2-24-114868/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.11.2024, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-24-114868

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi B.M.i vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

863,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepingulised esindajad Ahto Järvela ja Sigrid

Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ)

Kostja: B.M. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 13.05.2023

sõlmitud järelmaksulepingust nr L89012350426 tulenev põhivõlg 552,26 eurot, viivis

perioodi 29.11.2023-05.07.2024 eest 41,24 eurot, viivis perioodi 06.07.2024-04.11.2024

eest 22,55 eurot ning viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast

kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid

mitte rohkem kui määras 15,9% aastas.

3. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 55,64 euro ulatuses, intressinõue 56,74 eurot,

haldustasunõue 3,60 eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 40 eurot ja

05.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 16,88 euro ulatuses.

4. Jätta hageja menetluskulud 76,61% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

23,39% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 586,07 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

(586,07 euro) tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 05.07.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja Inbank Finance AS ja kostja vahel 13.05.2024

sõlmitud järelmaksulepingust nr L89012350426 tulenev põhivõlgnevus 607,90 eurot,

intress 56,74 eurot, haldustasu 3,60 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 58,12 eurot;

1.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 06.07.2024 kuni põhinõude summas

607,90 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 15,9% aastas.

2. Nõude aluse ja eelduste kohta selgitab hageja järgmist.

2.1. Hageja toob välja, et AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 13.05.2023 järelmaksulepingu

nr L89012350426, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt lepingule soetas

kostja kauba maksumusega 651,19 eurot.

2.2. Lepingu nr L89012350426 kohaselt on krediidi kulukuse määr 41,15% aastas ja

intressimäär 15,9% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud

krediidisummat, intressimäära, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva, maksete tähtpäevi,

laenulepingu sõlmimise tasu, igakuist lepingu haldustasu.

2.3. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise tõendamiseks esitab hageja tõendina

laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi

krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid polnud. Krediidiandja on kostja sissetulekuid kontrollinud

Pensioniregistrist: Verified_monthly_income 837,79, verified_income_periods 3.

Seega on hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne

krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste

kohta.

Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega,

mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid

otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu

tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse

suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale

jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti

usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

2.4. Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 651,19 eurot. Kostja kohustus kauba

eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi

põhiosa katteks summas 43,29 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 607,90 eurot. Kostja

ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandja 7.11.2023. a

kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. 28.11.2023. a saatis krediidiandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna

kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

2.5. Krediidiandja loovutas 29.11.2023 kostja vastase nõude hagejale, kostjale saadeti teade

nõude loovutamisest.

2.6. Kostjal on intressivõlgnevus alates 3. osamaksest, s.o 10.08.2023 kuni ülesütlemiseni

28.11.2023.a kokku summas 56,74 eurot.

Vastavalt lepingule ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis

on lepingu kohaselt 0,90 eurot kuus. 28.11.2023. a lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal

tasumata 10.08.2023-10.11.2023 osamaksete haldustasud, s.o. 3,60 eurot.

Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 607,90 eurot lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 29.11.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 5.07.2024

lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 15,9% aastas so

0,04% päevas, kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas

58,12 eurot.

2.7. Hageja leiab, et tal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist

lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lõikes 2 sätestatust. Hageja selgitab sissenõudekulude

summa 40 eurot kujunemist: 3.01.2024. a esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot,

12.01.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 27.02.2024. a kolmanda tasulise kirja

saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Võlgniku

makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise

kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud,

võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kohus võttis hagi menetlusse 05.08.2024. Kostjale on hagi ja menetlusse

võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 21.08.2024, teadaande avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded (lisaks saadetud e-kirjaga ka kostja e-postiaadressile). Kostja hagile

vastanud ei ole.

