3-24-1828/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-24-1828

Määruse kuupäev

04.11.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses kaebaja kohta valeväidete

esitamisega ja sellega kaebaja au ja hea nime teotamisega

Menetlusosalised

Kaebaja – Siim Grossberg

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Siim Grossbergi kaebus.

2. Jätta Siim Grossbergi taotlused tunnistajate

ülekuulamiseks ja riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Siim Grossberg (edaspidi ka kaebaja) esitas 06.03.2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise

taotluse, milles palus hüvitada talle tema au ja hea nime teotamisega tekitatud kahju 3000

euro ulatuses. 28.12.2023 avaldas vangla ametnik Mairit Tiigivee Tartu Vanglas teiste

kinnipeetavate juuresolekul kaebajale ja enne seda teistele kinnipeetavatele kaebaja kohta

ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Ametnik väitis, et „E8 eluosakond

on grupeeringu sektor“ ja „E8 eluosakonnas oli gäng moodustunud“. Pärast vestlust kaebajaga

läks M. Tiigivee ametniku Elar Tarkuse juurde ja esitas talle enda poolt fabritseeritud faktid,

nagu oleks kaebaja ametnikku ähvardanud, öeldes: „sa vastutad oma sõnade eest“. Kaebaja

andis üksnes ametnikule teada, et pöördub enda õiguste kaitseks kohtu poole. Kaebaja leiab,

et tema kohta on avaldatud ebaõigeid andmeid ning need on kaebaja au teotavad, sest jätavad

mulje, nagu kaebaja on loonud grupeeringu ja elab subkultuuri põhimõtete järgi. Ametnik on

tunnistaja Magnus Saarega 03.01.2024 toimunud vestluse käigus tunnistanud, et on neid

väiteid öelnud ja ka edastanud info kaebaja väidetava ähvardamise kohta. Kaebajale

põhjustati heaolu langust, kaebaja on pidanud kannatama vanglaametniku negatiivse tegevuse

pärast ja on pidanud andma selgitusi ja veenma vanglaametnikke selles, et mingit

grupeeringut ei eksisteeri.

3-24-1828

1.1. Tartu Vangla jättis 18.06.2024. a otsusega nr 1-13/24/186-2 kaebaja kahjunõude

rahuldamata. Kahju hüvitamise taotluse menetluse käigus ei ole leidnud tõendamist, et

ametnik oleks S. Grossbergi poolt ette heidetud avaldusi teinud. M. Tiigivee on 18.03.2024. a

seisukohas kinnitanud, et 28.12.2023 toimunud tema ja S. Grossbergi vaheline vestlus kestis

umbes minut aega. Ei ole eluliselt usutav, et üheminutilise vestluse jooksul väljendas ametnik

kõiki neid mõtteid, mida kinnipeetav on kahju hüvitamise taotluses välja toonud. Ametnik

ütles enda sõnul vestluse käigus üksnes seda, et ta on organisatsiooni olemasolust teadlik,

kuid ühegi konkreetse kinnipeetava nime ta välja ei toonud. Väljaütlemist selle kohta, et

ametnik on võimaliku organisatsiooni olemasolust teadlik, ei saa pidada kinnipeetava au ega

head nime teotavaks. Kuigi S. Grossberg on viidanud sellele, et ametnik on ka enne

28.12.2023. a sündmust avaldanud tema kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid

väärtushinnanguid, on kinnipeetav jäänud liialt üldsõnaliseks selleks, et vanglal oleks

võimalik kinnipeetava väiteid kontrollida. Justiitsministri 13.11.2008. a käskkirjaga nr 176

vastu võetud „Vanglateenistuja eetikakoodeks“ näeb punktis 1.3 ette, et vanglateenistuja teeb

oma tööd kohusetundlikult, ta on õiglane ja usaldusväärne. Ta ei valeta ega moonuta tõsiasju.

Kuivõrd ametnik on kinnitanud, et ta ei ole kinnipeetavate seas levitanud infot selle kohta, et

S. Grossberg võiks kuidagi olla võimaliku organisatsiooni tegevusega seotud, ning S.

Grossbergi liialt üldsõnalised väited ei võimalda vanglal neid kontrollida ja asuda seetõttu

teistsugusele seisukohale, ei saa pidada ametniku tegevust õigusvastaseks.

Vangla leiab, et isegi juhul, kui M. Tiigivee ütles, et E8 eluosakonnas oli gäng moodustunud

ja seda juhtus pealt kuulma teine kinnipeetav, ei saaks ametniku poolt välja öeldut pidada S.

Grossbergi au ja head nime teotavaks. Selles lauses ei ole viidatud ühelegi subjektile, lause on

umbisikulises tegumoes ning ei võimalda teha järeldusi tegevuse sooritaja kohta. Üksnes

väitega, milles ei ole viidatud tegevuse sooritajale, ei ole võimalik teotada konkreetse isiku au

ega head nime. Ka väide „E8 eluosakond on grupeeringu sektor“ ei saa oma olemuselt

kahjustada S. Grossbergi au ega head nime, kuna ka see lausung ei viita ühelegi konkreetsele

subjektile. Seega ei saa selle sisu pidada ka S. Grossbergi au või head nime teotavaks.

S. Grossberg heidab M. Tiigiveele täiendavalt ette seda, et ta pöördus üksuse juhi E. Tarkuse

ja teabe- ja uurimisosakonna poole ning esitas neile enda poolt fabritseeritud faktid selle

kohta, et S. Grossberg olevat teda ähvardanud, öeldes: „ta veel vastutab oma sõnade eest“.

Vangistusseaduse (VangS) § 133 seab vanglaametnikule teavitamiskohustuse, mille kohaselt

on vanglaametnik kohustatud vangla direktorile või kõrgemale kohal viibivale

vanglaametnikule viivitamatult teatama kõikidest karistuse täideviimisel esilekerkivatest

tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist ja vangla julgeolekut,

samuti tähelepanekutest kinnipeetava kohta, mis aitavad kaasa karistuse täideviimise

eesmärkide saavutamisele. Kui ametnikule saavad teenistuskohustuste täitmise käigus

teatavaks asjaolud, mis võivad tema hinnangul ohustada vangla julgeolekut, lasub ametnikul

seadusest tulenev kohustus sellest teada anda. Vangla julgeolekut ohustavaks saab pidada ka

puhkusid, kui ametnik tunneb, et teda on ähvardatud. Seega ei saa pidada ametniku tegevust

temale teatavaks saanud võimaliku vangla julgeolekut ohustava teabe üksuse juhile

edastamisel õigusvastaseks. Nimetatud teabe edastamist Tartu Vangla teabe- ja

uurimisosakonnale ei saa samuti pidada õigusvastaseks. Tartu Vangla direktori 09.03.2015. a

käskkirjaga nr 1-1/37 kinnitatud „Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna põhimääruse“

(edaspidi Põhimäärus) § 4 p 1 kohaselt on teabe- ja uurimisosakonna põhiülesandeks ennetada

ja avastada kinnipeetavate õiguserikkumisi. Põhimääruse § 4 lg 3 p 2 sätestab, et teabe- ja

uurimisosakond alustab ja viib kuriteo tunnuste olemasolul läbi kriminaalmenetlusi. Kui

ametnikul tekkis kinnipeetavaga toimunud vestluse järgselt subjektiivne tunne, et kinnipeetav

võis teda ähvardada, tuli tal see info ka pädevale struktuuriüksusele edastada. Seega käitus

ametnik korrektselt, kui edastas info võimaliku ähvarduse kohta Tartu Vangla

3-24-1828

struktuuriüksusele, mille üheks eesmärgiks on teabe kogumine ja uurimine selleks, et

ennetada kinnipeetavate õigusrikkumisi, ning mille pädevusse kuulub võimaliku

kriminaalmenetluse alustamine, kui ilmnevad kuriteo asjaolud.

2. S. Grossberg esitas 18.06.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks 3000 euro ulatuses. Kaebuse kohaselt avaldas M. Tiigivee

28.12.2023 Tartu Vanglas teiste kinnipeetavate juuresolekul kaebajale ja enne seda teistele

kinnipeetavatele kaebaja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid.

Samuti läks M. Tiigivee ametnik E. Tarkuse juurde ja esitas talle enda poolt fabritseeritud

faktid. Selle tegevusega kahjustas ametnik kaebaja era- ja perekonnaelu puutumatust ning

riivas kaebaja au ja head nime. Kaebaja hinnangul soovis ametnik teadlikult tõmmata endale

kõrgendatud tähelepanu kaebaja väärikuse alandamise abil ning saavutada kinnipeetavate

silmis paremat positsiooni. M. Tiigivee avaldas, et „E8 eluosakond on grupeeringu sektor ja

E8 eluosakonnas oli gäng moodustunud“ (viimast ütles teisele ametnikule, pealt kuulis

kaaskinnipeetav S. Joala). Veel ütles M. Tiigivee pärast vestlust kaebajaga 28.12.2023 E8

üksuse juht E. Tarkusele, et kaebaja ähvardas teda kaudselt, öeldes: „sa veel vastutad oma

sõnade eest“ (kuritegelikus maailmas tähendab selline lause seda, et sinu tervis ja elu on nüüd

ohus). M. Tiigivee tunnistas enda öeldut tunnistajale M. Saarele. Kaebaja selgitab, et ta ei ole

ametnikku ähvardanud. Enda tegevusega tekitab ametnik intriige ja seab ohtu kaebaja

julgeoleku. Ametniku väited tervikuna jätavad mulje, et kaebaja loob justkui kuritegelikku

ühendust ja on laiemalt kuritegeliku elu viljeleja. Ametniku väited kahjustavad kaebaja

põhiõigusi ning alandavad kaebajat, sest väited on valed. Valeväidete tõttu toimus E8

eluosakonnas 4 ümberpaigutust (sh paigutati kaebaja kambrikaaslane teise osakonda),

mistõttu peab kaebaja kannatama olulist heaolu langust. Ametnik peab ebaõiged andmed

ümber lükkama Tartu Vangla kinnipeetavate ja ametnike ees. Teised ametnikud on peale M.

