2-23-1806/45 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. november 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-1806

Tsiviilasi

Rima Vafina hagi Roman Bõstrovi vastu kinnisasja

piiridesse ulatuva ehitise osa, piirdeaia, kivipiirde

ja katusealuse seina eemaldamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. märtsi 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Roman Bõstrovi apellatsioonkaebus

Rima Vafina apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

1. oktoober 2024

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Rima

Vafina

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Renat

Vafin, vandeadvokaat Aldo Vassar

Kostja:

Roman

Bõstrov

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Vesse Võhma

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 20. märtsi 2024 otsus osas, milles maakohus rahuldas

hageja nõude ja kohustas kostjat kõrvaldama XXXXXXX maakond (kinnistu

registriosa number XXXXXXXX) asuva kinnistu piiresse jääva piirdeaia osa.

2. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi tühistatud osas rahuldamata

ning menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.

3. Rahuldada Roman Bõstrovi apellatsioonkaebus osaliselt ja Rima Vafina

apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1. Hagi rahuldada osaliselt.

4.2. Kohustada Roman Bõstrovi kõrvaldama XXXXXXX maakond (kinnistu registriosa

number XXXXXXXX) asuval kinnistul oleva piirdeaia osa, mis ulatub XXXXXXXXX

maakond (kinnistu registriosa number XXXXXXXX) asuva kinnistu piiridesse.

4.3. Kohustada Roman Bõstrovi kõrvaldama XXXXXXXXX, X maakond (kinnistu

registriosa number XXXXXXXX) asuval kinnistul oleva kivipiirde osa, mis ulatub

XXXXXXXXX maakond (kinnistu registriosa number XXXXXXXX) asuva kinnistu

piiridesse.

4.4. Jätta rahuldamata XXXXXXXXX, X maakond (kinnistu registriosa number

XXXXXXXX) kinnistul asuva ja XXXXXXXXX maakond (kinnistu registriosa number

XXXXXXXX) kinnistuga külgneva piirdeaia kõrvaldamise nõue.

4.5. Jätta rahuldamata XXXXXXXXX, X maakond (kinnistu registriosa number

XXXXXXXX) kinnistul asuva abihoone (ehitisregistri kood XXXXXXXXXX)

katusealuse seina kõrvaldamise nõue.

4.6. Määrata kindlaks otsuse täitmise kord järgmiselt: kõigi kõrvaldamistööde järgselt

Roman Bõstrovil taastada Rima Vafina kinnistu osa, kus kõrvaldatud rajatis asus, s.h.

täita tekkinud augud mullaga ja koristada tööde käigus tekkinud jäätmed.

5. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

6. Jätta Roman Bõstrovi menetluskulud ringkonnakohtus 50% ulatuses Rima Vafina

kanda, ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.

7. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Rima

Vafinalt Roman Bõstrovi kasuks välja menetluskulu 1103,75 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas kostja vastu omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise nõude. Hageja nõuab

kostjalt piirdeaia osa (sh vundament, nii maapealne kui ka maa-alune osa) ja kivipiirde osa,

mis ulatuvad hageja kinnisasja piiridesse, kõrvaldamist ning hageja kinnisasjaga külgneva

piirdeaia maapealse osa (lähtudes maapinna kõrgusest hageja kinnisasjal) ja abihoone seina

kõrvaldamist, samuti menetluskulude jätmist kostja kanda.

Hagejale kuulub kaasomandiosa kinnisasjast aadressil XXXXXXXXX maakond (registriosa

nr XXXXXXXX), mille kõrval asub kostjale kuuluv kinnisasi aadressiga XXXXXXXXX, X

maakond (registriosa nr XXXXXXXX).

Kostja ehitas 2022. aastal enda kinnisasjale aiapiirde koos vundamendiga. Hageja tellis aia

asendi kontrollmõõdistamise, mille käigus selgus, et aia vundament ulatub hageja kinnisasjale

ja kostja rajatud kivipiirde kivid on hageja kinnisasja piirides.

Tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 148 lg-test 1–3 on hagejal kohustus taluda kostja aia

vundamendi ehitust ning kivipiirde rajamist üle tema kinnisasja piiride üksnes siis, kui kostja

oleks selle ehitanud kas asjaõiguse alusel või heauskselt. Kostjal ei olnud üle naaberkinnisasja

piiri ehitamiseks asjaõigust. Kostjat saaks pidada heauskseks üksnes siis, kui ta kontrollis

piirialale ehitades piisava hoolsusega seda, kas ehitusealune maa kuulub talle ega ulatu

naaberkinnisasjale. Kostja ei ole seda aga teinud. Hageja poeg pidas kostjaga mahukat e-

kirjavahetust aia vundamendi üle ning esitas korduvalt vastuväiteid. Kivipiirdest sai hageja

teada alles siis, kui see oli valmis ehitatud. Hagejal ei ole ehitise talumise kohustust. Nõude

eelduseks ei ole ehitise negatiivse mõju tuvastamine.