4. Kas laenuleping on sõlmitud ja laen välja makstud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

4.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olev lepingu, mille kostja on digiallkirjastanud

13.05.2023. Digiallkirja konteineris oli koos laenulepinguga ka Euroopa Tarbijakrediidi

teabeleht. Laenulepingus on viidatud teenusetingimustele (Inbank Järelmaksu lepingu

tingimused), Inbank AS-i üldtingimustele, digikanalite kasutamise tingimustele, hinnakirjale

ja kliendiandmete töötlemise põhimõtetele, ent ei ole märgitud, kus nendega tutvuda saab.

Hagis on hageja märkinud, et kostja on lepingut allkirjastades kinnitanud, et ta on tutvunud

teenusetingimustega. Hageja sõnul taotles kostja laenu iDeal poes kohapeal, iDeali töötaja

sisestas taotluse Partner Portalisse (mis on krediidiandja partneritele mõeldud rakendus

taotluste estiamiseks Inbanki pangasüsteemi), peale laenutaotluse sisestamist kuvatakse

Partner Portalis automaatse otsuse info. Kui pakkumine ostjale sobib, koostatakse leping.

Kostjale saadeti hageja sõnul leping allkirjastamiseks e-kirjaga; kirja sisus sisaldub link,

millega klient suunatakse sisuliselt Inbanki internetipanka lepingut vaatama ning seda

sobivusel allkirjastama. Kostja allkirjastas lepingu telefonis Smart-ID-ga. Leping on kliendile

kättesaadav Inbanki iseteeninduses ehk internetipangas.

Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud, et kostja tegi tahteavalduse lepingu sõlmimiseks,

leping sisaldas nõutud andmeid ning hageja on faktiväitena esile toonud, et

lepingudokumendid olid püsival andmekandjal kostjale kättesaadavad krediidiandja

internetipangas. Lihtmenetluses võib kohus arvestada poole väiteid tõendina, seega loeb

kohus tõendatuks, et lepingudokumendid olid kostjale püsival andmekandjal esitatud.

4.3. Krediidi kulukuse määr lepingus oli 41,15%, mis jäi lepingu sõlmimise ajal kehtinud

maksimaalse määra (45,93%) piiresse.

4.4. Tegemist oli järelmaksu lepinguga, milles on märgitud „kauba maksumus 651.19 eur“

ning et Teenuseleping jõustub Kauba üleandmisel Sulle tagasiulatuvalt alates Teenuselepingu

sõlmimisest ning seetõttu võib esimese Osamakse tegelik suurus olla väiksem kui

Maksegraafikus. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele lepingutingimusele ning tegi

ettepaneku tõendada kauba kättesaamist kostja poolt.

Hageja on peale menetlusse võtmise määrust esitatud täiendavas seisukohas märkinud, et

Inbank teeb väljamakse oma partnerile, antud lepingu puhul iDeal Group AS-le, kuid kuna

Inbank teeb väljamakseid mitme erineva lepingu alusel korraga, siis käesoleva lepingu

summa nö kaob üldise summa sisse. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja esitada eraldi

maksekorralduse antud summa ülekandmise kohta partnerile.

Hageja selgitas, et peale järelmaksulepingu allkirjastamist väljastatakse kaup ostjale. Hageja

selgitas, et kauba poes ostjale üle andmise kohta ei vormistatud akti ning üleandmist oleks

võimalik tõendada üksnes poe turvakaamera salvestisega, ent selle salvestisi säilitatakse 3

kuud ning seda tõendina ei ole enam võimalik esitada.

Lihtmenetluses võib kohus poole väiteid lugeda tõendiks. Kohus peab hageja poolt

täiendavalt esitatud selgituste valguses usutavaks, et kostja võis kauba kätte saada poes peale

järelmaksulepingu allkirjastamist ning et kauba üleandmisel ei pruugitud allkirjastada kauba

üleandmise akti. Kohus loeb seega hageja selgituste põhjal tõendatuks, et kostja sai

järelmaksulepingu allkirjastamise järgselt kohe kätte ka kauba, milleks oli järelmaksulepingus

märgitud iPad.

