2-24-120672/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista L A (A) OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhivõlgnevus 218,71 eurot, Välja mõista L A (A) OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskulud summas 360 eurot
Legislator headnote
AI generated2-24-120672/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista L A (A) OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhivõlgnevus 218,71 eurot, Välja mõista L A (A) OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskulud summas 360 eurot
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
T a g a s e l j a o t s u s
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Kaire Pullerits
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.11.2024, Rakvere
Tsiviilasja number
2-24-120672
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finance Group hagi L A vastu võlgnevuse
nõudes
Tsiviilasja hind
319,76 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood: 10746479,
asukoht: Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn,
Harju maakond
Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-posti aadress:
jurist@julianus.ee
Kostja: L A, isikukood: xxxx, elukoht teadmata
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista L A (A) OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhivõlgnevus 218,71 eurot,
sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 44,08 eurot ja
edasiulatuv viivis alates 22.08.2024 põhinõudelt 218,71 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses
sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
3. Jätta menetluskulud L A kanda.
4. Välja mõista L A (A) OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskulud summas 360 eurot
ning menetluskuludelt 360 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras
kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
6. Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale
kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui
tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest
alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva
jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest
teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning
kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem
kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda
Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr
EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.
Menetlusabi taotlemise kord
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult
või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtuotsuse põhjendused
Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-120672 OÜ Aktiva Finance Group hagi L A vastu
võlgnevuse nõudes.
Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud
27.09.2024 Ametlike Teadaannete kaudu, kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 11.10.2024
hagile vastust esitanud.
Pärnu Maakohus on 07.08.2024 määrusest nähtuvalt püüdnud kostjale menetlusdokumente kätte
toimetada järgnevalt:
-04.06.2024, 07.06.2024, 12.06.2024 ja 16.07.2024 e-posti aadressile: xxxx, kättetoimetamine ei
õnnestunud;
-16.07.2024 e-posti aadressile: xxxx, vastus puudub;
- aadressidel xxxx ja xxxx kostja ei ela.
-tööandja ei ole nõus menetlusdokumente kostjale edastama ega kontakte jagama.
-PPA on kohtule teatanud, et neil puuduvad kostja elu- või viibimiskoha kohta andmed.
Kohus edastas hagiavalduse koos lisadega ning menetlusse võtmise määruse 12.09.2024 kostja e-
posti aadressile: xxxx, vastus puudub. Kohtul puuduvad kostja elu- ja viibimiskoha (sh
kontaktandmete) kohta andmed. Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike
Teadaannete vahendusel on täidetud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi
tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,
kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi
toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja
esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt
tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1
kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et
kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse
täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib
võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest
kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,
millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui
seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg
1).Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi
esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid
täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist
nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi
protsendina põhinõudest (TsMS § 367). VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist
võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu
alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist
kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja
eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue
on kuni 500 eurot.
Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 218,71 eurot,
sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 44,08 eurot ja edasiulatuv
viivis alates 22.08.2024 põhinõudelt 218,71 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras
kuni põhinõude täitmiseni.
Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi
tagaseljaotsusega. Kohus mõistab L A (A) OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja
põhivõlgnevuse 218,71 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud
viivisevõlgnevuse 44,08 eurot ja edasiulatuva viivise alates 22.08.2024 põhinõudelt 218,71 eurolt
VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
Kohus ei mõista kostjalt hageja kasuks välja 5 euro osas sissenõudmiskulusid, kuna muid
makseviivitusega tekkinud kulusid tõendatud ei ole. Eelnev aga ei muuda hagi rahuldamise ulatust
oluliselt ja hagi kuulub rahuldamisele.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,
kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).
Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub
kostjalt välja mõista menetluskulud 627 eurot (riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud
menetluskulu 20 eurot, õigusabikulud 3 h x 169 = 507 eurot). Kohus on seisukohal, et riigilõiv 100
eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot on põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab,
et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule
täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on
standartse hagiga, siis ei ole 507 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et
hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja
mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Põhjendatud tunnitasumääraks on
120 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 360 eurot
(õigusabikulu: 2 tunni tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub maksekäsu
kiirmenetluses kantud kulu summas 20 eurot ja riigilõiv summas 100 eurot).
TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude
kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud
taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale
edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline
suurus kindlaks määrati.
TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaire Pullerits
Kohtunik