3-24-2983/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

04.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2983

Haldusasi

X riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – X

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta X riigi õigusabi taotlus halduskohtumenetluses esindamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. X (taotleja) esitas 29.10.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Taotluse kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja enda

esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt soovib taotleja esitada kaebust

Sotsiaalkindlustusameti 16.10.2024 otsuse nr P6-2024-22306271 peale, millega jäeti taotlejale

määramata eestkostetava lapse toetus.

Sotsiaalkindlustusamet on taotluse kohaselt põhjendanud otsust sellega, et eestkostetava lapse

toetuse määramine saab olla õigustatud üksnes siis, kui vanema hooldusõigus lapse suhtes ei

kehti ja vanem ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest

hoolitseda, ei võta lapse kasvatamisest osa. Sotsiaalkindlustusamet on seisukohal, et käesoleval

juhul on vanemate isikuhooldusõigust piiratud lapse suhtes üksnes tema viibimiskoha, hariduse

ja tervist puudutavates küsimustes ja ei ole alust järeldada, et lapse vanemad ei võta osa lapse

kasvatamisest ning tema eest hoolitsemisest. Taotleja ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti

käsitlusega lapse hooldusõiguse küsimuses ning leiab, et ta on õigustatud saama eestkostetava

lapse toetust ajal, mil ta on lapse eestkostja. Taotleja soovib otsust vaidlustada ning palub

määrata talle esindajaks vandeadvokaat A. Küünemäe, kellega on perel eelnev kokkupuude

ning kes on kursis esitatava kaebuse sisuga.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kohus saab taotlusest aru selliselt, et taotleja soovib vaidlustada Sotsiaalkindlustusameti

poolt tema suhtes tehtud negatiivset otsust halduskohtus.

3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes

oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik

seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg-s 1 on

sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik

seisund asja otsustamist ei mõjuta.

4. Kohus leiab, et taotleja on halduskohtumenetluses võimeline ise oma õigusi kaitsma.

Taotleja on taotluse kirjutanud eesti keeles ning kohus saab aru, et taotleja valdab eesti keelt.

Taotleja soovib vaidlustada tema suhtes Sotsiaalkindlustusameti poolt tehtud otsust, millega

jäeti taotlejale toetus määramata. Seega on kohtule esitatud taotluses arusaadav probleem, mille

lahendamiseks taotleja õigusabi taotleb. Samuti on taotleja suutnud iseseisvalt ja oma sõnadega

välja tuua, miks ta leiab, et tema suhtes tehtud otsus on õigusvastane. Asjaolude kirjeldamine,

miks taotleja Sotsiaalkindlustusameti poole pöördus ja miks ta leiab, et tema suhtes tehtud

otsus ei ole õige, ei vaja juriidilisi teadmisi. Kaebaja saab asjaolud kirjeldada lihtsalt ja oma

sõnadega kaebuse vormis. Seetõttu on kohus veendunud, et taotleja on probleemi

kirjeldamiseks võimeline ka kohtule kaebuse esitamisel. Kuivõrd kohus leiab, et taotleja on

võimeline Sotsiaalkindlustusameti 16.10.2024 otsust iseseisvalt kohtus vaidlustama, ei ole

taotleja majanduslik olukord praegu määrav. Samas märgib kohus, et toetust puudutava

kaebuse esitamine kohtule on riigilõivuvaba (riigilõivuseadus § 22 lg 2 p 2).

5. Kohus selgitab, et halduskohtumenetlus on oma olemuselt selline, et õigusteadmistega

esindaja olemasolu ei ole hädavajalik. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4

sätestab, et kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise,

kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele.

Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust

tahtest. HKMS § 2 lg 5 sätestab, et kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et

menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku

kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Seega

peab kohus olema halduskohtumenetluses aktiivsem ja tagama, et menetlusosalise õigused ei

jääks kaitseta üksnes sellepärast, et tal puudub advokaadist esindaja.

6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus riigi õigusabi taotlus halduskohtumenetluses

esindamiseks rahuldamata.

7. Kohus märgib taotlejale, et kohtule esitatavas kaebuses on taotleja õiguste kaitseks kohane

nõuda Sotsiaalkindlustusameti 16.10.2024 otsuse tühistamist. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib

tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kui

kaebaja sai vaidlustatavast haldusaktist teada otsuse tegemise päeval (st 16.10.2024), siis tuleb

kaebus halduskohtule esitada hiljemalt 15.11.2024. Kui kaebaja sai haldusakti kätte hiljem,

tuleb kaebajal kaebuse esitamisel lähtuda 30-päevasest tähtajast ja võimalusel esitada

vaidlustatava otsuse kättesaamist kinnitav tõend. Kaebuses tuleb põhjendada, miks kaebaja

leiab, et tema suhtes tehtud otsus ei ole õige. Kaebusele tuleb lisada ka vaidlustatav haldusakt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

2(2)