

laps viibib. PKS § 137 lg 1 järgi juhul, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad

alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on

kummalgi vanemal õigus kohtus hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse

talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 123 lg 1 järgi teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju

läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja

asjaomaste isikute õigustatud huvi.

10.2. Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele,

võib kohus PKS § 119 järgi anda vanema taotlusel selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale.

Vanemale otsustusõiguse andmise nõue (PKS § 119) ning vanemate ühise hooldusõiguse

osalise lõpetamise ja selles osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise nõue (PKS §

137) on alternatiivsed nõuded ning kohus saab lahendada avalduse kas PKS § 119 või § 137

alusel. Otsustusõiguse saamiseks saab vanem esitada avalduse eelkõige siis, kui vanemad

vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse küsimuse

või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses edaspidi tekkida

võivate küsimuste lahendamiseks lõpetada. Seevastu ühise hooldusõiguse osalise või täieliku

lõpetamise ja lõpetatud osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise avalduse eesmärgiks

on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena

saab üks vanem õiguse otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste

küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse. Sellest tulenevalt saab

kohus sõltuvalt avaldusega taotletavast eesmärgist lahendada avalduse kas PKS § 119 või §

137 alusel, olemata seotud avalduses märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga. Seega tuleb

kohtul hinnata, kas vanemate erimeelsuste korral on lapse huvides vanemate ühise

hooldusõiguse säilimine või ühele vanemale ainuhooldusõiguse või otsustusõiguse andmine.

10.3. Vanemate vahel on erimeelsus tütre kooli valiku küsimuses. Ema soovib, et tütar käiks

eestikeelse õppega koolis. Isa hinnangul ei oleks see tütre huvides – eeskätt tütre ebapiisava

eesti keele oskuse tõttu. Ema põhjendab kooli vahetamise soovi sellega, et tal on mitmeid

etteheiteid kooli tegevuse kohta (sh koolipoolne lugupidamatu käitumine, kooli väärtused,

õpetajate poolne mõnitamine, suur õppekoormus ja huviringides osalemise võimaluse

2-22-14467

puudumine, tütrel sõprade puudumine, eesti keele õppe halb kvaliteet, vananenud

õppemetoodika, õpetajatele kingituste tegemise praktika ja tasuline õpe). Ema leiab, et tütar

peaks jätkama õpinguid eestikeelses koolis. Ema tõi esile, et YYY on tütre elukoha lähedal,

ema ja tütre mõttemaailmaga ühtiv ning sobiv lapse kunstiannet arvestades. Selleks, et tütar

tuleks paremini toime keelebarjääriga, on vajalik juba läbitud klassiastet korrata. Isa arvates

traumeeriks eestikeelsesse kooli minek tütart, kuna tütre eesti keele oskus ei ole sellisel

tasemel, mis võimaldaks tal eestikeelses koolis õppida. Samuti on isa häiritud sellest, et tütar

peaks eestikeelses koolis jääma klassikursust kordama.

Ema on palunud kohtult vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist tütre hariduse küsimustes

ja selles osas ainuhooldusõiguse üleandmist emale. Maakohtu hinnangul ei ole vanemate

ühise hooldusõiguse lõpetamiseks tütre hariduse küsimustes alust. Vanemad vaidlevad

konkreetse üksikküsimuse (s.o tütre kooli valiku) üle. Muudes tütre haridusega seotud

küsimustes vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ei oleks siinsel juhul põhjendatud.

Maakohtu hinnangul on ema põhistanud tütre kooli vahetamise soovi tütre huvidest lähtuvalt.

Asjas esile toodud asjaolusid arvestades ei oleks kooli vahetamine ema soovitud viisil tütre

huvidega vastuolus. Seetõttu on põhjendatud anda ühekordne otsustusõigus tütre kooli valiku

küsimuses emale.

10.4. Isa on palunud kohtult vanemate ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ja laste

viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes ainuhooldusõiguse üleandmist isale. Isa avalduse

kohaselt elavad vanemad lahus ja erinevates riikides ning laste kasvatamise osas on

erimeelsused, mida vanemad ei suuda lahendada. Isa leiab, et tuleb langetada valik, kas lastel

on parem elada ema või isa juures, sest mõlema vanema juures ei saa lapsed elada. Isa leiab,

et lastel on parem elada tema juures Küprosel, kuna isa suudab tagada lastele vaimselt ja

majanduslikult stabiilsema elukorralduse.

Maakohtu hinnangul puudub isa avalduse rahuldamiseks alus. PKS § 137 lg 1 järgi juhul, kui

ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel

hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita

menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kui kohtule

esitatakse avaldus PKS § 137 lg 1 alusel ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, selgitab kohus

esmalt välja, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse

põhimõtteid arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud.

Vanemate ühine hooldusõigus tuleb säilitada võimalikult suures ulatuses. Ka juhul, kui

vanemad asuvad eraldi elama, säilib vanemate ühine hooldusõigus, sh õigus määrata ühiselt

lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas

laps teise vanemaga suhtleb. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale

ainuhooldusõiguse andmine on põhjendatud üksnes ulatuses, mis on vajalik lapse huvide

tagamiseks.

Isa avalduse kohaselt on ema oma käitumisega näidanud, et ei tegutse laste huvides, vaid teeb

otsuseid oma emotsioonidest lähtuvalt. Nimelt, kuna emal tekkisid konfliktid tütre kooliga,

soovis ema kooli vahetada, ning kui isa sellega nõus ei olnud, jättis ema tütre neljaks kuuks

õppetööst eemale. Kuigi maakohus nõustub, et õppetööst eemalviibimine ei olnud tütre

huvides, ei ole asjaolu, et osundatud juhtum aset leidis, piisav alus järeldamaks, et emalt

tuleks tütre hariduse küsimustes hooldusõigus ära võtta. Ema soov ja eesmärk tütre kooli

vahetada on üldisemalt tütre huvidega kooskõlas. Tütre huvides on omandada oma

elukohariigi keel sellisel tasemel, mis võimaldab tal jätkata haridusteed eestikeelses

kõrgkoolis ja lõimuda Eesti kultuuri- ja väärtusruumi. See tagab lapse parema toimetuleku

2-22-14467

tulevikus ja laiendab valikuvõimalusi. Asjas tuvastatud asjaolud ei anna alust arvata, et tütar

ei ole võimeline eestikeelsele õppele üle minema.

Poeg õpib YYYs ja poja hariduse küsimustes vanematel erimeelsusi ei ole. Samuti ei ole

vanemate vahel erimeelsusi laste tervise küsimustes. Seega puudub alus vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks poja hariduse küsimustes ja laste tervise küsimustes.

Isa tõi esile, et ta suudab tagada lastele paremad elamistingimused kui ema. Maakohus

tuvastas, et nii isa kui ema elavad üüripinnal, kuid kuna isa üüritud elamispind on suurem,

saaks kumbki laps oma toa. Ema elab 3-toalises korteris, kus lastel ei ole eraldi tube, kuid

kõik elamiseks ja õppimiseks vajalik on olemas. Isa sissetulek on ema omast suurem ning ema

sissetulek on projektipõhine. Isa toetab lapsi ja ema rahaliselt. Ema on riikliku

toimetulekutoetuse saaja. Maakohus tuvastas, et olenemata väiksemast sissetulekust on lastel

ema juures elades siiski kõik vajalik olemas. Seega ei ole laste elamistingimused praegusel

juhul selliseks asjaoluks, mis õigustaks vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist laste

viibimiskoha küsimustes ja ainuhooldusõiguse üleandmist isale.

Isa tegi emale mitmeid etteheiteid laste kasvatamise osas. Maakohtu hinnangul ei ole asjas

tuvastatud selliseid asjaolusid, mis oleksid piisavaks aluseks vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks ja laste ainuhooldusõiguse isale üleandmiseks.

Tütar on korduvalt väljendanud, sealhulgas 18.04.2024 ärakuulamisel, et ei soovi Küprosele

kolida. Poeg on pidanud võimalikuks elada nii ema kui isa juures. Maakohtu hinnangul ei ole

siinsel juhul selliseid asjaolusid ega ohtu lastele, et laste väljakujunenud elukorraldust tuleks

niivõrd ulatuslikult muuta nagu isa on taotlenud. Mõjuvat põhjust laste elukohariigi ja

elukorralduse muutmiseks ei ole. Laste huvides on jätkata elu neile harjumuspärases

keskkonnas.

Vanemate erimeelsused lapsi puudutavates küsimustes ei ole sellised, et ühise hooldusõiguse

teostamine seaks ohtu laste huvid ning õigustaksid isale ainuhooldusõiguse üleandmist.

Mõlemal vanemal on lastega lähedane ja usalduslik suhe ning mõlemal vanemal on

valmisolek ja võimalus lapsi kasvatada. Mõlemad vanemad on laste suhtes armastavad ja

hoolivad, kuid nende arusaamad ja kasvatusmeetodid on erinevad. Vanemate võrdsuse

põhimõttest oleks põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised

erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja -kohustuse

teostamist. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud üksnes seetõttu, et

pärast vanemate lahutust elab teine lapsevanem alaliselt välismaal. Eeldusel, et see ei ole

lapse huvidega, peavad mõlemad vanemad saama lapse elu korraldamises osaleda.