Tiigivee õigusvastast tegevust suhtunud kaebajasse vaenulikult, kaebaja on pidanud andma

selgitusi ja veenma vanglaametnikke selles, et mingit grupeeringut ei eksisteeri. Kaebaja

palub asjas üle kuulata tunnistajad ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.

3. Tartu Vangla edastas 27.08.2024 vastusega kohtunõudele asjaga seonduvad dokumendid,

sh Tartu Vangla 18.06.2024. a otsuse kahjunõude rahuldamata jätmise kohta, M. Tiigivee

05.01.2024. a ettekande ja 13.06.2024. a täiendavad selgitused kahjunõude aluseks olnud

juhtumi kohta.

KOHTU SEISUKOHT

4. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamist seoses asjaoluga, et Tartu Vangla ametnik avaldas 28.12.2023 Tartu Vanglas teiste

kinnipeetavate juuresolekul kaebajale ja enne seda teistele kinnipeetavatele kaebaja kohta

ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid (E8 eluosakond on grupeeringu

sektor ja E-8 eluosakonnas oli gäng moodustunud) ning veel ütles ametnik pärast 28.12.2023

toimunud vestlust kaebajaga E8 üksuse juht E. Tarkusele, et kaebaja ähvardas ametnikku

kaudselt, öeldes: „sa veel vastutad oma sõnade eest“. Ühtlasi taotleb kaebaja tunnistajate

ülekuulamist ja riigilõivu tasumisest vabastamist. Kaebaja soovib tema au ja hea nime

teotamise eest mittevaralise kahju hüvitamist 3000 euro ulatuses.

5. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

6. Kaebaja leiab, et vangla teotas tema au ja head nime, kui 28.12.2023 inspektor-kontaktisik

M. Tiigivee avaldas 28.12.2023 teiste kinnipeetavate juuresolekul kaebaja kohta ebaõigeid

faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Kaebuse kohaselt ütles M. Tiigivee, et vangla

3-24-1828

E8 eluosakond on grupeeringu sektor ja E8 eluosakonnas on moodustunud gäng. Lisaks

väidab kaebaja, et M. Tiigivee oli öelnud, et kaebaja oli ametnikku ähvardanud, öeldes, et ta

veel vastutab oma sõnade eest, kuigi see ei vasta tõele ja kaebaja ametnikku ähvardanud ei

ole.

7. Kohtu hinnangul ei saa pidada Tartu Vangla ametniku poolt kaebaja poolt ette heidetud

lausete kasutamist kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kohtutoimiku materjalidest võib

järeldada, et ametnikule ette heidetud lausetes seoses E8 eluosakonnas väidetavalt

moodustunud grupeeringuga ei ole ametnik toonud välja ühegi konkreetse kinnipeetava nime,

vaid ütles enda sõnul vestluse käigus üksnes seda, et ta on organisatsiooni olemasolust teadlik.

Ka kaebaja ise ei ole väitnud, et ametnik kasutas neis väidetes konkreetselt kaebaja nime.

Seega ei saa ametnikule etteheidetavate lausete väljaütlemisega S. Grossbergi isikut siduda

ega need tema au ja head nime teotada. Isegi olukorras, kus S. Grossberg viibis vanglas E8

osakonnas ning võis tunda ennast teatud määral puudutatuna väitest, et tema osakonnas oli

moodustunud mingisugune grupeering, ei saanud ametniku väljaöeldu tekitada kaebajale

selliseid ülemääraseid ebamugavusi, mis saaksid talle tuua kaasa intensiivseid kannatusi. Ka

väide kaebaja ähvardamisest ei saanud riivata kaebaja õigusi intensiivselt. Nii üksuse juhil kui

ka teabe- ja uurimisosakonnal oli võimalik tegelikud asjaolud pärast ametniku nende poole

pöördumist ise välja selgitada.

8. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1

tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh väärikuse

alandamise, au või hea nime teotamise ja eraelu puutumatuse rikkumise korral. Avaliku

võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja

piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste

tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda

õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13

ning seal viidatud kohtupraktika).

