2-24-2893/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Määruse kuupäev

1. november 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-2893

Tsiviilasi

Tallinn, Lõime tn 22 korteriühistu avaldus K. F. vastu

majandamiskulude võlgnevuse ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Tallinn, Lõime tn 22 korteriühistu (registrikood

80147349), lepinguline esindaja Danil Lipatov

Puudutatud isik: K. F. (isikukood xxxx)

Menetlustoiming

Avaldusest loobumise vastuvõtmine ja menetluse

lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu avaldaja 23.10.2024 avaldusest loobumine ja lõpetada tsiviilasja

menetlus.

2. Jätta kõik menetluskulud K. F. kanda.

3. Rahuldada avaldaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Määrata avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 445 eurot ja

mõista see summa K. F.lt Tallinn, Lõime tn 22 korteriühistu kasuks välja.

4. Rahuldada avaldaja 23.10.2024 taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada

tasutud riigilõivust pool, s.o 25 eurot avaldaja arveldusarvele nr xxxx.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

2-24-2893

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on Tallinn, Lõime tn 22 korteriühistu (avaldaja) avaldus K.

F. (puudutatud isik) vastu majandamiskulude võlgnevuse ja viivise nõudes.

2. Avaldaja esitas 23.10.2024 kohtule avaldusest loobumise avalduse. Avaldaja palub

tsiviilasja menetluse lõpetada, kuna puudutatud isik on avaldaja nõude 26.07.2024

rahuldanud. Lisaks palub avaldaja tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot.

2.1.

Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik tasus

võlgnevuse pärast avalduse kohtule esitamist. Avaldaja menetluskuludeks on riigilõiv 50

eurot ja lepingulise esindaja tasu 3,5 tunni eest määraga 150 eurot/h + km. Avaldaja kinnitab,

et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

3. Kohus toimetas avaldaja taotluse ja menetluskulude nimekirja puudutatud isikule kätte.

Puudutatud isik kohtu määratud tähtajaks taotlustele vastuväiteid ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus tutvus avaldaja taotlusega ja leiab, et loobumine tuleb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus

lõpetada. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete

kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et

hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks

avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus.

Kohus leiab, et kuivõrd kõnealusel juhul saavad menetlusosalised menetluse esemeks olevat

õigust käsutada, saab samas korras ja alustel loobuda hagita asjas esitatud avaldusest.

5. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (avaldaja) uuesti pöörduda

kohtusse hagiga (avaldusega) sama kostja (puudutatud isiku) vastu vaidluses samal alusel

sama (hagi)eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist (avaldusest) loobumise tõttu või

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

6. TsMS § 168 lg 5 koosmõjus § 477 lg-ga 1 näeb ette, et kui hageja (avaldaja) loobub

hagist (avaldusest) või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja (puudutatud isik) on pärast hagi

(avalduse) esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja (puudutatud isik) hageja

(avaldaja) menetluskulud. Praegusel juhul loobus avaldaja avaldusest, kuna puudutatud isik

on pärast avalduse kohtusse esitamist avaldaja nõude rahuldanud. Puudutatud isik ei ole

sellele vastu vaielnud. Järelikult jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda.

7. Juhindudes TsMS 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p st 1 määrab kohus menetluskulud

vajalikus ja põhjendatud ulatuses rahaliselt kindlaks avaldaja menetluskulude nimekirja ja

kohtutoimiku materjalide põhjal.

8. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et avaldusest loobumise korral pool menetluses tasutud

riigilõivust tagastatakse. Seega on avaldaja taotlus poole riigilõivu, s.o 25 euro, tagastamiseks

põhjendatud.

9. Avaldaja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada

osaliselt.

2 (3)

2-24-2893

9.1.

Kohus rahuldab taotluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 25 euro hüvitamiseks.

Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb avaldajale hüvitada. Riigilõivu hüvitamine 50

euro ulatuses ei ole põhjendatud, kuna sellest 25 eurot kuulub käesoleva määruse alusel

avaldajale tagastamisele.

9.2.

TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus,

mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.

9.3.

Kohus ei nõustu avaldajaga, et mitte-advokaadist esindaja tunnitasu taotletud määras

oleks põhjendatud. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem mh

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Advokaati eristab

teistelt õigusteadmistega esindajatest advokaadi vastutus, vastutuskindlustus ning järelevalve.

Kohus leiab, et vaidluse vähest õiguslikku keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades

saab hüvitatavaks (s.o konkreetse vaidluse kontekstis mõistlikuks, vajalikuks ja

ettenähtavaks) pidada maksimaalselt tunnitasu 120 eurot (käibemaksuga).

9.4.

Avalduse koostamise ajakulu 3,5 tunni ulatuses hindab kohus põhjendatud ja vajalikuks.

10. Kohus määrab eelneva põhjal avaldaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks

suuruseks 445 eurot (lepingulise esindaja tasu 3,5 tunni eest tasumääraga 120 eurot/h; pool

avalduselt tasumisele kuulunud riigilõivust 25 eurot) ja mõistab selle puudutatud isikult välja.

11. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). Riigilõivu tagastamise osas ei ole

määrus vaidlustatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing

kohtunik

3 (3)