Legislator Case Law & Legislation
3-22-2208/21 AI generated

3-22-2208/21 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-22-2208/21
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 27.09.2022 piiril väljastatud sisenemiskeelu otsus

Legislator headnote

AI generated

Art. 6 lg; 3-22-2208/21 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 27.09.2022 piiril väljastatud sisenemiskeelu otsus

Keywords

AI generated
visa travel documents serious defect in foreign proceedings Nigerian asylum application mission, travel and accommodation expenses deportation despite health issues

Cited Legislation

AI generated
Art. 6 lg
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ülle Polluks

Otsuse tegemise aeg ja koht

1.11.2024, Jõhvi

Haldusasja number

3-22-2208

Haldusasi

X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti poolt 27.09.2022

piiril väljastatud sisenemiskeelu nr

2101220009173

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X , volitatud esindaja Janika Drobot

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Artjom Fedjajev

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks.

2. Rahuldada X-i kaebus.

3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 27.09.2022 piiril väljastatud sisenemiskeelu otsus

nr 2101220009173.

4. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

5. Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 2.12.2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva piiripunktil kehtestati 27.09.2022 Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) otsusega

nr 2101220009173 Ameerika Ühendriikide kodanik X-ile sisenemiskeeld Euroopa Liidu

3-22-2208

territooriumile. Otsuse kohaselt puudusid X-il asjakohased dokumendid, mis õigustaksid reisi

eesmärki ja tingimusi ning X-i peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi

avaliku korrale.

2. X (edaspidi kaebaja) esitas esindaja kaudu 17.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA

27.09.2022 otsuse nr 2101220009173 tühistamiseks. Kaebusest tulenevalt on vaidlusalune

otsus põhjendamata ja sellega rikutakse kaebaja liikumisvabadust. Kaebajal elab Stockholmis

nõbu ja Riias poeg, mistõttu oleks PPA pidanud kaebajal lubama siseneda Euroopa Liidu

territooriumile humaansetel kaalutlustel.

3. Tallinna Halduskohus edastas 2.11.2022 määrusega kaebuse kohtualluvuse alusel

lahendamiseks Tartu Halduskohtule.

4. Tartu Halduskohus jättis 13.12.2022 määrusega kaebuse käiguta ja palus esitada kohtule

täiendavad tõendid (kaebaja passi koopia koos piiriületamise templiga 27.09.2022, lennupilet

Tallinn-Stocholm lennule jne).

5. Tartu Halduskohus tagastas 2.02.2023 määrusega kaebuse põhjendusega, et kaebaja ei

kõrvaldanud tähtajaks kaebuse puudusi.

6. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 2.02.2023 määruse peale määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule.

7. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 12.06.2023 määrusega määruskaebuse, tühistas Tartu

Halduskohtu 2.02.2023 määruse ja saatis haldusasja halduskohtule menetluse jätkamiseks.

8. Tartu Halduskohus jättis 29.08.2023 määrusega kaebuse teistkordselt käiguta ja

kohustas kaebajat kolme päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest

kõrvaldama kaebuses esinenud puudused. Nimelt tuli kaebajal esitada täiendavate

tõenditena tema passi lehekülgedest koopiad koos piiriületuse templitega 27.09.2022

kohta, lennupilet Tallinn- Stockholmi lennule jms, mis tõendaksid kavandatud reisi

eesmärki jj, aga samuti muud asjakohased tõendid.

9. Kaebaja esitas 4.09.2023 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, millele lisas

kohtu poolt nõutud dokumendid.

10. Tartu Halduskohus jättis 8.9.2023 määrusega kaebuse veelkord käiguta ja

kohustas kaebajat kolme päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest

kõrvaldama kaebuses esinenud puudused. Halduskohus palub kaebajal esitada

täiendava tõenditena USA või Vene Föderatsiooni passi leheküljest koopia koos

piiriületuse templiga 27.9.2022 kohta, et ta läbis Ivangorodis s.o Vene Föderatsioonis

piirikontrolli. Seda tõendit ei kaebaja kohtule esitanud (HKMS § 38 lg 1 p 8). Kaebaja

esitas tõendid 11.9.2023.