Määruskaebus

11. Isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus

jättis rahuldamata isa avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja

ainuhooldusõiguse isale üleandmiseks laste viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes,

õigusega viia lapsed elama Küprose Vabariiki, ning osas, milles kohus rahuldas osaliselt ema

avalduse, andes emale ühekordse otsustusõiguse tütre kooli valiku küsimuses (s.o maakohtu

määruse resolutsiooni p-d 2–4).

Määruskaebuse kohaselt on vanematel ületamatud erimeelsused selles osas, kumma vanema

juures lapsed peaksid elama. Isa ja ema elavad lahus ja erinevates riikides. Isa leiab, et ta

suudab tagada lastele stabiilsema elukorralduse kui ema, ja lapsed on kinnitanud, et nad

2-22-14467

soovivad isa juures elada. Seega on laste huvides, et nad elaksid isaga. Maakohus oleks

pidanud esmalt lahendama küsimuse, kas lastel oleks parem elada ema või isa juures, ning

alles seejärel otsustama vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise põhjendatuse üle. Isa ei

nõustu maakohtu järeldusega, et kuna ei ole selliseid asjaolusid ega ohtu lastele, mis annaksid

mõjuva põhjuse laste väljakujunenud elukorralduse ja elukohariigi muutmiseks, siis on laste

huvides jätkata elu neile harjumuspärases keskkonnas. Laste elukoha muutmine ei eelda seda,

et on olemas oht lastele. PKS § 137 lg 3 järgi tuleb kaaluda lapse huve, arvestada kummagi

vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja

senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Sellele

lisaks tuleb arvestada lapse soove ning laps ära kuulata. Emaga elades ei ole lapsed ohus, kuid

neil oleks siiski parem elada isaga. Isa suudab tagada paremini laste huvid ja heaolu ning

stabiilsema elukorralduse. Isal on kindel sissetulek, kindel töökoht, elukoht ja võimalus olla

iga päev laste jaoks kättesaadav ja õhtuti nende kõrval. Emal käib üksikvanemaks olemine üle

jõu. See on tal väidetavalt takistanud leida tööd ja saada stabiilset sissetulekut. Samas reisib

ema sageli ja on tihti õhtuti kodust ära. Ema kulutab raha enda reisimise peale ja kui raha jääb

puudu, toidab lapsi sotsiaalabi pakkidest saadavate toiduainetega. Isa toetab laste vajadusi

igas kuus kokku ca 1000 euroga, kuid emale ei piisa sellest, et tagada laste heaolu, sest emal

endal stabiiline sissetulek puudub. Isa suudab tagada lastele suurema turvatunde, paremad

elamistingimused ja stabiilsema elukorralduse ning parema hariduse.

Isa on tõendanud, et kui lapsed elaksid tema juures, on neile tagatud koolikohad kohalikus

erakoolis (QQQ Private School). Nimetatud erakoolis toimub õppetöö valdavalt vene keeles,

kuid õpitakse ka võõrkeeli ja kreeka keelt. Ebaõige on maakohtu järeldus, et laste huvidele ei

vasta õppimine vene keeles, kuna lapsed ei ela Venemaal. Olenemata sellest, kas lapsed

elavad Eestis või Küprosel, jääb nende emakeeleks ja koduseks keeleks alati vene keel ning

rahvuseks venelane. Laste huvidega ei ole kooskõlas oma päritolust loobumine ning oma

rahvuse eitamine pelgalt seetõttu, et nad ei ela Venemaal. On ka küsitav, kas õppimine eesti

keeles olukorras, kus see ei ole lapse emakeel ning laps seda praktiliselt ei oska, on lapse

huvides. Laps võib lõpuks omandada küll keele, kuid kuna sellele kulub aega, jäävad

omandamata teised õppeained, sest laps lihtsalt ei saa keelest vajalikul määral aru. YYY on

üks esimesi koole Tallinnas, kes hakkas vastu võtma eesti keelt emakeelena mitte rääkivaid

õpilasi. Just teine emakeel on olnud üheks faktoriks, miks õpilased ei suuda sooritada näiteks

matemaatika lõpueksameid.

Maakohus kuulas lapsed 17.11.2023 ja 18.04.2024 ära. 18.04.2024 ärakuulamise protokolli ei

ole toimikusse lisatud. Maakohtu määruse p-s 82 on laste ärakuulamist mainitud, kuid ei ole

aru saada, mida lastelt küsiti, kuidas nad vastasid ning mis keeles nad rääkisid. Maakohtu

määruse p-s 60 on märgitud, et eeldatavasti on tütre eesti keele oskus paranenud. Jääb

arusaamatuks, kas maakohus selgitas ärakuulamisel välja tütre keeleoskuse ja arvamuse kooli

valiku osas.