5. Vastutustundliku laenamise kohustus

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5.2. Hageja esitatu pinnalt ei saa ka kuidagi järeldada, et esialgne krediidiandja oleks järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja esitatud maksehäireregistri päring (dtl 62) on

tehtud peale laenulepingu sõlmimist. Esitatud laenutaotluses on küsitud üksnes igakuist

sissetulekut ja igakuiseid kohustusi, täpsustamata, mida nende all silmas peetakse. Ei ole

küsitud igakuiseid elamiskulusid, ülalpeetavate arvu, eluaseme tüüpi. Kostja sissetulekute

väidetava kontrollimise kohta on hageja esitanud hagiavalduses (dtl 35) kaks rida, mis ei oma

tõendi kvaliteeti (kopeeritud teadmata allikast, ei nähtu, kuhu päring on tehtud, kelle kohta,

mis olid tulemused).

Hageja on ise selgitanud, et laenutoote puhul oli oluline laenuandmise kiirus. Kohtu

hinnangul ei saa krediidiandja tuua vastutustundliku laenamise kohustust ohvriks laenamise

kiirusele. Laenu andmise kiirus võib veel täiendavalt olla asjaolu, mille tõttu tarbija laenab üle

võimete, sest protsessis ei küsita tarbijalt eriti midagi ning tal ei ole ka aega järele

mõtlemiseks. Kohus ei nõustu ka sellega, et kostja kuupalga ulatuses laenu võtmine oleks

olnud niivõrd tühine summa. Eesti õiguses (ja ka vastu võetud uues tarbijakrediidi direktiivis)

ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise osas tehtud erandeid laenusumma

suurusest sõltuvalt.

6. Kas nõue on loovutatud

Kohus on hagejale korduvalt selgitanud erinevates menetlustes, et nõude loovutamise

kontrollimine kohtu poolt on vajalik selleks, et kontrollida, kas hagejal üldse on nõue ning

välistada, et sama nõudega võiks hiljem tulla kohtusse algne krediidiandja väites, et ta nõuet

loovutanud ei ole. Hageja esitab kõigis menetlustes identseid nõude loovutamise teatisi, mille

alla on sõnadega kirjutatud vastava algse krediidiandja „esindaja“. Kohus on hagejale

selgitanud, et ilmselgelt on need teated koostanud hageja ise, millisel juhul tuleks hagejal aga

selgitada, et mille alusel ta algset krediidiandjat teate saatmisel esindas. Ilma selleta ei oma

teade tõendusväärtust selle kohta, et algne krediidiandja on nõude hagejale loovutanud.

Hageja ei esitanud selgitusi selle kohta, mis alusel hageja selle teate koostamisel

krediidiandjat esindas. Selle asemel esitas hageja rea selgitusi selle kohta, et krediidiandja on

õigustatud nõuet loovutama (mille osas kohus mingeid kahtlusi esitanud ei ole) ning et nõue

loetakse loovutatuks ka siis, kui pole loovutamisest teatatud. Kohus märgib veelkord, et

selgitas hagejale, et hageja esitatud tõend, mille hageja on ise koostanud, ei saa tõendada

nõude loovutamist, v.a kui hageja täiendavalt selgitab ja tõendab, et ta tegutses krediidiandja

volituse alusel. Kohus märgib seega, et hageja poolt kohtule esitatud „nõude loovutamise

teatis“ ei saa tõendada seda, et krediidiandja on nõude loovutanud.

Arvestades, et tegemist on lihtmenetlusega, võib kohus lugeda tõendiks hageja selgitused.

Hageja on väitnud, et algne krediidiandja on nõude talle 29.11.2023.a loovutanud. Selle

muudab usutavaks asjaolu, et hageja valduses on lepingut puudutavad dokumendid, mille

saamiseks krediidiandjalt pidi hagejal olema õiguslik alus. Kohus loeb seega lihtmenetluses

tõendatuks, et nõue on hagejale loovutatud.