11. Tartu Halduskohtu 11.9.2023 määrusega võeti kaebus menetlusse. Vastustaja

esitas vastuse kaebusele ja kaebaja esitas kohtule 4.12.2023 oma seisukoha.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

12. Kaebaja vaidlustab Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) 27.09.2022 piiril

väljastatud sisenemiskeelu otsuse nr 2101220009173, väites järgmist.

3-22-2208

1) Kaebuse esitaja koheselt nii piiril kui ka kaebuses teatas ning esitas ka tõendavad

piletid reisimiseks õe juurde Rootsi, aga mitte Šveitsi nagu vastustaja kirjutab p. 7

vastuses ning seejärel soovis minna poja juurde Lätti ehk ta soovis siseneda Eestisse

transiidina ja kaebuse esitajal oli ka tõend selle kohta - piletid. Tema reis pidi toimuma

juba 27.09.2022 kell 20.15 reisimiseks Rootsi, mille kaebuse esitaja ka esitas piiril.

Pilet oli väljatrükitud 26.09.2022.a., ehk päev enne piiri ületamisest.

2) Kaebuse esitaja leiab, et sellisel juhul Politsei- ja Piirivalveameti 27.09.2022 piiril

väljastatud sisenemiskeelu otsus nr 2101220009173 on põhjendamata ja alusetu, on

rakendatud tõkend E (puuduvad asjakohased dokumendid mis õigustaksid reisi

eesmärki ja tingimusi) ning veel enam kasutades piiriületuse tõkestamiseks põhjusel I

(peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale,

sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele) on alusetu ja väär ning

selline märge passis ausale inimesele tekitab ebamugavusi ja kahju.

3) Kaebuse esitajal midagi ei ole muutunud ja ta soovis transiidiga minna poja

külastamiseks Lätti. Kaebuse esitaja leiab, et kellegi ametniku otsus, kellel ei olnud

tuju või arusaamatul põhjusel ta ei nõustunud, et lennukipiletid ei või olla tõendiks

kaebuse esitajal siseneda Eestisse ainult piiri ületamiseks transiidina peab olema

tühistatud, et edaspidi ta saaks vajadusel edastada passis märgitud sisenemisekeelu

templi tühistamise otsuse, et edaspidi selline tempel ei mõjuks halvasti tema elule.

4) Kaebuse esitaja teatab, et kaebuse rahuldamisega saavutab eesmärgi edaspidi liikuda

maailmas. Kaebuse esitaja jääb varem esitatud väidete juurde. Leiab, et kaebus on

põhjendatud ja palub selle rahuldada täies ulatuses.

13. Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Vastustaja seisukohad on järgmised.

1)

antud juhul, 27.09.2022 kaebaja piiriületus tõkestati põhjusel ( E ), ehk puuduvad

asjakohased dokumendid mis õigustaksid reisi eesmärki ja tindimusi. 27.09.2022

toimunud piirikontrolli käigus selgitas kaebaja, et soovis minna Šveitsi õe juurde,

kuid oma reisieesmärki ei tõendanud kuna puudusid reisi piletid või muud tõendid ja

dokumendid tema reisieesmärgi ja tingimuste õigustamiseks. Seega tekkis

piirikontrolli teostanud politseiametnikel põhjendatud kahtlus isiku ütluste

usaldusväärsuses ja tema piiriületus tõkestati.

2)

antud juhul, 27.09.2022 kaebaja piiriületus tõkestati põhjusel ( I ), ehk peetakse

ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale,

sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele.

Vaidlustatud otsuse näol oli tegemist Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2022. a korraldusega nr

247 „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piiramine“ (edaspidi

korraldus) kehtestatud sanktsiooni rakendamisega. Korralduse 2. punkti alapunkt 1 sätestab,

et riigipiiri on lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada Venemaa Föderatsiooni

kodanikul, kes külastab Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba

omavast isikust otsejoones alanejat või ülenejat sugulast või abikaasat. Korralduse 2. punkti

alapunkt 7 sätestab, et riigipiiri on lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada Venemaa

Föderatsiooni kodanikul, kes on transiidil Eesti territooriumi viivitamata läbimiseks oma

elukohariiki jõudmiseks. 27.09.2022 toimunud piirikontrolli käigus tuvastati, et kaebajal

puuduvad sugulased, kes on Eesti Vabariigi kodanikud või omavad Eesti pikaajalist

elamisluba. Samuti ei tõendanud kaebaja piirikontrolli teostanud politseiametnikule oma

transiidi eesmärki.

Arvestades kaebaja sisenemise soovi ja reisi eesmärgi põhjendusi, puudus PPA-l Vabariigi

Valitsuse korralduse rakendava asutusena kaalutlusõigus korralduse kohaldamata jätmiseks.

PPA on seisukohal, et riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist,

3-22-2208

riigis viibimist ja riigist väljasaatmist. Rahvusvahelisest õigusest ega Euroopa Liidu (edaspidi

EL) õigusest ei tule kolmanda riigi kodanikule põhiõigust Schengeni alale automaatseks

sisenemiseks. PPA on kaebajale sisenemiskeelu otsuse tegemisel lähtunud seadustest

tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud VSS ja 09.03.2016 Euroopa Parlamendi

ja Nõukogu määrusest 2016/399 tulenevaid norme. PPA on seisukohal, et julgeolekuolukord

Euroopas on alates 24.02.2022 põhimõtteliselt muutunud ning Vabariigi Valitsusel on

Rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevalt õigus kehtestada piiranguid VF-i kodanikele

nii välispoliitiliste eesmärkide täitmiseks kui ka Eesti julgeoleku ja huvide kaitseks. Ühtlasi

märgib PPA, et kodakondsuspõhine sanktsioon ei ole EL-is uus praktikaga. Nimelt on, EL

Nõukogu on kehtestanud kodakondsuspõhise sanktsiooni Korea Rahvademokraatliku

Vabariigi kodanikele, mida ka Eesti peab rakendama. PPA märgib, et sisenemiskeeld on oma

olemusest ühekordne tõkend, ning peale Narva piiripunkti sisenemiskeelu saamist, võib

kaebaja ületada Venemaa Föderatsiooni ja EL vahelisepiire. Vastustaja on ka seisukohal, et

vastavalt HKMS §121 lg 2 p 2 kaebus tuleb tagastada kaebajale kuna kaebuse rahuldamisega

ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

KOHTU SEISUKOHT

14. Kaebaja on vaidlustanud tühistamisnõudega Politsei- ja Piirivalveameti 27.09.2022 piiril

väljastatud sisenemiskeelu otsuse nr 2101220009173, millega keelduti kaebajat riiki

lubamast.

15. Kuigi vastustaja leiab, et kaebus on õigesti menetlusse võetud, leiab vastustaja ka seda, et

kuivõrd sisenemiskeeld on oma olemuselt ühekordne tõkend, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2

p 2 alusel tagastada. HKMS § 121 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse

eesmärki. Seega on tegemist kaebuse tagastamise diskretsioonilise alusega. HKMS-i

seletuskirja kohaselt on vastav kaebuse tagastamise alus mõeldud juhtumiks, mil kaebaja on

eksinud kaebuse liigi või nõude valikul ning keeldub eesmärgi saavutamiseks sobiva nõude

esitamisest. Kohtu hinnangul see praegusel juhtumil nii ei ole. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt

võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist

ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Kuna vastustaja on oma taotluse esitanud

pärast kaebuse menetlusse võtmist, tõlgendab kohus vastustaja taotlust kaebuse läbivaatamata

jätmise taotlusena. Halduskohus jätab vastustaja taotluse rahuldamata ning hindab järgnevalt

kaebust sisuliselt.

16. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 282 lg 1 kohaselt keelab PPA

välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema

kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri

liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (ELT L 77, 23.03.2016, lk 1–52), toodud vormi

(sisenemiskeelu otsus). Näidisvorm on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi

2016. a määrusega (EL) nr 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad) (B-osa, standardvorm

sisenemisest keeldumise korral piiril). Schengeni piirieeskirjade art 6 lg 1 p-dest c ja e

tuleneb, et kolmandate riikide kodanikud peavad tõendama kavatsetava viibimise eesmärki ja

tingimusi ning ei tohi ohustada ühegi liikmesriigi sisejulgeolekut või rahvusvahelisi suhteid.

Riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist, riigis viibimist ja riigist

väljasaatmist.

17. Kaebaja suhtes on 27.09.2022 eelnimetatud standardvorm täidetud ning tehtud on

sisenemiskeelu otsus (dtl 9-10). Vaidlustatud otsusel on õigusliku alusena viide RiPS § 91 lg-

le 1. Selle sätte kohaselt peetakse isikud, transpordivahendid ja kaup, kellele või millele

piiriületamise luba ei antud, samuti ebaseaduslikult välispiiri ületanud isikud kinni ja

3-22-2208

saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi

riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati, arvestades Euroopa Liidu

kodaniku seaduses sätestatud erisusi. Otsuse nr 2101220009173 põhjendus on markeeritud

märkega lahtris (E) „Puuduvad asjakohased dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki ja

tingimusi“ ja otsuse nr 2101220009173 põhjendus on markeeritud märkega lahtris (I)

„Peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale,

sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele“.

18. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja Ameerika Ühendriikide kodanik, kes saabus

Narva-1 piiripunkti 27.9.2022. Kaebaja omas ka VF passi. Kaebaja selgitas piirikontrolli

käigus, et soovib minna transiidina Eestist Rootsi ning esitas lennupileti marsruudil Tallinn-

Stockholm-Arlanda LowFare 27.09.2022 kell 20.15. Pilet oli väljatrükitud 26.09.2022.a., ehk

päev enne piiri ületamisest Tallinn-Stockholm-Arlanda LowFare (dtl 6-8). Samuti esitas

kaebaja USA passi (dtl 5) kehtivusega kuni 15.3.2025.

19. Kaebaja on kaebuses halduskohtule märkinud, et kaebajal olid kaasas kõik dokumendid,

mille alusel võis järeldada, et pärast Eesti Vabariigi riigipiiri ületamist suundub kaebaja

lennujaama, lahkub samal kuupäeval Eestist Rootsi.

20. Kohus nõustub kaebajaga, et tal olid kaasas kõik dokumendid, mille alusel võis järeldada,

et pärast Eesti Vabariigi riigipiiri ületamist 27.9.2022 suundub kaebaja lennujaama, lahkub

samal kuupäeval Eestist Stockholmi ning sealt edasi elukohariiki USAsse.

21. Schengeni piirieeskirjade art 6 lg 1 p-i c ja lg 3 kohaselt peab kolmanda riigi kodanik

tõendama kavatsetava viibimise eesmärki ja tingimusi ning selle I lisa kohaselt on turismireisi

või isiklikel põhjustel tehtava reisi puhul nendeks tõenditeks näiteks organiseeritud reisi

broneeringu kinnitus, muu asjakohane dokument, tagasisõidupilet või edasi-tagasi pilet.

Kohtule jääb arusaamatuks, miks olukorras, kus kaebajal olid olemas USA pass (vastavalt

välislepingule viisavaba), piletid, otsustas PPA kaebajat riiki mitte lubada põhjusel, et

„Puuduvad asjakohased dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki ja tingimusi“ ja

„Peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale,

sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele“.

22. Vastustaja ei ole ka kohtumenetluses selgitanud, millised olid need asjakohased

dokumendid, mis kaebajal puudusid. Kohtu hinnangul on eelnevast tulenevalt PPA 27.9.2022

piiril väljastatud sisenemiskeelu otsus nr 2101220009173 õigusvastane ja tuleb tühistada.

23. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et

menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pooled pole kohtule esitanud

menetluskulude nimekirja.

24. Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS

§ 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)