Piirdeaia ja vundamendi ehitamiseks on nõutav projekt ja ehitusteatis, sh naaberkinnisasja

omaniku kaasamine ning nõusoleku küsimine. Seda selgitas kostjale Mustvee vald 31. märtsi

2023 märgukirjas. Hageja ei ole aia ehitamiseks nõusolekut andnud. Aed on vastuolus

üldplaneeringuga, sest üldplaneeringu kohaselt tuleb vältida silmapaistvaid ja vaateid

sulgevaid piirdeaedu.

Kostja 2022. aastal ehitatud ja hageja kinnisasjaga külgneva abihoone katusealuse seina

kõrgus ulatub nelja meetrini. Katusealune on ehitatud ebaseaduslikult ehituskeeluvööndisse.

Kõrge ja läbipaistmatu aed ning katusealune varjavad hageja vaadet, mistõttu on tegemist

ehitistega, mis rikuvad tema omandiõigust AÕS § 89 tähenduses. Kuna kostja tõstis maapinda

oma kinnisasjal, on aed hageja poolt vaadatuna kõrgem kui kostja poolt, mis suurendab

pinnavee valgumise ohtu. Üle piiri ehitamine halvendab ka hageja parkimisvõimalust ja

liikumist oma kinnisasjal ning valguse ligipääsu kinnisasjale.

Hageja palus 27. novembril 2023 esitatud dokumendis määrata kindlaks otsuse täitmise viisi

selliselt, et kivipiirde ja piirdeaia kõrvaldamisel on kostjal kohustus taastada hageja kinnisasja

osa, kus kivipiire ja piirdeaed kõrvaldati, sh täita likvideerimise tagajärjel tekkivad augud

mullaga; piirdeaia vundamendi kõrvaldamisel peab vundamendi välisilme jääma

samasuguseks, sh tööde tegemisel tuleb kasutada meetmeid vältimaks tolmu sattumist hageja

kinnisasjale ja koristada kõik tööde käigus tekkivad jäätmed ning taastada hageja kinnisasja

osa, mis tööde käigus töödest mõjutatud sai, sh täita likvideerimise tagajärjel tekkivad augud

mullaga.

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Nõuded on alusetud ja need tuleb jätta rahuldamata.

Hageja väide, et piirdeaia vundament ja kivipiire ulatuvad hageja kinnisasjale, on tõendamata.

Hageja esitatud mõõdistusandmed jäävad lubatud vea piiridesse. Piirdeaia vundament ja

kivipiire asuvad kostja kinnisasjal. Kostja kontrollis enne piirdeaia ja kivipiirde ehitamist

piisava hoolsusega, et ehitusalune maa kuulub talle, ning rajas piirdeaia heauskselt, tuginedes

talle ehitamise ajal kättesaadavatele andmetele. Kostja teavitas eelnevalt hagejat piirdeaia ja

kivipiirde ehitamisest ning hageja ei vaielnud ehitamisele vastu. Kostja pidas e-kirjavahetust

mitte hageja, vaid hageja pojaga. Hageja esitas oma seisukoha alles hagiavalduses. Kostja

tegutses piirdeaia ja kivipiirde rajamisel heauskselt ning isegi juhul, kui need ulatuks osaliselt

hageja kinnisasjale, peaks hageja seda vastavalt AÕS § 148 lg-le 2 lubama.

Hageja ei ole tõendanud, et aed ja katusealune sein varjavad hageja vaadet. Kostja hinnangul

ei varja aed ja sein hageja vaadet. Isegi kui need varjaks hageja vaadet, ei oleks tegemist

hageja õiguste rikkumisega AÕS §-i 89 tähenduses. Ühegi vaidlusaluse objekti puhul ei esine

negatiivset mõjutust. Omandiõiguse rikkumisega AÕS §-i 89 tähenduses saab tegemist olla

üksnes juhul, kui negatiivne mõjutus oluliselt kahjustab kinnisasja omaniku võimalust oma

kinnisasja kasutada.

Hageja tõendamata väited piirdeaia projekti ja ehitusteatise ning seina ehitusloa puudumise

kohta, samuti viited looduskaitseseaduse ja veeseaduse sätetele tuleb jätta tähelepanuta, sest

neil asjaoludel ei ole asja lahendamisel tähtsust. Eraõiguslikku nõuet ei saa põhjendada üksnes

avaliku õiguse normide rikkumisega, vaid sellega peab kaasnema hageja tsiviilõiguste

rikkumine. Antud juhul selline rikkumine puudub. Piirdeaia ja seina rajamisel ei pidanud

küsima hageja nõusolekut. Kinnisasjade vahel oli varem võrkkaed, tegemist oli ehitise

rekonstrueerimisega. Aed ei ole rajatud vastuolus üldplaneeringuga. Hageja viide alates 1.

oktoobrist 2022 kehtivale Mustvee valla üldplaneeringule on asjakohatu, sest kostja rajas

vaidlusaluse aia varem. Abihoone ehitamiseks on olemas ehitusluba.

