2-24-9599/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 4. november 2024

Tsiviilasja number

2-24-9599

Tsiviilasi

D.A (Z. ) maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): D.A (end. Z. ) (isikukood XXX)

(elukoht xxxxxxxxxxx–xxxxxxx; e-post xxx;

tel:

xxxxxxxxxx)

Usaldusisik:

Z.A

(Advokaadibüroo Z.A OÜ;

xxxxxxxxxxxxxxxxx;

e-post:

tel:

56 221 091)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku D.A maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja D.A pankrot 4. novembril 2024 kell 09.00 ning algatada D.A

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada

D.A

pankrotihalduriks

Z.A

(Advokaadibüroo Z.A OÜ;

xxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:, telefon 56 221 091). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 26. november 2024 kell 13.00

(asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi tn 4, Tartu, saal 206-1).

5. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

rahuldatakse viimases järgus.

Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate

kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

7. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

8. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

10. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 4.

novembriks (esimene aruanne esitada 4. novembril 2025).

11. Jätta menetluskulud D.A kanda.

12. Määrata usaldusisiku Z.A tasuks 1425 eurot, millele lisandub käibemaks 313

eurot 50 senti, s.o kokku 1738 eurot 50 senti.

13. Hüvitada Z.A-le usaldusisiku tasu 752 eurot 40 senti (millele lisandub käibemaks

165 eurot 53 senti, koos käibemaksuga 917 eurot 93 senti) menetlusabi korras Eesti

Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (Advokaadibüroo Z.A

OÜ (registrikood 16766827), konto nr EE767700771009282569, AS-is LHV Pank).

14. Mõista D.A pankrotivara arvelt välja usaldusisik Z.A tasu 820 eurot 57 senti

(koos käibemaksuga) Advokaadibüroo Z.A OÜ kontole nr EE767700771009282569 AS-

is LHV Pank.

15. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

16. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

17. Toimetada määrus kätte D.A-le ja Z.A-le ning saata täitmiseks resolutsiooni p

13 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD

1. D.A (avaldaja, võlgnik) esitas 20. juunil 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldaja

esitas avalduse täpsustuse 25. juunil 2024.

Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 31 028 eurot 86 senti. Võlgniku sissetulekuks on

sotsiaaltoetused riigilt või kohalikult omavalitsuselt 160 eurot (lastetoetus). Võlgniku

igakuised kulud on 160 eurot. Võlgnikule kuulub korter asukohaga xxxxxx–xxxxxxx, mille

hinnanguliseks väärtuseks on märgitud 7500 eurot. Võlgniku maksejõuetuse põhjusteks on

töö puudumine seoses elukoha ja elukorralduse muutmisega. Võlgnik kavatseb tööd otsida.

2. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

Võlgnikul on kohustusi vähemalt 36 823 euro 13 sendi ulatuses, kohustused on muutunud

sissenõutavaks ning on suuremas ulatuses sundtäitmisel kohtutäiturite juures. Võlgnik on 12.

augustil 2024, s.o pärast maksejõuetusavalduse esitamist, sõlminud töölepingu Tartu linnaga

ning asub tööle hooldustöötajana Tartu xxxxxxxxxx brutotöötasuga 1350 eurot. Võlgnikule

kuulub korteriomand asukohaga xxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx eeldatava väärtusega

15 000 eurot, kuid tõenäoliselt õnnestub korter pankrotimenetluses müüa turuhinnast

madalama hinnaga, kuivõrd viimase kohtutäituri poolt korraldatud nurjunud enampakkumise

alghind oli 7800 eurot.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu (pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2),

maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu (PankrS § 22 lg 5). Valdav osa võlgniku võlgadest

on tekkinud tarbijakrediidilepingutest. Kuivõrd paljud nõuded on loovutatud

inkassoettevõtetele, on kohtulahenditega võlgnikult välja mõistetud ning täiturite juures

sundtäitamisel, siis on võlgniku maksejõuetus pikaajaline. Enamik täitemenetlusi on algatatud

2023. a. Esimeste täitemenetluste aluseks olevad maksekäsud on tehtud 13. veebruaril 2023 ja

nende aluseks olevad võlausaldaja avaldused kohtule esitatud 14. detsembril 2022.

Usaldusisik on Maksu- ja Tolliameti töötamise registri ja võlgniku arvelduskontode

väljavõtete põhjal seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole töökaotus. Võlgnikul on

viimase viie aasta jooksul olnud perioode, kui ta töötamise registri järgi ei tööta, kuid need

perioodid ei lange kokku aegadega, kui võlgnik on suurtes summades laenusid võtnud.

Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks vastutustundetu

finantskäitumine ja üle oma rahaliste võimete elamine. Perioodid, kui võlgnik pole töötanud,

on makseraskusi kindlasti võimendanud, kuid pole usaldusisiku hinnangul iseenesest

põhjustanud võlgniku maksejõuetust.

Usaldusisik leiab, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud ka võlgniku krediidiandjate

tegevus. Võlgnikul on olnud tema sissetuleku juures suured rahalised kohustused erinevate

krediidiandjate (mh TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, Coop Pank AS, Bondora AS, Bigbank

AS) ees juba vähemalt alates augustist 2019. a. Võlgniku arvelduskontode väljavõtete põhjal

pole võlgniku krediidiandjad tõenäoliselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Usaldusisik peab tõenäoliseks, et krediidiandjad ei ole võlgniku sissetuleku suhtes suurte

laenude väljastamisel võlgniku krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnanud.

