2-24-107481/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. november 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-107481

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi Eleriin Kursi vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Apellatsioonkaebuse hind

15 eurot 29 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. juuni 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): AS ÜHISTEENUSED (registrikood

11052490), esindaja Sigrid Rahkema

Vastustaja (kostja): Eleriin Kurs (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 10. juuni 2024. a otsus muutmata.

2. Jätta AS ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal puuduvad

hüvitatavad menetluskulud.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 19. aprillil 2024 Tartu Maakohtule hagi Eleriin Kursi

(kostja) vastu. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 40 eurot,

sissenõudmiskulu 20 eurot, viivise 11 eurot 91 senti ning viivise leppetrahvilt alates

hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 12. veebruaril 2021 sõiduauto registreerimismärgiga

XXXXXX Kalevi tn 1 kinnistul asuvas parklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Hageja

määras kostjale leppetrahvi 40 eurot tasumise tähtajaga 26. veebruar 2021. Kostja leppetrahvi

ei tasunud.

Hageja esitas 21. veebruaril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

kostjalt 79 euro 54 sendi saamiseks. Kostja esitas 5. märtsil 2024 nõudele vastuväite, mille

kohaselt on kostja võlgnevuse tasunud. Seoses vastuväite esitamisega lõpetati maksekäsu

kiirmenetlus ja anti nõue üle Tartu Maakohtule.

Hageja selgitas 27. mai 2024 seisukohas kohtule, et kostja tasus hagejale 5. märtsil 2024 56

eurot. Hageja arvestas tasutu põhinõude (40 eurot), viivise (11 eurot 91 senti) ja 4 euro 9

sendi ulatuses sissenõudmiskulude katteks. Hageja palus seetõttu kostjalt hageja kasuks välja

mõista sissenõudmiskulud 15 eurot 91 senti.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgitas, et tal ei ole hageja ees võlgnevusi. Kostja tasus

võlgnevuse pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 10. juuni 2024 otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis kostja

menetluskulud hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleneb VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1, et kohustus tuleb

täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses

sätestatule. Kui võlgnik rikub kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist

(VÕS § 101 lg 1).

Maakohus leidis, et hageja on esitanud hagiavalduse võlgnevuse sissenõudmiseks nõudes,

mille kostja enne hagiavalduse esitamist tasus. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb

tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega

kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagejal puudub leppetrahvist nr 0256009897 tulenev nõue

kostja vastu, sest kostja tasus võlgnevuse 5. märtsil 2024.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja

teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks

alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse

avalduse 21. veebruaril 2024 ning kostja tasus võlgnevuse osaliselt 5. märtsil 2024, st peale

hagi esitamist. Kuna kostja tasus võlgnevuse osaliselt, oli hagejal endiselt õigus nõuda

võlgnevuse jäägi tasumist. Samuti on hagejal õigus nõuda menetluskulude hüvitamist.

Hagi tuleks rahuldada osaliselt – osas, mille kostja jättis tasumata. Menetluse kestel osaliselt

tasutud nõue ei saa olla aluseks hagi rahuldamata jätmiseks.

Hagiavalduses on ekslikult arvestatud viivist kuni hagiavalduse esitamiseni. Korrektse viivise

arvutuskäigu kohaselt on viivised perioodil 27. veebruar 2021 kuni võlgnevuse tasumiseni 5.

märtsil 2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 11 eurot 29 senti.

Kostja tasus 56 eurot, millest hageja arvestas 40 eurot põhiosa, 11 eurot 29 senti viivise ja 4

eurot 71 senti sissenõudmiskulude katteks. Kostja jättis tasumata sissenõudmiskulud 15 eurot

29 senti.

Maakohus rikkus kohtuotsuse tegemisel TsMS § 174 lg-t 1, jättes menetluskulud hageja

kanda. Hageja nõudis kostjalt võlgnevust põhjendatult, seega ei saanud kohus jätta

menetluskulud hageja kanda.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning

menetluskulude hageja kanda jätmist.

Kostja hüvitas nõude enne hagimenetlust maksekäsu kiirmenetluses. Hageja ei toimetanud

kostjale enne maksekäsu kiirmenetlust kätte teateid selle kohta, et hagejal on kostja vastu

nõue. Veebilehel, kuhu kostja suunati, oli võlgnevuseks märgitud 56 eurot ning kostja tasus

nimetatud ulatuses 5. märtsil 2024 AS-le ÜHISTEENUSED.

Hagis soovis hageja juba tasutud nõude täiendavat tasumist. Kostjal ei ole kohustust tasuda

lepingulist nõuet topelt. Seega on kohus jätnud õigesti haginõude rahuldamata. Hageja tekitas

sellega endale ise hagi- ja apellatsioonimenetluses täiendavat kahju. Hageja ei ole tõendanud,

et nõue ületab 56 eurot.

Hageja nõudis sissenõudmiskulusid 20 eurot – 30. märtsi 2022 tasulise meeldetuletuskirja eest

15 eurot ning 27. detsembri 2023 tasulise meeldetuletuskirja eest 5 eurot. Need kulud ei ole

põhjendatud. Samuti sisaldavad kirjad ebaõiget informatsiooni. Kirjade kohaselt oli 12.

veebruaril 2022 nõue 73 eurot 47 senti ning 27. detsembril 2023 80 eurot 33 senti, seega

suurem kui maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata,

kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

7. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud

osas (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses. Vaatamata

ringkonnakohtu nõudele, ei täpsustanud hageja, kui suur on hageja nõue, mille rahuldamist ta

ringkonnakohtult maakohtu otsuse tühistamise korral taotleb. Hageja muutis maakohtu

menetluses 27. mai 2024 seisukohas oma nõuet, paludes mõista hageja kasuks kostjalt välja

vaid sissenõudmiskulud 15 eurot 91 senti.

Hagist osaline loobumine või selle osaline tagasivõtmine on nõude kitsendamine TsMS § 376

lg 4 p 2 mõttes, mida ei peeta hagi muutmiseks, kuid kohtul tuleb võtta selle kohta selge

seisukoht enne lõpplahendi tegemist kas või juba menetlusosalise menetlusliku positsiooni

selguse huvides (vt selle kohta Riigikohtu 23. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-

13, p 19). (p 13).

Kuigi hageja kasutab õigusteadmistega esindajat, ei selgitanud hageja, kas ta soovib hagist

osaliselt loobuda või hagi osaliselt tagasi võtta. Samuti ei võtnud maakohus nõude

vähendamise kohta seisukohta lahendis ega teinud määrust menetluse osalise lõpetamise või

hagi osalise läbi vaatamata jätmise kohta.

Apellatsioonkaebuses täpsustas hageja, et kostjal on tasumata sissenõudmiskulud 15 eurot 29

senti. Hageja märkis samas, et hagi tuleks rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et

hageja on siiski väljendanud tahet, et hagi menetletakse sissenõudmiskulude 15 euro 29 sendi

ulatuses ja ringkonnakohus loeb selle haginõude suuruseks.

8. Hageja tugines apellatsioonkaebuses asjaolule, et kostja tasus võlgnevuse osaliselt. Hageja

hinnangul ei ole kostja tasunud sissenõudmiskulu 15 eurot 29 senti. Kostja esitas

sissenõudmiskuludele apellatsioonimenetluses vastuväite. Kostja hinnangul ei ole hageja

sissenõudmiskulusid tõendanud.

9. Kuna kostja nõustus juba maksekäsu kiirmenetluses leppetrahvi 40 euro tasumisega ega ole

leppetrahvi vaidlustanud, lähtub ringkonnakohus sellest, et poolte vahel puudub vaidlus, et

kostja rikkus parkimisnõudeid. Kuna leppetrahvi nõuet ei vaidlustatud, on põhjendatud ka

leppetrahvi tasumisega viivitamisest tulenevad viivised. Ringkonnakohus lahendab seega vaid

küsimust, kas hageja sissenõudmiskulu kostjalt väljamõistmiseks on alus.

10. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab

kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis

esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta (TsMS § 652 lg 3 p 1). Maakohus jättis hageja

esitatud tõendi, meeldetuletuskirjade koopiad, põhjendamatult tähelepanuta. Seetõttu hindab

ringkonnakohus maakohtu hindamata jäetud tõendit.

11. Maakohus ei käsitlenud sissenõudmisekulude põhjendatust sisuliselt ega hinnanud

sissenõudmiskulude tõendamiseks esitatud tõendit. Samuti ei esitanud kostja maakohtus

sissenõudmiskuludele vastuväiteid. Apellatsioonkaebuse vastuses väitis kostja, et

sissenõudmiskulud ei ole põhjendatud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudmiskulude hüvitise

tasuliste meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib juhul, kui võlausaldaja nõue

on kuni 500 eurot, võlausaldaja nõuda tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda

kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja kostjale meeldetuletuskirjade saatmist

tõendanud. Hageja tõi hagiavalduses sissenõudmiskulude põhjendusena välja 30. märtsil 2022

esimese tasulise kirja saatmise hinnaga 15 eurot ning 27. detsembril 2023 teise tasulise kirja

saatmise hinnaga 5 eurot. Hageja tõendab kirjade saatmist koopiaga meeldetuletuskirjadest

(dtl 52–54). Kostja esitas vastuväite, et ei ole selliseid kirju oma postkasti saanud.

Raha nõudmiseks meeldetuletuskirja eest peab see olema TsÜS § 69 mõttes ka tarbijani

jõudnud. Siiski kohaldatakse võlausaldaja kasuks ka TsÜS-i § 70, mille järgi isegi kui kirja

edastamisel esineb viivitus või see läheb edastamisel kaotsi, loetakse kiri kättesaaduks ajal,

mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui võlausaldaja tõendab, et ta on kirja

saatnud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (Võlaõigusseadus I, kommenteeritud

väljaanne, P. Varul, I, Kull jt, Tallinn 2016, lk 580.)

Riigikohus on leidnud, et dokumendist, millel on küll märgitud kostja õige aadress, ei saa

järeldada seda, et see dokument on ka toimetatud kostjani TsMS § 69 lg 3 tähenduses. Kostja

ei pea tõendama negatiivset asjaolu, et ta ei ole tahteavaldust kätte saanud. Kui tahteavalduse

tegija soovib olla kindel oma tahteavalduse kohalejõudmises, peab ta valima sellise saatmise

viisi, mis võimaldab tal avalduse kohalejõudmist tõendada (RKTKm 02.05.2012, 3-2-1-50-

12, p 14).

Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda digitaalsed koopiad meeldetuletuskirjadest kirjade

kostjale saatmist. Dokumentaalse tõendi metaandmete kohaselt loodi tõend 19. aprillil 2024,

st hagiavalduse kohtusse esitamise päeval. Meeldetuletuskirjade koopiast ei nähtu, kas ja

millal kirjad kostjale välja saadeti. Saatmise tõendina on esitatud vaid meeldetuletuskirjad

kostja rahvastikuregistrisse märgitud aadressiga. Sellest ei saa järeldada, et

meeldetuletuskirjad on kostjani toimetatud TsMS § 69 lg 3 alusel. Meeldetuletuskirjade

kättesaamist ei saa tuvastada ka TsÜS § 70 alusel, sest hageja ei ole meeldetuletuskirjade

saatmist tõendanud.

13. Kostja esitas meeldetuletuskirjadele vastuväite ka seoses nende sisuga. Kostja viitab

asjaolule, et kirjad sisaldavad ebaõiget informatsiooni – 27. detsembri 2023 kirjas on nõue 80

eurot 33 senti, st suurem kui maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue. Ringkonnakohtu

hinnangul on meeldetuletuskirjade sisu vastuoluline. Juba väidetavas 30. märtsi 2022 kirjas

on märgitud, et hageja tegi võla sissenõudmiseks kulutusi 30 eurot. Kirja sõnastusest nähtub,

et kulutused tehti enne kirja saatmist. Hagis toob hageja sissenõudmiskuludena alusena välja

30. märtsi 2022 kirja saatmise hinnaga 15 eurot ning 27. detsembri 2023 kirja saatmise

hinnaga 5 eurot. Ka hageja enda õigusliku käsitluse kohaselt oleks hageja nõudnud kirjades

sissenõudmiskulusid suuremas ulatuses kui VÕS § 1132 lg 2 p-s 1 lubatud.

14. Hageja käitus vastuoluliselt ka kohtumenetluses. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses

vastuväite, et on võlgnevuse tasunud. Kohtu päringule võlgnevuse tasumise kohta vastas

hageja, et laekumisi ei ole toimunud. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetlusse üleminekul

esitas hageja nõude täies ulatuses. Alles pärast maakohtu järjekordset päringut tunnistas

hageja 27. mai 2024 seisukohas, et kostja on võlgnevuse katteks 5. märtsil 2024 hagejale

tasunud 56 eurot.

15. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonmenetluses

kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kostjal puuduvad

kindlaksmääratavad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)