3. Maa-ameti 9. augusti 2023 ekspertiisiga tuvastati, et XXXXXXXXX katastriüksuse

piirijoon lõikab XXXXXXXXX piirdeaia vundamenti. XXXXXXXXX piiripunkti nr 4 juures

ulatub XXXXXXXXX piirdeaia vundamendi nurk üle piiri XXXXXXXXX katastriüksusele

0,21 m. Piirdeaia piiripunkti nr 1 poolses otsas ulatub XXXXXXXXX piirdeaia vundament

üle piiri XXXXXXXXX katastriüksusele 0,05 m. Kiviaia äärmiste kivide servasid arvestades

ulatub kiviaed üle XXXXXXXXX piiri kõige laiemas kohas 0,64 m ja XXXXXXXXX

piiripunkti nr 5 juures 0,31 m XXXXXXXXX katastriüksusele. XXXXXXXXX kõrvalhoone

(saunamaja) varjualuse sein jääb terves ulatuses XXXXXXXXX katastriüksusele.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 20. märtsi 2024 otsusega hagi osaliselt, kohustas kostjat

kõrvaldama tema kinnisasjal oleva piirdeaia, mis külgneb hageja kinnisasjaga ja ulatub

osaliselt hageja kinnisasja piiridesse, tervikuna, s.h. vundament ja nii maapealne kui ka maa-

alune osa ning kõrvaldama kostja kinnisasjal oleva kivipiirde osa, mis ulatub hageja

kinnisasja piiridesse. Maakohus jättis rahuldamata kostja kinnisasjal asuva abihoone

katusealuse seina kõrvaldamise nõude. Maakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra

selliselt, et kõrvaldamistööde järgselt tuleb kostjal taastada hageja kinnisasja osa, kus

kõrvaldatud rajatis asus, s.h. täita tekkinud augud mullaga ja koristada tööde käigus tekkinud

jäätmed. Hageja 9. veebruaril 2024 esitatud tõendid jättis maakohus vastu võtmata ning 75%

hageja menetluskuludest kostja kanda, 25% kostja menetluskuludest hageja kanda ja määras

kindlaks menetluskulude suuruse.

Maakohus luges tuvastatuks, et hageja on XXXXXXXXX kinnisasja kaasomanik ½

mõttelises osas ja kostja XXXXXXXXX kinnisasja omanik, kostja on ehitanud kahe

kinnisasja vahele vundamendiga piirdeaia ja rajanud kivipiirde ning ehitanud abihoonele

juurde katusealuse ja seina, mis külgnevad hageja kinnistuga, kinnistusraamatusse ei ole

kantud piiriülest ehitamist lubavat asjaõigust.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on täidetud AÕS § 148 lg 3 eeldused hageja kinnisasja

piiridesse ulatuva piirdeaia osa kõrvaldamisnõude rahuldamiseks. Maa-ameti ekspertiisist

tuleneb, et kostja on piirdeaia ehitanud üle naaberkinnisasja piiri. Kostja ei saa tugineda piiri

mõõdistamisel kohalduvale lubatud veale. Ei ole leidnud kinnitust, et kostja oli piirdeaia

rajamisel heauskne. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, milliste andmete alusel ta

kontrollis ehitusaluse maa kuulumist endale. Hageja on enne aia ehitamist vaielnud sellele

vastu ja väitnud, et piir ei ole selge, kuid kostja ei kontrollinud enne ehitamist piiripunkti

asukohta. Kuna kostja on piirdeaia rajamisel tegutsenud pahauskselt, ei ole hagejal kohustust

piiriülest rajatist taluda. Kuivõrd vana võrkaed lammutati ja rajati uus betoonalusel ja

puitlaudisega aed, ei ole tegemist ümberehitamisega. Maakohus leidis, et põhjendatud on

piirdeaia tervikuna kõrvaldamise nõue, sest aia ja hageja elumaja vahele jääb nii vähe ruumi,

et sõiduautoga ei mahu maja ukse ette sõitma. Hageja õiguste rikkumist ei ole võimalik

kõrvaldada piirdeaia osa eemaldamisega. Maakohus arvestas, et hageja ei olnud nõus

kinnisasjade piirile sellise aia rajamisega, mis ulatub üle inimese pea. Hagejal ei ole aia suhtes

talumiskohustust.

Maakohus järeldas, et kivipiire kahe kinnisasja vahel on laotud üle naaberkinnisasja piiri ilma

piiri tegelikku asukohta eelnevalt kontrollimata, seega pahauskselt, ning kivipiirde üle piiri

ulatuv osa tuleb kõrvaldada.