Maakohus on alahinnanud poja küpsust ega ole andud tema arvamusele piisavalt kaalu.

Maakohus leidis sisuliselt, et kuna poeg on kõigest 8-aastane, võib tema tahe olla muutlik.

Samas on poeg pika kohtumenetluse jooksul korduvalt andnud ütlusi selle kohta, et soovib

elada isaga. Maakohus on lähtunud poja ütlustest, mille ta väidetavalt avaldas vaid ühe korra

riigi õigusabi korras määratud advokaadile. Poja seisukoht on määruskaebuse esitamise ajaks

juba ligi kaks aastat olnud see, et ta soovib rohkem elada isa juures.

Isa peab laste riigi õigusabi korras määratud advokaadi seisukohti ja väiteid

ebausaldusväärseteks, sest juba enne, kui advokaat oli jõudnud lastega suhelda, vestles ta

2-22-14467

isaga, omades juba eelarvamustele tuginevat arusaama olukorrast. Laste esindaja ei ole olnud

erapooletu ega lähtunud laste huvide väljaselgitamise vajadusest.

Ka tütre seisukoht selles osas, kas ta soovib rohkem elada isaga või emaga, on praeguseks

muutunud. Tütar on isalt palunud, et isa teeks kõik selleks, et tütar ja poeg saaksid mõlemad

asuda isa juurde elama. Tütar ei soovi enam elada emaga, sest emal on uus elukaaslane.

Maakohus oleks pidanud andma suurema kaalu Põhja-Tallinna Valitsuse 27.04.2023

arvamusele, mille kohaselt eestkosteasutus toetab isa avaldust laste viibimiskoha määramise

osas, sest isa suudab tagada võrreldes emaga lastele sobivama elukorralduse ja eakohase

arendamise, järelevalve ja ülalpidamise. Lastekaitsespetsialisti arvamusel peaks olema suur

kaal, kuna see tugineb mitmetel kontaktidel lastega ja perega.

Maakohus andis põhjendamatult tütre kooli valiku osas emale ühekordse otsustusõiguse. Isa

hinnangul oli maakohtu otsustus kallutatud poliitilisest valikust, et riigis minnakse üle eesti

õppekeelele. Maakohus on leidnud, et tütre huvidega ei ole vastuolus isegi see, kui ta peab

jääma oma puuduliku eesti keele oskuse tõttu klassi kordama, kuna lapse huvides on

omandada oma elukohariigi keel sellisel tasemel, mis võimaldaks tal jätkata haridusteed

eestikeelses kõrgkoolis ja lõimuda Eesti kultuuri- ja väärtusruumi, mis tagab lapse parema

toimetuleku tulevikus ja laiendab tema valikuvõimalusi. Õppides XXX alustas tütar 2024. a

septembris õpinguid juba 6. klassis. Seega riiklik üleminek eestikeelsele õppele ei puudutaks

teda ning tal oleks võimalus jätkata hariduse omandamist ka vene keeles. Isa nõustub sellega,

et Eesti elades peavad lapsed õppima ja oskama ka eesti keelt, kuid see ei saa tulla muu

hariduse arvelt.

Menetlusosaliste seisukohad määruskaebuse kohta

12. Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) 16.09.2024 arvamuse kohaselt oleks isale

ainuhooldusõiguse üleandmine isa taotletud ulatuses ennatlik, kuna isa ei ole lapsi viimase

seitsme aasta jooksul igapäevaselt kasvatanud ja isal ning lastel puudub pikema kooselamise

kogemus. Samas tuleks arvestada laste sooviga elada isa juures. Et näha, kuidas lapsed isa

juures elamisega kohaneksid, võiksid vanemad kaaluda kompromissi, mille järgi lapsed

elavad pikema ajaperioodi jooksul isa juures ja kohtumenetlus seniks peatub.

Tütar rääkis lapse heaolu spetsialistile, et ta tahaks kolida isa juurde, kuna talle meeldib seal

väga. Tütrel on hea läbisaamine isa elukaaslasega, kes on talle nagu vanem õde. Isa kodus on

viis tuba ja palju ruumi. Tütar sooviks ema juures elades rohkem privaatsust. Tütre sõnul ei

ole ema meestuttav nende juures juba juulist saati käinud ning ema ei olevat tegelikult kunagi

jätnud lapsi täiesti üksinda, keegi täiskasvanutest on ikkagi alati kodus olnud. Poeg rääkis, et

varem soovis ta elada emaga, aga nüüd on ta peaaegu 9-aastane ja sooviks pool ajast elada isa

juures. Tema valikut mõjutas see, et nüüd soovib ka õde isa juurde kolida.

