2-24-123525/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

4. november 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-123525

Kohtuasi

F.F hagi R.V vastu elatise väljamõistmiseks

K.N hagi R.V vastu elatise väljamõistmiseks

N.S hagi R.V vastu elatise väljamõistmiseks

Y.Q hagi R.V vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja F.F (isikukood XXX)

Hageja K.N (isikukood XXX)

Hageja N.S (isikukood XXX)

Hageja Y.Q (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja O.C

Kostja R.V (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Andi Tubin

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata F.F hagi R.V vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Jätta menetlusse võtmata K.N hagi R.V vastu elatise väljamõistmiseks.

3. Jätta menetlusse võtmata N.S hagi R.V vastu elatise väljamõistmiseks.

4. Jätta menetlusse võtmata Y.Q hagi R.V vastu elatise väljamõistmiseks.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5

kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

1 (3)

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. F.F, K.N, N.S ja Y.Q (hagejad) esitasid maksekäsu kiirmenetluse avalduse R.V (kostja)

vastu elatise väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi kohtumäärusega kostjale

makseettepaneku. Kostja esitas nõudele vastuväite. Kohtunikuabi lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus kohustas 31. juuli 2024 määrusega hagejaid esitama kohtule oma nõude ja

põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Hagejad esitasid hagiavalduse 14. augustil 2024 ja hagi täpsustuse 31.

augustil 2024. Kohus jättis hagi 21. septembril 2024 käiguta ja määras tähtaja hagi

täpsustamiseks.

Hagejad esitasid kohtule 23. oktoobril 2024 vastuse, milles tõid välja, et 31. augusti 2024

täpsustuses on tulnud sisse eksitus nõude osas. Hagejad taotlevad elatist alla miinimummäära,

milleks on 800 eurot. See summa on kostjaga kokku lepitud kompromissilepingus, mille

kostja kohtule esitas. Kompromiss kostjaga tagab hagejatele nende kodu, kus kostja on üks

kaasomanikest.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 3401 lg 2, § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et hagejatel on võimalik

esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus. Elatise nõudmise hagilt riigilõivu ei võeta.

4. TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud

muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse

ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole

hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu

määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse

võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi

vaatamata.

Hagiavaldus peab vastama menetlusdokumendile ja hagiavaldusele ettenähtud nõuetele

(TsMS §-d 334-340, 363-370). TsMS § 363 lg 1 p 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse

2 (3)

lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese)

ning sellest nõudest lähtudes hagi TsMS § 5 lg 1 järgi ka menetletakse.

14. augustil 2024 kohtule esitatud hagiavalduses palusid hagejad kostjalt välja mõista igakuise

elatise järgmiselt: hagejale I 259,59 eurot; hagejale II 220,65 eurot; hagejale III 249,59 eurot;

hagejale IV 249,59 eurot. Hagejate 31. augustil 2024 esitatud hagi täpsustuses palusid hagejad

kostjalt välja mõista igakuise elatise järgmiselt: hagejale I 287,72 eurot; hagejale II 244,56

eurot; hagejale III 277,72 eurot; hagejale IV 277,72 eurot.

Kohus selgitas hagejatele 21. septembril 2024, et hagejatel tuleb kohtule teatada, kas elatise

täpsustuses on arvestatud lasterikka pere toetusega. Hagejatel oli võimalik oma nõuet

täpsustada.

Hagejad esitasid kohtule 23. oktoobril 2024 vastuse, milles tõid välja, et 31. augusti 2024 hagi

täpsustuses on tulnud sisse eksitus nõude osas. Hagejad taotlevad elatist alla miinimummäära,

milleks on 800 eurot.

Eeltoodust nähtuvalt on hagejad kohtule teatanud, et 31. augusti 2024 hagi täpsustuses on

tulnud sisse eksitus nõude osas, kuid hagejad ei ole oma nõuet täpsustanud selliselt, et nõue

oleks selge. Hagejad tõid välja, et nad taotlevad elatise väljamõistmist 800 eurot. Selliselt

esitatud nõue on ebaselge. Kohus ei saa hagejatel välja mõista ühist summat. Iga hageja

osaleb menetluses kostja suhtes iseseisvalt ning hagejate kohustuseks on sõnastada selge

nõue.

Ebaselgus hagejate nõuetes takistab kohtul hagi menetlemist. Eeltoodust tulenevalt jätab

kohus hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 3401 lg 2, § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel.

Hagejatel on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus.

5. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1

alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks

määramata.

6. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse

võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui

kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et

avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejatele, et

hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejatelt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

3 (3)