2-24-122281/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Määruse tegemise aeg ja koht

04.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-122281

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi K. V. vastu võla nõudes

Hagihind

3998,44 eurot

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine ja tsiviilasjas menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586);

lepinguline esindaja Alar Liivamägi

Kostja: K. V. (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist osaline loobumine selliselt, et kompromissisumma 3900 eurot sisaldab

lisaks põhivõlale ka menetluskulusid ja kohtuotsuse päeva seisuga sissenõutavaks muutunud

viivist ning hageja loobub ülejäänud menetluskulude ja sissenõutavaks muutunud viivise

nõuetest.

2. Kinnitada OÜ GS Core ja K. V. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

2.1 K. V. tasub OÜ-le GS Core lepingust nr xxxx tuleneva kompromissisummana 3900 eurot

neljakümne igakuise osamaksena, tasudes 15.09.2024 ja 15.10.2024 igakuiselt 50 eurot ning

ajavahemikul 15.11.2024 kuni 15.12.2027 iga kuu 15. kuupäevaks 100 eurot.

2.2 K. V. tasub käesoleva määruse resolutsioonis p 2.1 märgitud osamaksed OÜ GS Core

pangakontole: xxxx Xxxx AS; xxxx Xxxx AS. Ülekande selgituseks tuleb märkida “K. V.,

leping xxxx, tsiviilasi 2-24-122281“.

2.3 Käesoleva määruse resolutsioonis p 2.1 sätestatud tähtajaks tasumata summalt maksab K.

V. viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud päeva eest.

2.4 Käesoleva määruse resolutsioonis p 2.1 sätestatud kohustuse tähtpäevaks enam kui 30

päeva jooksul täitmata jätmisel muutub käesoleva määruse resolutsioonis p 2.1 nimetatud võlg,

st kõik tasumata osamaksed ja neilt arvestatud viivis, täiendava teavituseta koheselt

sissenõutavaks ning OÜ GS Core võib kogu võla sissenõudmiseks ilma täiendava teavitamiseta

algatada täitemenetluse.

2.5 Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja kompromissi

sõlmimisega loobuvad OÜ GS Core ja K. V. oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel

uued õigused.

3. Resolutsiooni punktis 2.4. nimetatud kokkuleppe kinnitab kohus selliselt, et seda ei saa

kohaldada üksnes 15.09.2024 ja 15.10.2024 tagasimaksete tähtaja ületamise tõttu.

4. Resolutsiooni punktis 2.3. nimetatud kokkuleppe kinnitab kohus, arvestades ka resolutsiooni

punkti 1, selliselt, et viivist ei saa 15.09.2024 ja 15.10.2024 tagasimaksetelt arvestada enne

käesoleva kohtumääruse tegemisele järgeva esimese tagasimakse tähtaega, s.o enne 15.11.2024.

5. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-122281.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD ja KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. OÜ GS Core esitas 11.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja

14.08.2024 Harju Maakohtule hagi K. V. vastu B AS ja kostja vahel 06.02.2017 sõlmitud

laenulepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 3398,60 eurot ja 14.08.2024 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 183,51 eurot. Samuti palus hageja välja mõista põhivõlalt (3398,60 eurot)

edasiulatuvalt arvestatud viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi

esitamisele järgnevast päevast (15.08.2024) kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse

tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.

Maksekäsu kiirmenetluses esitatud põhinõue oli 3908,54 eurot, viiviseid ei

nõutud.

Hagilt on tasutud riigilõivu 455 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses 117,26 eurot ja täiendavalt

hagimenetluses 337,74 eurot. Hagejal on tekkinud 20 eurot menetluskulu TsMS § 4842 alusel.

2. Kohus võttis hagi menetlusse 16.08.2024. Hagi on kostjale kätte toimetatud 23.08.2024. Kostja

esitas hagile vastuse 09.09.2024.

Pooled esitasid 09.09.2024 kohtule kompromissilepingu kinnitamiseks. Hageja selgitas 04.10.2024 e-

kirjas, et tingimusel, et kohus kinnitab poolte tsiviilajas 2-24-122281 esitatud kompromissi

kokkulepitud kompromissisummaga 3900 eurot, loobub hageja menetluskulude ja sissenõutavaks

muutunud viivise nõudest ulatuses, milles need võiks ulatuda üle kokkulepitud kompromissisumma.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus

lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega

või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

4. Hageja nõude aluseks on B AS ja kostja vahel 06.02.2017 sõlmitud laenuleping nr xxxx, mille

alusel sai kostja laenu 4420 eurot, millest laenuandja pidas kinni 262,99 eurot lepingutasu.