Kostja abihoone katusealuse seina kohta leidis maakohus, et sellest tekkiv mõjutus ei kahjusta

hagejal oluliselt oma kinnisasja kasutamist. Vaade Peipsi järvele on tagatud otse hageja

kinnisasjalt järve suunas. Et vaadet pole lisaks üle kostja kinnistu, ei ole oluline mõjutus, mis

õigustaks nõude rahuldamist. Hageja nõuet ei saa põhjendada üksnes avaliku õiguse normide

rikkumisega.

Maakohus jättis vastu võtmata hageja 9. veebruaril 2024 esitatud tõendid, sest need esitati

pärast selleks antud tähtaja möödumist, hilinemiseks ei ole mõjuvat põhjust, tõendite

vastuvõtmine põhjustaks menetluse venimist ning toimikus on juba samateemaline tõend.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 20. märtsi 2024 otsuse

osalist tühistamist, hagi täielikult rahuldamata jätmist ning menetluskulude jätmist hageja

kanda.

Kostja apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus otsuse tegemisel rikkunud

õigusnorme ja tuvastanud valesti asjaolusid.

1)

Kohus ületas otsuse tegemisel nõude piire. Hageja taotles oma kinnisasjale ulatuva

piirdeaia osa tervikuna (sh vundament, nii maapealne kui ka maa-alune osa) ja kostja

kinnisasjal asuva ja hageja kinnistuga piirneva piirdeaia maapealse osa kõrvaldamist. Hageja

ei esitanud nõuet kõrvaldada kostja kinnisasjal asuva piirdeaia maa-alust osa. Maakohus

kohustas kostjat kõrvaldama hageja kinnisasjaga piirneva piirdeaia täielikult, sh selle maa-

aluse osa, mis asub kostja kinnisasjal, kuid mille kõrvaldamist hageja ei taotlenud.

2)

Kostja ei nõustu, et vaidlusalune piirdeaed ulatub hageja kinnisasjale. Asja lahendamisel

ei saa lähtuda 2023. aasta septembris ekspertiisi käigus leitud piirimärgi asukohast, vaid

aluseks tuleb võtta kostja kinnistu piiriandmed, mille kohaselt ulatub piiripunkti nr 4 juures

vundamendi nurk üle piiri 0,02 m ja piiripunkti nr 1 poolses otsas 0,01 m. Samuti tuleb

arvestada piiripunkti koordinaatide määramise lubatud veaga geodeetilise võrgu suhtes, mis

kostja kinnistu mõõdistamise ajal 2001. aasta juulis oli hajaasustusega alal 0,5 m. Piirdeaia

vundament on seega täies ulatuses ehitatud kostja kinnisasjale.

3)

Kostja rajas piirdeaia heauskselt, tuginedes talle ehitamise ajal kättesaadavatele

andmetele ja kontrollis piisava hoolsusega, et ehitusalune maa talle kuulub, mistõttu AÕS §

148 lg 3 ei kohaldu. Maakohus on kostja pahausksuse valesti tuvastanud. Kostja ei nõustu

maakohtuga, et piirimärk nr 4 oli imelihtsalt leitav, seda ei leidnud isegi ei kostja ega hageja

kutsutud asjatundjad. Kostja piirimärgi asukohta ei teadnud ega pidanudki teadma. Maakohus

on valesti tuvastanud, et hageja aia ehitamisega ei nõustunud. Kostja ja hageja poja e-

kirjavahetus ei tõenda asjaolu, et hageja ehitamisega ei nõustunud. Kostja ei nõustu maakohtu

põhjendusega, et hageja ei saa autoga maja ukse ette sõita. Hageja ei ole seda ka väitnud,

hageja väitis, et aia ehitamine halvendas parkimise olukorda. Autoga saab hoovi sõita,

parkimisest oli enne ehitamist juttu. Uue aia rajamine on ehitusseadustiku § 4 lg 4 teise lause

mõttes ümberehitamine. Kuna kostja rajas aia heauskselt, on hageja kohustatud seda taluma,

kuid võib nõuda tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist

või perioodilist hüvitist. Hageja ei ole selliseid nõudeid esitanud.

4)

Hageja kinnisasjaga piirnev aed ei riku hageja omandiõigust. Isegi kui piir lõikab

piirdeaia vundamenti, on võimalik aed kõrvaldada osaliselt. Kostjal ei olnud aia ehitamiseks

vaja hageja nõusolekut, kostja ehitas oma teada enda kinnisasjale. Valdavalt on aia kõrgus alla

2 meetri, vaadet varjavad hoopis kinnisasjal kasvav puu ja hooned. Aed ei ole ehitatud kogu

kinnisasja ulatuses, vaid ainult osaliselt. Aia ehitamisel ei olnud hageja väidetud

kõrguspiirangut 1,5 m. Kohus ei saa tugineda tõendamata hinnangule, et piirdeaed moonutab

kogu tänavküla muljet tervikuna. Järeldus, et piirdeaed surub hagejat vaatama üksnes

läbipääsmatut massiivset aeda, ei põhine asjas uuritud tõenditel. Ei ole tõendatud seoses

kostja rajatud piirdeaiaga mitte ühegi kahjuliku mõjutuse esinemist, millega kaasneksid

hagejale talumatud tagajärjed. Kui aed tõesti piiraks hageja vaadet, ei saaks ta nõuda piirdeaia

täies ulatuses sh vundamendi kõrvaldamist, vaid piisaks ainult laudise osalisest äravõtmisest.

5)

Kivipiire on rajatud heauskselt ega riku hageja omandiõigust. Kivipiire jääb piiriobjekti

asukoha määramise lubatud vea piiridesse. Kostja ei ole nõustunud kivipiiret teise kohta

laduma, nagu maakohus ekslikult järeldas. Hagejal oli võimalik nii enne kivide paigaldamist

kui ka kivipiirde rajamise ajal piirde asukohta kontrollida, ta ei vaielnud ehitamisele vastu.

6. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist.

Kostja väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks vaidlustatud osas. Kostja kordab

maakohtus esitatud seisukohti ning eirab tsiviilasjas kogutud tõendeid. Maakohus ei ole

tõendeid valesti hinnanud.

1)

Hageja eesmärgiks oli ebaseaduslikult ehitatud piirdeaia eemaldamine. Aia eemaldamine

tervikuna on põhjendatud, maakohus ei ole ületanud hagi piire. Aia vundamendi osalisel

eemaldamisel jääks kostja kinnisasjale sellest alles nii väike osa, et kostja kaebust võib pidada

menetlusõiguste kuritarvitamiseks. Tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest.

2)

Kostja viide maakatastriseadusele ja katastriüksuse moodustamise korrale ei ole

asjakohane. Ekspertarvamusest tuleneb üheselt, et piiri ületavad nii aia vundament, aiapost

kui ka aed ise. Kostja ei ole ekspertarvamust vaidlustanud, taotlenud täiendavat ega

kordusekspertiisi.

3)

Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kas ja kuidas ta kontrollis ehitusaluse maa

endale kuulumist. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ei nõustunud aia ehitamisega.

Kostja teadis parkimisprobleemist, kuid ehitas aia sellele vaatamata.

4)

Kuna aed ulatub hageja kinnisasjale, rikub see hageja omandiõigust sõltumata muudest

tagajärgedest, mida see hagejale kaasa toob.

5)

Ekspertarvamusega on tõendatud, et kivipiire on ehitatud hageja kinnisasja piiridesse.

Kostja ei teavitanud hagejat kiviaia ehitamise plaanidest ega andnud võimalust sellele vastu

vaielda.

7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 20. märtsi 2024 otsuse

tühistamist osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, hagi täies ulatuses rahuldamist ning

menetluskulude jätmist kostja kanda. Hageja taotleb tõendite vastuvõtmist, mille maakohus

jättis vastu võtmata.

Hageja apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus otsuse tegemisel rikkunud

menetlusõigust, kohaldanud valesti materiaalõigust ja hinnanud valesti tõendeid.

Maakohus jättis kostja kinnisasjal asuva abihoone katusealuse seina kõrvaldamise nõude

rahuldamata, sest kohtu hinnangul ei ole tekkiv mõjutus oluline ega takista kinnisasja

kasutamist. Maakohus on avalik-õiguslike normide rikkumise jätnud hindamata, kuigi seda

tuleb kohtupraktika kohaselt arvesse võtta.

Maakohus on ekslikult järeldanud talumiskohustuse tekkimise ainuüksi seetõttu, et rikkumine

pole oluline. AÕS § 143 lg-st 1 tuleneva talumiskohustuse olemasoluks peavad täidetud

olema kaks kriteeriumi: mõjutus ei kahjusta oluliselt kinnisasja kasutamist ja mõjutus on

kooskõlas keskkonnakaitse nõuetega. Seega peab ehitis talumiskohustuse tekkimiseks olema

kooskõlas avaliku õiguse normidega, mida vaidlusalune sein ei ole. Maakohus on seda asjaolu

kinnitavad tõendid jätnud menetlusõigust rikkudes vastu võtmata ja hindamata. Vaidlusalune

sein on tervikuna ehituskeeluvööndis ja sellist ehitist ei ole võimalik seadustada. Kusagilt ei

tulene sellise ehitise talumiskohustust. Seina talumine ei saa olla seotud pilliroo kasvamisega

hageja kinnisasjal.

Maakohus on hageja õigusabikulude hindamisel ületanud diskretsiooni piire.

8. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist.

Maakohus jättis põhjendatult hageja nõude kostja kinnisasjal asuva abihoone katusealuse

seina kõrvaldamiseks rahuldamata. Samuti luges maakohus õigesti enamiku hageja

menetluskuludest põhjendamatuteks ja jättis õigesti hageja hilinemisega esitatud

asjassepuutumatud tõendid menetlusse võtmata.

Maakohus järeldas õigesti, et vaidlusalune lippidest ehitatud osaliselt läbipaistev sein ei riku

hageja omandiõigust, ning tuvastas, et hageja vaade Peipsi järvele on tagatud hageja enda

kinnisasjalt otsevaates järvele, vaadet paremale piirab hageja enda kinnisasjal kasvav lehtpuu

ja pilliroog.

Maakohus on hageja väidetest ehituskeeluvööndisse ehitamise kohta teinud õige järelduse, et

eraõiguslikku nõuet ei saa põhjendada üksnes avaliku õiguse normide rikkumisega, vaid

sellega peab kaasnema ka hageja tsiviilõiguste rikkumine. Antud juhul hageja tsiviilõiguste

rikkumine puudub.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, milles maakohus kohustas kostjat kõrvaldama tema enda

kinnistul asuvat piirdeaia osa. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab

hagi vastavas osas rahuldamata. Ringkonnakohus muudab eelmärgitust lähtuvalt ka maakohtu

määratud menetluskulude jaotust. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse

muutmata, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt, hageja apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata.

10. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

11. Hagi on esitatud hageja kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa, piirdeaia, kivipiirde ja

katusealuse seina eemaldamise nõudes. Pooled vaidlevad selle üle, kas ehitis ulatub üle piiri

ning kas ehitise osa, mis üle piiri ei ulatu, rikub hageja omandiõigust. Kostja vaidlustas

maakohtu otsuse rahuldatud osas, hageja osas, milles hagi jäi maakohtus rahuldamata.

12. Hageja taotles hagiavalduses, et kostjat kohustataks kõrvaldama kostja kinnisasjal oleva

piirdeaia osa (sh vundament, nii maapealne kui ka maa-alune osa), mis ulatub hageja

kinnisasja piiridesse, ning piirdeaia maapealne osa hageja kinnisasja poolt vaadatuna

tervikuna osas, mis külgneb hageja kinnisasjaga (hagiavalduse p-d 1 ja 2).

Maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 3 kohustati kostjat kõrvaldama tema kinnisasjal olev

piirdeaed, mis külgneb hageja kinnisasjaga ja ulatub osaliselt hageja kinnisasja piiridesse,

tervikuna, s.h. vundament ja nii maapealne kui ka maa-alune osa.

Kuna hageja on nii enda kui ka kostja kinnisasja puhul täpsustanud, millise aiaosa

kõrvaldamist ta soovib, ja taotlenud kostja kinnisasjal vaid aia maapealse osa kõrvaldamist,

on maakohus kostjat ka aia kostja kinnisasjal oleva maa-aluse osa kõrvaldamiseks

kohustamisel ületanud nõude piire. Terve aia kõrvaldamise kohustust ei õigusta väide, et see

võib olla mõistlik. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha

otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus võib sooritushagi puhul kohustada kostjat vaid

konkreetselt hageja taotletud soorituse tegemiseks (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II.

Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve jt, Tallinn 2017, § 438 komm 3.2.b). Hagi piiride

ületamine on selline menetlusnormi rikkumine, mis annab aluse otsuse tühistamisele kõrgema

astme kohtus.

13. Maakohus leidis õigesti, et kostja on ehitanud üle oma kinnisasja piiri.

Eksperdiarvamuse p-s 18 on viidatud kostja kinnisasja 2001. aasta piiriandmetele. Samas on

eksperdiarvamuses ka välja toodud, et kostja kinnisasja 2001. aasta piiriandmed ja hageja

kinnisasja 2007. aasta piiriandmed ei kattu, ning tuvastatud, et kinnisasjade vahel olev piir

lõikab piirdeaia vundamenti. Ringkonnakohtu hinnangul võiks ehitamise ajal kättesaadavatest

andmetest lähtumine anda alust kostjat pidada heauskseks, kui ta ei teadnud ega pidanudki

teadma, et tema kinnisasja piiriandmed ei pruugi olla täpsed.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et üle piiri ehitamise tuvastamisel tuleb lähtuda

„Katastriüksuse moodustamise korrast“ (maakohtu otsuses ekslikult „Katastriüksuse

mõõdistamise kord“). Nimetatud korra § 17 lg-d 13 ja 14 näevad ette piiripunkti

koordinaatide suurima lubatud vea riikliku või kohaliku geodeetilise võrgu suhtes ja

katastrimõõdistamisel piiripunkti plaanilise asendi suurima lubatud erinevuse võrreldes

varasemate mõõdistamisandmetega. Katastrimõõdistamise lubatud mõõteviga ei tähenda, et

maaomanik võib samas ulatuses kasutada naaberkinnisasja. Kinnisasja omanik peab lähtuma

looduses märgitud piirist või märgistuse puudumisel laskma piiri asukoha kindlaks teha.