7. Põhivõla, intressi, viivise ja haldustasu nõuded

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral kuulub saadud laen siiski

tagastamisele ning VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse

rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda jätkuvalt ka intressi VÕS § 94 sätestatud määras,

kuid mitte muid tasusid.

Lepingu kohaselt oli järelmaksuga ostetud kauba maksumus ehk laenusumma 651.19 eurot.

Hageja on välja toonud, et kostja on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 98,93

eurot. Arvestades kõik tasutu põhivõla katteks, on kostjal tagastamata 552,26 eurot.

Lepingu kohaselt tuli laen tagastada 10. novembriks 2024. Ent hageja märgib, et arvestades

kõik kostja maksed põhinõude katteks saaks ka sellisel juhul lugeda lepingut 28.11.2023

kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks oli kostja kolme üksteisele järgneva

osamaksetega võlas (10.09.2023 osaliselt tasumata, 10.10.2023 ja 10.11.2023 täielikult

tasumata).

Hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud ega esitanud seega ka lepingu sõlmimise ajal

kehtinud intressimääraga intressiarvestust. Kohus saab aru, et eeltoodud lepingu üles ütlemise

kehtivuse hindamisel on hageja lähtunud algse maksegraafiku põhiosamaksete tulbast. Kohus

nõustub, et nii või teisiti tagasimakseid uuesti määrates oli kostja võlas kolme järjestikuse

tagasimaksega 28.11.2023.

Hageja on tõendina esitanud kõnealused kirjad pdf failidena (dtl 58 ja 59). Pdf failid ei tõenda

kirja saatmist ning sellest, et pdf failis on märgitud isiku elukoha aadress, ei saa ka järeldada,

et kiri saadeti postiga. Praktikas esitatakse samasugune pdf fail tõendina ka siis, kui see on

saadetud e-kirjaga. Seetõttu ei saa kohus automaatselt eeldada sellise faili põhjal, millisel

viisil ja kuhu see saadetud on. Aga lihtmenetluses võib kohus arvestada poole seletust

tõendina. Hageja on vastuseks kohtule 10.10.2024 selgitanud, et lepingu üles ütlemise hoiatus

ja teatis on saadetud Omniva kaudu kostja postiaadressile XXX tänavale. Kohus loeb seega

tõendatuks, et krediidiandja saatis kostjale viidatud hoiatuse 07.11.2023 ja üles ütlemise

teatise 28.11.2023. Kuivõrd hoiatusega anti ka täiendav tähtaeg võla tasumiseks, on üles

ütlemise eeldused täidetud ning üles ütlemise saab lugeda kehtivaks. Lepingu erakorralise

üles ütlemisega muutus sissenõutavaks ka tagastamata laenujääk.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus VÕS § 4034 lg 7, § VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punktide

1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel välja tagastamata põhivõla 552,26 eurot ning viivise

põhivõlalt seadusjärgses määras, kuid mitte rohkem kui 15,9% aastas, alates lepingu üles

ütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 29.11.2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Ajavahemiku 29.11.2023-05.07.2024 eest, s.o hagiavalduse esitamise seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivis 41,24 eurot. Ajavahemiku 06.07.2024-04.11.2024 eest, s.o

kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 22,55 eurot.

Kuivõrd hageja ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohast intressiarvestust esitanud, jääb intressinõue

rahuldamata. Muid tasusid, st haldustasu, kostja sama sätte kohaselt ei võlgne.

8. Võla sissenõudmiskulude hüvitise nõue

Kohus on hagejale erinevates menetlustes ka selgitanud, et VÕS § 1132 kehtestab piirmäärad,

mitte ei ole seadustatud hinnakiri. VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud: Erinevalt §-

st 1131 ei sisaldu §-s 1132

iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks

hüvitamiseks. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning

tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu § 1131 lg-s 1. Säte ei nõua iseenesest, et

meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte

vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju

hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju

tekkimist ja selle ulatust ka tõendama.