Tütar kinnitas lapse heaolu spetsialistile, et ei soovi kooli vahetada ning talle meeldib tema

praeguses koolis (s.o XXX). 2023. a tehtud Rajaleidja spetsialistide kokkuvõtte kohaselt ei ole

tütar võimeline eesti keeles haridust omandama, kuna tema keeleoskus ei ole piisav. Seega ei

ole üleviimine teise kooli tütre huvides ja emale ei tuleks anda otsustusõigust tütre hariduse

küsimustes.

13. Ema 20.09.2024 seisukoha kohaselt tuleb määruskaebus jätta täies ulatuses rahuldamata.

Määruskaebuses esile toodud asjaolud on moonutatud. Määruskaebusele lisatud videod

vestlustest lastega ei ole usaldusväärsed, kuna lapsed avaldavad nendes sihiteadlikult

2-22-14467

valeväiteid. Põhja-Tallinna Valitsuse lapse heaolu spetsialisti külastusel lastega toimunud

vestluse kokkuvõttest nähtub, et videotel esitatud väited, nagu oleks ema jätnud lapsi võõra

inimesega või et ema on vähemalt kaks nädalat kuus lastest eemal, samuti ema uut elukaaslast

puudutavad väited, on ebaõiged.

Isa alavääristab määruskaebuses ema panust laste kasvatamisse. Kuna lapsed ei ole kunagi

isaga elanud, vaid on isaga veetnud vaid vaba aega, ei tea isa, mida tähendab laste igapäevane

kasvatamine (sh motiveerimine õppimiseks, rutiin ja puberteediiga). Ka haigused ja muud

eluraskused on olnud ema kanda. Ema on laste hooldusõigust ja -kohustust teostanud

nõuetekohaselt – sealhulgas on ema võimaldanud lastel säilitada head suhted oma vanaema ja

tädiga, kuigi nad on esitanud ema kohta kohtus alavääristavaid väiteid. Laste heaolu on ema

jaoks alati olnud esimesel kohal.

Isa on asunud tekitama lastes ebaõiget ettekujutust olukorrast – s.o ettekujutust, et neil võiks

olla palju parem ja toredam elu Küprosel koos isa ja tema uue elukaaslasega. Tütar on meelt

muutnud ja asunud avaldama soovi elada isa juures, kuna on praegusel ajal isa suhtes väga

positiivselt meelestatud (muu hulgas seetõttu, et ta on saanud Küprosel lõbusalt aega veeta ja

isa saadab talle taskuraha).

14. Tallinna linna (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) 20.09.2024 arvamuse kohaselt

soovivad mõlemad vanemad laste hooldusõigust teostada ning on suutelised seda

nõuetekohaselt tegema. Laste elama asumiseks teisse riiki oleks vaja vanemate kokkulepet.

Ema hooldusõiguse piiramiseks laste suhtes alus puudub. Tütre kooli valiku küsimuses leiab

eestkosteasutus, et arvestada tuleks tütre sooviga mitte kooli vahetada. Tütrele meeldib XXX

õppida. Venekeelsed koolid, sh XXX, lähevad seaduse järgi üle eestikeelsele õppele, mis

tähendab, et tütar saab tulevikus eestikeelset õpetust ka samasse kooli jäädes.

15. Laste riigi õigusabi korras määratud esindaja 25.09.2024 seisukoha kohaselt puudub

maakohtu määruse muutmiseks alus. Ekslik on isa seisukoht, et üksnes seetõttu, et vanemad

on lahku läinud ja elavad erinevates riikides, tuleb vanemate ühine hooldusõigus lõpetada ja

anda ainuhooldusõigus sellele vanemale, kellega lapsed elavad. Vanemate elamine erinevates

riikides ei ole iseenesest piisav põhjus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks.

Tütre soovid on kohtumenetluse kestel muutunud. Tütar soovis varem kooli vahetada, kuid

nüüdseks on ta meelt muutnud ja soovib jätkata õppimist XXX. Esindaja hinnangul võivad

tütre soove mõjutada muutuvad tujud, mis kaasnevad teismeliseeaga. Asja materjalidest

nähtub, et isa püüab lapsi mõjutada, küsides lastelt selliseid küsimusi, millele lapsed annavad

vastuseid, nagu ema oleks halb ja isa oleks hea. Esindaja arvab, et kui selliseid küsimusi

esitaks ema, vastaksid lapsed, et nad tahavad elada koos emaga. Mõlema lapse ütlused on

võrreldes varasematega vastuolulised. Esindaja hinnangul on selge, et lapsed tahaksid olla

lojaalsed mõlemad vanemale. Samuti on lapsed isa poolt mõjutatavad ja mõjutatud.