Mahamärgitud piiri koordinaadid võivad seejuures lubatud mõõtmisvea piires olla nihkes

võrreldes geodeetilise võrguga.

Maakohus on õigesti lähtunud ekspertiisi käigus tuvastatust, et faktiliselt on kostja ehitanud

üle piiri ning piirdeaia vundament ulatub piiripunkt nr 4 juures hageja kinnisasjale 0,21 m ja

piiripunkt nr 1 poolses otsas 0,05 m.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostjat ei saa aia ehitamisel pidada

heauskseks, sest ta ei kontrollinud piisavalt hoolikalt, kus asub kinnisasja piir. AÕS § 148 lg 2

mõttes tähendab heausksus seda, et kinnisasja omanik ei teadnud ega pidanudki teadma, et ta

ehitab võõrale kinnisasjale. Kostjale oli teada, et kinnisasjade piiriandmed on erinevad,

mistõttu oleks tulnud piiri täpne asukoht enne ehitama hakkamist asjatundjat kaasates välja

selgitada.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et kuigi kostja kasutas oma sõnul enne ehituse algust

geodeedi teenuseid, ei ole kostja selle kohta tõendeid esitanud. AÕS § 148 lg 3 kaitse-

eesmärgist tulenevalt ei tegutse heauskselt isik, kes ei kontrolli piirialal ehitades, kas

ehitisealune maa kuulub täielikult tema omandisse, samuti seda, et ehitis ei ulatuks

naaberkinnisasjale. Riigikohus on leidnud, et kui isik ei ole piirialal ehitades neid asjaolusid

kontrollinud ja ehitis ulatub üle naaberkinnisasja piiri, on ta üldjuhul tegutsenud pahauskselt.

Pahausksuse puudumist peab tõendama ehitaja (RKTKo 3-2-1-89-11, p 14).

Samuti on maakohus õigesti hinnanud, et hageja poja ja kostja vahelist kirjavahetust saab

pidada aia ehitamisele vastu vaidlemiseks.

15. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja kinnisasja piires asuv aed rikub hageja

omandiõigust sel määral, et on põhjendatud kogu aia kõrvaldamine.

Igal kinnisasjal on prioriteetsed selle kinnisasja omaniku huvid. Kui omanik peaks

esmajärjekorras lähtuma naaberkinnisasja omaniku soovidest, oleks tema omandiõigus

suuresti näiv, seetõttu ei saa üldjuhul takistada naaberkinnisasja omanikku rajamast oma

maale ehitisi.

Maakohus on piirdeaia kõrvaldamist tervikuna pidanud põhjendatuks seetõttu, et sõiduautoga

ei mahu hageja maja ukse ette sõitma ja aed on nii kõrge, et välistab võimaluse tajuda ümbrust

ja keskkonda.

Samas ei saanud hageja eeldada, et saab oma kinnisasjal liikumiseks või parkimiseks kasutada

osaliselt naaberkinnisasja, vaid pidi eeldama, et kuni kinnisasjade vahelise piirini võib

naaberkinnisasjal olla aed, hekk vms ning ta peab oma kinnisasjal liikumisega jääma selle

piiresse. Maakohus tuvastas, et sõiduautoga põhimõtteliselt mahub hageja hoone ukse juurde

sõitma, kuid see on ebamugav.

Vaidlusalune piirdeaed on osaliselt kohakuti hageja kinnisasjal asuva hoonega ja osaliselt

kostja abihoonega, mis mõlemad on aiast kõrgemad, hageja hoonel ei ole aia suunas aknaid

(üks aken jääb aiast veidi eemale), aed ei ulatu järveni, vaid jätkub järve suunas kivipiirdena

(fotod dtl 16, 17, 26, 27, 219. 225). Potentsiaalselt hageja vaadet varjav osa on üsna lühike –

hageja hoone ukse juures olev osa ja kahe hoone vahele jääv osa, kust avaneks vaade

peamiselt naaberkinnisasjale ja vähem Peipsi järvele. Maakohus on abihoone seina kohta, mis

on aiast kõrgem, leidnud, et see hageja vaadet ei sega.