9. Tartu Vangla 18.06.2024. a kahju hüvitamise taotluse lahendamise otsusest nähtub, et M.

Tiigivee selgitas 18.03.2024. a seisukohas, et 28.12.2023 vestles ta kella 16.33 paiku

eluosakonna E8 trelluste juures ühe kinnipeetavaga, kui vestlusesse sekkus S. Grossberg, kes

heitis ametnikule ette, et ametnik on tema kohta teiste kinnipeetavate hulgas valeinfot

levitanud. M. Tiigivee hinnangul kestis tema ja S. Grossbergi vaheline vestlus umbes ühe

minuti, pärast mida kinnipeetav eemaldus trelluste juurest. M. Tiigivee kinnitas 13.06.2024. a

täiendavas selgituses vanglale, et avaldas S. Grossbergiga toimunud vestluse käigus üksnes

seda, et ta on organisatsioonist teadlik. M. Tiigivee kinnitusel ei ole ta kinnipeetavate hulgas

levitanud infot selle kohta, et S. Grossberg võiks kuidagi olla võimaliku organisatsiooni

tegevusega seotud. M. Tiigivee 05.01.2024. a ettekande kohaselt oli ametnik pärast

28.12.2023. a vestlust kinnipeetavatega segaduses ja tundis, et kinnipeetav ähvardas

ametnikku vastutusele võtmisega asjas, mida ametnik teinud ei olnud. Veel märkis ametnik, et

03.01.2024 pöördus tema poole kinnipeetav M. Saar, kes soovis rääkida varasemast

28.12.2023. a vestlusest, kuna viibis seal juures. Kinnipeetav soovis väga teada, kelle käest on

ametnik saanud informatsiooni organisatsiooni kohta E8 osakonnas. Lisaks mainis

kinnipeetav, et tahab ametnikku päästa, kui jagab temaga infot, sest S. Grossberg kavatseb

ametniku kohtusse kaevata. Küsimusele, kas ametnik peaks S. Grossbergi pärast kartma,

vastust ei tulnud. Pärast vestlust valdasid ametnikku ärevad tunded. Kohtu hinnangul ei saa

pidada ametniku tegevust seonduvalt üksuse juhi ja teabe- ja uurimisosakonna teavitamisega,

et ta tunneb ennast kinnipeetavaga toimunud vestluse tulemusel ohustatuna, õigusvastaseks,

3-24-1828

kuivõrd sellises olukorras on ametnikul kohustus edastada vastav info pädevale

struktuuriüksusele (VangS § 133). Kohtul puudub põhjus vanglaametniku selgituste tõesuses

ja usaldusväärsuses kahelda ning on väga ebatõenäoline, et valvuri soov ja eesmärk oli

kaebaja kohta valeväiteid esitada, neid levitada ja sellega kaebaja head nime teotada ja talle

ebamugavusi põhjustada. Ei ole välistatud, et kaebaja tunnetas ennast puudutatuna seetõttu, et

viibis samuti osakonnas E8, mille kohta ametnik väiteid esitas, kuid see ei tähenda, et

ametniku tegevust saaks pidada õigusvastaseks. Seega ei ole vangla õigusvastaselt käitunud

ning RVastS § 7 lg-st 1 tulenevad hüvitamisnõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud.

Lisaks ei ületa kaebaja kirjeldatud võimalikud üleelamised ja teatud ebamugavus (nt

osakonnas toimunud ümberpaigutamised, kaebaja kambrikaaslase paigutamine teise

osakonda) lävendit, mis õigustaks mittevaralise kahju rahalist hüvitamist.

10. Kaebaja on kaebuses viidanud ka soovile, et ametnik M. Tiigivee vabandaks ja lükkaks

ümber tema poolt öeldud ebaõiged andmed, kuid seejuures ei ole kaebaja kohtule

selgesõnaliselt õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõuet esitanud (RVastS § 11, HKMS §

37 lg 2 p 5). Kui ka lugeda selline nõue kohtule esitatuks, oleks ka selle puhul täidetud HKMS

§ 121 lg 2 p-s 21 sätestatud kaebuse tagastamise eeldused. Kaebaja õiguste riivet tuleb ka

heastamisnõudesse puutuvalt pidada käesolevas määruses eespool toodud põhjustel

väheintensiivseks. Sarnaselt hüvitamisnõudele saab kohus rahuldada heastamisnõude üksnes

juhul, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja on käitunud õigusvastaselt; õiguste

rikkumise tagajärjel tekkis isikule kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja isikule

tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida RVastS § 7 lg-s 1 nimetatud

esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Praegusel juhul ei oleks kõik need eeldused

täidetud ja heastamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline samadel põhjustel, mis kohus

esitas eespool hüvitamisnõudega seonduvalt.

11. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus S. Grossbergi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

12. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlusi tunnistajate

ülekuulamiseks ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kohus jätab need taotlused

läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)