Väljamakse tehti summas 4157,01 eurot. Tagasimakseid on tehtud 758,41 eurot. Hageja esitas

kohtule hagi eeldusel, et vastutustundliku laenamise kohustust rikuti. Hageja esitas nõude arvestades

VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena, et lepingust ei tekkinud selle kehtivuse ajal kõrvalkohustusi (seaduslik

intressimäär oli lepingu kehtivuse perioodil 0 % ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne) ning nõudes

ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist seaduslikus määras alates lepingu

lõppemisele järgnenud päevast. Hageja arvestas põhiosa tagasimaksete hulka ka lepingutasu 262,99

eurot. Eelnevast tulenevalt on põhivõlgnevus 3398,60 eurot (4420 -262,99 – 758,41 = 3398,60).

Nõue on hagejale loovutatud 25.05.2022.

Arvestades, et hageja on tõendanud, et kostjale maksti välja 06.02.2017 laen summas 4157,01 eurot

ning kostja on hageja väitel teinud tagasimakseid kokku 758,41 eurot, on kostjal tagastamata laen

summas 3398,60 eurot. Lepingu järgne laenu tagasimaksmise tähtaeg oli 15.02.2022. Seega on leping

korraliselt lõppenud ning tagastamata laenusumma on muutunud sissenõutavaks.

Hageja ja kostja soovivad kompromissilepinguga luua eeltoodud laenulepingust tulenevate nõuete ja

sissenõudmiskulude asemele uue kohustuse selliselt, et kostja tunnistab hageja ees võlga 3900 eurot

ning sellega lõpevad hagi aluseks olevast lepingust tulenevad nõuded. Samuti loobub hageja osaliselt

menetluskuludest (osas, milles need koos põhivõla ja sissenõutavaks muutunud viivisega koos

ületaksid 3900 eurot).

Kuigi kompromissi sõnastusest võiks aru saada nii, et hageja soovib endale jätta tulevikus võimaluse

algsest lepingust tuleneva tasumata intressinõude esitamiseks, siis ei oleks see nõue perspektiivikas

olukorras, kus vastutustundliku laenamise kohustust rikuti. Seadusjärgne intressimäär hagi aluseks

oleva lepingu sõlmimise ajal oli 0% ning seega VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kostja hagejale intressi ei

võlgneks.

Kohus võtab vastu nõudest loobumise selliselt, et kompromissi summa 3900 eurot sisaldab lisaks

põhivõlale ka menetluskulusid ka kohtuotsuse päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist, ning

hageja loobub ülejäänud menetluskulude ja sissenõutavaks muutunud viivise nõuetest.

Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus

seaduse ega heade kommetega ning kompromissi on võimalik täita.

Kohus märgib, et tulenevalt sellest, et 15.09.2024 ja 15.10.2024 tagasimaksete tähtajad on

kompromissi kohtu poolt kinnitamise ajaks möödunud, ei oleks hea usu põhimõttega kooskõlas see,

kui hageja tugineks nende maksete osas kompromissi punktile, mille kohaselt võib

kompromissijärgsete tagasimaksetega viivitamisel alustada sundtäitmist. Samuti ei oleks hageja

nõudest loobumisega kooskõlas neilt tagasimaksetelt viivise arvestamine kohtumääruse tegemiseni.

Ka kostjalt ei saanud oodata tagasimaksete tegemist olukorras, kus kompromissi ei ole

kohtumäärusega kinnitatud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kompromissiga kokku lepitu peaks

rakenduma alates kompromissi kohtumäärusega kinnitamisele järgnevast esimesest tagasimakse

kuupäevast, s.o alates 15.11.2024.

5. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise õigust kompromissi kinnitava

ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4.

6. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama

kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina

kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument

(täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1).

Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus

leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

7. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab

tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise

menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt

õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi

saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks

tunnistada.

8. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud

ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik