2-24-108321/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

04.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-108321

Kohtuasi

CV Partner OÜ hagi Altmer Energy OÜ vastu

põhivõla ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.10.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Altmer Energy OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja CV Partner OÜ (registrikood 11577843),

lepinguline esindaja Merily Rool

Kostja Altmer Energy OÜ (registrikood 14263861),

lepinguline esindaja Aleksandr Nauts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Altmer Energy OÜ 30.10.2024 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu

09.10.2024 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-24-108321 Tallinna Ringkonnakohtu

menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Altmer Energy OÜ

kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-24-108321

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. CV Partner OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Altmer Energy OÜ-lt (kostja) 4385,29 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetas

Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 31.03.2024 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, mida täpsustas 02.04.2024.

Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 4270 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 115,29 eurot ning viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla (s.o

4270 eurot) tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 toodud määras. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

2.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.09.2023 käsunduslepingu värbamisteenuse

osutamiseks (leping), mille kohaselt pidi hageja kostjale osutama kahe spetsialisti sihtotsingu

teenust. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale teenuse eest 7000 eurot, millele

lisandub käibemaks. Hageja osutas kostjale kokkulepitud teenust, esitades kostjale 21

kandidaati.

2.2. Lepingu kohaselt pidi kostja hagejale tasuma 50% tasust ettemaksuna (3500 eurot +

käibemaks, s.o kokku 4270 eurot), mida kostja ka tegi. Kandidaatide esitamise järel oli kostjal

kohustus tasuda ülejäänud 50% tasust, s.o 4270 eurot. Seda summat kostja ei tasunud. Hageja

asjaomase arve tasumise tähtaeg oli 11.02.2024.

2.3. 14.02.2024 esitas kostja lepingu ülesütlemisavalduse, millele hageja vaidles vastu.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja vastuväidete kohaselt ei täitnud hageja oma ülesandeid nõuetekohaselt. Kostja ei

saanud hageja kaasabil vajalikke kandidaate, kellega kostjal oleks õnnestunud sõlmida

tööleping. Ükski esitatud kandidaatidest ei vastanud kostja nõuetele.

4. Kostja avaldas 27.09.2024 istungil, et hagejal puudub tema vastu nõue. Kostja on otsinud

müüjat ja objektijuhti, kuid lepingu pooleks ei olnud mitte kostja, vaid Altmer Ehitus OÜ.

Hageja on esitanud hagi vale isiku vastu. Lepingu viimasele lehele on samuti märgitud muu

isik, kui kostja. Ka arve on hageja esitanud Altmer Ehitus OÜ-le. Vaidlusalust teenust ei ole

hageja kostjale osutanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 09.10.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

5.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid lepingu hageja ja Altmer Ehitus OÜ.

Hagi on esitatud aga Altmer Energy OÜ (s.o kostja) vastu, kes ei ole selle lepingu pooleks.

Lepingu p 2.1.7 järgi kohustub käsundiandja ehk Altmer Ehitus OÜ maksma teenustasu

2-24-108321

vastavalt lepingule. Lepingust ei tulene, et hageja võiks tasu nõuda Altmer Energy OÜ-lt.

Kuna hagejal puudub kostja vastu nõue, tuleb hagi jätta rahuldamata.

5.2. 30.09.2024 taotluse järgi on kostjale osutatud õigusabi 23 t 50 minutit, hinnaga 120 eurot

tund (käibemaksuta). Kostja õigusabikulud on 2860 eurot. Maakohtu hinnangul on kostja

lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud kahe tunni ulatuses. Kohus jättis hageja

hagi rahuldamata põhjusel, et hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu. Kostja saanuks

menetluskulusid vältida, kui oleks koheselt hagile vastates teatanud, et tema ei ole lepingu

pooleks, kellelt tasu nõuda. Kostja on menetluse kestel esitanud hagile sisulisi vastuväiteid,

miks tema hinnangul hageja ei täitnud lepingut kohaselt, samuti arutanud hagejaga

võimalikku kompromissi, osalenud kahel kohtuistungil ja alles viimasel istungil pärast sisulise

arutelu lõpetamist juhtis kostja esindaja tähelepanu asjaolule, et kostja ei ole selle lepingu

pool. Kostja ei ole oma menetlusõigusi kasutanud heatahtlikult. Kostja on sellise käitumisega

tekitanud ebamõistlikke menetluskulusid, mida hageja ei pea hüvitama.

Apellatsioonkaebus

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada menetluskulude

kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p 3) ning teha selles osas uus otsus, millega mõista

hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 2860 eurot. Apellatsioonimenetlusega seotud

kulud palub hageja jätta hageja kanda.

6.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt käitus kostja maakohtu menetluses heatahtlikult.

Vastuses hagile märkis kostja, et hagi on esitatud alusetult ja et hagi rahuldamiseks puudub

alus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt, kui kohus jätab hagi

rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

6.2. Ilma tõendeid hindamata ei saa otsustada selle üle, kas kostja vastutab hageja nõude eest

või mitte. See, kas hagi on esitatud õige kostja vastu, tuleb välja selgitada asja sisulisel

läbivaatamisel, hinnates asjakohaseid tõendeid. TsMS § 371 lg 2 p 2 ei näe hagi menetlusse

võtmisest keeldumise alusena ette olukorda, kus hagi esitatakse vale kostja vastu. Hageja

otsustab, kelle vastu ta hagi esitab.

6.3. Maakohus märkis 03.04.2024 määruses, et kohus on tutvunud esitatud hagiavaldusega,

leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ja ei esine TsMS §-s 371

sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. TsMS § 205 lg 2 kohaselt kostja on isik,

kelle vastu hagi on esitatud.

6.4. Kostja toob üksikasjalikult esile oma menetluskulud ja neile kulunud aja ning selgitab,

miks kostja arvates on tema menetluskulud põhjendatud.

6.5. Hageja menetluskulud olid suuremad kui kostja omad.

6.6. Kostja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot on põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast

2-24-108321

põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste

kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel

ülemääraseid menetluskulusid.

8. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi

apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei

saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik

perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui

faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm

24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel

apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on

olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks

(RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses

menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud

tõendeid.

9. Praeguses asjas palub kostja tühistada maakohtu otsuse menetluskulude kindlaksmääramist

puudutavas osas, tuginedes apellatsioonkaebuses peamiselt sellele, et hageja otsustab ise,

kelle vastu ta hagi esitab, ning et see, kas hagi on esitatud õige kostja vastu, tuleb välja

selgitada asja sisulisel läbivaatamisel. Kostja leiab, et tema kulud lepingulisele esindajale olid

põhjendatud.

10. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016,

3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes

siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb

kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.

11. Kolleegiumi hinnangul ei saaks ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väidete

õigsust eeldades kaebust rahuldada. Kostja lepingulise esindaja kulude vajalikkusele ja

põhjendatusele hinnangu andmisel oli määrav see, et kostjal oleksid jäänud kandmata valdav

osa tema menetluskuludest, kui kostja oleks maakohtu menetluse alguses esitanud vastuväite,

mis tingis hagi rahuldamata jätmise. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses sõnagagi selgitanud,

miks ta esitas hagi rahuldamata jätmise tinginud vastuväite (s.o kostja ei olnud hageja nõude

aluseks oleva lepingu pooleks) alles 27.09.2024 istungil (maakohus tegi otsuse 09.10.2024),

kuigi hageja nõude aluseks olev leping oli esitatud juba hagiavalduse lisana (dtl 27–33).

Sealhulgas ei ole kostja väitnud, et asjaomase vastuväite esitamine oleks tal olnud mingil

põhjusel takistatud.

12. Tähtsust ei olnud sellel, et hageja valib ise, kelle vastu ta hagi esitab, ning et see, kas hagi

on esitatud õige kostja vastu, tuleb välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel. Hagi

menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1).

Kui kostja oleks hagi vastuses esitanud kohe õige vastuväite (s.o kostja ei ole hageja nõude

aluseks oleva lepingu pooleks), poleks kostjal olnud vajalik muid menetlustoiminguid teha

ega kanda nendega seotud menetluskulusid.

2-24-108321

13. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata menetlusosalise lepingulise esindaja

kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel

väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid

vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne

kaalumispiiridest väljumine. Kuna kostja ei väida apellatsioonkaebuses, et maakohus oleks

ekslikult leidnud, et kostja esitas hagi rahuldamata jätmise tinginud vastuväite alles

27.09.2024 kohtuistungil, ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja apellatsioonkaebuses

toodud väidete põhjal apellatsioonkaebust rahuldada. Seega on apellatsioonkaebus õiguslikult

perspektiivitu. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

14. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil

vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

15. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv (kostja on tasunud riigilõivu 70 eurot).

16. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust kostjale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt

esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

17. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg 9

kohaselt on praegune määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)