Poolte huvide kaalumisel tuleb hageja soove mugavalt parkida ja omada oma kinnisasjalt

kostja suunas vaadet võrrelda kostja privaatsustaotlusega. Mõlema poole soovid on pigem

emotsionaalsed ja seega kaalult üsna võrdsed. Riigikohtu hinnangul seisneb nn varjavate

mõjutuste omapära selles, et nende lugemisel omandiõiguse rikkumiseks ning ehitise

lammutamiseks kohustamisel või ehitamise keelamisel kitsendatakse ehitise aluse maa

omaniku õigusi märksa rohkem isiku, kelle kinnisasja sellise mõjutusega varjatakse, õigustest

(RKTKo 3-2-1-33-05, p 15). Seega on omaniku huvi oma kinnisasja vastavalt oma soovidele

kasutada reeglina eelistatud naabri huvile sellist kasutust piirata. Kuna piirdeaed asub

vähemalt osaliselt kostja kinnisasjal, peab hageja omandiõiguse rikkumine olema kaalukam

kui kostja omandiõigusse sekkumine piirdeaia tema kinnisasjale jääva osa kõrvaldamise

kaudu. Antud juhul see ringkonnakohtu hinnangul nii ei ole.

Lisaks võib eelnevast tulenevalt varjava mõjutuse lõpetamist AÕS § 89 lg 1 alusel üldjuhul

nõuda vaid siis, kui ehitis ei ole kooskõlas ehitamist reguleerivate normide ja nõuetega ning

sellega rikutakse teise isiku omandiõigust. Asjas ei ole tõendatud, et piirdeaed oleks vastuolus

ehitamist reguleerivate normidega. Kohalik omavalitsus on küll juhtinud kostja tähelepanu

sellele, et ehitamise norme võib olla rikutud, kuid viidanud ka ehitise seadustamise

võimalusele. Kohalik omavalitsus ei ole rikkumist tuvastanud (dtl 120–122).

Kas tegemist on vana aia ümberehitusega või uue aia rajamisega, ei ole hageja omandiõiguse

rikkumise tuvastamisel määrav, sest vundamendiga aed on võrkaiast laiem ja mõjub

visuaalselt teisiti, nt vaate osas. Samuti ei ole võimalik enam tuvastada, kas ka võrkaed oli

ehitatud üle piiri.

See, et piirdeaed moonutab kogu tänavküla muljet, ei saa kujutada endast hageja

omandiõiguse rikkumist.

16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et kivipiire ulatub hageja kinnisasjale ja

kostja ei olnud kivipiiret rajades heauskne, sest ei kontrollinud piisava hoolikusega piiri

asukohta.

17. Abihoone seina kohta leidis maakohus põhjendatult, et see ei riku hageja omandiõigust,

sest ei takista hagejal oluliselt kinnisasja kasutamist. Maakohus ei ole seda hinnates rikkunud

menetlusõiguse norme. Kuna maakohus hageja tsiviilõiguste rikkumist ei tuvastanud, ei olnud

maakohtul ka kohustust hinnata, kas ehitis vastab avaliku õiguse normidele. Tsiviilõiguse

rikkumise korral tähendaks õiguspärane ehitamine pigem talumise kohustust ja mitte-

õiguspärane ehitise kõrvaldamise kohustust, kuid kui tsiviilõiguse rikkumist ei ole, ei puutu

ehitamise õiguspärasus asjasse.

18. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab hagi maakohtust erinevas ulatuses, tuleb TsMS § 173

lg 3 alusel muuta ka menetluskulude jaotust sõltumata hageja väidetest menetluskulude

hindamisel diskretsioonipiiride ületamise kohta maakohtus.

Ringkonnakohus rahuldab hageja neljast nõudest kaks ehk rahuldab hagi ligikaudu pooles

ulatuses, mistõttu jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kostja apellatsioonkaebuse rahuldas ringkonnakohus samuti pooles ulatuses ja hageja

apellatsioonkaebuse jättis rahuldamata. Kuivõrd hageja apellatsioonkaebus ei olnud edukas ja

kostja apellatsioonkaebus oli edukas osaliselt ning poolte kulud menetluskulude nimekirjades

on võrreldavas suuruses, on põhjendatud kostja menetluskulude 50% ulatuses hageja kanda

jätmine. Poolte ülejäänud kulud jäävad nende endi kanda.

Kostja menetluskulud ringkonnakohtus on menetluskulude nimekirja järgi õigusabikulu 16

tunni ja 25 minuti (150 eurot tund) eest 2462,50 eurot ja riigilõiv 420 eurot, kokku 2882,50

eurot. Ringkonnakohus ei pea kostja õigusabikulu täies ulatuses põhjendatuks. Kostja esitatud

menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal apellatsioonkaebuse koostamisele

8,5 tundi. Arvestades, et sisuliselt ei ole apellatsioonkaebuses varasemaga võrreldes uusi

väiteid ja seisukohti saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks õigusabikulu apellatsioonkaebuse

koostamisele nelja tunni ulatuses ja kokku põhjendatud õigusabikuluks 1787,50 eurot (150 x

11 tundi ja 55 minutit). Menetluskulude jaotusest tulenevalt määrab ringkonnakohus kostjalt

hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 1103,75 eurot

((1787,50+420):2).

(allkirjastatud digitaalselt)