Laste huvides on jätkata haridusteed ja elu neile harjumuspärases keskkonnas. Isa soov on, et

lapsed elaksid temaga Küprosel ja käiksid kohalikus koolis, kuid kumbki laps ei valda inglise

keelt. Laste elama asumine isa juurde Küprosele oleks laste elu täielikult muutev otsustus, mis

ei oleks laste huvides lähtudes põhjendatud. Ema juures elamine ei ohusta lapsi ega kahjusta

nende heaolu ja õiguseid.

2-22-14467

Menetluse edasine käik

16. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks vaidlustatud osas, mistõttu määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus

nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse

põhjendustega ega korda neid.

18. Isa esitas ringkonnakohtule täiendavaid tõendeid (06.09.2024 määruskaebusele lisatud

dokumendid (dtl 1174–1179) ja 08.10.2024 menetlusdokumendile lisatud videofailid (dtl

1188–1189)). Ka ema esitas 20.09.2024 seisukohale lisatuna täiendavaid tõendeid (dtl 1132–

1133). Ringkonnakohus leiab, et tõendid on asjakohased, ja võtab need TsMS § 238 lg 1 ning

§ 662 lg 3 alusel vastu. TsMS § 662 lg 3 järgi on määruskaebuse põhjendamiseks lubatud

esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Sama võimalus tuleb määruskaebemenetluses tagada ka

vastaspoolele (TsMS III komm (2018), § 662, p 3.4(d)).

19. Isa taotles määruskaebuse lahendamist kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 esimese lause järgi

lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit

korraldada. Ringkonnakohtu hinnangul on asja lahendamiseks tähtsad asjaolud välja

selgitatud ja menetlusosalised oma seisukohad esitanud (muu hulgas maakohtu istungil ja

määruskaebemenetluses kirjalikult), mistõttu ringkonnakohus ei pea määruskaebuse

läbivaatamiseks kohtuistungi korraldamist vajalikuks.

20. Asjas esile toodud asjaoludest ja seisukohtadest nähtub, et lapsed jäid pärast vanemate

lahkuminekut 2017. a elama ema juurde Eestisse; isa asus elama Küprosele. Lapsed on

veetnud isa juures Küprosel puhkuseid, samuti on isa külastanud lapsi Eestis. Vanemad on

pärast lahkuminekut arutanud laste elukorraldusega seotud küsimusi, sh seda, kuidas lapsed

saavad isaga aega veeta. Ema selgituste kohaselt arutati pärast lahkuminekut ka seda, kas

lapsed ja ema võiksid kolida Küprosele, kuid ema ei ole olnud nõus arutama võimalust, et

lapsed koliksid isa juurde Küprosele ilma emata. Vanematel oli pärast lahkuminekut

kokkulepe, et ema kasvatab lapsi ning isa toetab ema ja lapsi materiaalselt (näiteks ostis isa

emale Eestis elu korraldamiseks auto ja toetas ema rahaliselt). 2022. a kevadel tekkis

vanemate vahel vaidlus seoses tütre kooli valikuga. 28.09.2022 pöördus ema tütre hariduse

küsimustes tütre ainuhooldusõiguse saamiseks kohtusse. Isa esitas 13.03.2023 kohtule

avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks mõlema lapse suhtes ning laste

ainuhooldusõiguse saamiseks lisaks hariduse küsimustele ka laste viibimiskoha ja tervise

küsimustes. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eeltoodud asjaoludest, et enne kohtumenetluse

algust ei olnud vanemate vahel ületamatut erimeelsust selles, kas lapsed peaksid elama ema

või isa juures. Lapsed elasid vanemate ühisel valikul ema juures. Pärast tütre kooli

vahetamisega seotud vaidluse tekkimist muutusid vanemate suhted pingelisemaks. Isa tõi esile

mitmeid etteheiteid selle kohta, kuidas ema on laste hooldusõigust ja -kohustust teostanud,

ning isa soov on lahendada tekkinud olukord laiemalt, võttes lapsed enda juurde Küprosele

elama. Isa hinnangul suudaks ta pakkuda lastele paremaid elutingimusi kui ema (sealhulgas

parema eluaseme, stabiilsema elukorralduse ning sobiva hariduse omandamise võimaluse).

2-22-14467

21. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lahendamisel nõuetekohaselt tuvastanud,

milles seisnevad vanemate erimeelsused, ning jõudnud asjakohaseid õigusnorme kohaldades

põhjendatult järeldusele, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning isa avalduse

rahuldamiseks puudub alus. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

22. Määruskaebuse väitel oleks maakohus pidanud asja lahendama asudes esmalt tuvastama,

kas lastel oleks parem elada isa või ema juures. Isa tugineb PKS § 137 lg-le 1, mille järgi

juhul, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul

põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita

menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle, ning PKS §

137 lg-le 3, mille järgi kohus lähtub ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse

ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi

vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja

senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

Ringkonnakohus selgitab, et kuigi PKS § 137 lg 1 annab vanemale õiguse taotleda vanemate

ühise hooldusõiguse lõpetamist, ning PKS § 137 lg 3 sätestab kriteeriumid, millest lähtudes

kohus otsustab, kummale vanemale ühise hooldusõiguse lõpetamise korral ainuhooldusõigus

anda, eeldab vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise otsustus esmalt siiski seda, et ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks on olemas kaalukas põhjus. Vanematel on oma laste suhtes

üldjuhul võrdsed õigused ja kohustused (PKS § 116 lg 1), sh õigus teostada laste suhtes

hooldusõigust ja -kohustust. Ka lastel on õigus ja eeldatav huvi, et hooldusõigust ja -kohustust

täidavad mõlemad vanemad. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ühe vanema

hooldusõiguse piiramist saavad õigustada vaid asjaolud, mis annavad aluse järeldada, et

vanemate ühise hooldusõiguse teostamine on lapse huvide vastaselt takistatud. Ilma kaaluka

põhjuseta ei saa kohus asuda valima, kumb vanem oleks lapsele parem, vaid võimaluse korral

tuleb säilitada vanemate ühine hooldusõigus. Nagu maakohus on määruse p-s 83 märkinud,

on lastel praegusel juhul kaks hoolivat vanemat, ning laste huvides on see, et vanemad

jätkavad hooldusõiguse teostamist ühiselt, lahendades lastega seotud küsimused laste huvidest

lähtudes kokkuleppel.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et isa etteheited ema hoolduskohustuse täitmise kohta

ei ole sellised, mis annaksid aluse ema hooldusõiguse piiramiseks. Maakohus tuvastas, et ema

on taganud lastele vajalikud elu- ja arengutingimused ning hoolitsuse. Senise elukorralduse

jätkamine ei ole laste huvidega vastuolus. Ka eeldades, et isa juures elades oleksid lastel

vähemalt sama head elu- ja arengutingimused kui ema juures, ei oleks vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamine ilma kaaluka põhjuseta põhjendatud. Laste väljakujunenud ja

toimiva elukorralduse muutmine eeldab mõlema vanema nõusolekut.

23. Isa on esile toonud, et kui lapsed elaksid tema juures, oleks neile tagatud koolikohad

kohalikus erakoolis, kus õppetöö toimub valdavalt vene keeles, kuid õpitakse ka võõrkeeli ja

kreeka keelt. Määruskaebuse väitel asus maakohus ebaõigesti seisukohale, et kuna lapsed ei

ela Venemaal, ei vasta õppimine vene keeles laste huvidele – olenemata sellest, kas lapsed

elavad Eestis või Küprosel, jääb nende emakeeleks ja koduseks keeleks alati vene keel ning

rahvuseks venelane. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus määruse p-s 66 soovinud

rõhutada, et lapse huvides on omandada lisaks kodusele keelele ka elukohariigi keel (mis

Eestis elades oleks eesti keel ja Küprosel elades kreeka keel). Hariduse omandamine

elukohariigi keeles võimaldab keele omandada sellisel tasemel, et lapsel on tulevikus samas

riigis elades head võimalused toimetulekuks, sh nt võimalus õppida kohalikus kõrgkoolis.

2-22-14467

Maakohus ei ole väljendanud vastuseisu vene keeles õppimisele iseenesest, vaid on rõhutanud

ka elukohariigi keele omandamise olulisust.

24. Maakohtu määruse p-i 82 kohaselt väljendas tütar 18.04.2024 ärakuulamisel, et ei soovi

Küprosele kolida. Määruskaebuse väide, et maakohus ei ole ärakuulamise käiku täpsemalt

kirjeldanud, ei anna alust maakohtu kokkuvõtte õigsuses kahtlemiseks. Asjaolu, et maakohus

ei ole kirjeldanud ärakuulamisel tajutud tütre keeleoskuse taset, ei tähenda, et maakohtus

toimunud ärakuulamine ei oleks olnud nõuetekohane. Ärakuulamise tulemused on maakohus

vaidlustatud kohtumääruses kajastanud ja asja lahendamisel nendega arvestanud.

25. Isa leiab, et asja lahendamisel tuleks anda suurem kaal laste arvamusele ja

eestkosteasutuse (Põhja-Tallinna Valitsuse) lapse heaolu spetsialisti arvamusele. Laste riigi

õigusabi korras määratud esindaja arvamus oli isa arvates ebausaldusväärne, kuna esindajal

oli isa hinnangul olukorra kohta eelarvamus juba enne lastega rääkimist.

TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult

ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud

väide on tõendatud või mitte. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu

(TsMS § 232 lg 2). Last puudutavas asjas kuulab kohus isiklikult ära lapse, kes on suuteline

seisukohti omama (TsMS § 5521 lg 1). Lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates teeb kohus

esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute

õigustatud huvi (PKS § 123 lg 1).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole eelnevalt viidatud õigusnorme rikkunud. Maakohtu

määruse põhjendustest nähtub, et maakohus on laste ja eestkosteasutuste arvamused arvesse

võtnud ning neid igakülgselt analüüsinud. Maakohus tuvastas, et ema on taganud lastele

sobivad elutingimused ja arenguvõimalused (maakohtu määruse p-d 70–80) ning et lastel on

mõlema vanemaga lähedane suhe (maakohtu määruse p 83). Tütar väljendas maakohtule, et ei

soovi Küprosele kolida; poeg pidas võimalikuks elada nii ema kui isa juures (maakohtu

määruse p 82). Laste riigi õigusabi korras määratud esindaja esile toodud asjaolude õigsuses

ja tema arvamuse erapooletuses kahtlemiseks ei ole ringkonnakohtu hinnangul praegusel

juhul alust. Maakohus järeldas ning põhjendas oma järeldust, et kõiki asjas esile toodud

asjaolusid ja seisukohti arvestades on laste huvides senise elukorralduse säilitamine ja

vanemate ühise hooldusõiguse jätkumine.

26. Määruskaebuse väitel on tütre arvamus nüüdseks muutunud ja ta soovib asuda elama isa

juurde. Ka poeg soovib kolida isa juurde. Isa esitas määruskaebusele lisatuna videod

vestlustest tütrega ja pojaga (dtl 1188–1189), kus kumbki laps kinnitab oma soovi elada isa

juures. Samuti taotles isa ringkonnakohtult laste uut ärakuulamist, et selgitada välja laste tahe

elukoha kohta ning tütre puhul ka koolivahetuse kohta.

Ringkonnakohus leiab, et ka juhul, kui lapsed on praegusel ajal seisukohal, et soovivad elada

isa juures, ei anna see alust kahelda maakohtu määruse õigsuses ega laste viibimiskoha

küsimustes vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruses ja määruskaebemenetluses esile toodud kaalutlustega, et lapse soovid ja huvid ei ole

alati samastatavad; laste soovid on olnud mõnevõrra muutlikud; lastel on mõlema vanemaga

lähedane suhe; laste soovid võivad olla mõjutatud sellest, millise vanemaga nad on hiljuti

rohkem suhelnud, ning ka sellest, kumma vanema juures tundub lastele elu olevat toredam.

Laste viibimiskoha küsimustes vanemate ühise hooldusõiguse võimaliku lõpetamise

otsustamisel ei ole määravaks üksnes lapse ütlus selle kohta, kumma vanema juures ta soovib

2-22-14467

elada, vaid lapse huvidele vastava otsustuse tegemisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid, sh ka

vanemate õigustatud huve.

Asja materjalidest nähtuvalt soovivad ja suudavad mõlemad vanemad lapse hooldusõigust

nõuetekohaselt teostada. Laste senise elukorralduse jätkumine ei ole laste huvidega vastuolus.

Laste elukorralduse või elukoha võimaliku muutmise küsimused tuleb vanematel otsustada

ühiselt, lähtudes laste huvidest. Seejuures tuleb arvestada ka kummagi lapse soovi, kuid laste

huvidest lähtuvad otsused tuleb siiski teha vanematel, mitte lastel endil. Eeltoodud

põhjendustel leiab ringkonnakohus, et asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud on

maakohtu menetluses välja selgitatud ning laste täiendavaks ärakuulamiseks puudub vajadus.

27. Emale tütre kooli valiku küsimuses otsustusõiguse andmine oli ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatud. Emal ja isal on tütre kooli valiku üle pikka aega kestnud ületamatu erimeelsus,

mis vajab tütre huvide tagamiseks lahendamist. Tütar elab ema juures Eestis ja ema soov, et

tütar omandaks oma elukohariigi keele, on tütre huvidest lähtuv. Eestikeelse õppekeelega

koolis õppimine tagab keele omandamise sellisel tasemel, et tütar tuleb tulevikus eestikeelses

keskkonnas toime ja saab soovi korral oma elukohariigis kõrgharidust omandada. Ka isa

kaalutlus, et tütre haridus ei tohi ebapiisava keeleoskuse tõttu kannatada, on mõistetav. Emal

tuleb tütre kooli vahetamise küsimust otsustades seda arvestada ja kooli vahetamise korral

tuleb vanematel tütar selleks võimalikult hästi ette valmistada.

28. Eelnevast tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata ja isa määruskaebus rahuldamata.

29. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda. Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka

määruskaebemenetluse kulud. Vanemad ja kohaliku omavalitsuse asutused kannavad oma

menetluskulud ise. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks

määrata. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda. Riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)