Võlgniku kogu sissetulek laekub pikka aega tema laste J. Z. ja A. Z. kontodele. Usaldusisik

leiab, et selle põhjuseks on ilmselt soov takistada täiturite arestide täitmist, mis võib olla

käsitletav tahtliku võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisena (FIMS § 45 lg 3 p 4).

Muid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid usaldusisik ei

tuvastanud. Usaldusisiku hinnangul ei ole eeltoodud võlgniku tegevus takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist olulises ulatuses ning põhjendamatu oleks jätta võlgniku

poolt soovitud menetlused seetõttu algatamata.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku avaldus tuleb

rahuldada, välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise

menetlus.

4. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus

algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FIMS § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FIMS-is ei ole

sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik

on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis

eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

5. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine.

Võlgnikul on kohustusi 36 823 eurot 13 senti. Võlgniku nõuded on muutunud sissenõutavaks,

nõuete aluseks on jõustunud kohtulahendid ning nõuete alusel on algatatud täitemenetlused.

Võlgnikul puudub kohustuste täitmiseks piisav sissetulek ning vara. Võlgnik asus menetluse

kestel tööle, kuid tema sissetulek (1350 eurot bruto) ei ole piisav nõuete täitmiseks. Võlgniku

vara väärtus (eelduslikult 15 000 eurot) on oluliselt väiksem, kui võlgniku kogu nõuete

summa (ligi 37 000 eurot). Lisaks on äärmiselt tõenäoline, et võlgniku korteriomandit ei

õnnestu eeldatava väärtusega realiseerida, sest viimane kohtutäituri poolt korraldatud

enampakkumine alghinnaga 7800 eurot nurjus.

Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid

välja on kujunenud püsiv maksejõuetus.

Kuigi võlgnik on kasutanud kolmandate isikute kontosid, tunnistas ausalt 30. oktoobri 2024. a

ärakuulamisel, et tegi seda kohtutäiturite poolt seatud arestide tõttu ning selline käitumine

võib olla käsitletav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisena FIMS § 45 lg 3 p-s 4

mõistes, tuleb kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetlus võlgniku suhtes siiski

algatada. Isegi kui võlgniku sissetulekud laekuksid tema enda kontole, ei võimaldanuks tema

sissetulek sellest kinnipidamisi teostada või saaksid kohtutäiturid teostada kinnipidamisi vaid

minimaalses ulatuses. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul väita, et võlgnik oleks sellise

käitumisega võlausaldajate huve oluliselt kahjustanud.

Kohus selgitab, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida, võib kohus omal

algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest

keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist

(FIMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses

(vastutustundetu ja oma maksevõimet ületavate laenude võtmine), kuivõrd tuvastatud ei ole

kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. Maksejõuetuse tekkimisele on aidanud kaasa

võlgniku poolt vastutustundetu laenude võtmine eelmiste laenukohustuste täitmiseks.

6. Kohus nimetab pankrotihalduriks Z.A, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks

nimetamiseks.

FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

7. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast

pankrotivara. Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete

täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik,

sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud

kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).

Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale

teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti

väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse

kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku

vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule

kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgnik peab

osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel

kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87).

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega

sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes

kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui

võlgnik ei täida teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub

pankrotivara käsutamise keeldu).

8. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 26. november 2024. a

kell 13.00 (PankrS § 78 lg 1).

9. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).

10. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli

aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada

oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe

aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse

ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses

(FIMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. FIMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega

seotud kulud.

PankrS § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri

või usaldusisiku kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus

lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku

vara arvelt).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja/võlgniku

enda menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid

talle ei hüvitata.

12. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1425 eurot, millele lisandub

käibemaks.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23

lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei

jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu

arvestuse.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise

halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

13. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 11,4 tundi tunnitasuga

125 eurot, millele lisandub käibemaks, tasu kokku koos käibemaksuga 1738 eurot 50 senti.

Kuna võlgnikul puudub raha usaldusisiku tasumiseks, taotles usaldusisik tasu osalist

hüvitamist riigi vahenditest.

Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete

mahtu (usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade nimekirjaga), põhjalikkust ja

keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku ajakulu 11,4 tundi on vajalik ja

põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära

(praegusel hetkel piirmäär 164 eurot).

PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh

juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole

Advokaadibüroo Z.A OÜ-le, mille kaudu ta tegutseb. Registri andmetel on Advokaadibüroo

Z.A OÜ käibemaksukohustuslane (nr EE102630938). Seetõttu määrab kohus usaldusisiku

tasuks 1738 eurot 50 senti (koos käibemaksuga).

14. Usaldusisik taotles tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest.

FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja

vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest,

kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku

usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku

pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu

põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine osaliselt riigi vahenditest.

Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi

vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi

vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 11,4 tunni eest

summas 752 eurot 40 senti (11 tundi 24 minutit (11,4 tundi) * 2 * 33), s.o koos käibemaksuga

917 eurot 93 senti. Ülejäänud ulatuses 820 eurot 57 senti (1738,50 – 917,93) tuleb

usaldusisiku tasu mõista välja pankrotivara arvelt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik