3-22-2208/21 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 27.09.2022 piiril väljastatud sisenemiskeelu otsus
Legislator headnote
AI generatedArt. 6 lg; 3-22-2208/21 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 27.09.2022 piiril väljastatud sisenemiskeelu otsus
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Halduskohus
Kohtunik
Ülle Polluks
Otsuse tegemise aeg ja koht
1.11.2024, Jõhvi
Haldusasja number
3-22-2208
Haldusasi
X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti poolt 27.09.2022
piiril väljastatud sisenemiskeelu nr
2101220009173
tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X , volitatud esindaja Janika Drobot
Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja
Artjom Fedjajev
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks.
2. Rahuldada X-i kaebus.
3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 27.09.2022 piiril väljastatud sisenemiskeelu otsus
nr 2101220009173.
4. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
5. Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul
otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 2.12.2024.
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada
vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse
esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on
pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §
182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Narva piiripunktil kehtestati 27.09.2022 Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) otsusega
nr 2101220009173 Ameerika Ühendriikide kodanik X-ile sisenemiskeeld Euroopa Liidu
3-22-2208
territooriumile. Otsuse kohaselt puudusid X-il asjakohased dokumendid, mis õigustaksid reisi
eesmärki ja tingimusi ning X-i peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi
avaliku korrale.
2. X (edaspidi kaebaja) esitas esindaja kaudu 17.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA
27.09.2022 otsuse nr 2101220009173 tühistamiseks. Kaebusest tulenevalt on vaidlusalune
otsus põhjendamata ja sellega rikutakse kaebaja liikumisvabadust. Kaebajal elab Stockholmis
nõbu ja Riias poeg, mistõttu oleks PPA pidanud kaebajal lubama siseneda Euroopa Liidu
territooriumile humaansetel kaalutlustel.
3. Tallinna Halduskohus edastas 2.11.2022 määrusega kaebuse kohtualluvuse alusel
lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
4. Tartu Halduskohus jättis 13.12.2022 määrusega kaebuse käiguta ja palus esitada kohtule
täiendavad tõendid (kaebaja passi koopia koos piiriületamise templiga 27.09.2022, lennupilet
Tallinn-Stocholm lennule jne).
5. Tartu Halduskohus tagastas 2.02.2023 määrusega kaebuse põhjendusega, et kaebaja ei
kõrvaldanud tähtajaks kaebuse puudusi.
6. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 2.02.2023 määruse peale määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule.
7. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 12.06.2023 määrusega määruskaebuse, tühistas Tartu
Halduskohtu 2.02.2023 määruse ja saatis haldusasja halduskohtule menetluse jätkamiseks.
8. Tartu Halduskohus jättis 29.08.2023 määrusega kaebuse teistkordselt käiguta ja
kohustas kaebajat kolme päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest
kõrvaldama kaebuses esinenud puudused. Nimelt tuli kaebajal esitada täiendavate
tõenditena tema passi lehekülgedest koopiad koos piiriületuse templitega 27.09.2022
kohta, lennupilet Tallinn- Stockholmi lennule jms, mis tõendaksid kavandatud reisi
eesmärki jj, aga samuti muud asjakohased tõendid.
9. Kaebaja esitas 4.09.2023 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, millele lisas
kohtu poolt nõutud dokumendid.
10. Tartu Halduskohus jättis 8.9.2023 määrusega kaebuse veelkord käiguta ja
kohustas kaebajat kolme päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest
kõrvaldama kaebuses esinenud puudused. Halduskohus palub kaebajal esitada
täiendava tõenditena USA või Vene Föderatsiooni passi leheküljest koopia koos
piiriületuse templiga 27.9.2022 kohta, et ta läbis Ivangorodis s.o Vene Föderatsioonis
piirikontrolli. Seda tõendit ei kaebaja kohtule esitanud (HKMS § 38 lg 1 p 8). Kaebaja
esitas tõendid 11.9.2023.
11. Tartu Halduskohtu 11.9.2023 määrusega võeti kaebus menetlusse. Vastustaja
esitas vastuse kaebusele ja kaebaja esitas kohtule 4.12.2023 oma seisukoha.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12. Kaebaja vaidlustab Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) 27.09.2022 piiril
väljastatud sisenemiskeelu otsuse nr 2101220009173, väites järgmist.
3-22-2208
1) Kaebuse esitaja koheselt nii piiril kui ka kaebuses teatas ning esitas ka tõendavad
piletid reisimiseks õe juurde Rootsi, aga mitte Šveitsi nagu vastustaja kirjutab p. 7
vastuses ning seejärel soovis minna poja juurde Lätti ehk ta soovis siseneda Eestisse
transiidina ja kaebuse esitajal oli ka tõend selle kohta - piletid. Tema reis pidi toimuma
juba 27.09.2022 kell 20.15 reisimiseks Rootsi, mille kaebuse esitaja ka esitas piiril.
Pilet oli väljatrükitud 26.09.2022.a., ehk päev enne piiri ületamisest.
2) Kaebuse esitaja leiab, et sellisel juhul Politsei- ja Piirivalveameti 27.09.2022 piiril
väljastatud sisenemiskeelu otsus nr 2101220009173 on põhjendamata ja alusetu, on
rakendatud tõkend E (puuduvad asjakohased dokumendid mis õigustaksid reisi
eesmärki ja tingimusi) ning veel enam kasutades piiriületuse tõkestamiseks põhjusel I
(peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale,
sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele) on alusetu ja väär ning
selline märge passis ausale inimesele tekitab ebamugavusi ja kahju.
3) Kaebuse esitajal midagi ei ole muutunud ja ta soovis transiidiga minna poja
külastamiseks Lätti. Kaebuse esitaja leiab, et kellegi ametniku otsus, kellel ei olnud
tuju või arusaamatul põhjusel ta ei nõustunud, et lennukipiletid ei või olla tõendiks
kaebuse esitajal siseneda Eestisse ainult piiri ületamiseks transiidina peab olema
tühistatud, et edaspidi ta saaks vajadusel edastada passis märgitud sisenemisekeelu
templi tühistamise otsuse, et edaspidi selline tempel ei mõjuks halvasti tema elule.
4) Kaebuse esitaja teatab, et kaebuse rahuldamisega saavutab eesmärgi edaspidi liikuda
maailmas. Kaebuse esitaja jääb varem esitatud väidete juurde. Leiab, et kaebus on
põhjendatud ja palub selle rahuldada täies ulatuses.
13. Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
Vastustaja seisukohad on järgmised.
1)
antud juhul, 27.09.2022 kaebaja piiriületus tõkestati põhjusel ( E ), ehk puuduvad
asjakohased dokumendid mis õigustaksid reisi eesmärki ja tindimusi. 27.09.2022
toimunud piirikontrolli käigus selgitas kaebaja, et soovis minna Šveitsi õe juurde,
kuid oma reisieesmärki ei tõendanud kuna puudusid reisi piletid või muud tõendid ja
dokumendid tema reisieesmärgi ja tingimuste õigustamiseks. Seega tekkis
piirikontrolli teostanud politseiametnikel põhjendatud kahtlus isiku ütluste
usaldusväärsuses ja tema piiriületus tõkestati.
2)
antud juhul, 27.09.2022 kaebaja piiriületus tõkestati põhjusel ( I ), ehk peetakse
ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale,
sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele.
Vaidlustatud otsuse näol oli tegemist Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2022. a korraldusega nr
247 „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piiramine“ (edaspidi
korraldus) kehtestatud sanktsiooni rakendamisega. Korralduse 2. punkti alapunkt 1 sätestab,
et riigipiiri on lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada Venemaa Föderatsiooni
kodanikul, kes külastab Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba
omavast isikust otsejoones alanejat või ülenejat sugulast või abikaasat. Korralduse 2. punkti
alapunkt 7 sätestab, et riigipiiri on lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada Venemaa
Föderatsiooni kodanikul, kes on transiidil Eesti territooriumi viivitamata läbimiseks oma
elukohariiki jõudmiseks. 27.09.2022 toimunud piirikontrolli käigus tuvastati, et kaebajal
puuduvad sugulased, kes on Eesti Vabariigi kodanikud või omavad Eesti pikaajalist
elamisluba. Samuti ei tõendanud kaebaja piirikontrolli teostanud politseiametnikule oma
transiidi eesmärki.
Arvestades kaebaja sisenemise soovi ja reisi eesmärgi põhjendusi, puudus PPA-l Vabariigi
Valitsuse korralduse rakendava asutusena kaalutlusõigus korralduse kohaldamata jätmiseks.
PPA on seisukohal, et riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist,
3-22-2208
riigis viibimist ja riigist väljasaatmist. Rahvusvahelisest õigusest ega Euroopa Liidu (edaspidi
EL) õigusest ei tule kolmanda riigi kodanikule põhiõigust Schengeni alale automaatseks
sisenemiseks. PPA on kaebajale sisenemiskeelu otsuse tegemisel lähtunud seadustest
tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud VSS ja 09.03.2016 Euroopa Parlamendi
ja Nõukogu määrusest 2016/399 tulenevaid norme. PPA on seisukohal, et julgeolekuolukord
Euroopas on alates 24.02.2022 põhimõtteliselt muutunud ning Vabariigi Valitsusel on
Rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevalt õigus kehtestada piiranguid VF-i kodanikele
nii välispoliitiliste eesmärkide täitmiseks kui ka Eesti julgeoleku ja huvide kaitseks. Ühtlasi
märgib PPA, et kodakondsuspõhine sanktsioon ei ole EL-is uus praktikaga. Nimelt on, EL
Nõukogu on kehtestanud kodakondsuspõhise sanktsiooni Korea Rahvademokraatliku
Vabariigi kodanikele, mida ka Eesti peab rakendama. PPA märgib, et sisenemiskeeld on oma
olemusest ühekordne tõkend, ning peale Narva piiripunkti sisenemiskeelu saamist, võib
kaebaja ületada Venemaa Föderatsiooni ja EL vahelisepiire. Vastustaja on ka seisukohal, et
vastavalt HKMS §121 lg 2 p 2 kaebus tuleb tagastada kaebajale kuna kaebuse rahuldamisega
ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
KOHTU SEISUKOHT
14. Kaebaja on vaidlustanud tühistamisnõudega Politsei- ja Piirivalveameti 27.09.2022 piiril
väljastatud sisenemiskeelu otsuse nr 2101220009173, millega keelduti kaebajat riiki
lubamast.
15. Kuigi vastustaja leiab, et kaebus on õigesti menetlusse võetud, leiab vastustaja ka seda, et
kuivõrd sisenemiskeeld on oma olemuselt ühekordne tõkend, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2
p 2 alusel tagastada. HKMS § 121 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse
määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse
eesmärki. Seega on tegemist kaebuse tagastamise diskretsioonilise alusega. HKMS-i
seletuskirja kohaselt on vastav kaebuse tagastamise alus mõeldud juhtumiks, mil kaebaja on
eksinud kaebuse liigi või nõude valikul ning keeldub eesmärgi saavutamiseks sobiva nõude
esitamisest. Kohtu hinnangul see praegusel juhtumil nii ei ole. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt
võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist
ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Kuna vastustaja on oma taotluse esitanud
pärast kaebuse menetlusse võtmist, tõlgendab kohus vastustaja taotlust kaebuse läbivaatamata
jätmise taotlusena. Halduskohus jätab vastustaja taotluse rahuldamata ning hindab järgnevalt
kaebust sisuliselt.
16. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 282 lg 1 kohaselt keelab PPA
välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema
kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri
liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (ELT L 77, 23.03.2016, lk 1–52), toodud vormi
(sisenemiskeelu otsus). Näidisvorm on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi
2016. a määrusega (EL) nr 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad) (B-osa, standardvorm
sisenemisest keeldumise korral piiril). Schengeni piirieeskirjade art 6 lg 1 p-dest c ja e
tuleneb, et kolmandate riikide kodanikud peavad tõendama kavatsetava viibimise eesmärki ja
tingimusi ning ei tohi ohustada ühegi liikmesriigi sisejulgeolekut või rahvusvahelisi suhteid.
Riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist, riigis viibimist ja riigist
väljasaatmist.
17. Kaebaja suhtes on 27.09.2022 eelnimetatud standardvorm täidetud ning tehtud on
sisenemiskeelu otsus (dtl 9-10). Vaidlustatud otsusel on õigusliku alusena viide RiPS § 91 lg-
le 1. Selle sätte kohaselt peetakse isikud, transpordivahendid ja kaup, kellele või millele
piiriületamise luba ei antud, samuti ebaseaduslikult välispiiri ületanud isikud kinni ja
3-22-2208
saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi
riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati, arvestades Euroopa Liidu
kodaniku seaduses sätestatud erisusi. Otsuse nr 2101220009173 põhjendus on markeeritud
märkega lahtris (E) „Puuduvad asjakohased dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki ja
tingimusi“ ja otsuse nr 2101220009173 põhjendus on markeeritud märkega lahtris (I)
„Peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale,
sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele“.
18. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja Ameerika Ühendriikide kodanik, kes saabus
Narva-1 piiripunkti 27.9.2022. Kaebaja omas ka VF passi. Kaebaja selgitas piirikontrolli
käigus, et soovib minna transiidina Eestist Rootsi ning esitas lennupileti marsruudil Tallinn-
Stockholm-Arlanda LowFare 27.09.2022 kell 20.15. Pilet oli väljatrükitud 26.09.2022.a., ehk
päev enne piiri ületamisest Tallinn-Stockholm-Arlanda LowFare (dtl 6-8). Samuti esitas
kaebaja USA passi (dtl 5) kehtivusega kuni 15.3.2025.
19. Kaebaja on kaebuses halduskohtule märkinud, et kaebajal olid kaasas kõik dokumendid,
mille alusel võis järeldada, et pärast Eesti Vabariigi riigipiiri ületamist suundub kaebaja
lennujaama, lahkub samal kuupäeval Eestist Rootsi.
20. Kohus nõustub kaebajaga, et tal olid kaasas kõik dokumendid, mille alusel võis järeldada,
et pärast Eesti Vabariigi riigipiiri ületamist 27.9.2022 suundub kaebaja lennujaama, lahkub
samal kuupäeval Eestist Stockholmi ning sealt edasi elukohariiki USAsse.
21. Schengeni piirieeskirjade art 6 lg 1 p-i c ja lg 3 kohaselt peab kolmanda riigi kodanik
tõendama kavatsetava viibimise eesmärki ja tingimusi ning selle I lisa kohaselt on turismireisi
või isiklikel põhjustel tehtava reisi puhul nendeks tõenditeks näiteks organiseeritud reisi
broneeringu kinnitus, muu asjakohane dokument, tagasisõidupilet või edasi-tagasi pilet.
Kohtule jääb arusaamatuks, miks olukorras, kus kaebajal olid olemas USA pass (vastavalt
välislepingule viisavaba), piletid, otsustas PPA kaebajat riiki mitte lubada põhjusel, et
„Puuduvad asjakohased dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki ja tingimusi“ ja
„Peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale,
sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele“.
22. Vastustaja ei ole ka kohtumenetluses selgitanud, millised olid need asjakohased
dokumendid, mis kaebajal puudusid. Kohtu hinnangul on eelnevast tulenevalt PPA 27.9.2022
piiril väljastatud sisenemiskeelu otsus nr 2101220009173 õigusvastane ja tuleb tühistada.
23. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja
menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et
menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pooled pole kohtule esitanud
menetluskulude nimekirja.
24. Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS
§ 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)