Antud juhul on hageja viidanud, et sissenõudmiskulude hüvitamist on tal õigus nõuda lepingu

punkti 8 alusel. See punkt sätestab: Kui Sa ei täida Teenuselepingust tulenevaid

maksekohustusi (v.a. Intressi maksmine) tähtaegselt, peas Sa Meile maksma Viivist

Teenusetingimustes ettenähtud korras. Viivisele võivad lisanduda sissenõudekulud

Hinnakirjas sätestatud määra(de)s. Hageja ei ole kohtule esitanud viidatud hinnakirja, samuti

ei olnud lepingus viidatud, kus kostja pidi hinnakirjaga tutvuda saama. Hageja on 10.10.2024

vastusesse lisanud hallil taustal rea „Sissenõudmiskuulud pärast lepingu lõppemist“ ning

väite, et nii oli sätestatud hinnakirjas. Kohus sellist menetlusdokumenti kopeeritud rida

piisavaks tõendiks ei pea. Sellest ei nähtu, kust see on kopeeritud ning kus see kostjale

kättesaadav pidi olema.

Hageja ei ole ka tõendanud, et tal ühe kirja saatmise kulu on justnimelt selline summa. Kohus

märgib, et erinevates menetlustes toob hageja kirja saatmise kulud välja selliselt, et need

kokku moodustaks alati VÕS § 1132 piirmäära. Seega mõnes menetluses on hageja väidetud

kulu ühele kirjale 20 eurot, mõnes 25 eurot. Olukorras, kus lepingus puudub kokkulepe

meeldetuletuskirja tasu suuruse kohta, ei ole kulusid tõendamata ka eluliselt usutav, et

samasuguse kirja saatmise kulu on sõltuvalt nõude suurusest erinev.

Sellest tulenevalt jääb hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.

9. Menetluskulud

Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud 10.10.2024. Hageja menetluskuludeks on:

riigilõiv 245 eurot; maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 ja hageja poolt esindajale makstud tasu

1014 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatuks loetud 27.10.2024, teadaande

avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja vastanud ei ole.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

(Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 245 eurot. Käesoleva

tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 863,02 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) §

59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 245 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 245

eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot.

Tulenevalt TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses

summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik.

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-

2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-

4817, p 20).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule

hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures

arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot,

millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus

esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid.

Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on osaliselt

põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku

leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu

oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja

esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas

asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse

keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu

suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on

ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks

mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse

vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud

tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu

suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja

põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 6 tundi summas 1014 eurot. Õigusabi

osutamise sisaldas järgmisi toiminguid:

-täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine

ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule 2 tundi;

-11.09.2024 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 2 tundi;

-10.10.2024 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine 2 tundi.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega. Lähtudes menetlusdokumentide sisust ja mahust peab kohus 11.09.2024

õigusabitoimingu põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi ja 10.10.2024 õigustoimingu põhjendatud

ajakuluks 1,5 tundi. Ülejäänud osas peab kohus lepingulise esindaja õigusabitoiminguid ja

ajakulu põhjendatud ja vajalikuks. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud

tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 500 eurot ilma käibemaksuta (5 tundi

× 100 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 765 eurot, millest 245 eurot on riigilõiv,

maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja 500 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

05.07.2024 esitatud hagi hind oli 863,02 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas

summas 552,26 eurot, viivisenõude hagi esitamise seisuga summas 41,24 eurot ja

viivisenõude põhivõlalt edasiulatuvalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 67,65 eurot. Seega kokku rahuldas

kohus arvestuslikult hagi 661,15 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast

(863,02 eurot) 76,61%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 76,61% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

23,39% ulatuses hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 76,61% hageja põhjendatud menetluskuludest

(765 eurot), millele vastab summa 586,07 eurot.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati

10. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik